Tere hommikust, minu nimi on Hedi vilumaa. Olen Eesti Evangeelse luterliku kiriku Kõpu Peetri koguduse õpetaja. Tänane kirjakoht on uue testamendi teises kirjas Timoteosele teisest peatükist, kus öeldakse nõnda. Põgene nooruse hea himude eest. Taotle õiglust, usku, armastust ja rahu nendega, kes issandat appi hüüavad. Puhtast südamest. Oleks tore raamat, tingimusteta armastus, meie teismeline, kus autor Roskempel ütleb nõnda igaüht, kes ei suuda oma elu ise kontrollida, võib peibutada õigelt teelt kõrvale astuma. Miks ma peaksin oma elu enda iseloomu, koguduse oma lapsed ohtu seada? See on üks põhjus, miks ma ei külasta näiteks baare ja pidusid. Ma usaldan ennast, kuid ma pole võimeline sajaprotsendiliselt garanteerima, et suudan vastu seista ükskõik millisele kiusatusele ja noorte suhtes, soovitabki ta neid esmalt usaldada ent ka arvestada nende küpsust ja seda, et selles eas on mõttekas hoiduda teatud proovilepanekutest. Kui apostel Paulus kirjutas omal ajal kirja noorele Timoteosele, kellest pidi saama koguduse juht, siis ta pani talle südamele midagi sarnast. Hoidu asjade eest, mis nooruses tunduvad eriliselt ahvatlevad sest kõige jaoks ei ole aeg veel küps ja kõike sa ei oska veel ise hinnata. Hoia nende ligi, kellel on vastav elukogemus olemas. Pauluse kirjas me näeme, et Timoteose ema ja vanaema olid väga usklikud inimesed. Timoteos ise oli Paulusega kaasas olnud tema kuulutusretkedel ja teda nimetas apostel oma armsaks ja ustavaks lapseks. Pole siis ime, kui Paulus teda lõpuks Roomas vangistuses olles oma tarkuse ja ettenägelikkus ega varustades kaitsta püüab. Ta ütleb, taotle õiglust, usku, armastust ja rahu nendega, kes issandat appi hüüavad puhtast südamest. Ta suunas sellega oma õpilase ju tegelikult väga turvalisse keskkonda. Öeldakse, et igal ajal kehtivat üks kuulus lause noorus on hukas. Osad õpetajad on koolis kurtnud seda, et tänapäeva noored on tõesti hoopis teistsugused kui vanasti. Nad on keskendumisvõimetud ja katkendlikud mõjutatud arvuti või isegi uimastite poolt. Osa õpetajaid oskab aga vaadata ka sügavamale ja näha loomulikku elujanu ja tõepüüdlust, mis tegelikult on igas noores inimeses olemas. Lapsevanemad omalt poolt teavad aga seda, kui raske on vastata ausalt ja omakasupüüdmatult kodus kasvava noore vajadustele pakkuda tuge, kaitset ja julgustust, tegutsema maailmas, mis tundub olevat liiga kiire, räpane ja äkiline. Ühe kujuneva noore hinge jaoks. Ja sageli tundub, et kõige lihtsam on asjadel lihtsalt minna lasta. Siis aga hakatakse mõtlema, kas me oskame nii nagu Paulus kasvatada oma lapsi sisendava sõnaga ja hea eeskujuga. Kas me oskame elada ise nii, et ei sea ohtu ei ennast ega teisi. Sest usaldame ja hindame enda jõuvarusid adekvaatselt, hoidudes sellest, mis meile endile tegelikult kahjulik on. Kui baarides ja pidudel käimist võivad paljud kergelt eitada kas siis ka näiteks hilisõhtuni tööl olemist? Elu teatavasti ei ole mustvalgel, noored ei ole hukas ja kiusatusi on igas vanuses inimestel. Seepärast on mõistlik koos kasvada, üksteisele otsa vaadata ja vigadest õppides edasi minna. Hädavajalik on rajada turvaline ja usaldav elukeskkond, kus elatakse puhta südamega tasaduses, mitte turmamises. Vaadakem siis pealispinna alla, leidkem igas hinge süles positiivsus ja elujaatus. Kui sellest ka ainult mõni süsi on hõõgvel siis puhugem see lõkkele. Rõõmsat ja julget päeva.