Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Ühinenud Kuningriik Cambridge'i Ülikoolis tegutseb 200 aastane debateerimisesed. Cambridge, juuni on organisatsiooni on väisanud palju kuulsaid tegelasi teadlastest, kultuuritegelastest, ärimeestest, riigijuhtide, nii, et seal siis omi seisukohti kaitsta ning teiste omi maha teha. Viimase poole sajandi märgilisemaks juhtumiks peetakse 1960 kolmandat aastat, kui sõnaõigust debateerimiseks anti lõpuks kand naistele. Järgmises samavõrd vapustava juhtumi leiab aga äsja lõppenud novembri lõpust, kui debatis osales esimene, mitte inimene teemaks õli. Tehisintellekti võimalik mõju. Debateerijad jagunesid vastavalt vaadetele. Kas tehisintellekti arengu tagajärjed on kokkuvõttes rohkem ohtlikud või hüvelised. Masina osa debatis seisnes aga ettevalmistustöödes. Seega on ei saanud tehisintellektile rajatud seadeldis iseenda kohta arvamust esitada kuid selle tegevus oli siiski kogu debati jaoks olulisel kohal millest ei tohi välja lugeda, nagu antud seadeldis ei saaks debateerimisega hakkama. Bemmi insenerid on viimased kuus aastat tegelenud debateerimise projekti egiidi all tekstilist sõnalist infot analüüsiva ja omi seisukohti kujundama ning neid selgitava süsteemi arendamisega. Masin sai nimeks neiu debateerija, kuna väljundiks kasutatav kõnesüntesaator kõneleb noore naise häälega. Näiteks luges sama masin aasta alguses läbi 400 miljonit artiklit. Riigi rollist koolide majandamises analüüsi käigus süstematiseerinud debatti seadeldis, kõik seisukohad ja nende sisuks olevad tõendid ning selgitused vastavalt poolt ja vastukategooriatesse. Kirjeldatud pseudovaimsele treeningule oli olemas selge motiiv, aga masin ise, mida eelmisemalt ei saanud sellest aru ja tegi kõike nagu kästud. Näiteks, ning õpetajateks olid kõrgelt motiveerinud. Võitud insenerid, kes valmistasid neiu debateerijad kohtumiseks debateerimisest maailmameistri Aristata rajooniga veebruaris aset leidnud debatti reeglite järgi jagati kummalegi osapoolele samaaegselt käte teema milleks oli riigi roll koolieelse hariduse toetamises. Järgnes 15 minutiline ettevalmistus ja siis saabus. Neljaminutiline aken oma väite esitamiseks mille järel jõudis kätte aeg nelja minuti jooksul, lükati ümber vastase väide ja debatt lõppes kaheminutilise kokkuvõttega. Väitlus toimus IBM-i korraldatud tehnoloogiakonverentsil olemas ja seda jälgis mitusada inseneri, ajakirjaniku ja tehnoloogiahuvilist. Nendest moodustus võitjat valida kohtunike kogu. Kohal viibinud hinnangul tunnistati kerge ülekaaluga võitjaks haris nad ära Jan. Neiu debateerija puhul hinnati kõrgelt selle fakti teadmiseid isegi aeg-ajalt ärganud huumorimeelt, kuid puuduseks p. Emotsiooni defitsiiti usutavalt võttis masin kaotuse vastu emotsioonitult. Cambridge'is toimunud üritusel kuulase luges debatti masin nädal aega enne selle toimumist. Kõike, mida olid jõukad. Kutsumisest huvitanud tehisintellekti tuleviku kohta avaldanud masinaga saabunud enam kui 1100 seisukohta paariminutise ragistamisi järel ohust hoiatavateks ja õnnelikku tulevikku ennustama. Eks optimistlikud vaated moodustasid õige natukene vähem kui poole kõikidest individuaalsetest argumentatsiooni idest. Järgmise sammuna sõelus tehisintellekt kogunenud argumendid alamteemadesse ja jagas need siis kumbagi seisukohta toetavalt viide kategooriasse. Ja seejärel esitas neiu häälega masin väljakutse inimesest väitlejatele kirjeldades lühidalt. Miks üks või teine positsioon on õige? Tehisintellekti tuleviku teemaline debatt kulges inimeste vahel ja inimestele omase ägedusega. Päitlusele lisas sarmi veel üks masinale. Sõltumatu tegur, sest üks osapooltest oli naine ja teine mees. Viimane oli muuseas IBM insener, kes kaitses. Intellekti ohtlikkusest hoiatavat vaadet. Debatti jälginud umbes 300 pealtvaataja hinnangul võitis väitluse 52,1 protsendi häälteenamusega. Ülikooli juura ja eetikaprofessor argumendiga, et tehisintellekti hüved kaaluvad ikkagi üles võimalikud kahjud. Aga seda juhul, kui inimesed võtavad end kokku ja loovad usaldusele rajatud andmekogud. Sest masin on just nii tark kui sellesse sõidetud andmed. Järelikult sõltub kasu inimese enda valikutest. Sest masin ise ei oskaks temast hoolida. Seni on inimene veel õige, natukene masinast parem väitleja. Aga mis saab, kui masin muutub paremaks? Samuti pole välistatud, et inimene muutub mõtte laisemaks. Ja masina argumentatsiooni osavus ei peagi eriti arenema. Igatahes unistama ei saa jääda, sest ATM kavatseb viia debatti masina lõppkasutajateni aitamaks neil olulistes küsimustes selgusele jõuda. Kuula varasemaid portaale R2 L2.