Kahe orkaan ja Kristjan Port tere. Dresen portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Vanasti oli ettevõtluskohalik asju ja teenuseid tehti kohalike poolt kohalike tarbimiseks kasutades peamiselt kohaliku materjali. Edu tulemusel kasvas mõne ettevõtmise haare ja selle toodang jõudis kaugemale. Uue probleemina lisandus transport. Lahenduseks oli uute tarbijate juurde uue tootmisüksuse rajamine. Taolise arengu loogiliseks jätkuks oli siis firma see nihkumine üle riigipiiri. Sündis rahvusvaheline ettevõte, mis peale sündisid mitmesugused maksud, tamise ja seadustele allumise probleemid. Osa neist oli võimalik suhteliselt lihtsalt lahendada ka juhul, kui toodanguks olid esemed. Aga mida teha teenuseid pakkuvate rahvusvaheliste äridega? Teenust saab ju tarbida kaugelt. Selle sisu võib olla vastuolus kliendi asukohamaa seadustega. Kes siis vastutab seaduse rikkumise eest. Klient võib käed üles tõsta ja vastutusest keelduda, sest tema ei saa ju teenust muuta. Teenuse tarnija võib nõutult õlgu kehitada, sest tema asukohas kulgeb kõike seaduspäraselt. Juhul kui vastutaja puudub, võib kliendi ema maa lihtsalt teenuse ära keelata. Teenusepakkuja jaoks tähendab see aga turuosast. Ilmajäämist ning see on vastuolus ettevõtte arenguloogikaga ja kahjustab selle konkurentsivõimet. Ja samas klient jääb ilma potentsiaalselt vajalikust teenusest ning talle keelt tähendab lööki personaalse male konkurentsivõimele võrreldes. Nendega, kes pääsevad teenust kasutama, mida siis teha? Konkreetse näite pakub värske Apple'iga seotud juhtum. Firma otsustas oma kaarditeenuses kajastada Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaart Vene Föderatsiooni osana. Juhul kui kaardivaataja asub Venemaal. Rahvusvaheliste seaduste järgi kuulub Vene armee poolt vallutatud territoorium siiski Ukrainale. Esmapilgul peaks olema lihtne näidata seda Ukraina osana. Aga natukene järele mõeldes on antud variant vastuolus reaalsusega, kuna Ukraina territooriumil kehtivad Vene Föderatsiooni seadused ja seal toimetab võõras riik. Kompromissina tõsteti siis grimmi dispudialase territooriumina vältides sel moel provokatiivset omistamist sõjalise konflikti Tim osapooltele mida ka Apple tegi oma kaarditeenuse puhul. Seetõttu tuli poolsaare omandi kajastamise muutus üllatusena. Väljaspool Vene meediat domineeris pahameel. Viidati firma selg rootusele, kremlile kapituleerumisele, nihilismile, rahaahnusele ja kirjaoskamatusele, kuna Birmas paistavad puuduvat isikut, kes oskaksid lugeda rahvusvahelisi seaduseid mida eelmisemalt, aga pole pealkirjaoskamatu ega ka rumal. Pahameelelainet oli ju lihtne ette ennustada. Firma teatas, et püüab pakkuda teenust, milles kõik rõõmu tunnevad sõltumata. Asukohast ilmse viitega, et nüüd näeb siis peaaegu iga apli teenuse kasutaja Krimmi sellisena nagu talle meeldib. Välja arvatud ukrainlased aga arvatavalt. Tuli see firma sisemistes analüüsides nõustatud kompromissi hind sest võrreldes Venemaa agressiivsete baasidega ei ole ülejäänud maailma ukrainlaste kaitseks seni piisavalt jõulist demonstratsiooni väljendanud. Ukraina enda pahameelest Apple'i kalkulatsioonide muutmiseks aga ei piisa. Mis toob tegelikult esile küsimuse piiriüleseid, IT-teenuseid pakkuvate suurfirmade vastutusest. Pliit Google'i, Facebooki, Microsofti ja teiste suurte ettevõtetega Selline haare ja majanduslik suurus ületavad enamusi traditsioonilisi riike. Kas nende näitajate suurusega kaasneb ka vastutus rahvusvahelise poliitika küsimustest? Vastust. Polegi raske leida sest firmadel puudub, ähvardab sõjavägi, millega oma tahet garanteerida. Isegi Põhja-Korea lööb rahvusvaheliselt. Poliitikat oma kasinast majanduslikust kehakaalust kordades kõvemini kui võrrelda kuningate moodi klaas paleedes elavate. IT-firmadega sest ilma armeeta kuningas polegi õige kuningas. Selliselt tegijalt ei saa nõuda, et ta kehtestab omi seaduseid. Soovides Hiinas, Venemaal, Iraanis või praktiliselt ükskõik millises riigis tegutseda peavad need firmad alluma kohalikule võimule. Mis ei tähenda, et Apple'il puuduks piisav varandus oma armee omamiseks. Ainult et. Sellisel juhul oleksime veelgi pahasemad ja rohkem hirmul kui tänane seis milles piiriülene ettevõte jälgib kohalikke seaduseid. Samas ärge unustage vägivallaloogikat, Apple ja teised saavad peksa piisavalt suurtelt riikidelt. Need firmad omakorda nipeldavad väiksemaid, aga kliente, kuna neil puudub küllaldane enda huvide kaitsmise vägi ja pahane klient omakorda tuse ja lemmikloomadega ja nii edasi. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2.