Ja nüüd oleme helistanud Maxima poe avalike suhete juhile Erkki Erilaiule, tere hommikust. Tere hommikust. Küsimus selline, see, mis tuli härrasmehelt nimega Madis, et, et kas tõesti on tal selline mulje jäänud, et, et Maximas töötavad ainult venelased, et kas see vastab tõele? Kindlasti vastuse tööle ja kuulame ka antud juhul juba Erkki Erkki ise ei ole, eks ole? Oleneb lihtsalt, kus kohas tahab, sellepärast et kahtlemata on Eesti meie pood annab väga hea läbilõike nagu sellest, et mis, missugune on hästi rahvuseline koos koosseis Tallinnas on kindlasti üsna palju meil vene ütleme, vene keelt emakeeleks pidavaid inimesi ja ütleme, Ida-Virumaal on kahtlemata see samuti nii. Kindlasti ei ole see nii Tartus, Võrus, ütleme väiksemates Eesti linnades. Kas kas ei või olla kuidagi seotud ikkagi see, et seal on, et kui on, oletame natukene rohkem venelasi kui mõnes teises poes kuidagi seotud omanikega, et, et kes, kes Maxima on kuidagi Leedu poest? Ütleme niimoodi jah, et Veedu omanikudel vahest võib-olla ei ole jah nii suuri eelarvamusi rahvuselise suhtes aga millest see on võib-olla rohkem tingitud, miks ta nagu meie kauguses rohkem tuntav ja nähtav on see, et me areneme, ma julgen vist isegi öelda, et me oleme Eestis kõige kiiremini arenev ettevõte ehk siis võtame igal aastal tööle üle 1000 inimese. Ja, ja nende leidmine ja eriti tellisesfääris ei ole üldse lihtne. Esiteks on vaja meil need inimesed välja õpetada ja ma arvan, et paljud firmad ei ei pea seda tegema ja, ja kas nad ka viitsi, juhatuses on väga kallis ettevõtmine teha ära paari aastaga, ütleme et, et te lähete kauplusesse, eks ole, ja sealt ei tunneb. Ja et mis rahvusest on see inimene, kellega te suhtlete ja et Eesti riiki ei ole sellega, eks ole, 16 aastaga toime saanud nagu palju nõutu nõuded meie sõnaga paari paariaastasele probleemi lahendama, aga õpe käib, raiskame sinna ikkagi seitsmekohalisi summasid igal aastal, et need inimesed õpiksid ära eesti keele. Ma arvan, et me teeme siin mingil määral integratsiooni ja, ja noh, sellepärast ma ei olegi alati inimestega nõukogus minu arust tuleks nagu aega anda, nendele inimestele on väga raske tõesti sääre murda. Et, et venelased hakkaksid eesti keelt rääkima meie põrkume nagu sellega siin igapäevaselt kokku ja, ja panustama sellele nagu päris kõvasti. Aga kas võib ka väita siis seda, et, et vene inimest on teenindajaks üldse lihtsam saada? Tahaks midagi öelda, aga, aga teenindussfääri teenindussfääris on emode tegelikult mingi mingil määral ja ma arvan ka paljudes paljudes teistes valdkondades. Tööstuse poolt just nimelt kus on, kus on võib-olla jah, rahvuslik isa iseärasus see, et venelastele meeldib, meeldib see teenindustööna rohkem. Ja Eesti inimesed praegu ju kõik on olnud teatavasti ehitajad viimastel aastatel, et nüüd, kui ehitusbuum läbi saab, siis peab vaatama, mis on, mis on järgmine. Puu, jah, need on nagu, eks ole, mehed on ja, ja naa, mehed ei taha kuidagi sinna poodi kasvada. Palju õnne üldse kassapidajaid mehi. Maksimaalne minimaalselt ütleme niimoodi, et phuh hea küsimus. Ise tean, ütleme, Tallinna poodides kümmekond. Ma ei ole siukest statistikat teinud, ma arvan, et neid kindlasti on kusagil võib-olla 50, ma ei kujuta ette, kümneid, ütleme, kui kui võtta kaks ja pool 1002 ja pool 1000 töötajat, siis on ikka vähe. Selge pilt, et suur tänu, Erkki Erilaid Maxima Eesti avalike suhete juht.