Tere, kuulajad, tere, rändaja, tere. Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna ja Iirimaalt oleme jõudnud Inglismaale, mis siis täna ka meie tähelepanu pälvib. Ja uurime seda inglise looduse suhet iseenda muljete põhjal. See kena inglise muusikapala kõlas küll väga vanaaegselt ja vanada ongi üle 300 aasta vana ja imekombel on teada isegi selle pala looja helilooja John Black Food. Ja see lugu ise kannab pealkirja roheline mees. Ja roheline mees on nüüd Inglismaa klooris üks väga tähtis tegelane ja ilmselt üks kõige iidsemaid müütilisi tegelasi ja arvatakse, et see võib isegi olla pärit eelkristlikust ajast. Ma olen näinud neid rohelise mehe kujutisi näiteks kirik kokkuskulptuurides hästi vanadel kirikutel ja ta on niisugune pooleldi nagu taim, pooleldi nagu inimene või siis nagu selline puutüvi, millel on nagu inimese nägu ja seda on tehtud siis niisuguseks võib-olla looduse igavese taassünni sümboliks kas või siis niisuguseks looduse elujõu tunnuseks või, või sümboliks. Ja teisest küljest see inglismaa loodus ise on ka üks väga müstiline selles mõttes, et ent Inglismaal on lood tänapäeval alles tõeliselt vähe ja sellepärast võib-olla roheline mees on veel erilise tähendusega tänapäeva inglase jaoks. Nii et meie käisime Inglismaal, et kolm aastat tagasi varakevadel, kevadel, aprilli algul siis me saime just näha seda, milline see Inglismaa loodus on ja milline on selle Inglismaa elaniku eriline tõepoolest eriline looduse suhe. Ja võib-olla peaks ja niimoodi üle mõtlema selle, et mis asi see inglismaa ikkagi tegelikult on, sest eestlasele on väga tihti nagu see Suurbritannia, Inglismaa, et mis neil siis vahetan. Tekitab veel väikese segadusega, vahetevahel just, aga tegelikult on niimoodi, et, et Inglismaa, ütleme on siis suurem osa Suurbritannia saarest ja Inglismaast põhja pool on siis Šotimaa, kus me ka oma mõtetes rändasime siin mõned ajad tagasi ja selle Suurbritanniale lääneosas asub valts, mis on jälle nagu teistmoodi ala, mägine ja, ja seal kõneldakse isegi keldi keeli. Aga see põhiosa Suurbritannia saarest, see on Inglismaa ja siin elab ikkagi 50 miljonit, et inimest, nii et lõviosa kõiki Suurbritannia kodanikest ja selle Inglismaa lõunaosa väga tihedalt asustatud ja, ja siin Londonist paar tundi sõitu põhja poole asub, kuulus ülikoolilinn Cambridge. Ja siia me läksime, siin oli meil Ta vaid, kes olid meid siia kutsunud ja, ja siin me siis elasime ja tiirutasime siinkandis siis looduses ringi. Ja no kui sa seal Cambridge'i ümberringi tiirutab, siis esimene mulje on nagu see tohutu tiheasustus, tohutu tihe teedevõrk oma autoga sõidad ja on võrdlemisi raske nagu orienteeruda, sest teid on liiga palju. Teedeharusid on liiga palju, ristteid on liiga palju, kõik teed on väga korras, aga nad on hästi kitsad. Sageli käänulised ja, ja kaugeltki mitte igal ristteel ei ole silte üleval. Ja sa satud kuskile külasse sealkandis siis küla on nagu meil Eestis väike linn, majad, hästi tihedalt tänavatevõrk. Ja kui sa sealt kuidagi sellest ämblikuvõrgust välja saad nii-öelda loodusesse, siis näed enda ümber põhiliselt niisugusi, põlde. Nii et mis on piiratud hästi korrapärast hekidega ja taas uusküla küla küla küljes kinni. Ja maastikud on puhtalt kultuurmaastikud. Ja põhjus lihtne muidugi asustus on 10 korda tihedam kui Eestis. See tähendab siis seda, et, et tõesti need inimesed peavad siin toime tulema, on toime tulnud sajandeid siis jääb lihtsalt loodusele ikka väga vähe ruumi. Ja kui me seal Cambridge'is elasime seal nende tuttavate juures, siis muidugi sai kohe selgeks see, et inglase kõige tüüpilisem loodus on tema iseenda aed. Sest ühel tõelisel inglastel on alati maja juures aed ja aed on üsna ühtemoodi. Peaaegu alati, see on niimoodi, et see tänavapoolne aiaosa on pisikene, seal on hästi korras muru, aga ta on nii väike, et noh, et muud seal polegi kui muru ja tänapäeval on sageli seal ka kivisillutis, sellepärast et siis saab sinna autot panna. Aga see tõeline aedse inglase uhkus, see on tema maja tako ja seal on põhiliselt iluaed, seal on noh, mõned ilupõõsad, lilled, väike istumiskoht sageli ja ega sinna suurt rohkem ära ei mahugi. Ja väga harva on inglase aias siis näiteks mingisugune peem samamoodi asi, kus on võib-olla mingid ravimtaimi või, või köögivilju saan kõige tagumises aianurgas, mõnikord pärast sõda oli see üsna tavaline, kui alati väga vaeselt, aga nüüd on need nii-öelda see tarbeaed praktiliselt täielikult kadunud. Ja selles aias on siis inglase, kogu loodus, seal käib tema linnulaulu kuulamas, liblikat vaatamas, lilli imetlemas. Ja kui sa lähed näiteks ühte inglise raamatupoodi ja vaatad loodusalast kirjandust, siis praktiliselt kõik on seotud aiak seal on, et kuidas kasvatada ilupõõsaid, kuidas kasvatada lilli. Kuidas vaadelda loodust oma aias, linnuvaatlemine aias, liblikate vaatlemine aias ja nii edasi ja see kõik on ehteestlaslikult konservatiivne ka või ta on suhteliselt konservatiivne ja ta on väga pedantne ka. Et hullem kui sakslastel siis vä? No no mingis mõttes. Vaadanud saksa aedu äärelinnas on, need olid küll nii, et lilled olid joonlauaga ära mõõdetud, ükski ei tohtinud pikem olla kui teine. Ja Inglismaa, võib-olla see stiil on natukene vabam, sest sesse ka inglise nii-öelda pargistiil on nisugune. Et nad tegelikult väga armastavad seda. Kui nende pisikeses aias on palju elu, siis linde näiteks ja, ja putukaid ja lilli. Ja see võib olla ka natukene kaootiline, teatud piirini. No küllap on Saksamaalgi palju erinevaid aedu, aga see juhtus olema üks konkreetne äärelinn, kus ma kunagi külas olin ja see oli küll täiesti omalaadne vaatepilt. Jah, aga teistpidi on see siiski ainus võimalus loodusega kokku puutuda, sest mujal on puhtalt tarbemaad ja eramaad ja sai pääsele kirjagi. Ja see pisikene armas aiakene seal tehakse imeasju meil Eestis. Mul endalgi on ju lindude pesakastid õue peal ja talvised toidulauad aga seal näiteks on samasugused toidupaigad ja varjepaigad putukatel. Sa saad poest osta niisugusi imepisikesi, mardikate majakesi näiteks ja, ja liblikate jootmise kohti ja näiteks on eraldi sellised juhendit, kuidas kasvatada toda selliseid lilli, mille peale tuleb hästi palju erinevaid liblikaliike. Et see on nagu väga niisugune peen teadus ja, ja, ja tegelikult ka kirglik huvi. Ja mis teha, kui sul muud võimalust ei ole ja isegi see loodus, mida nagu võib-olla aeda ei taheta, aga mis tuleb sinna iseenesest on, on üpriski kentsakas. Kas seesama pere, kelle juures me seal Cambridge'is olime, pidasid oma õue peal ka koera, seal Neufandlari koer hästi suur oma kuudis ja kui me sealt ära tulime, siis järgmisel suvel see perenaine kirjutas mulle, et nüüd me oleme juba täiesti kindlad, et meie koerakuudi all pesitseb rebane. Ja vist pesitses ta seal juba teist aastat. Aga kuna Rebane tegutseb pimedas öös siis ta on nii osav, et inimene teda üldse ei märkagi ja see perenaine märkas lihtsalt ühel õhtul vaatas õue ja siis rebasekutsikas ronis kuudi alt välja. Ja see on noh, ebaseal ei ole kohta mujal kui inglase aias. Rääkimata sellest, et neid on ilmselt seal ka väga vähe, eks ole, tänu sellele, et seal kohta ei olegi jah, mõni üksik rebane, kes veel on, kolib koos oma perega vaatet vihavaenlase majal Võib öelda, et väga suur osa kõikidest Inglismaa rebastest elavad kusagil väga inimese külje, allpoolsalaja aga sageli küllalt priskelt elavad, neid on uuritud isegi, et kuidas rebane seal ikka toime tuleb, teadlased on põhjalikult uurinud ja, ja see tüüpiline Inglismaa linnarebane. Ta näiteks on natukene priskem kui see, kes seal kusagil linnast eemal elab sest tal on parem toit. Ta nimelt virutab kasside koerade toite Nendest toidu nõudest, mis on õue peale jäetud ja siis leiavad ka natukene niisuguse inimese toidujäätmeid siit ja sealt. Et natukene priskemad, eriti kavalad, hüppavad näiteks üle aia väga osava väga ja liiguvad nii märkamatult, et ainult väga hoolikas vaatleja üldse avastab, et niisugune suur loom tegelikult nagu rebane elab tema enda aias koerakuudi all. Aga selline see tüüpiline inglise loodus on ja noh, seesama perenaine, kes on tegelikult ikkagi väga terane loodusevaatleja on ja on käinud ka paljudes muudes Euroopa maades, juhtis mu tähelepanu asjadele, mille peale ma ei oleks tulnud. Näiteks lähed õhtul täiesti kottpimedal õhtul õue peale ja vaatad taevasse ja saine tähti. See on siis see nimetatud valguse reostus. Kuna asustus on tihe, elekter igal pool, siis varjutab täielikult tähistaeva. Tegelikult Tallinna kesklinnas ilmselt ka ei paista taevas tähti või paistavad aga kehvasti. Me ei tea, ma elan siin kesklinnas ja ikka paistavad. No siis on veel hästi, aga Inglismaal on isegi väikelinnadesse suurtel aladel, et Tähed ei paista. Ja teine asi, mis ta ütles, et kui sa vaatad seda ilusat aasa seal kuskil kahe küla vahel. Augustikuus mõtled, et siin peab kostma mingit rohutirtsude ritsikad siristamist, mitte midagi ei kosta, Nad on kadunud, sest ta on nii palju, kasutatakse mürke ja nii hoogsalt inimene tegutseb seal kogu aeg, et niisugused kummalised pisikesed asjad annavad märku kui sellest, et sealne loodus on ikkagi väga tugeva inimsurve all, kuigi väliselt võib-olla vaatad, et mis seal siis vahet Ta on, aga aga taust on, on tohutult erinev. Ja siis me käisime ka mõnedes metsades lihtsalt, et vaadata, missugune Inglismaa mets välja näeb. Teadnudki on ta teistsugune, aga milline, ja läksime ühte kuulsale metsaalale, paarkümmend kilomeetrit Cambridge'is sõitsime välja, sellepärast panime auto ka seal on õpperajad. Kõndisime kõigepealt oli selline nagu meie mõistes niukene. Võsa koosnes küll pöögist ja tammest aga siis tuli selle metsaala uhkus Sali männimets ja männimets. Eemalt vaadates tundus niimoodi, et see on umbes 70 aastane, päris uhke männimets. Lähed lähemale, vaatad oksa, kodarikud on mändidel kõik alles. Kes loodus tunneb, see teab, see on märk sellest, et need puud on suhteliselt noored. Puu, mis Eestis oleks 70 aastane, korbatanud kõrge puu oli siin kõigest 40 aastane. Ta kasvas kiiresti siinses kliimas. Teine asi, vaatad, puud on täpselt sirged ridades, selge märk sellest, et on inimese istutatud. Siis vaatad metsa alla, metsa all ei ole ühtegi meile tuttavat, metsataime on niisugune muru niukene rohttaimed. Täiesti esimene tunne tuleb, et midagi on väga valesti, et, et midagi on väga teistmoodi ja ja loomulikult, see on inimese istutatud mets kasvanud hästi kiiresti. Ja ometi seda metsa peeti seal just selle põhjendusega, et näidata inglasele, milline on üks tõeline männimets. Ja seal kõrval oli isegi niukene raiesmikel näidis raiesmikke. Ometi tervet seda metsaala kindlasti ei peetud selleks, et puitu saada, vaid natuke saadi puitu ka, aga ta oli kindlasti eelkõige inimestele puhkamiseks, seal oli hästi palju radasid ja viit ja silte. Ja noh, kokku kuulad, kas linnulaulu kuuled? Metsas oli tõesti, püüdsin kinni musträsta vilistamise ja kummaline, et kui hoolega kuulasid, mustlastal on niisugune aeglane, niisugune rahulik, niuke, mõtlik vile, viis et nagu oleks meie musträstas, aga mingi inglise aktsent on juures. Et mingit teistmoodi, et kui sa seda kuuled, et midagi on teistmoodi, aga, aga hea küll, natuke nagu peenem oli jah, nojah. Niukene inglaslik, inglanna, džentelmen kindlasti meessoost, aga tunned vähemalt ära musträstas ja siis raiesmiku kohal laulis põldlõoke. Noh, see oli jälle imelik, sest meil Eestis põldlõoke laulab ikka põllu kohal. Aga siin elab põldlõoke enamasti teatud aladel ümber selle väikese metsaala ja siin ta lihtsalt vaatasid, raiesmikke on ka enam-vähem avatud, alapõldlõokese oli palju, pesitsuskohti võib-olla vähe. Ja segatakse ka vähe teda pesitsema, siin oligi kolinud raiesmiku ümber. Ja noh, kokkuvõttes Ta oli eestlase esimene mulje oli just selline, et, et noh meie sellist metsa ikka õigeks metsaks ei peaks. Meie meelest see on ikka park. Aga noh, inglise mõõdupuu järgi vaatajaid, et kõige uhkem mets, mis, mis üldse olla saab ja kindlasti on siinne elustik tohutult palju vaesem kui Eesti ühes kõige tavalisemas metsas. See inimmõju on ikka siin väga võimas. Ja see teine mets, kus me käisime, see oli siis nagu üsna selle Cambridge'i külje all ja see oli tegelikult tekkinud sellel põhjusel, et see oli olnud üks karjääriala, oli võetud, mis võtta annab siis see mahajäetud tekkis jäätmaa, mida jäätmaga teha. Teeme puhkealaks, siis need karjäärid olid muudetud nagu suuremateks ja väiksemateks tiikideks, seal vahel olid siis mingisugused jalutusrajad, lagendikud, lehtpuutukad, niisugune ikkagi loodus, aga vaatad näiteks, mis taimi seal tee ääres kasvab, et puha umbrohud, teeleht näiteks ja võilill ja niukseid metsataimi ei ühtegi sellel endisel karjääri alal. Ja siis meie tav jällegi rääkis, et ta on elanud, et Inglismaal nüüd üle 15 aasta, aga ta on Eestist pärit ja ta ütles, et kui ta lapsed olid väiksed siis nad kõndisid siin ta oli just Eestist tulnud ja tüdruk hakkas korjama, väike tüdruk hakkas korjama võililli. Ja kui inglased mööda jalutas, tahad inglased, seda nägid, hakkasid pragama. Et miks te korjate loodusest lilli. Et see tundus nii imelik ja harjumatu, aga, aga noh, nüüd nad olid sellega harjunud. Et noh, see on inglase lootus. Ja veel üks huvitav, et asi, mis olid hästi üks niisugune looduse olend oli puu võõrik, ma nägin siis pöögipuu otsas niisugust noh, nagu Eestis on näiteks nõialuuad või tuuleluuad, niisugune ka kera või niukene oksa segapundar Eestis tuuleluuad. Aga siin on ta puu võõrike puuvõrk on põhimõtteliselt hoopis teistsugune asi. Taan taim omaette taim, igihaljas poolparasiit. Aga meie tuuleluud on tekkinud sellesama puu ühe haiguse tulemusel, kus kõik uinuvad, pungad puhkevad, nii et ta on osa sellest samast puust meelse tuuleluud. Ja puu on Kesk-Euroopas väga niuke müütiline kuulus taim, seda näiteks pulmade ajal on tal tähtis osa seal pulmatseremooniat ja nii edasi. Aga Eestist ta ei kasva. Hästi on puurika jaoks liiga külm maa. Ja nüüd, kui me seal jalutasime sellel vanal karjääri alal Cambridge'i külje all, kus praegu on siis puhkeala, siis kui tuli õhtuhämarus ja varjud laskusid maale, siis ütleme, et osa varjudest liiguvad kuidagi imelikult mööda maapinda. Ja oli alanud küülik kui tund. See oli jälle üks väga kummaline asi, et tohutul hulgal küülik, kuid ilmus hämaruses välja. Küülik on välimuse järgi peaaegu nagu, nagu halljänes, ta natukene madalam lühemate jalgadega, väiksemate kõrvadega aga muidu sihukene sihukene, pruunikas loomakene kõnesid, nii tohutult ilmus siis küülikule, ilmselt meeldib Inglismaal elada? Jah, no üks lihtne põhjus on see, et tal ei ole ju looduslikke vaenlasi. Rebast on nii kohutavalt vähe, et see ei tule kõne alla, teisi pole üldse olemas. Teiseks teda eriti keegi inimene ka ei kimbuta praegusel ajal. Ja kolmandaks küülikud sigivad noh, peaaegu ohjeldamatult. Uskumatult palju küülikuid, nad elavad ju orgudes ja elavad nihukeste Seltsingutena ja siis nad tulevad kõik nagu perede kaupa välja. Ja noh, niisugune tõeline niisugune peaaegu et võib öelda, et küülikuuputus oli see, see elamus sellest Inglismaa metsast. Aga ühel päeval seal Cambridge'i lähedal me läksime siis ühte paika, mida peeti siis kõige looduslikumaks paigaks üldse. Ja selle nimi oli fen land eesti keeles tõlkida, siis võiks öelda, et Soomaa otseses mõttes ja seal oli üks kaitseala ja see kaitseala koosnes niisugustest laiadest vesistest, niitudest, leeventsikutest, roostikest, seal vahel mingisugused ebamäärased võsad. Ja siis oli seal üks talu ilusti korda tehtud, selle, see sai 30.-te aastate mööbel ja sisustus, niisugune raske tume mööbel ja kõik see ala kokku oli siis nagu looduse ja kultuurikaitseala. Selle nimi oli geni soo, Vicken fänn ja see tegelikult oli siis üks tükikene niisugust maastikku, mis oli kunagi sajandeid tagasi levinud Cambridge'is alates kümneid kilomeetreid, läbimõõdus kuni mereni välja ja noh, sisuliselt oli see niisugune madalik olnud kunagi ja siis inimesed, kes siin elasid, sellel märjal roostikurikkal alal põldunud pidada ei saanud, nad pidasid loomakarju siis niipalju kui pidada sai, püüdsid kala ja ühesõnaga elasid viletsuses ja vaesuses, sest noh, siis ta oli vähe. Ja sellel suurel Fenlandi alal oli siis ka niukesi soosaari. Ja üks nendest kandis nime hiil ja sinna loodi see nii-öelda Soomaa pealinn mille nimi oligi hiil, täpsemini selle linna nimi oli iili. Aga ta asus soosaarel nimega hiil ja see tulenes sõnast angerjas hiil inglise keeles. Ja et see tuli jällegi sellest, et siia kanti tulid siis merelt nii kaugetele aladele välja angerjaid ja angerjaid oli väga palju. Inimesed püüdsid angerjaid, aga angerjas Ta on inglase silmis üks väga kahtlane kallal. No ussi moodi ja ja kõik, kes sõid angerjaid, olid nagu niuksed, veidrikud või imelik. Ja seda, seda peeti häbiväärseks, kus angerjat sööd, ei olnud normaalsed inimesed, ei ole normaalsed inimesed, aga angerjat oli palju. Angerjas andis palju kaloreid, angerjat nad palju sõid ja see kuulus nagu selle Soomaa inimeste põhitoiduse hulka. Ja no kuskil 18. sajandi lõpus asuti siis neid hiigelsuuri alasid siis tõsiselt kuivendama ja praeguseks on nad muudetud poldersüsteemidega päris kuivaks on siis niisugune süsteem, et pumbatakse vesi lihtsalt välja nendelt madalalt, et aladelt ja selle kaitseala üks niuke vaatamisväärsus oli ka siis üle sajandi vanune tuule jõul töötav pump mis nägi välja nagu tuuleveski. Aga see oli siis nendest aegadest, kui siin kuivendama asuti ja praegu asub see ala ligi kaks meetrit merepinnast allpool. Nii et võiks öelda, et see on nagu Inglismaa, Holland, Hollandis on suured alad samasugused ja kui inimene siin pidevalt vett ära ei pumpaks, siis oleks lausa vee all, sest see maapind siin vajub tasapisi aina madalamale. Aga nüüd sellesama Rickeni Senni juures oli siis taastatud see endine maastik ja kui seda vaatad seda maastikku, siis kohe tuleb seos eestlasel mingi Läänemaa maastikuga, no kuskil Haapsalu kandis või seal on, ütleme kuskil mere ääres, merest isegi 10 kilomeetri kaugusel on täpselt samasugused maastikud, niuksed, madalad vesised, karjamaad, mingid võsad, mingisugused kraavid. Ja no eestlase jaoks tekkinud kõik kohad Läänemaal Tais, et mida sa siin kaitsed või et kaitseala peab olema ikka mitu korda huvitavam, kui on selline tavaline Läänemaa maastik. Aga inglase jaoks on see siis nagu noh, vägagi huvitav, vägagi huvitav ja puutumatu ja vanaaegne loodusmaastik. Ja muidugi sellel Vik ženšennil oli ka tõsine niisugune kultuurilooline Tartus, sellepärast et siin ka harrastati siis vanade loomatõugude kasvatamist, roo lõikamist, siin peeti erilisi kursusi kõigi nende vanaaegsete looduse suhete taaselustamiseks. Igaüks, kes tahtis tulla, võis kursustele tulla. Nii et te, inglase jaoks on ta ikkagi kahtlemata tükike väga vanaaegset loodusmaastiku. Aga siin, kui ma nüüd vaatasin kanaleid ja, ja kraave ja jõgesid ja ja siis ma hakkasin mõtlema selle peale, et kuidas üldse Inglismaal niisugust loodusmatka siis tänapäeval saab korraldada, noh autoga sa võid sõita, autoga lähed liiga kiiresti, jalgrattaga on ka päris sobiv sõita, jalgsi matkata on hästi kehva, sellepärast et sõiduteede kõrval on puha eramaad ja isegi siis, kui aedo ei ole, Nad on tegelikult eramaad ja inglane ei lähe sinna haljale aasale lihtsalt jalutama. Ja siis tuligi see mõte, et kõige huvitavam viis oleksin rännata paadiga piki kanaleid. Sest Inglismaakanalite süsteem on on väga tihe ja see on olnud juba üle 100 aasta niimoodi ja paati ka kanalitel sõita on õigus igaühel, kellel üldse paat on ja ta pääseb paadiga piki kanaleid peaaegu kõikidesse paikadesse, mingit takistust ei ole. Tegelikult sealsamas Cambridge siiski on näiteks jõe ääres seismas tohutul hulgal paate, nad on väga erinevad, aga nad on tüüpilised niukesed, hästi pikad, kitsad ja väga tihti on nad tegelikult nagu elamud inimestele tänapäevani. Nii et selle selles paadis on, on olemas magamistuba, köök, WC, televiisor, ja, ja seal ta võib ja ongi inimesi, kes elavadki seal aastaid paadis, et seal on võimalik niimoodi elada ja samamoodi matkata, et sa võid matkata väga lihtsa paadiga, aga võid matkata ka niisuguse suurte mugavustega paadis, suuremas paadis, väiksemas paadis ja matkavõimalused on piiramatud, et mõni vaatan, lausa jaht. Jahte praktiliselt ei ole, sest tuulega ei ole midagi teha. Põhiliselt on mootorpaadid, aga mõned näevad väga luksuslikud välja küll ja väga uhked. Ja siis tuli nagu kuskilt mälusopist meelde, et see on ju üks üks vana hea raamat, et see on eesti keeles ilmunud sugune kolm meest paadis, koerast rääkimata täpselt. Ja see raamat on kirjutatud üle 100 aasta tagasi. Ja seal on täiuslikult kirjeldatud seda vana ilusat inglise matkamis, viisi kõigi oma võlude ja vaevadega. Jah, ma olen vene filmi sellest näinud, mis oli ka omamoodi päris tore film ja inglise huumorit tulid nad mõnevõrra suutnud tabada. Ja seda raamatut on võimalik praegu eesti keeles lugeda ja ja seal on tõesti niisugune segane, tõeline inglise huumor on selles sees ja, ja samas on see kahtlemata, need kolm meest sooritasid kõige ehtsama looduse matka Inglismaal. Ja siis mõtlesingi, et kui ma nüüd järgmine kord pikemale loodusreisile Inglismaale lähen, siis ma teengi selle just paadiga. Mida siis Cheroom kiitšeroom kirjeldas oma hunnitus teoses. Ja oma vana hea inglise stiilis teoses ja seesama vana hea Inglismaa on ju alles ka tänapäeval kõige oma traditsioonide, omapärase looduse ja iseäralikke inimestega, kellel on omapärane lootuse suhe ja kuulame siia lõppu, siis jällegi seda vana inglise lugu. Roheline mees. Ma peaks selle peale vist ütlema, jah, härra peaminister. Seesugune oli siis tänane saade vanast heast Inglismaast. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.