Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 10. detsembri. Mina olen toimetaja Mart Linnart. Riigikogu, Keskerakonna EKRE ja Isamaa fraktsioonid andsid siis ravimiseaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette tulevase aasta aprillis jõustuva apteegi reformi praegusel kujul tühistamist ja kaotab omandipiirangud. Siin on ainult mõned muudatused, mis on siiski üsna olulise kaaluga. Põllumehed tulid traktoritel Toompeale, et protestida liiga madalate toetuste vastu. Ma arvaks, et see on pigem meeldetuletus, et põllumehed on olemas, põllumehi ei tohi lihtsalt ära unustada. USA esindajatekoja demokraadid avaldasid süüdistusaktid, mis võivad viia president Donald Trumpi tagandamiseni. Soome parlament kinnitas sotsiaalsemat kraatide aseesimehe Sanna Marini uueks peaministriks. Venemaa ja Ukraina leppisid Normandia tippkohtumisel Pariisis kokku kõikide vangidega vahetamises aasta lõpuks, kuid konkreetseid tingimusi ei kehtestatud. Märjamaa vald vallandas kohaliku kooli direktori. Inimesed on asunud koolijuhi toetuseks allkirju koguma. Riik tahab avaliku sektori teistest rahvustest inimeste osakaalu suurendada. Kuidas, mis tingimustel, jääb aga ebaselgeks. Tänavuseks pressisõbraks valiti president Kersti Kaljulaid. Homme on pilves selgimistega ilm, õhtul sajab saartel ja mandril. Isamaa fraktsiooni juht Priit Sibul andis täna hommikul üle ravimiseaduse muutmise eelnõu, mis sisuliselt tühistab järgmise aasta aprillis jõustuma pidanud apteegireformi. Uku Toom jätkab. Pea kõik on ühel meelel, et apteegireformi pole suudetud vajalikul määral ette valmistada. Eri meelt ollakse selles, mida see ette valmistamatus kaasa toob ja mida ette võtta. Sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul on eelnõu, mis kaotab omandipiirangud vajalik apteegituru praegusel kujul säilitamiseks apteekide võimaliku sulgemise ärahoidmiseks. EKRE esimees Mart Helme on samal seisukohal. Kui me ikkagi seisame oma valijate huvide eest, kes elavad maapiirkondades, siis on täiesti ilmne, et see tähendab, no vähemalt paari-kolmesaja apteegi sulgemist ja need on suures osas väikestes linnades, väikestes keskustes ja maapiirkondades, nii palju, kui neid maapiirkondades üldse veel järele jäänud on. Et me ikkagi oleme seda meelt, et riik ei saa tekitada olukorda, kus kümned, võib-olla sajad tuhanded inimesed jäävad puht logistilistel põhjustel mingil hetkel elu päästust ravimist, ilma. Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik jäi läbirääkimistel vähemusse, kuid säilitab oma eriarvamuse. Kindlasti sotsiaalministeeriumi vaate oleks mõistlik seda leidnud ulatuslikult muuta. Loomulikult oma ettepanekud esitame, mis puudutab nii võimalikku, siis tapiviisilist apteegireformi elluviimist kui ka erinevaid ravimite kättesaadavust ja tarneraskuste ennetamist ja nende tagajärgede leevendamist puudutavaid muudatusi. Mina olen jätkuvalt võtavad sotsiaalministeeriumi Ministrite selle positsiooni, et apteegireform on olnud põhimõtteliselt õige. Tõsi on see, et nii palju apteeke pole tänaseks omandit vahetanud, kui sooviksime ja seetõttu pakkusimegi välja ja toetame jätkuvalt sellist etapiviisilisest üleminekut, mis aitaks tagada sellise sujuva korralduse ja väldiks teoreetilist riskiv Tyreutidest olukorda, kus ülemineku perioodil võiks näiteks tekkida probleeme ravimite kättesaadavuse osas. Siiski inimestele. Reformierakonna fraktsiooni liige Signe Riisalo kardab, et reformi tagasipööramine annab hoobi riigi usaldusväärsusele ja lisab. Kui proviisor oleks tahtnud vahepeal apteegi luua, et neid apteeke praegu oleks rohkem, mis nõuetele vastaks siis ilmselt ta tegi targasti, kui ta jättis selle tegemata seepärast, et tema turupositsioon ilmselgelt on nõrgem ketiapteegi kõrval. Teisalt, mis mulle muret valmistab, on see, et igasuguste piiranguteta, lubades siis tõepoolest nii vertikaalset integratsiooni kui omandiküsimuses ebaprofessionaalsus, ma julgen öelda, et see ilmselgelt ei saa tagada ei ravimi mõistlikke hindu, see kindlasti ei saa tagada võimalikult laia spektrit, erinevaid ravimeid ja küsimärgi all on minu jaoks ka ravimite kättesaadavust. Vaidlused Riigikogus algavad erimeelsused, keskerakonnas võivad osa hääli plaanitud eelnõu tagant kaera võtta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldusel toimus täna ennelõunal Toompeal põllumeeste meeleavaldus. Põldurite sõnul on valitsuserakonnad vaatamata lubadustele vähendanud järgmise aasta riigieelarves põllule majanduse siseriiklike hüvitiste summat 15 koma kolmelt miljonilt 10-le miljonile eurole. Kordame otselülitus Toompealt, mille tegi Uku Toom lossiplatsilt kell 12 päeval. Meeleolu on töine ja rahvast ei saa öelda, et tohutult palju on. Kui neli aastat tagasi võis öelda, et traktorid on vallutanud toom ja siis täna see nii ei ole, tookord oli kõik siin siia toovad teed traktoreid täis, täna neid siin umbes kümmekond rahvast ka umbes ma ei tea, 100 ringis äkki, aga kõnesid palju meeleolu on olnud asjalik. Roomet Sõrmus on mu kõrval siin praegu. Kas meeleavaldus on selline hoiatus, meeleavaldus, meeldetuletus, meeleavaldused, põllumehed saaksid või tänuavaldus, nagu ütles Martin Helme selle eest, et viie miljoni pealt kolme peale toetused tõusevad. Ma arvaks, et see on pigem meeldetuletus, et põllumehed on olemas. Põllumehi ei tohi lihtsalt ära unustada, nii nagu me oleme riigieelarve läbirääkimistel kuulnud vabandusi, et unustati meid eelarvest välja. Et selles mõttes oleme täna siin, tuletame meelde. Tegelikult räägime sellest, et põllumajandus ja toidu tootmine on Eesti jaoks väga olulised ja tänane mure on eelkõige väljavaated järgmise kümnekonnal aastal. Kõnelused Euroopa Liidu eelarve üle ja meie jätkuvalt väga madalad toetustasemed. Kõnedes on kõlanud niimoodi. Jah, põllumeestel on raha vaja teljega, me toetame teid. Aga raha ei ole? Jah, eks igaüks peab nii-öelda lähtuvalt oma istekohast siis seisukohti väljendama. Meie arvame, et, et sellega selle ülemineku toetuse näol oli tegelik kutselise märgilise tähendusega otsusega, et raha taha see kindlasti ei jäänud, et ma kardan, et sellel korral väljendas valitsuse prioriteete taustal aga kas see kogu aeg, see on riigikogu liikmete nimesid ja neile antakse üle sellised neljakandilised pakid. Mis seal on? Et oleme Sist ära toonud siia Toompeale sõda üks kingipaki, mille seest iga riigikogu liige leiab endale mängu traktori ja sellel mängutraktoril on sõnum, et mängi minuga, mitte toiduga. Leiame, et need poliitilised ja põllumajanduspoliitilised mängud ei peaks olema nii-öelda see, mille, mida me nagu oma rataste raadiotest iga päev näeme, et toit on midagi sellist, millega ei mängita ja kui me teeme otsuseid põllumajanduspoliitika üle, siis tegelikult me räägime meie kõikide toidulauast. USA esindajatekoja demokraadid avaldasid süüdistusaktid, mis võivad viia president Donald Trumpi tagandamise nii. Tegu on ajaloolise sammuga, mis on ärritanud nii presidenti kui ka tema erakonnakaaslase Maria-Ann. Rohemäe jätkab Washingtonist. USA esindajatekoja demokraadid süüdistavad president Donald Trumpi võimu kuritarvitamises ja kongressi uurimise takistamises räägib USA esindajatekoja õiguskomitee esimees demokraatia Cheri näedler. Saan tagandamiseni viiv väärtegu, kui president kasutab oma ametivõimu ebaausa isikliku kasu saamiseks samal ajal, eirates ja kahjustades rahvuslikke huve. See on täpselt see, mida president trump tegi, kui ta survestas Ukrainat sekkuma. Meie 2020. aasta presidendivalimistesse. Õiguskomitee hääletab süüdistusaktide üle neljapäeval ja seejärel liigub asi edasi esindajatekoja täiskogusse. See tähendab, et ametlik hääletus presidendi tagandamise üle võib toimuda juba järgmisel nädalal. Mõned demokraadid võivad koos vabariiklasega hääletada tagandamise vastu. See aga ei kõiguta demokraatide enamust, räägib USA esindajatekoja demokraatide liider Näntsipelloussi maneeži aegses. Juua sellises olukorras me ei loe hääli, inimesed teevad seda, mida tahavad. Ma ei ole kunagi kelleltki küsinud, et kas nad olid uurimise poolt, kas nad on edasi minemise poolt. Trumpist võib saada kolmas president USA ajaloos, kes esindajatekojas tagandatakse. Kohtumõistja on aga sõnad, kus on enamus presidendi erakonnakaaslastel räägib USA senaator, vabariiklane John Kennedy. Ma tahan, et mõlemal poolel oleks põhimõtteliselt piiramatu vabadus pakkuda tõendeid, mida nemad tahavad pakkuda ristküsitleda, kõiki tunnistajaid, kutsuda oma tunnistajaid. Tõenäoliselt jõuab kogu tagandamisprotsess lõpule jaanuaris, täpselt enne demokraatide eelvalimiste algust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington. Teistest välisteemadest teeb ülevaate Erle Loonurm. Soome parlament kinnitas sotsiaaldemokraatide aseesimehe Sanna Marini uueks peaministriks 34 aastane Marin on Soome ja ka maailma noorim valitsusjuht. Järgmisel teisipäeval hääletab parlament ka uue valitsuse valitsusprogrammi teemal. Marin võitis pühapäeval sotsiaaldemokraatide valimistel napilt oma vastaskandidaati antilinud mani. Veidi aja eest toimus ka uue valitsuse esimene pressikonverents, kõneleb Soome peaminister Sanna Marin. Soomlased võivad olla kindlad, et probleemides leitakse lahendused ja need lahendused on asjakohased ja õiglased. Lisaks kodumaale tegutseme edendava mõjujõuna. Euroopa liidus oleme pühendunud aktiivsele välispoliitikale ja seda juhib vabariigi president koostöös riiginõukoguga. Nüüd tuleb astuda julgesti edasi, usaldus sünnib vaid tegude kaudu, meie töö algab täna, rääkis Sanna Marina. Prantsusmaa president Emmanuel Macron avaldas lootust. Pärast Suurbritannia parlamendivalimisi hakkavad asjad Brexitiga kiiresti edasi minema. Ülehomme. Ühendkuningriigis peetavate ennetähtaegsete valimiste tulemused peaksid selguma Euroopa Liidu tippkohtumise ajal. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi liidrid kõik peale Briti peaministri Boris Johnsoni kohtuvad neljapäeval ja reedel Brüsselis arutada Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist. Teema on olnud arutlusel mitu aastat. Ühendkuningriigile on Euroopa Liidust lahkumiseks aega 31. jaanuarini. Venemaa ja Ukrainale pesid Normandia tippkohtumisel Pariisis kokku kõikide vangide vahetamise siis aasta lõpuks, kuid konkreetseid tingimusi ei kehtestatud. Venemaa president Vladimir Putin ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski osalesid Pariisis esimesel kohtumisel, mida vedasid Prantsusmaa president ja Saksamaa liidukantsler. Liidrid lubasid pühenduda kehtiva relvarahu jõustamisele Ida-Ukrainas, kuigi see pole seni pidanud. Nelja kuu jooksul teevad vaenupooled tööd kohalike valimiste korraldamiseks Donbassis. Hispaanias Madriidis peetavate ÜRO kliimakõneluste edasiviimise võtavad täna üle ministrid, kes peavad lahendama keerulisi küsimusi, mida läbirääkijad viimase nädala Aja jooksul lahendada pole suutnud. Ametnikud, pea 200-st riigist ei ole suutnud leppeni jõuda rahvusvahelise heitkoguste turu osas, mis majandusteadlaste sõnul aitaks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendada. Teine vaidlusi tekitanud küsimus on vaesemate riikide nõudmine, et neile eraldatakse abi kliimamuutusest. Looduskatastroofide kahjudega toimetulekuks. Tuleme tagasi Eestisse. Veel üks koolijuht on töö kaotanud. Nimelt otsustas Märjamaa vallavanem Merlin Suurna lõpetada Märjamaa Gümnaasiumi direktori Kalle Uusmaaga töölepingu enne neljakuulise katseaja lõppu kuna direktori töötulemusi hinnates ei vastanud meie ootustele. Kohalikud inimesed on alustanud mitmes Märjamaa kaupluses allkirjade kogumist nõudega direktor tööle ennistada. Internetilehel petitsioon, poee on sellekohase allkirja andnud juba 668 inimest. Olev Kenk räägib lähemalt. Märjamaa Gümnaasiumi direktor Kalle uusmaa ei täitnud haridus ja teadusministeeriumi ettekirjutust, et kooli kodukorda tuleb uuendada. Ei alustanud õigel ajal arengukava koostamist, jättis tegemata hädaolukorra lahendamise plaani ja ei korraldanud evakuatsiooniõppust. Need on vaid mõned vallavalitsuse poolsed etteheited töölt vabastatud direktorile. Abivallavanem Ott Valdma ütleb, et kuigi ta on viieliikmelise vallavalitsuse liige, tegi töölepingu ülesütlemise otsuse vallavanem Merlin Suurna, kellel täna kommentaari saada ei õnnestunud, sest ta on puhkusel. Tegelikult oli direktoriga kuskil kolm erinevat koosolekut, kus räägid katsetulemustest, kus tal eesmärke seati ülesandeid ja nelja kuu kokkuvõttes tegelikult ka nende eesmärkide saavutamisega hakkama ei saanud. Kõik need pinged, mis seal ka eelmisest direktorist oli jäänud isegi süvenesid lõplikuks, võib-olla piisaks nagu vallavanema jaoks oli, seega meil 22000. Helmer tuli õppealajuhatajate ja siis peamistele töötajate poolt allkirjastatud avaldus, kus nad andsid teada, et kas lähevad nemad või läheb direktor. Valdma tunnistab, et direktori vabastamisega läks kiireks. Sellepärast jäigi teema kooli hoolekogus läbi arutamata. Ka need allkirjade kogumine, et see näitab seda, et see info nagu on olnud ühekülgne võib-olla avalikkus ja inimesed ei tea seda, et sellist asja kui ennistamist kooli direktorile teha ei saa, et võib-olla nad arvavad, et kuidagimoodi on võimalik teda tagasi tuua, aga nii tegelikult ei ole võimalik teha. Ja tegelikult meil on uus konkurss välja kuulutatud valitsuse poolt. Märjamaa vallavolikogu esimees Urmas Kristal ütleb, et ta ei oska hinnata, kuidas direktor tööga hakkama sai kuid kuna tema vabastamine on tekitanud kohalikes suurt vastuseisu, peab ta juhtunut kriisiolukorraks. Koolid on lausa riigi olukord, nii õpetaja kui õpilased ja lapsevanemad on täiesti segaduses, et mis on nagu toimunud ja oluliselt katseajaks seatud eesmärgid on tähtaegselt täitmata, siis selle kohta ma oskan täpselt vastata vaata et need katseajaks antud eesmärgid anti üks tööpäev enne katse lõppu kätte. Siin on küll küsimus vallavalitsusele, et või oli töölevõtmine, et miks ei antud neid eesmärke koheselt nagu kätte, et mitte ainult alles üks päev enne lepingu lõpetamisse. Volikogu esimees kristalle plaanib koolijuhi vabastamise teemat arutada vallavolikogus, seitsmeteistkümnendal detsembril. Soovin kaasata kõik siis osapooled koos vabastatud kooli direktoriga peale seda saab siis otsustada, kuidas siis edasi minna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Rahandusministeeriumi analüüsist selgub, et avalikus teenistuses töötab vaid 10,8 protsenti teisest rahvusest inimesi ja möödunud aastal luhtus näiteks neljandik avalikke konkursse. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul tehakse puuduvaid kohti täitmisena. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul peaks muukeelsetest ühiskonnagruppidest inimesi avalikku sektorisse tööle tooma lõimumise eesmärgil. Abi sõnul tuleks lisaks venelastele tähelepanu pöörata ka ukrainlastele ja soomlastele. Ka muukeelsete elanikkonna hulgas on töötuse määr ikkagi veidi suurem kui keskmiselt. Ja samas avalikus sektoris on tööjõupuudus viimasel ajal, et ühelt poolt me küll vähendame ju riigisektori töökohti, aga ka olemasolevad töökohad tihtipeale pole täidetud ja, ja näiteks siin eelmisel aastal neljandiku avaliku konkursi ja luhtus, kuna ei leitud sobivaid inimesi. Riikidel. Aabi sõnul loodab ta koostööle kohalike omavalitsuste ja ministeeriumidega, samuti näiteks plaani spetsiaalsed keele kursused. Avalikus sektoris töötamine nõuab aga väga head keeleoskust. Ab toob ka näite. Jõustruktuurides siseturvalisuse valdkonnas on see muukeelsete inimeste protsent kõrgem kui teistel näiteks töökohtadele ja nad saavad seal hakkama. Nii et me üritame vähemalt selliseid hirmusid või väärarusaamu maha võtta. Erakond Isamaa on seni seisnud pigem konservatiivse ja range keelepoliitika eest. Viimasel erakonna volikogul tehti ka poliitiline avaldus eesti keele kaitsmise kohta. Näiteks, mis puudutab kõrgharidust. Kultuuriminister Tõnis Lukas aga muukeelse kogukonna jõulisemalt tööturule toomises keelele ohtu ei näe. Kuidas see täpsemalt hakkaks välja nägema, et kui kandideerivad kaks inimest siis hakkame eelistama neid, kes on siis teisest rahvusest, kui riigi eesmärk tõesti on seda protsenti suurendada, sest kuidas me muidu seda suuremaks saame? Ei kindlasti mitte selle vastu, ma oleksin nii nagu ka kvootide vastu, siis see tähendaks ju tegelikult sisuliselt kvoote, kui me hakkaksime teisi eestlastele eelistama, see ei tule kõne allagi. Kindlasti saab käia koolides julgustada inimesi haritud inimesi, kellel on hea eesti keele oskus vaatama natuke laiemalt. Aga väevõimuga me kindlasti ei hakka rahuldust, kui koosseisu muutma. Muukeelsete töötajate osakaalu suurendamine avalikus sektoris on Jaak Aabi sõnul lülitatud ka kevadistel koalitsiooniläbirääkimistel valitsuse tööplaani. Täna selgus ka selleaastane pressisõber. Meediaettevõtete liit valis selle välja oma aastakoosolekul. Tiitli pälvis seekord president Kersti Kaljulaid. Pressivaenlase tiitlit sel aastal välja ei antudki. Valikuid põhjendab meediaettevõtete liidu nõukogu esimees Argo Virkebau. Nii. Ja kui ma alustan, siis sellest vaenlasest, siis me arutasime seda pikalt ja kandidaate oli palju nagu alati, aga me otsustasime, et ja leidsime, et ühiskonnas lõhestumist ja pinget ja vastuolu on olnud niigi liiga palju ja inimestel on muutunud vastumeelseks ja me ei soovi sinna lisa panustada. Me soovime pigem süstida positiivsust rahulikult koostööd ja tegime siis esmakordselt sellise otsuse. Otsustasime seda tiitlit pita välja anda pressisõbrad, see valik oli ka üsna lihtne ja ülekaalukas võit läks siis meie presidendina ja ega neid aktsioone on olnud mitu, mis tema kasuks räägivad, et me kõik mäletame tema riigikogus esinemist, kus ta oli sõna, on vaba USAga ja kaitses väga tugevalt meediat. Noh, võib-olla väärib äramärkimist siis selge seisukoht, et avalikku raha ei tohiks kasutada munitsipaalmeedia tegemiseks ja nii edasi ja nii edasi. Et me leiame, et ta seisab õige asja eest, seisab avatud meedia eest ja ta on alati olnud nii-öelda kaitse positsioonil, et ei tekiks meedia kontrolli. Ilmast räägib meile täna Sirle Kangur. Ööl vastu kolmapäeva on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul, hommikuks pöördub tuul aga lõunasse ja tugevneb neli kuni 10, saartel ja rannikul kaheksa kuni 13, puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kaheksa, saartel, rannikul kuni pluss kaks kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, õhtul sajab saartel ja mandri loodeosas lörtsi ja lund, rannikul ka vihma. Puhub lõunatuul kuus kuni 11, puhanguti 14 meetrit sekundis, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kesk- ja Ida-Eestis null kuni miinus kolm, Lääne-Eestis pluss üks kuni pluss neli kraadi. Ja spordipäeva võtab nüüd kokku Johannes vedru. Eesti naiste saalihokikoondis kaotas Šveitsis toimuval maailmameistrivõistluste finaalturniiril kolm kaheksa Taanile ning kaotas võimaluse veerandfinaali pääseda. Viimases alagrupimängus vajas Eesti taanlanna de vastu play-off'i jõudmiseks kindlasti võitu. Tänavusel MM-il on eestlastel olnud aga probleeme kohtumiste algustega. Kardaani vastu jäädi nelja ja poole minutiga null. Kaks taha. Kaotusseisust enam välja tulla ei suudetud. Eesti koondise väravad viskasid täna Liina Luich, Kati Kütisaar ja Helen Ojala. Allajäämine tähendab, et Eesti naiskond lõpetas oma alagrupi kolmandana ning ei pääse heitlema veerandfinaalkoha eest. Nüüd tuleb mängida kohtadele 13 kuni 16. Naiskonna kapten Merli Süvari. Oleks nagu meie täielik õnnestumine olnud, individuaalsed eksimused ära oleks olnud nagu väga võrdne mäng ja tegelikult lõpus juba füüsiliselt olime me vastasest üle ja viimane kolmandik juba olid need vahepeal ikka sellises pesumasinas, et nad vaevu said aru, kus pall liigub, et me tõesti nagu väga hästi mängisime. Aga, aga siis ikkagi noh, nagu niimoodi läbivalt läbi mängu oli nende selline mängukindlus ja selline kokkumäng oli nagu tõesti tasemel, et nad, nad olid, olid head. Judomaadleja Mattias Kuusik, kes augusti lõpus peetud maailmameistrivõistlustel vigastada sai, taastub traumast ning planeerib võistluskarussellile naasta tuleva aasta märtsis. MM-võistluste kaheksandikfinaalmatšis kukus kuusik vastasevõtu järgselt õnnetult käele ning murdis küünarliigese. 23 aastane kuusik pole maha matnud lootust võistelda Tokyo olümpiamängudel. Mattias Kuusik. Taastumine on olnud väga keeruline, kuna arstid olid alguses erineval arvamusel, kas mu küünarliigest opereerida või vereplasmasüstidega proovida õnne, siis me otsustasime siiski, et olümpiamõtted ellu jätta, proovida neid vereplasma, siis nad andsid tulemuse sellise, nagu me ootasime. Aga see tulemus ei ole kindlasti nii ideaalne, nagu ta oleks olnud operatsiooniga. Tänane Päevakaja sai just läbi aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.