Kell sai kuus rahvusringhäälinguuudistega stuudios Tõnu Karjatse. Päevakaja teebki kokkuvõte üheksanda detsembri sündmustest meile mujal. Haridus ja teadusministeerium soovib Lüganuse vallalt selgitusi Kiviõli keskkoolijuhi vallandamise kohta. Koolipere saatis vallale ka avaliku kirja, milles palub vallandamisotsust tühistada. See on, see on ebaõiglane ja see ei ole aus ja niimoodi asju, vähemalt minu tunnetus on, et Eesti riik ei tohi ajada. Võru vallas asuv Puiga Mul on ruumipuuduses, sest õpilased ei mahu kooli ära. Riigikohus leidis põhiseadusega vastuolus olevaid sätteid pea kõigist Narva määrustest, millega reguleeritakse kohustuslike sotsiaalteenuste osutamist. Eesti kunstiinstitutsioonide loomeliidud taotlesid Tallinna linnavalitsusele, kultuuriasutuste ja eraettevõtete avaliku pöördumise Eesti kaasaegse kunstimuuseumi ehk EKKM toetuseks. Riigikogus on valmimas seadus, mis muudab massilise sisserände korral senised reeglid paindlikumaks. Me oleme praegu selle seaduseelnõu kohaselt siis teinud ettepaneku, et kohus lihtsustatud korras saab pikendada menetlustähtaega. Kohtumisel Euroopa Liidu kõrge välispoliitika juhisuse barrelliga rõhutasid balti riikide välisministrid ette euroliidu solidaarsus Ukrainaga on äärmiselt oluline. Venemaa sportlased said nelja-aastase võistluskeelu. Ma julgen öelda, et spordimaastikul võib seda võrrelda Hiroshima või Nagasaki tähendab abiga, sest seda asja pole varem olnud. Ilm on pilves, sajab vihma, lörtsi ja lund õit, õhk läheb jahedamaks ning teed libedaks. Nüüd kõigest järgemööda riigikohtu hinnangul peab omavalitsus tagama oma elanikele sotsiaalabi seaduses ettenähtud ulatuses põhiseadusega vastuolus olevat. Narva määruste sätted tunnistati õiguskantsleri taotlusel kehtetuks. Jüri Nikolajev annab teada. Kokku tunnistas riigikohus kehtetuks seitsme Narva sotsiaalmääruse 16 sätet ja põhiseadusega vastuolus olevaks. Kahe seadusega nõutud määruse puudumise, kommenteerib õiguskantsleri nõunik Aigi Kivioja. Saavutasime selguse selles mõttes, et sarnaseid sätteid on väga paljudest kohalike omavalitsuste määrustest, mis puudutavad sotsiaalteenuste osutamist. Kohalik omavalitsus ei tohi piirata inimeste õigusi võrreldes sotsiaalhoolekande seadusega ja see on selles lahendis olemas. Sõnum. Valdavalt puudutasid riigikohtus kehtetuks tunnistatud sätted olukordi, kus omavalitsus on sotsiaalteenuste saajate ringi kitsendanud. Näiteks oli sotsiaalteenuste või hooldekodu koha saamine seotud inimeste sissetulekute või ülalpidajate olemasoluga. Turvakoduteenuse saamine sõltus elatusvahendite olemasolust. Narva volikogu on varem kinnitanud, et kitsendused on seotud piiratud eelarvega ning sellega, et riik on pannud kohustusi, mille täies mahus täitmiseks linnal raha pole. Seda ka riigikohus ei analüüsinud, räägib riigikohtunik nele barrest. Kuna tegemist on õigusliku analüüsiga, siis pidi riigikohus piirduma üksnes normide kontrollimisega. Seetõttu ei saanud But riigikohus tegeleda selle küsimusega, kas sotsiaalhoolekande seadus ise on kooskõlas põhiseadusega, näiteks ka kindlasti kohalikke omavalitsusi. Huvitav temaatikaga on taganud piisava rahastuse sotsiaalteenuste osutamiseks. Samas jättis riigikohus Narvale õiguse mitme sotsiaalteenuse puhul nõuda, et abivajaja peab ka tegelikult Narvas elama, jätkab nele barrest. Jah, kohaliku omavalitsus võib sotsiaalteenuste osutamisel seada selle sõltuvusse nii rahvastikuregistrijärgsest, elukohast kui ka siis lisaks sellest tingimusest, et inimene ka tegelikult seal elaks. Narva volikogu esimees Irina Janovitš pole veel jõudnud riigikohtu lahendiga põhjalikult tutvuda, kuid tunnistab, et sotsiaalteenustele tuleb nüüd rohkem raha leida. Vaja kohtuda sotsiaalAdeamati direktoriga ja rääkida juristidega ja pärast vaatame, mis teha. Eelarve on meil volikogu saalis, suleb detsembrikuus ja mis lahendame? Ja õiguskantsleri nõuniku haigi Kivioja kommentaar. Kui kohalik omavalitsus leiab, et see raha, mis neile on tagatud, ei ole piisav, siis see ei tähenda, et nad saaksid nii-öelda loobuda oma kohustuste täitmisest vaid sellisel juhul tuleb siis pöörduda kohtusse ja nõuda riigilt seda raha, mida ei ole. Rahandusministeeriumi hinnangul on aga Narva sissetulekud ja riigipoolne toetus iga aastaga kasvanud. Samas on Narva linn võrreldes Tartuga palju vähem toetanud erivajadusega inimesi, panustades selle asemel eakatele eritoetuste maksmisele Uudistele. Jüri Nikolajev Narva. Haridus ja teadusministeerium küsib Lüganuse vallalt selgitusi Kiviõli esimese keskkooli direktori vallandamise kohta ning saadab koha peale ka oma välishindamisosakonna esindajad. Koolipere saatis vallavalitsusele ka avaliku pöördumise, millega nõutakse vallandamisotsuse tagasipööramist. Rene Kundla rääkis olukorrast õpetajate esindaja Mari-Liis randmeriga ja Lüganuse vallavanema Viktor rauaniga. Miks te seda novot, täiesti naiivne küsimus, aga tekib küsimus. Esiteks on, see on ebaõiglane ja see ei ole aus ja asju vähemalt minu tunnetus on, et Eesti riigis ei tohi ajada. Ja teine asi ikkagi Heidi on kogukonna liige ja näha seda metsikut meie riigi toetus sellele, et kõik tunnevad, et see on ebaaus, ebakahtlane säilib, tuleb otsus siis tagasi võtta ja jätkates siis juba nagu parematel ja õigematel teedel. Mis te olete teinud selleks, et kõik oleks juriidiliselt korrektne? Me oleme saanud juriidilist nõustamist õpetajate liidult, sellest tulenevalt siis oleme täna esitanud vallavalitsusele avaliku pöördumise, kus nõuame, et meie nõue seisukoht on, et Heidi Uustalu tuleb ennistada siis direktori ametikohale ja oleme ka pakkunud täna juba välja kohtumiseni, et istuda õpetajate ja vallavalitsuse esindajatega laua taha ja pidada siis läbirääkimisi. Koolis kas esmane rahuldamata? Jah, me andsime, meil on traditsioon iga esmaspäeva alustada koolipäeva koos kooliperega ja andsime ka siis täna, et et ilusasti tuleb ikkagi tundides käia, õppida ja käituda ja noh, me ei varjanud ka seda, et heidiga leping lõpetatud ja kooliperele on õigus seda teada. Aga me ikkagi noh, õppimine, laste hoidmine on prioriteet ja siis selle taustal me tegeleme siis nii-öelda jätkame võitlust. Te olete alustatud selle protsessi alguses nii-öelda minna lõpuni välja, et on võimaluse lõpetada asja streigiga on kool valmis tagama Eesti hariduselust pretsedenti ja mina üksikkoolina vallavalitsuse vastu streigile. Jutud on kindlasti olnud, aga täna ma ei võta mingit kindlat seisukohta, et, et noh, me, keegi ei taha, et see asi sinnani läheks. Et tegelikult ongi see hea samm, et istuda, pidada läbirääkimisi tõsiselt, siiralt loodan, et me sellest sammust kaugemale ei pea minema. Millise sõnumiga te läheksite endale läbirääkimistele? Siiski püüaks seletada oma seisukohti, Ma püüaks võtta maha kõik need hirmud, mis täna on tekkinud, et ma näiteks ei tea, millest on tekkinud olukord, kus hirmutatakse kellelegi kellelegi tulekuga majja direktoriks, kes tegelikult ei ole. Ei ole õige kuulujutt, kuidas hirmutatakse sellega, et need mingisugune Rida õpetajaid kavatsetakse vallandada, ei ole kunagi teemaks olnud, võin rahustada kõiki õpilasi, et elu läheb edasi, see meeskond, kes seal töötab, on tore, see meeskond saab täna väga hästi hakkama. Ka uue juhiga mingit probleemi ei tule. Et ma ei näe siin täna mitte mingisugust põhjust nagu sellisteks äärmuslikes meetoditeks, sellepärast et, et oleme ausad, me oleme täna siiski olukorras, kus kus see otsus on tehtud ja sellega tuleb elada. Haridusteemal ka jätkame. Kui maakoolides pigem õpilasi aastast aastasse vähemaks, siis Võru vallas asuv Puiga põhikool on hoopis teistsuguse probleemi ees. Õpilaste arv on koolis pidevalt kasvanud ja olgugi et kooli on juba kolm korda suuremaks ehitatud, on seal jätkuvalt ruumi puudu. Mirjam Mõttuse kaastöö kui ka võrust viie kilomeetri kaugusel asub pisikene asula, kus tegutseb põhikool ja lasteaed. Kool alustas seal 1995. aastal 56 õpilasega endises sovhoosi kontoris. Tänaseks õpib koolis aga juba 202 õpilast edasi, räägib Puiga Põhikooli direktor Siiri Plangi. Esiteks, me oleme linna lähedal ja noored pered, kes ehitavad endale siis elamisi, teevad seda tõenäoliselt suurema tõenäosusega, ütleme linna lähedale ja Võru linna ääres on ka sellised suvilarajoonid, mis on siis elamiskõlblikuks ehitatud ja, ja seoses sellega meie õpilaste arv ikkagi kasvab. Jooksul on Puiga koolile tehtud kolm juurdeehitust, sealhulgas on kooli juurde rajatud spordihoone. Ruumi on aga koolis õpilaste pideva kasvu tõttu endiselt puudu, kusjuures väljaspool Võru valda õpib koolis üksnes 19 õpilast. Prognoosid näitavad, et õpilaste arv jätkab kasvuga edaspidi veel kord. Siiri Plangi. Nagu on meil lihtsalt näha see, mis on seitsme aasta sündivus ja sealt olemegi siis võtnud, et ka sel aastal meie traditsioonilisest piirkonnast peaks tulema 28 õpilast. Võru vallavanem Kalmer. Puusepp ütleb, et probleem on neile juba aastaid teada ning senini on leitud ruumipuudusele lahendus klassiruume ümber kujundades. Nüüd ollakse aga vallas fakti ees, et kool vajab tõepoolest juurdeehitust edasi, räägib Kalmer Puusepp. Volikogu ei ole veel otsustanud selgelt jah-sõna öelnud, et ehitama hakatakse, aga mida me saame teha, on see, et me saame ära tellida eskiisprojekti sealhulgas vaadata ära, kuidas ka olemasolevaid ruume ümber kujundada ja lisaks kui oleks selle selle eskiisprojekti lahendusega vaja saada, selgust ka, kui ka lasteaia võib-olla viimase rühma ületoomiseks sellesse juurdeehituse, sest ka Puiga lasteaed on ruumipuuduses. Ruumipuuduse üle kurdaka kääpa kool, mis asub Võru linnas seitsme kilomeetri kaugusel seal palaga õpilaste arv nii märkimisväärselt kasvanud ja seega ka mureruuminappuse üle pole veel nii tõsine, raadiouudistele Puigald Mirjam Mõttus. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmist. Uku Toom jätkab tegelikult. Nimetatakse seda massilise sisserände tõkestamise eelnõuks, mis võimaldab Euroopa Liidu liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid. Siseminister Mart Helme. Praegune seadusandlus näeb ette põhiseadus ütleb, et me peame varjupaigataotlejate puhul migrantide puhul nende taotlused käsitlema ära 48 tunni jooksul. Kui me seda ei suuda, siis me peame nad lihtsalt lahti laskma mööda Eestit. Me kujutame nüüd ette, et tuhanded inimesed tulevad üle piiri. Meil ei ole seal piisavalt ametit. Meil ei ole seal ressurssi nende paigutamiseks nende teenindamiseks, et see ei ole ju mõeldav olukord ja et sellist olukorda ei tekiks. Me oleme praegu selle seaduseelnõu kohaselt siis teinud ettepaneku, et kohus lihtsustatud korras saab pikendada menetlustähtaega seitsme päevani. Kui selle aja jooksul samuti ei suudeta toime tulla menetlustega isiku kontrollid ja nii edasi siis on veel võimalik pikendada seda, kuni need menetlused kõik läbi vaadatakse. Taotletakse. Seadus annaks ka õiguse majutada inimesi väljaspool spetsiaalseid kinnipidamisasutusi, näiteks maakondade evakuatsioonipunktides. Samuti vähendatakse taolisel puhul teenuste hulka, mida ajutistele pagulastele osutatakse. Põhiseaduskomisjoni liige, reformierakondlane, endine siseminister Hanno Pevkur ütleb, et hädaolukordade plaani väljatöötamist alustati juba tema ministriks oleku ajal ja ka seda seadust on mitu aastat ette valmistatud. Tegemist on riigi tavapärase tööga selleks, et riik oleks valmis eriolukordadeks ja ei satuks omaenda seatud reeglitega ummikusse. Tõsi on see, et ega Eesti väikese riigina Politsei-Piirivalveametiressurssi arvestades ka 500 korraga ühes piiripunktis oleva inimese puhul vajaks lisajõudu ja see seaduseelnõu annab eelkõige võimaluse just nimelt siis sellistest tavapärastest kinnipidamisreeglitest näiteks kõrvale kalduda küll kohtu loal, eks, et aga samamoodi ka, et neid inimesi oleks võimalik tuvastada, otsustada, keda kohe tagasi saata, nii et noh, iseenesest Euroopa suure rändekriisi ajal me alustasime kõiki vajalikke, nii-öelda ettevalmistusi selleks, et Eesti vajadusel oleks sellisteks olukordadeks valmis ja nüüd on nagu loomuliku jätkuna siis tegelikult see parlamenti jõudnud. Brüsselis on täna koos Euroopa Liidu välisministrid, esimest korda juhatas välisasjade nõukogu istungit euroliidu uus välispoliitika juht Josep. Arrelges kohtus ka välisministritega eraldi. Mall Mälberg rääkis juttu Eesti välisministri Urmas Reinsaluga. Barrell alustas oma eraldi kohtumisi välisministritega balti riikidest ja üks peamisi teemasid sellel kohtumisel oli Euroopa Liidu Venemaa poliitik. Kas me väljendasime tegelikult koma üldjoontes selgelt hoiak vot selle kohta, et ta eriti praegu Normandia kohtumisel, et kindlasti selles olukorras on väga tähtis Euroopa liidu solidaarsust Ukrainaga. Ma arvan, et on mõistlik kaaluda ka, kui Normandia kohtumise formaat nüüd edasi hakkab liikuma mingit reaalset tulemust. Sellest näha, et ka Euroopa Liit võiks kaasata Normandia formaadis aruteludesse kindlasti tugevdaks järelduste edasiliikumise võimalusi, et ma soovitasin tal ka kaaluda lähemas tulevikus visiiti Ukrainasse. Ta ütles, et ta on selle juba võtnud oma plaanidesse ja hästi tähtis on see, et Euroopa Liit säilitaks nii sanktsioonipoliitikas kui ka nendes põhimõtetes Venemaa suhtes pärast agressiooni oma ühtsuse. Urmas Reinsalu sõnul oli täna kõne all ka Seporalli Aafrika strateegia tervikuna ja rändest ei ole sel puhul võimalik mööda vaadata. Reinsalu sõnul rõhutas tema ise kahte asja. Üks on see, et kui me kõneleme rändest, siis me peame silmas pidama ennekõike ebaseaduslikku migratsiooni tõkestamist. Seda, et piirid peaksid seda, et oleks olemas tõhusad tagasipöördumislepingud Euroopa Liidu ja Aafrika riikide vahel, et püüda erinevaid teemasid nagu arengukoostöö kaubandusküsimused siduda ka sellega kokku, et saavutada selline kokkulepete süsteem, mis tegelikkuses ka toimib. Me näeme rändesurve, paraku on kasvav, mitte kahanev ja seetõttu seda on võimatu lahendada sellisel moel, et meil ei ole niisugust strateegilist partnerlust, mille tulemusena me suudame ka reaalseid tulemusi saavutanud Aafrika riikidega. Ja teine teemade ring, mis puudutab aafrikut, on ärivõimalused, sealhulgas ka digitaalvaldkonnas. Me näeme, et Eesti ettevõtjad on saanud päris huvitavaid ekspordiprojekte Aafrika riikides. Kindlasti on mõistlik seda digitaalkoostööprojekt Euroopa liidul oma eelarvest toetada. Välissõnumid võtab kokku Reene Leas. Pariisis kohtuvad täna pärast kolme aasta pikkust pausi Normandia nelikusse kuuluvad Saksamaa ja Prantsusmaa riigipeade ning Ukraina ja Venemaa presidendid. Nelja riigijuhi kohtumiseks on eraldatud umbes kolm tundi. Kohtumine toimub Elysee palees, samal ajal kui Pariisis käib üldstreigi ja Prantsusmaad on vallanud meeleavaldused. Enne tippkohtumist vestleb Putin eraldi kõigepealt Saksa kantsleri Angela Merkeliga, seejärel prantsuse presidendi Macroniga. Pärast kohtumisele järgnevat pressikonverentsi räägivad omavahel vaid putiliselenskiga. Tegemist on riigijuhtide esimese kohtumisega, varem on räägitud vaid telefonitsi. Soome sotsiaaldemokraadid tulevad vastu oma koalitsioonikaaslastele ning senine peaminister Antti Rinne valitsuses ei jätka, lubab peaministrikandidaat Sanna Marin. Marini-ist on saamas maailma noorim peaminister. Ühtlasi on tema partei juhiks saades kõigi koalitsiooniparteide juhid naised ning peale ühe jääb nende kõigi vanus 30 40 aasta vahele. Marini sõnul saab senine peaminister Eduskunna aseesimehe koha ning peaks selles ametis edukalt toime tulema. Briti peaministri Boris Johnsoni Brexiti-plaani elluviimine on valitsusele Põhja-Iirimaa uute tollireeglite tõttu väga keeruline, ütleb Euroopa Liidust väljumise ministeeriumi lekkinud dokument. Johnson on öelnud, et kui konservatiivne partei valimised võidab, siis Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust 31.-ks jaanuariks ning kaubandusleppeliiduga sõlmitakse tuleva aasta detsembriks, vahendab BBC. Ta on samas öelnud ka, et Suurbritannia võib lahkuda ka leppeta, mis tähendab, et kõik üleminekukokkulepped lõppevad 2020. aasta lõpuks. Lekkinud dokumendis kaheldakse, kas valitsus on valmis tähtajaks rakendama Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa uut tollikorraldust. Lennud Uus-Meremaa valgesaare kohal näitavad, et saarel elumärgid puuduvad. Saarel toimunud vulkaanipurske ajale viibis seal kuni 50 inimest, hukkunuid on praegu viis. Politsei teatel on 23 inimest päästetud, kuid edasised päästetööd on rasked, sest karta on uusi purskeid. Samuti on juba pime. Kultuuriminister Tõnis Lukas ja teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni TALO juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastasid kultuuritöötajate palgakokkulepe. Selle kohaselt tõuseb Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste töötajate palgafond 2,5 protsendi võrra. Eesti kunstiinstitutsioonid ja loomeliidud saatsid Tallinna linnavalitsusele ühispöördumise Eesti kaasaegse kunstimuuseumi ehk EKKM toetuseks. 146 allakirjutanu hulgas on loomeliite õppeasutusi, teatreid, festivale, ettevõtteid, arhitektuuribüroosid kui ka kunstiinstitutsioone alla kirjutanud avaldavad lootust, et linn leiab lahenduse, kuidas EKKM saaks omal kohal jätkata. Täna toimus ka laulu ja tantsupeofoorum, kus arutati peo tuleviku üle. Kadri Põlendik jätkab. Ühe ideena on välja käidud laulu ja tantsupeo seaduse loomine, mis tagaks peo korrapärase toimimise, võiks lahendada kollektiivide juhtide palgaküsimuse. Dirigent Urve Uusberg toetab seaduse mõtet. Praegune. Mitte kõik, aga see võib ühel hetkel minna vähem atraktiivsemaks või ma ei oska öelda, mida võib juhtuda, aga kui seaduseraam on olemas, siis tegelikult hoiab ka rasked ajad kriitilisemate lahedam, kui näiteks lastekoori enam ei tulegi keegi ja mida tahes, et siis meil on seadus ja kooli direktor ei saa öelda õpetajale, et ei no kas huvitegevus, et see on ju vabatahtlik, aga võib-olla see seaduseraam nagu looka kooli mingisse struktuuri nagu, nagu rohkem toetust? Seaduse halba mõju Uusberg ei pelga. Noh, enda pealt saan öelda, no ükski raam ei takista loovust, ei takista leiutamast seda aega, ma loodan, et ei tule kunagi tagasi, et keegi. Tatari otsuseid mõjutama, et laulupidude üldjuht ja dirigent Hirvo Surva kiidab samuti seaduse mõtet, kuid meenutab ka läti hoiatavat näidet. Lätlased selle seaduse tegid, et tegelikult nad ütlevad, et nad on natukene mures, et nad panid mõned asjad vist natukene rumala eesti kirja tuleb kindlasti väga tõsiselt mõelda sellele, kuidas seda kirja panna, et ei oleks võimalik hakata seda kuidagi nii-öelda just ainult seadusega juhtima. Rahvatantsujuht Kadri Tiis pigem pelgab seaduse loomist. Kas me siis ei kirjuta ennast võib-olla kuidagi lukku ja hakatakse ette kirjutama, mida luua, kuidas luua, et laulu- ja tantsupidu on loominguline protsess? Ma arvan, et seda kindlasti, nagu seadusega reguleerida ei saa. Võib-olla seadusega. Me saame reguleerida mingeid korralduslikke asju, mis võib-olla aitaksid kogu seda traditsiooni hoida ja väärtustada. Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela on sama meelt. Seadused ei kohusta millekski, kui me räägime, et laulu- ja tantsupidu on surdsi südameasi, kas südameasja peale peab seadust alati tegema? Võib-olla olulisem, kui inimesed ilma seaduseta aktsepteeriksid, mõistaksid ja saaksid aru nendest protsessidest ja võib-olla ikkagi see arusaamisele jõudmine oleks äkki lihtsam tee ja võib-olla isegi tulevikku silmas pidades kindlam või turvalisus garanteerima, kuigi raskem tee jah. Ilmast räägib nüüd Ülle Jõemaa, ole hea. Saabuval ööl liigub üle Baltimaade kirdesse madalrõhulohk, millega kaasneb sadu. Seejärel tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari, mis laieneb homme päeval üle Läänemere Eesti poole. Ööl vastu homset on meil ilm pilves, sajab vihma ja lörtsi, vain mandri kaguservas on saju võimalus väike. Puhub edelatuul, saartel ja looderannikul pöördub tuul loodesse ja põhja viis kuni 11, rannikul puhanguti 15, saartel kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist kuni pluss viie kraadini. Homme ennelõunal püsib pilves ilm, lörtsi ja vihmasadu läheb järk-järgult üle lumeks. Ent keskpäeva paiku lääne poolt alates pilvisus hõreneb ja sajuhood lakkavad. Tuul pöördub kõikjal loodesse ja põhja neli kuni üheksa, puhanguti 12, rannikul kuni 15 meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini, kuid pärastlõunal temperatuur pikkamööda langeb ning õhtul on pea igal pool juba miinuskraadid. Märjad teepinnad jäätuvad, mistõttu taaskord ettevaatust teedel ja tänavatel liigeldes. Päevaspordisündmused võtab kokku Johannes vedru. Austrias on lõpetatud uurimine endise suusatreeneri Mati Alaveri suhtes Innsbrucki prokuratuurist kinnitas seda ERR-ile Austria dopingujuurdlust juhtiv Hans-Jörg. Maire. Uurimise lõpetamist põhjendati asjaoluga, et Eestis Alaveri suhtes langetatud kohtuotsuse läbi on kõik Alaveri osas selge. Novembri keskel mõistis Harju maakohus Mati Alaveri kinniste uste taga süüdi dopingu tarvitamisele kallutamises. Kokkuleppemenetluse kohaselt karistati Alaveri aastase tingimisi vangistusega poolteiseaastase katseajaga. Alaver ennast ise süüdi ei tunnistanud. Maailma antidopingu agentuuri ehk WADA täitevkomitee otsustas määrata Venemaale nelja aasta pikkuse ülemaailmse spordivõistlustel osalemise keelu. Sellega kinnitas täitevkomitee ettepaneku, mille kaks nädalat tagasi tegi Venemaa dopinguskandaali uurinud WADA kontrollkomitee. Tänane otsus tähendab, et muuhulgas ei ole Venemaa sportlastel võimalust võistelda 2020. aasta suveolümpiamängudel Tokyos ega 2022. aasta taliolümpiamängudel Pekingis. Samuti ei saa riigi jalgpallikoondis osaleda 2022. aasta MM-finaalturniiril Kataris. Otsuses on siiski klausel, et sportlased, kes tõestavad oma puhtust ja mitteseotust dopinguskandaaliga saavad suurvõistlustel neutraalse lipu all võistelda. Venemaal ei ole otsuse järgi õigust järgmise nelja aasta jooksul korraldada rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, samuti nende võistluste korraldamist, taotleda. Karistuse aluseks on Venemaal aastaid aset leidnud süsteemne dopingu tarvitamine. Selle aasta jaanuaris lubas Venemaa WADA ametnikele ligipääsu Moskva dopingulaboratooriumisse. Algse kokkuleppe järgi pidanuks madal selline võimalus avanema juba 2018. aasta detsembris. Moskva dopingulabori poolt 2019. aasta jaanuaris WADA-le esitatud andmetes esines võltsimist. WADA tänast otsust on Venemaa antidopinguagentuuril 21 päeva jooksul võimalik edasi kaevata rahvusvahelisse spordiarbitraaži, kommenteerib sihtasutuse Eesti antidoping juhatuse liige Henn Vallimäe. Ta oli tõsine hirm, et, et selle komisjoni ettepanekut võib nii öelda, kas tagasi lükata poisid nii-öelda heaks kiita, et tegelikult on. Mõnes mõttes on üllatus, et see sellisena nii-öelda nagu ette pandi, ikkagi heaks kiideti. Ma julgen öelda, et spordimaastikul võib seda võrrelda Hiroshima või Nagasaki nii-öelda autopommiga, sest seda asja pole varem olnud. On täiesti uus uus olukord ja uus nii-öelda reaalsus, millest me täna või tõenäoliselt varsti olema ja selle tagajärgi me saame võib-olla alles mõne aja tagant, nagu hinnata, et, et see on väga-väga võimas. Aitäh Johannes spordiuudiste eest selline oligi Päevakaja. Head õhtut.