Lapsepõlvest jääb ikka meelde midagi eredat, midagi tuhmub ja kaob. Aga ema meenutused oma lastest on kindlasti teistsugused kui lastel endil. Ma tahan praegu kasutada head võimalust ja paluda kõigepealt Lidia Panova emal meenutada neid aegu, kui lauljatar ise ega keegi teine seal peres veel ei teadnud, milliseks kujuneb tulevik. Kodulapsed väiksed olid kaks tütart, üks oli siis nelja aastane, teine kaheksa aastane, siis meie kodu peadmine, laul oli heliredel, mina laulsin ikka seda teiste häält ja lapsed esimesest tähele, et iga päev me pidime seda laulma ja mina leian, et minust vanem tütar on oma vanaemasse oma laulu ja kõige selle poolest siis me mängisime kitarri, mandoliini, see oli juba minu noore või lapse iga-aastaselt kolme 14 aastani seelt. Mängisime kõrvaltoas oli noormees, kes oli kangest musikaalne, mängis Need, poisid ei tahtnud mulle õpetajat, mina läbi seina kuulusin. Panin hästi tähele ja tegin kitarrile needsamad hääled, mängisin siis poisid nägid, et ja et ega nemad ikka minust diad, puitu ei saa, et mina sain nendest võitu, siis mängisime kõik kolmekesi koos. Teie tütarde kõige varasem lapsepõlv läks mööda Narvas. Jaa, seda küll Narvas, aga sõjaaeg koolid kanti kinni ja mõlemad tütred läksid mul Narvast ära. Noorem tütar läks Rakvere Akkaliidilineks Põltsamaale ja Põltsamaal. Õpetaja lemmik keskkooli õpetaja ütles kohe, et sinust peab laulja saama. Ja siis üks lugu veel võiks rääkida, siis Põltsamaalt tuli meil ära kolida Suure-Jaani ja nüüd suri jaanis Julius Vaks, nemad tekivad seal proovi, et esineda nääripuul ja eks siis professor Kaplex sealt mööda ja kuuleb, et kes need laulavad ja tuli siis sinna sisse vaatama, ütleb vene keeles, arvasite Kalingi mõista vene keelt, distatut Journeuropotundiga veis. Julius Maxile ja seal oli nii piinlik, noh, ta teadis, et liidi räägib puhtalt nii eesti kui vene keelt ja aga siis hiljem tuli liidi sellega edasi. Tsee professor kapitlesi teie kohta konservatooriumis, miks te siin suuri jaanis olid? Kas teie arvasite ka kunagi, et teie tütar võiks Estonia laval üles astuda? Ei, vaat seda ma nüüd küll ei arvanud, tema tahtis kunagist raadiosse laulma minna, siis tema kooliõde, kellega ta keskkooli see käis Vueki raadiosse vastu, neil oli vastavat häält tarvis. Akkaliidi oli jälle teise häälega. Niiviisi liidi kukkus välja. Kas te kõiki tütre esitatud osi olete ise näinud? Ei, seda küll mitte ei ole näinud viimased osad, mis nüüd siis ma olen õieti öelda invaliid, minust ei ole teatris käia, et see on peamine põhjus. Kui palju lauljatari-le endale on meelde jäänud Narva perioodid? Lapsepõlv oli kena, armas nagu ikka on ja, ja lasteaed on meeles ja, ja muidugi koolipäevad ja seal ma küll ise muusikaga ei tegelenud eriliselt. Aga vill, vend laulis, mängis kitarri ja muidugi emaga musitseerisime, laulsime heliredeli. Võib-olla need heliredelid andsidki hea aluse edaspidisele laulu õppimisele. Ei tea. Ema tõi mind 43. aasta sügisel, koolid suleti. Ta ja pani mind Põltsamaa kodumajanduskooli, sellel oli hoopis huvitavam hüüdnimi. Ööbikutel hoolda. Sealseid laulutundi ma mäletan, seal oli meie lauluõpetajaks Uno Naissoo eema. Ja teda ma mäletan Kas sellepärast oligi kördi ööbikutega le? Seal ka laulmine oli vä? Ei, ma ei tea, miks selline nimetus oli sellele koolile rahvasuus seal ma olin pool aastat ja siis suleti ka see kool, sellepärast et juba rindejoon lähenes ja enam ei olnud võimalik koolidel eksisteerid. Ja siis noh, peale sõda läksin Põltsamaa keskkooli see jäi mul kahjuks pooleli tervislikel põhjustel ja vot seal ma siis Voldemar Lemmiku juhendamisel juba midagi rohkem vist laulsime duetti seal ühe klassiõega ja muidugi segakooris laulsin 48. aastal viis elutee neid Suure-Jaani. Ja vaat siis seal sai nagu hoopis rohkem sellega tegeletud. Seal algas sellega, et sünnipäevadel kooperatiivi kantselei personal noh, sünnipäevad olid päris sagedased. Ja siis millegipärast me laulsime alati seal just kõiki neid populaarseid sõjaaegsed, laulud olid meie repertuaaris, ei mäleta neid õieti, aga ema laul, mida ma laulsin ja siis alati paluti ikka mind laulda. No ja, ja siis kuulis sellest Julius Vaks ja palus siis tulla Suure-Jaani segakoori laulma, siis oli tal naisansambel, kus maa kannab, laulsin ja tol aastal Suure-Jaani kultuurimaja pidi välja panema oma isetegevussolistid, kuna toimus isetegevuslaste ülevaatus. 48. aastal neil nagu ei olnud sellist laulusolisti ja hakati mulle peale ajama, et ma pean sellest osa võtma. Muidugi repertuaari mul ei olnud peaaegu mingisugust. Julius Vaks õpetas mind välja. Ma laulsin Tomsoni kannelt ja tule koju, armuke, ah jaa, siis nääripeol me siiski laulsime kooperatiivi direktoriga. Tilk, Glinka särafatlemus südant, see oli siis niisuvenel. Ja ja nende kahe lauluga ma käisin ülevaatusel, kus ma siis tulin Viljandi rajooni parimaks solistiks. Sealt siis edasi Tallinna kevadel, maikuus oli juba üle vabariiklik ülevaatus, kust ma tulin samuti heale kohale, sealt siis võltsimist markin. Soovitan siis hakata õppima laule, siis oli ka senise žürii liige ja muidugi temaga andis vastavad soovitused ja nii see algaski. Huvitav küll, aga elusaatuse kujundamises ikka on ka väga palju nii juhuslikke tegureid alati mängus. See, et te olete kahe väga hea õpetaja käe alla sattunud kindlasti määras ka lauljaks saamise tuleviku. Eino. Laulda ma tõesti tahtsin kogu südamest tol perioodil 48 vist oli kõrbe laul väga populaarne operett ja ma mäletan, et oli 100. etendus ja seda kanti üle raadio teel ja meil oli siis ka niisugune laua peal. Ja siis ma istusin sealjuures ja kuulasin nii Hardnud, et ma peaksin ütlema selle operetiülekannet. Muidugi, Georg Ots oli tol ajal väga populaarne laulja ja väga armastatud kõigi poolt ja muidugi ka minu poolt sel momendil ma ei osanud omale ette kujutadagi, et kunagi laulan ka mina temaga koos samas operetis kaasa, niiet ja ega sel ajal küll ei osanud ette arvata oma elukäik. Aga niisugust soovi tol momendil, kui seda sajandat etendust kuulasite ei olnud, et kui saaks ise laulda nii muidu. D sellised unelmad olid küll väga noh, nii meelitavad aga maalin võrdlemisi reaalsuses rohkem. Ma ei kujutanud ette, et sellest võiks mingi konkreetne ja reaalne sündmus tulla. Ja teistpidi, kui esimest korda Georg Otsaga kõrbelaulus laulsite, kas siis tuli meelde see Grapi kuulavile? Muidugi tuli meelde ja sel momendil oli sellele väga kummaline mõelda, et sellised täitumatud unistused ja võivad kunagi sel kombel täide viin. Kunagi oli vist veel üks konkureeriv huvi olu kõrval ballett. See oli mul kõige suurem unistus muidugi ja ta läks suurte palvetega täide. Aga kahjuks tuli sõda vahele ja jäigi see asi nii. Kus siis peale seda ma olin juba liiga vana selle ala jaoks, kui lood õppisid ühe ainsa laast, aga nagu kolleegid ja, ja, ja me ei ela, aastaajad on nagu leidnud, et mul on sellest küllaltki abi olnud. Ma oskavat laval liikuda ja ma usun, et ega seal kördi ööbikutega Olga vist päris mööda ei läinud. Asjad. Minu ainsaks hobiks on köögis midagi jälle kokakunstis midagi välja mõelda puult oma menüüs muidugi, see on mu ainuke hobi. Rohkem aega ei ole muuga tegeleda. Kokaraamatusse juhatab, ikka, vaatad ikka sealt, otsin mõne huvitava retsepti jälle mis oma meelest oleks hea tulema ja siis proovin aga ise retsepte välja mõelda. Ei, ma seda ei ole proovinud, aga mul on üks firma kook Nõukogude naisest. Leidsin ühe retsepti, aga natuke tegin ümber, vähendasin. Seda ma näen tõesti hästi palju teinud. No ma usun, et selle kohta võistlus, paar sõna, ka Vallo Järvi ütelda abikaasa kõrvalt, kuidas giidi kokakunst on kogu kunst on haruldane firma kookmelist juttu oli, see kujunes välja meil Muhu saare peal, kus meil on oma väike elamine seal ja seal on väga palju õunu, et neid õunu otstarbekalt kasutada, siis liidi leidis mooduse niukseid koogi näol neid õunu ära kasutada ja sellest tekkiski nii-öelda firma kook, õunakook. Seda me oleme ka nüüd talvel tihti teinud. Meil menüüs seisab see iga päev laual peaaegu iga päev ja siis igasugused muud asjad, soolapulgad ja juustukannikesed ja neid on ta ka meister tegema. Liidi võib-olla ehk oma perenaise omadustest ei tahagi seni rääkida, aga ega see vist piirdubki ainult kokakunstiga, tema armastab oma kodudega koduhooldamine, esimese järgu küsimus. Tal peab olema väga tugev kord siin majas, Puhtus on, on eelkõige, ta rõõmustas väga oma juubelikingi üle, kuna sai suurema tugevama jõulise tolmuimeja, kingitud on terve, pere tegeleb muusikaga, kas peate jagama ära eri aegadele või kuidas tütar õpib balleti? Ja me tegeleme kunstiga ja muusikaga ja aga tavaliselt me kodus väga palju ei, ei tegelegi selle alaga. Veel rohkem töö juures, teeme oma muusikat ja igaüks omaette, muidugi mõningad üksikud momendid on, kui on mõni pähkel rolli ees või või kus just on tarvis tõsiseid ette valmistada siis me ikka siin kodus kaheksite nokitsemine ka, teeme seda musta tööd ära. Aga põhiliselt on ikka tema, temal ei meeldi kodus, ta kardab, et teised inimesed kuulevad, kui ta äkki laulab laval seda hirmu ei ole. Ma arvan, seal laval ei ole kunagi, tal oli küll väga suur hirm lavale minna ja ta väga palju närveeris. Isegi kohutad, närveerisin laval, ta tegi alati kõik oma asjad korralikult ära, aga no nüüd viimasel ajal ei ole seda närveerimistena mitte kuskilt näha. Kas see vastab tõele, et mingit närveerimistajale? No ikka enne etteastet mingi tunne siiski on. Muidugi vastavalt osaleja ülesandele. Aga ma pean ütlema, et kõige pisema kirolli puhul ikka enne väljatulekut. See ei ole küll närv, aga mingi selline tunne siiski on need päris nii. Tundetult välja ei hüppa. Kuule miks karda? Kuidas näitleja saab oma meeleolu jätta teatri ukse taha või tuleks kaasa võtta ja seal kohapeal ümber teha? Jah, need omad isiklikud mured ja Need tuleb siiski ukse taha jätta, sellega ikka lavale minna. Ta on mul emaga juhtus õnnetus ja ja ma sain just lõuna ajal sellest teada ja õhtul oli mulle etendus ja, ja siis ma tundsin äkki, et olen hajameelne ja ja ma ei suuda ennast kuidagi organiseerida, kuigi ma tegin oma Athens säraga, aga ma tundsin. Ta ei ole kõik korras. Paja tsüklogroloog on väga eluline ja südames olev suur mure olla, aga pead siiski määratav mõnikord võib-olla et Oledele väga heas tujus, aga hoopis pisarad välja kutsuma? Jah, näitleja peab seda kõike oskama. Näitlejaid on mitmesuguseid, mõned, kes tõesti läbi elavad teised, kes lihtsalt suurepärase meisterlikkuse, ka seda imiteerivad. Kumba kategooriasse ennastaegsete ma olen ikkagi püüdnud läbi elada oma roll ja mitte niisama maha mänginud ooperirollides, seal on palju traagilist. Ja kui seda traagilist ütleb ise korduvalt läbi elama, kuidas endal peale vajub? Ma ei tea seda öelda, aga kui ikka etendusele hästi saanud läbi tunnetada ja on sul õnnestunud siiski ta võib ka väga traagiline olla, aga peale seda on ikkagi väga hea tunne, kui ta on seal korda läinud. Jah. Ka seenele. Võid. Minuga. Nuhka. Kujuks etendus käib sadu kordi laval. Kas on suur vahe esimese sajandi etenduse vahel, kas viimane on juba natukene tüütavaks muutunud? Ei, ma ei ole seda küll kogenud, et tüütaks sellepärast, et roll ju kasvab iga etendusega ja minu meelest võib-olla just 100. korral peaks, nagu veel parem on kui päris alguses tekst kindlalt pähe ja huvitav ongi see, et rollid nii kergesti meelest ära ei lähe. Kõike muud igapäevases elus rakendada ka unusta. Aga samas mõtlen, et imelik, et mingi Nooper on tükk aega seisnud ei ole seda lauldud ja, ja siis, kui äkki võtad kätte, on proov ja tuleb kõik meelde kohe. Nii et ei olegi suurt unustamist selle kohaga 50 rolli, kas ka esimene on meeles ja esimene roll oli mul Rigaletos grafinnadžeprana, kuigi seal oli kaks fraasi laulda. Aga minu meelest oli see väga tähtis ja suurde. Ja oli küllaltki pabinat selle asja juures tagantjärgi päris muigama, aga siis oli jah hajuva, kui avamäng läks, siis hakkas kõhus keerama. Aga juba see moment, kui laval olin, siis ikka laulsin, omafraasid ära ja ja ikka pritsin head nägu ka teha ja ära mängida ja ja nii et ikka läks korda. Mis nende 50 rolli hulgas kõige omasem olnud milline roll? Konnad armsad olnud, ma ei julgegi nimetada seda rolli, mida ma väga meelsasti tegin. See oli soprani osa nendest eemana, mis oli mulle väga hingelähedane, aga sealsamas ka näiteks amneris aidas mida ma väga armastasin. Ja päris kahju, et meil see etendus ei lähe, ma oleksin meelsasti tahtnud seda oma juubelietenduseks. Ei ole parata, vestluste loojatest üldiselt on klappinud nagu väga mitmesugused näiteks kas või helilooja meitus, kelle ooperit varastatud enne ma laulsin, mulle väga meeldis ooper ja väga, väga mõnus oli seda osa teha ja see oli ka väga niisugune keeruline roll oma olemuselt. Armastuse kolmnurk, suur draama. Ja väga väga mõnus oli seda teha, see oli mul esimene soprani osa tama, laulsid ja siis sealt lavastajad ütlesid, et et saab hakkama, jäävad siis järgmine loll oli sündmustest eemal, aga muidugi metsarollid on mulle ikka õigemad, mugavam laulda ka muidugi ka. Ja siis ma sain hakkama nende kõrgustega. Muidugi iga kord etendus ei olnud nii briljantne, nagu ta oleks pidanud olema vokaali mõttes just nende kõrguste poolest, aga jälle teist eemanal näiteks. Viimane vaatus, aju laulgustan suremise hetk on lähedal. See mulle väga sobis. Ja siis follasele viimase pildiga, ma nagu oma eelnevat patustamised, ehk silusin ära. Kas praegu on õppimisel ka mõne praegu? Me õpime Moscani ooperit talupoja au. Seal ma laulan ema Lucia osa ja võib-olla ka, et veel proovid noorema naise rolli loolaka ta, ma olen ka varem laulnud.