Siis, kui jao valgus kaob Algar saade kannab meid selle liku meloodia saatel, ajas pisut tagasi 21. märtsi õhtusse Estonia teatrisaali. Teatripere pidas sel päeval alati Georg Otsa sünnipäeva. Ja nii nüüdki laval laulja portree. Iga esineja asetab faasi punase nelgi. Nüüd mälestusõhtu, teise osa alguseks on neid kogunenud juba terve kimp. Ning õhtujuhi lavastaja Arne Miku ja kõigi esinejate jutud keerlevad Georg otsa ümber. Ja helilint laseb kuulata ka laulja enda mõtteid. Ma arvan, et igal inimesel, olgu see siin pol, trumpi, seisjale või saalisistujale on meelde jäänud oma Georg Ots. Iga dirigent mäletab teda kindlasti erakordselt musikaalse lauljana, kes võis kiiresti osa ära õppida, kes intonatsiooni ja rütmi mõttes oli laitmatult täpne. Iga lavastaja mäletab Georg Otsa kui väga paindliku ja elava reaktsiooniga näitlejad, lauljad kes mitte ainult sõnades ei nõustunud ühe või teise ettepaneku või seisukohaga, vaid alati praktilises suutis ja tahtis neid mõtteid proovida ja realiseerida laval. Iga partner mäletab teda kolleegina kes kunagi ei surunud esiplaanile oma mina väga lihtsalt ja endastmõistetavalt suutis ka üliõpilast, kes vaiba tegi siinsamas laval oma esimest etendust oma diplomi või muidu rea etenduses. Suutis kuidagi hõlmata sellesse ühisesse üritusse kui kolleeg võrdsed, kuigi nad kaugeltki võrdsed ei olnud. Georg Otsa mäletavad ka piletöörid, riietajad, rekvisiitorid. Sest temal jätkus alati tähelepanu iga inimese suhtes. Mitte ainult sellepärast, et ta oli ka ameti poolest veel ühiskondlikke ülesannetega. Aga ta tundis ja mäletas tõesti igat inimest, kes temaga ühes kollektiivis töötas ja ma arvan, et seesama Tähelepanu lihtsus ja usalduslikud pöördumine iga inimese poole oligi selleks üheks põhjuseks, miks teatris kõik teda armastasid. No ma arvan, ei ole vaja rääkida, miks publik teda armastas, sest iga Georg Otsa esimene alati uudsuse võlust kantud mõnikord me Georg Otsa kunsti kreedost rääkides lihtsalt piirdume ühekülgse formuleeringuga, et tal hea laulja, hea näitleja. Aga see näitlemine laulmine lähtus omakorda väga kõrgest muusikalisest kultuurist sisulise väljendusrikkuse kultuurist ja kui Georg Otsa kui näitlejat vaadata teatri eriti ooperilaval, siis tema vastupidi, mitte kunagi ei rabelenud ei teinud midagi eriliselt selle mängulise külje esiletoomiseks vaid sõltuvalt sellest, millise lähenemisega, millise värvi või momendi inspiratsiooniga ta mõtteliselt andis edasi üht või teist fraasi või teist lõiku ooperis operetis. Sellele vastavalt lisandus ka tema žest, miimika või isegi mis Anssi. Ja mulle tundub, et me kõik oma töös. Nii täna kui ka tulevikus peame Georg Otsa. Ande ja põhimõtete mitmekülgsust vaatama ja tõlgitsema palju avaramat käesoleva õhtu teises osas. Me püüame põgusalt esitada kõiki žanre, millega Georg Ots oli seotud siin teatris esmajoones ooperit, operetti ja kammerloomingut. Esineb Eesti NSV teeneline kunstnik Mare Jõgeva. Te kuulete Mart Saare romansi missiooni. Mare, millistes lavastustes sinul õnnestus Georg Otsaga koos esineda? Neid lavastusi ei olnud palju. Kõige esimene oli minu diplomietenduses Aida. Siis valmistasime temaga ette tööstuslik kammerooper, Reigi, too jäänud ja siis viimasena tema luigelaul ootanud homse vanni. Kui sa tegid oma diplomietendust oli sul ka kõhe või hirm tulla esimesse proovi, sa teadsid. Partners on Georg Ots. Oya hirmsasti kartsin väga, kartsin seepärast, et siin on kõik need suured nimed nagu Georg Ots, Tiit Kuusik kõik, Urve Tauts, Liidia Panova kõiki. Ma kartsin. Aga siis tema andis niisugust julgust ja, ja väga heatahtlikud, nagu oma lapsesse oleks suhtunud. Ei maksa karta, et kõik on nii tore, kõik läheb hästi ja, ja kuidagi nii väga, väga soojad suhtes. Mina olin täiesti noor ja, ja niisugune kartlik arg, aga väga julgustava sõnaga. Mida sina praegu juba nii teatud kogemustega laulja, näitleja pea Georg Otsa loomingu puhul kõige olulisemaks alati kõrva taha panna? Donna Anna osa puhul ja üldse kõikide osatäitjate puhul ta nagu ütles, et et austage ja usaldage rohkem muusikat. Usaldage klaviiri, tema puhtus, teksti ja muusika puhtust ja minu meelest see on väga, väga suur ja väga kasulik nõuanne meile kõigile. Ta väga austas teksti Mozarti, muusika ja Mozarti tekst. Need on need väga, väga selged. Ja võib-olla Georg otsis just teksti ja muusika sünteesini tema alati iga uue lavastuse ette panen sport sõna-sõnalt töötas läbi uue tõlke, Don Juani puhul tegi seda ise, sest ta tundis kohe ebakõla, kui tõlkefraas ei ühtinud autori originaalse muusika, see kas fraasi või mõttelise täpsusega. Ja vot sellepärast on minu arust ka hämmastav tema puhul kui kui arusaadav taustast ka kõikides keeltes nafta ja. Ja võib-olla veel siis viimane küsimus. Milliseid teoseid kammermuusikast, mida Georg Ots meie kuulajate ette on toonud oled sina pidanud enda jaoks kõige eeskuju andvaks või pakub? No neid on palju. Neid on raske siin üles lugeda. Mulle väga meeldivad eesti romansid ja ükskõik mis keeles ta laulis neid romansse või üldse aariaid, aariat, ooperi aaritest me siin ei räägi, aga, aga just kammerloomingust jah, romansid. Ükskõik kui väikese romansid kena oli, aga ta suutis sellest nagu maksimumi võtta, et rohkem nagu ei oskagi võtta. Aga mida väiksem pala, seda raskem on muidugi seda teha. No ma arvangi, et seesama, ma olen seda ühte mõtet ka mitu korda rääkinud, mis just ka Georgi puhul väga iseloomulik seoses selle itaalia bariton pika Rufokad, kui ta laulisid protsevilja habemeetendust. Laulis säärasele Figaro kavatiinib, siis hüppas kulisside taha, võttis tuletõrje sülle ja ütles, et tead, et 15 aastat tagasi valan seda aaret tahtnud niimodi lauta. Täna tuli väljer. Ja Georg Otsa puhul oli ka see, et ta ütles, et ma tahaksin väga tihti mandaared uuesti lindistada, sest ma vahepeal kuidagi rikkamaks saanud sellega, et Georg Ots selle meie jaoks mitte kivinenud mõiste haid, elav eeskuju, kelle, Tõekspidamist pead tõelist kunstlikku folaati, tee näiteks. Ei seisa paigal, vaid ta lihtsalt kogu aeg areneb ja sellega muidugi meie püüame ka alati omalt poolt ka paremini. Üks etendus ei kordadest, üks aaria ei korda teist, kõik on alati erinev. Ja püüame selle parema poole. Näitleja luues oma lavakujusid. Hangib materjali kirjandusest ja kujutavast, kunstist ja ka elust endast. Selleks on olla vaja väga tähelepanelik, tihtipeale pisikesed detailid või tähelepanekud, mis on kunagi õige ammu aastate eest tehtud kuluvat laval hiljem ikkagi ära. Näiteks mul oli osa ettevalmistamisel poeemist mängisel kunstnik marsselli. Tuli äkki meelde, et kunagi sõja ajal olime Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites ja kuna sel ajal oli puudus riidest ja eriti valgest riidest, siis tehti meile esinemisteks särgid ütelda, maniskid end ette. Ja selja taga käisid nööriga kinni. Ja laval esinedes oli kõik korras, nagu oleks meisterdanud kõigile valged särgid seljas. Aga kord kutsuti meid külla ja siis me läksime, panime valged särgid selgelt olla, nii pidulikumat välja näha. Ja muidugi sünnipäeval, kus Molime läks, tuba läks väga kuumaks ja kõiki palutit vutipintsakud ära, aga meie, kes me olime väga uhkelt riietatud, meie kahjuks pintsakud ära võtta ei saanud. Ja nüüd poeemi ettevalmistamisest tuli mul see hetk meelde ja et näidata seda pohimust nii lähemalt, siis mina kasutasin selle detaili ära. Kunstlik marssell, minnes välja kohvikusse, paneb ka omale nihukese maniski ette vest peale ja pealtnäha on kõik väga peene härrasmees, aga tegelikult on see lifte boheemlane. Elulised tähelepanekud on näitlejale väga vajalikud. Järgnevalt laulab Teo Maiste teile kaks Artur Kapi romansi kütkes ja metsateel. Kool. Säravat jakku ei pakkunud. Mul on praegu väga selgelt meeles, kui ott Raukase ootamatu lahkumise petutuli sinul sisse hüpata kaupu osaga Villem Kapi ooperisse. Lembitu tuli hakata koos Giorgiga laulma kuulsatu Etioopiast kambaskvale. See oli väga tähelepanelik kolleeg. Ja ma mäletan väga hästi, kui noore algaja ooperilauljana teatrisse tulin ja, ja mul tõesti minu lauljatee algas just niisuguse väga paljude juustega, et just tuli kiires korras sisse lülitada mingisse vanasse tükki. Siis muidugi vanadel kogenumatel kolleegidel oli väga suur osatähtsus sealjuures noort lauljat aidata ja Georg alati oskas öelda paar julgustavat sõna ja mõnda niisugust väga vajaminevat tähelepanekut näpunäidet anda. Et siis sellega nagu muuta see lavastusse etendus nagu lähemaks ja kodusemaks, et mitte mitte noor laulja tuleks ehmeks laval kohe ära, temal olid ju lisa Asseerib ja nüansid juba välja töötatud. Eriti nende lõikude kogum, mida ta näiteks Ott Raukas tegi. Kui sina sisse veeretasid, kas ta nagu pani ette juba neid neid varem tuntud äraproovitud sihukeste vahendeid või ta arvestas sinu mõtetega? Ja muidugi temal ei olnud kindlam sihukest kunagi niisugust skeemi või tema andis alati nagu vabad käed ja ise ka improviseerida, sealjuures see improvisatsioon, ma pean ütlema, et ei pannud mind sugugi kammitusesse, aga, aga et vastupidi, aitas ja mul oli nagu huvitav iga kord nagu midagi uut näha, uut leida ja partnerina laval, ta saavutas alati kõigi oma kaaslauljatega nii nii hea kontakti. Et tõepoolest noore lauljana unustasid nagu kõik närveerimise ära ja läksid tema mänguga kaasa. Ta oli alati väga suureks toeks selles mõttes. No sa oled ise Georg Otsa nimelise preemia laureaat, oled konservatooriumis pedagoog. Mida sa oma õpilastele võib-olla kõige rohkem see tähele paned, jällegi pidades tänase päeva puhul silmas esmajoones Georg Otsa loomise põhimõtet. Jah, ma väga tihti olen oma õpilastele ka toonitanud ja toonud Georg Otsa näiteks. Ja kõigepealt just see peabki usaldama muusikat ja elama laulma muusikas siis tuleb ka tavaliselt vähem eksimusi laulab, mitte ei tohi lugeda, et üks, kaks ja kolm aga kuulata muusikat nagu laulda kaasa ka vahemängud. Ja siis saab niisama kergelt ja hästi orienteeruda muusikas, nagu oli seda Georg Ots lava. Ja peale selle ma väga ise pean silmas seda ja ka oma õpilastele püüan meelde tuletada, et laulmine ei muutuks mitte mingiks kunst laulmiseks, aga laulmine oleks loomulik, et oleks koos sõna muusika ja vokaal kõik jookseks loomulikult nii, nagu me räägime, siis on ka kuulajal ja kuulata ja on kõik arusaadav. Järgnevate kuulete nokk Türni Tobiase keelpillikvartetis c-moll esitab Estonia teatrikeelpillide kvartett. Ühiskondlikku tööd tuleb sama tõsiselt võtta kui oma elukutset ja ma olen püüdnud anda ka kõik oma jõukohaselt, et neid ühiskondlikke ülesandeid ka hästi täita. Võib-olla kõige suuremad ühiskondlikud ülesanded olid meil otse pärast sõda siis, kui me linnali varemetes ja kui me olime, läksime käsitsi paremate kallale ja kõrvaldasime näit uue teelt ja see oli võib-olla kõige raskem ühiskondlik ülesanne. Lõprasse väsitas meid, mitte ainult vaimselt võib ta füüsiliselt. Nüüd on minu arvates palju kergem teha ühiskondlikku tööd igale poole käed külge lüüa. Viimasel ajal on mul ütelda igapäevaseid konkreetseid ülesandeid vähem olnud varematel aastatel Manny Stones parteiorganisatsiooni sekretäriks mitmel korral. Aga muidugi ma loen, minul igapäevane töö. Kommunistide. Muusika kaudu oma mõtteid edasi anda rahval. Baasiga vatiin, meer peri ooperis hugenotid esitab Anuga. Georg Ots ka tegi ju opereti ja ooperit võrdse eduga. Ja sina vaatamata sellele, oled koloratuur sopran, oled kalud, siia kära laulavad ja mängivad klipid. Nii et ilmselt on võimalik laulmist ja rääkimist tühjendada, kui seda õieti teha. Mis sinu arvates on selleks peapõhjuseks, miks lauljad seda väidavad, et rääkimine rikub häält ja nii edasi. No lihtsalt rääkides võib-olla. Seal väsib natuke rutem, kui lauldi. Laval me räägime mitte võib-olla päris loomulikult ja selle tõttu me väsime, räägivad rohkem kui laul. Hakkas ka, võib-olla mitte sellepärast, et meil on väiksem treenitus selle lava sellepärast, mille pärast me räägimegi ebaloomulikult tihti. Nii et kui meid maast madalast koolitataks ka selles suunas rohkem, ma arvan, oleks võib-olla kõigel palju kergem. No ma usun, et kõike, mida inimene oskab maast madalast selle võrra endale ikka kergem Kas sina mäletad oma esimest esinemist siin Estonia lavalt, Georg Otsa partnerina? Ja mäletan küll kuidas öelda neid oli kolm neid partnereid, need olid kolm poissi Mozarti ooperis võluflööt, kes tulid gondliga taevast alla. See oli esimene kokkupuutumine temaga. Aga noh, see oli siiski niisugune kuidas öeldagi orgata eemalt imetlemine, aga niisugune protsess kujunes välja siiski hiljem. Ma mõtlen söölimast triga olekuga, mis oli kõige suurem töö ja Aga mis siin just selle protsessi puhul kõige rohkem köitis? Ma arvan, et vist lihtsalt see suur loomulikus inimlikus ma mõtlen seda selles mõttes, et tihtipeale ei oska nagu partnerile läheneda, eriti kui ollakse noor ja kogenematu. Aga Georg tegi selle kõik stseenid ja kogu selle olemise proovides ja hiljem laval niivõrd lihtsaks ja niivõrd loomulikuks, et siin ei tekkinud küsimust häbenemis, tunned või, no ühesõnaga ei tekkinud niisugust vahet. Laval ei tundnud seda, et tema on Nõukogude Liidu rahvakunstnik ja mina olen konservatooriumi lõppenud. Vaid olid siin Rigolettot tütar ja isa. Kuidas tema töötas, kuidas tema seda lihtsust ja loomulikkust? Selle kunstliku žanri ooperi puhul taotles? Ta püüdis võimalikult saavutada seda sünteesi mängu ja laulu vahel. Ma ei oskagi öelda, mismoodi ta seda tegi, ta lihtsalt tegi. See oli loomulikult, mis ta tegi. Me oleme kõrvalt vaadanud, kuidas tal mõnel etendusel mõnda fraaside lõiku teistmoodi öeldes järsku dirigent või ka partner hakkas hoopis ka teistmoodi vastama. Oled sa tulnud? Et ta mõnel võib sind sellega rööpast välja, kui ta midagi eriti ootamatut tegi? Ei, ma ei usu, vastupidi, seal väga rõõmustab. Ja teie partner pakub välja uue värvi, see nagu kohustab ka sind võtma sellest värvist, mida keelekas sellele vastanud Isamaaga või vastupidi, mingisugust kontrasti sellele leidma. See on igal juhul loomingul oli ülesanne ja see teeb minu meelest ainult rõõmus, ei tohiks. Reps. Kas sul on seda juhtunud, et sa, Georg Otsaga koos tehes oled segamlent või kas on see sind kuidagi hoopis talle, mis nüüd edasi saab? Ma usun küll, et on juhtunud, aga ma ei mäleta praegu midagi niisugust konkreetset. Ei usu, et ma oleks mõelnud, mis edasi tahab, küllap Georg ikka oleks selle kuidagi ära kulunud. Vaat seda ma tegelikult pidasingi silmas. Et temal oli erakordne anne ka teiste eksimusi, kuidas parandada või välja aidata, sest tema tõesti hämmastavalt täpselt tundis partnerite osi. Jah, selles mõttes oli ta muidugi eriti hea partner, kontrollides, kus ikka ja alati tuli, eks ole, ootamatusi ette ja noh, ikkagi niisugune tugi kõrval olid seal ikka palju kergemad. Niisugust asja on küll olnud, näiteks kolme päevaga ma olen ette valmistanud ooperirekordi, üks osa teedee Traviatašermooni osas jäi haigeks ja mina õppisin kolme päevaga ooperi ära. Muidugi pea seda mul ei olnud. Muusika oli väga tuttav, siis ma kirjutasin igale poole spikrid, kus see võimalik oli. Tooli selja peale näiteks panin sõnad, kirjutasin maha, kriidiga kirjutasin suurte tähtedega põrandale nende kohtade peal, kus mul tuli seista ja see niiväga ulatuslik osa ei olnud ja ma laulsin selle ära ja siis teinekord oli veel juhus, kus ringreisil jälle me pidime esitama Madame pater flaid kahes keeles. Mina laulsin eesti keeles, teine osatäitja vene keeles, teine osatäitja jäi haigeks. Jälle paratamatu olukord, järgmisel päeval tuleb edendus esitada ka osatäitjat ei ole, mind pandi siin edendusse muidugi. Mul oli väga ebamugav laulda eesti keeles, teiste hulgas, kui teised laulavad vene keeles ja masinateks tegin täpselt samuti kirjutasin omale spikreid igale poole ja põrandale, kirjutasin kriidiga ja laulsin ära. Keegi ei saanud aru, et ma ei oleks osanud. Neil käsikäes oli nii mitu korda ümber tehtud, parandatud ja helilooja ise juhatas. Ja seal vist teises vaatuses laadal on just see, mis mina olen insener tuumas ja mul oli seal väga palju õpetlikku ütelda ja elektrijaama ehitamist rääkida, aga vahepeal on juba suruma sellisel välja lõigatud tehtud kupüüre, aga mul läks meelest ära. Etendus etendusel orkestrivahiks Curly võitjad ja mina olen küsimus, laulsid ja unustasin juba ära, kuidas, kus see alguse, kus see lõpp oli, laulsin edasi. Ja kuna orkestri saatnud, siis lõpuks läksid minul ka need kadusid jalad alt ära ja ma jäin dirigenti, vaatame. Helilooja Gustav Ernesaks siis puldis. Toredasti seisneb sellest asjast üle, ütles lihtsalt kõva häälega naerukuur ja pärast seda tuligi, kohe juhatas, alustasin naerukoori, kõik Närssissur hea meelega kriisikuur väga hästi välja. Aga siis mul tuli praegu meelde üks tore juhus oli. Leningradis filmiti seda tsirkusprintsessi ja seal oli üks, siin toimus restoranis roheline papagoi. Siis oli kohale toodud ka papagoid. Võte ajalisi papagoi oli seal puuris ja tavalises filmivõtted, need venivad alati tihelt. Alistike režissöör. Tol korral oli. Vene režissöör temaati hüüdis kabu mustjomm ikkagi ärritatud, keda me ootame, kab hammust, joon, mida teine sõnal ikka. Jälle tekkis pausid jälle asi, jääb seisma valgusele puhkust ja miski asi seal puudusi. Ja see oli öine võtta. Hommikuks olid juba terve, grupp oli niivõrd väsinud, et tekkis seal kuskil kella nelja ajal üks niisukene väsimuse pausi. Keegi rääkinud, vaikus. Paviljonis Isis äkise papagoi ärkas, kes oli kõike seda asja kuulnud, äkki tuli papagoi puuris kõvasti kabama, Ühidioom. Toredate mikrik, siis pahvatasin naerma. CERNi ootamatu pomm. Et nii kaua põhiti papagoi õppis, käär. Äpardusin põllul. Lembitu etenduse ajal olin, mina mängisin miilist, pidin isa Tiit kuusikut tapma minema, munga kuuel kanal pistada. Tulen lavale välja ja hakkan laulma selt Aarizon tekstita, ristrõhus südamel, raske raudne. Risti pistoda hakkan katsuma, ei olegi seda pistuda, kas, mis nüüd edasi saab, et ma pean siin lisa peale minema, käsi üles tõstetud, pistuda löögivalmis käes. Midagi ei olnud teha mani korraks läksin sinna lava serva juurde ja lavameister siis seal kõrval näitasin, talle istuda ei ole, tema läks otsima, aga muidugi kus enam jõuad seda üles leida. Ja siis läksin Tiit Kuusiku peale. Eld rusika püsti, tema pöörab ümber, vaatab midagi käes ei ole. Mina olin seljaga publiku poole, tegid niisukeseina, et mis ma teha, seal ei ole midagi. Kõige halvem oli see, temal tuli lauldit. Ta pidi selle pistada võtma palgi sisse, lööme siis laulma, et jäägu see nüüd siia ordu suureks häbiks. Mida sa enam laulad? Kuulete järgnevalt paliratsi laulu Kalmani operetist Mustlas priimas esitab Voldemar Kuslap. Perenaine. Tere. Ta on nagunii On? Selle. Tavaliselt, ega kohe ei leia alguses mõtte, tihti, pärast tuleb hoopis muu välja. Ma ei tea, ma olen püüdnud kõikide osade juurde nii tõsiselt juurde minna. Aga võib-olla näiteks tol ajal oli füüsiliselt raske osakonna seal 12-st stseenist, 11. kõik hakkan turvasees. Kogu ooper läheb kõva tempoga ja kiiresti. Etenduse ajal ikka paar särki tuli läbi higistada. Siis teine raske osal pordi osa, seal tuleb terve etendus sõita rataste peal käru peal jalutad mängida, kui selle osa ära teed, paar järgmist päeva, jalad valusad nagu 10 kilomeetrit suusatanud ilma treeningut, Regoletongani füüsiliselt raske osavõtt Küürakat mängime minu pikkuse juures ma panime hästi kõveras hoidma ja seal raske lauldakse laulda ka veel raskeni, et see isegi füüsiliselt tundub, et nii vaataja tuleb teatrisse, näeb juba valmis resultaati, et paistab kõik lihtne ja kerge olema, aga tegevus selle kerguse lihtsuse taga on hulk valatud higi palju vaeva nähtud. No välise kujundamise juures ma olen ikka uurinud, vaadanud selle ajastu kujutava kunstimaterjalile, katsuvad ka veel kirjandusest lisa hankida ja mida rohkem sa seda teed, ma usun seda parem peaks olema resultaat. No kindlasti pikapeale edendus võib ju koost ära langeda juba. Proovi ei ole saanud, kui ta harva läheb, siis võib küll juhtuda, aga tavaliselt mina olen küll katsunud igas etenduses midagi uut leida. Ja minu arvates teatrikunsti ooperikunsti eriline ja joon ja temale ainulaadne jumalat, iga etendus, see on midagi, iga kord sünnib midagi uut ja sellepärast võib ka üht-sama nimetust käia mitu korda vaatamas, sellepärast iga kord mõnel näitel või midagi uut, midagi head muidugi võib juhtuda, kõike tuleb, ei õnnestu nii hästi kui eelmine kord. Aga eriti siis, kui partnerid onni loovas meeleolus ja mõned artistid on alati püüavad midagi uut nüanssi leida, näiteks nagu kadunud Ott Raukas oli, temaga oli suur mõnu teha, näiteks sa kunagi teadnud, iga etendus oli midagi uutmoodi. Ja see andis ka alati minule andis nihukse uudsuse tunde ja valveloleku kõik kogu aeg, et sa ei tea, mis sealt tulla, kuidas sa oled seal reageerima? Minu arvates ei ole just hea, et kui nii väga ära õpitud stamposa on, et iga kord sa pead ütleme, ühest kohast käest kinni võtma, täpselt sama koha peal seisma ja sama vaatenurga all vaatama, et see niimoodi võib ennem Stampi langeda kui just nii et kui põhimisel siin sättida ka selle piiresse, võid siiski teatud vabadusi lubada. Ei ole nii ära õpitud mehhaaniline töö, vaid see on iga kord on ikka midagi uut ja see ongi teatrikunsti võlu. Muidugi kõige tähtsam on see, et, et me lavalt kuulajale-vaatajale annaksime tükikese endast või oma südamest killukese. Me peame laval läbi, elame kõike seda, mis me juba elus oleme elanud ja mida paremini ja mida rohkem me oleme elus võib-olla läbi elanud, seda lihtsam on meil seda teha. Ja kuuled endaga kaasa kiskuda. Malatesta ja Donbass vale duett tonitseti ooperis Donbassi esitavad Teo Maiste ja Voldemar Kuslap. Skandaalne ettevõtted lõidu meile kindlasti. Tema tänava. Näitamaks käte vaks Tavastantemaks. Mare. Kaasakaldaga risti-rästi mööda õigel hetkel üles-alla. Laanlainateks. Lugupeetud Georg Otsa omaksed, sõbrad-tuttavad, tema talendi alatised austajad meie sünnipäeva õhtu on jõudnud lõpule, et on moodustatud vabariiklik komisjon Georg Otsa loomingulise pärandi jäädvustamise uurimise küsimuses. Ja selle komisjoni nimel on mul teile kõigile suur palve. Kui kellelgil on kirju või fotosid Georg Otsaga seoses. Kui kellelgi on mälestusi kas saalist või siitsamast lava poolt vaadatuna, mis ühel või teisel määral aitaksid täiendada seda pilti, seda kuju, mis meil Georg Otsa puhul juba igalühel olemas on. Me tahaksime ja sooviksin väga, et te saadaksite oma mälestuste killud või või fotod, kirjad koopiate tegemiseks kas Estonia teatrisse või muusikamuuseumisse. Sest kui me kohtume teiega jälle siin teatrisaalis kahe aasta pärast siis me kõik tähistame ühiselt Georg Otsa kuuekümnendat sünniaastapäev. Ja me tahaksime seda päeva tähistada tõeliselt üldrahvalikku pidupäevana. Sest Georg Ots ei olnud mitte näitleja kunstnik Estonia teatrile, vaid kogu väiksele Eestimaale ja tervele Nõukogude liidule. Ma arvan, et see soojus, mis tuli tema südamest kiirgusena meie kõikide südametesse see kohustab ja kutsub meid hoidma alati tema mälestuse tuld. Elavalt hõõgvel. Ma tänan teid kõiki tänase jutu osavõtu eest tähelepanu ja austri sees, mida te osutute meie lugupeetud Georg Otsa.