Meil on saanud juba traditsiooniks, et iga koolinoorsoolaulupeo eel, üldse laulupeo eel Andakse üksik koordile kategooriad. Nii on siis juba kolmas kord antud kategooriad üldhariduslike koolide laste- ja poistekooridele ja teist korda kooli nais- ja segakooridele. No viimane ülevaatus oli nii mõneski osas meeldiv ning kasulik nii koorijuhtidele endale kui ka üldjuhtidele laulupeo poolt vaadates vist ei ole ühelgi kategooria laulmisel nii palju koore osalenud kui seekord. Kui me ütleme näiteks laste kooridest pääses lõppvooru, tähendab taotlema esimest ja teist kategooriat 38 koori. Kui üldse rääkida kurde kategooriatesse määramisest, siis peab ütlema, et võib-olla seekordne määramine erines eelnevatest kordadest kõigepealt selle poolest, et koore vaatas seekord üle üks ning ühtne komisjon ja sellel ühtsel komisjonil oli väga kindlaks kujunenud välja kujunenud hindamissüsteem ja ma usun, et selline hindamissüsteem nagu seekord sai välja loodud peab kindlasti jääma ka järgnevateks võistulaulmiseks. No lühidalt, sellest hindamissüsteemist võiks nii palju öelda, et kõik koorid kes said hindeks vähemalt kolm kuni 3,5 palli, saavutasid laulupeoõiguse, tähendab need koorid ilma kategooriad pääsesid laulupeole. Koorid, kes said 3,6 kuni neli palli, said kolmanda kategooria. Koorid, kes said 4,1 kuni 45 palli, said teise kategooria ja üle 4,5 palli saanud koorid said esimese kategooria õiguse. Laste kuuridest jätsid seekord eriti meeldiva mulje paljud väikesed lastekoorid. Kui me teises eelvoorus käisime näiteks Võrumaal jälgimas üksik kord esinemist, siis torkas silmajõust küpsemate laste kurde hulka kuulus mitte just koor, kes hiilgas oma arvuga seal üle 60 üle 70 laulja vaid kelle lauljate arv ei ületanud kolme kümnedki. Näiteks Viitina 200 klassilise koori esinemine õpetaja Elmar Lepa juhtimisel. Leevaku kaheksaklassiline kool, õpetaja Kindsigo juhtimisel paistis silma väga, ma võiks öelda isegi oma Professionaalse esinemistaseme poolest. Ja seda kinnitas ka lõppvoor. Näiks tavaliste koolide kooridest pääseski esimese ütleksime viie koori hulka, kaks väikest kooris end Luunja kaheksaklassiline kool ja leevaku kaheksaklassiline kool. Esimene nendest teisele kohale ja Liivaku koor viiendale kohale, ütleme pingereas Wabariigis. Kooridest vääriks eriti esiletõstmist veel Aseri keskkool õpetaja kullamaa juhtimisel. Omamoodi tore üllatus oli Kehra keskkooli poolt. Kehra keskkool saavutas eelvoorus Harjurajoonidest esikoha. Seda kuuri juhatas siis õpetaja, et soo, kuid võistulaulmise finaaliks oli kahjuks Sepsu haigestunud ja teda asendas 10. klassi õpilane Johannes Voolma kes tuli tohime väga toreda saavutusega, saades koorile hinde palliks 4,62, miselisel õigusega esimesele kategooriale mõnevõrra võib-olla publikule saalisolijaile pakkus mõningat Nalja, kui koorijuht, kes pole tundigi dirigeerimist õppinud. Näitas, juhatas väga emotsionaalselt nii kätega kui ka kogu kehaga käies seal sageli kaks, kolm meetrit ettepoole tahapoole ja palju ei puudunud, et noor dirigent oleks žüriilaua ümber lükanud oma pikkade sammudega. Aga ega sellest midagi, koor sai temast väga hästi aru ja nagu ütlesin, juba sai esimese kategooria vääriliseks. Muusikakallakuga koolidest ja eri muusikakoolidest olid teistest peajagu üle kaks väga tublit koori seal Tallinna 22. keskkoolikoor, õpetaja Ilme hindase ja muusikakeskkoolikoor Raivo Kõrgemäe juhatusel. Muusikakallakuga koolide kohta rääkides peaks ütlema seda, et nii nagu kolleeg Uno Uiga Tartust on kirjutanud Edasis nimelt, et nagu nendes koolides puuduks vokaaltehniline töö või vokaaltehnilist tööd ei tehta. Siis peab ütlema, et osaliselt on sellel jutul kindlasti tõepõhi all. Mitte üksnes muusikakallakuga koolid, vaid üldse terves vabariigis on vokaaltehniline töö meil pisut tagasihoidlik, kuid vokaaltehnilist tööd väga head tööd me nägime siiski antud juhul Tallinna 22. keskkooli lastekoori juures seal Ilme hindase kooris. Siin oli lisaks väga heale toredale intonatsiooni puhtusele ka tunda head vokaaltehnilist tööd. Sama võiksime öelda muusikakeskkooli lastekoori kohta ja tavalistes koolides. Me võiksime nimetada võib-olla vabariigi parimaks vokaal tehniliseks kooriks. Luunja kaheksa klassilise koolikoor. Nendes koorides olid seal tunda. Pedagoogid tunnevad vokaaltehnilist tööd suurepäraselt ja oskavad neid juhendada. Naiskoor ja me loodame sellel eeloleval koolinoorte laulupeol näha umbes kaks ja pool 1000 koolidest. Kõige parema Kinde sai Alatskivi keskkooli naiskoor Elina Uibu juhatusel 4,7. Väga tubli oli Tallinna 21. keskkooli arvukas naiskoor Linda Ulla juhatusel 4,65 Viljandi esimene keskkool ja Haapsalu esimene keskkool. Väga toreda üllatuse valmistas Tombi nimelise kultuurihoone tütarlastekoor Valdar Viires juhatusel. See koor koosneb Tallinna keskkoolide paljudest vanema klassi õpilastest ja esines päris kontsertkooli tasemel. Naiskooride ülevaatusel oli märgata repertuaar, mida nad pidid õppima, on küllalt ulatuslik oma neli laulu, mis ainult naiskoorid esitavad kaks laulu koos segakooriga kaks koos lastekooridega kaks ühendkooridega välja 10 laulu. Sellest siis tuligi niisugune tähelepanek, et oma laulud on päris hästi selgeks õpitud, kõik tahtsid ju ülevaatusel kenasti esineda. Ka laulud lastekooridega lähevad aga ühendkooride ja sega kurdiga koos. Lauldavad laulud nõuavad veel õige tublisti tööd. Nii et järel jäänud nädalad vajavad hoolikat harjutamist ja kordamist just ühendkooride repertuaari osas. Küllap oli ka laste koordile poistekoorile oma niisugune laulupeo kõige raskem laul. Naiskordile oli selleks kahtlemata Raimond lätte merekarva mullakarva. Peaks ütlema, et koor, kes selle korralikult ära laulis, sai teiste lauludega hästi toime. Egorde etalonlauluks oli virulaste tants, see on a cappella lugu põhiliselt kolme kohatise nelja hääldusega ja see laul reetis kohe koori kõige nõrgemad ja tugevamad küljed ära. Ma pean ütlema poistekoori etalonlauluks olevale liimi palunud oliivirahvale tormis järjest laulis isa laulis poega. Siis on tunne, et see laul paistab üldse oli pisut üle jõu käiv keskmisele poistekoorile selle laulu vast jäävadki laulupeol välja põhilised esimese kategooria saanud koorida meloodiatega see laul laulmata jää. Kui nüüd veel naiskooride tegevust vaadata üle vabariigi, siis tundub, et võrreldes lastekooridega võiks tulevikuski tütarlastelaulule keskkoolis rohkem tähelepanu pöörata. Mõni kool, näiteks Räpina keskkool jättis väga toreda mulje, seal koolis oli segakoor ja osa tütarlapsi oli pandud naiskoori, niiet ühel koolil oli siis kaks Nad, rääkisid kaks mudilaskoor, lastekoor, segakoor, naiskoor ja kõigis erinevad lauljad. Või näiteks Varstu kooli. Selle õpetaja Liia Aero oli sama kooli baasil organiseerinud nais- ja segakoor ja tütarlapsed on nagu krõbedamad, õpivad rutem. Nii et keskkooli osas võiks koorilaulu tulevikus isegi nii. Segakoore on loota suvisele laulupeole kuskil 1800 või 2000 ringis. Kolmandasse vooru või lõppvooru pääses 17 segakoori. Ja kui nüüd lihtsalt nii üldiselt pilk heita üle selle seitsmeteistkümne koori, siis kõigepealt paistab silma see, et koolide koolid on küllaltki suurearvulised. Mulle tundub, et sellest ajast on hakatud nagu üle saama kus meie suured keskkoolid harrastasid nii-öelda segakoorilaulu kammerkooride tasemel ja niisugusi lausa kammerlike väikseid segakoori me peaaegu ei, ei kuulnud ühtegi. Omamoodi suureks üllatuseks oli näiteks Kohtla-Järve Kesleri nimelise keskkooli segakoor kus laval oli 132 õpilast. See oli absoluutselt suurim koorilist, me kuulasime. Ja mitte ainult koorisuuruse seisnud selle koori võlu vaid, vaid ka tema toredas laulmises. See koor teatavasti saavutas esimese kategooria, mis on eriliselt kõrge tunnustus sellele õpetajale. Väga toredasti laulsid muidugi paljud koorid. Seitsmeteistkümnest koorist, esimese kategooria vääriliseks tunnistati üheksa koori. See on küllaltki soliidne arv ja võiks öelda, et et mitmed koorid nendest näitasid väga kõrget taset, tuleks siin ära mainida võib-olla Tallinna teise keskkooli segakoor õpetaja liik saare juhatusel Tallinna 22. keskkooli segakoor õpetaja üleva juhatusel. Ja omamoodi väga meeldivaks üllatuseks oli Viljandi viienda keskkooli segakoor õpetaja rahula juhatusel. See õpetaja minu mälu järgi üldse paistis silma sellega, et temal oli väljas väga hea poistekoor ja ka hästi toredasti laule musitseeriv segakoor. Nii et see on minu arust äärmiselt suur saavutus noorele õpetajale, kes on suutnud kooril viia vabariigi ulatuses. Nonii, väga kõrgele tasemele, praktiliselt juhtgrupi väga meeldis Valga keskkooli segakoor õpetaja kõrbe juhatusel. See koor on aastaid olnud ka segakooride seas juhtpositsioonile tundub, et õpetaja kõrbe on leidnud ka oma niukseid vahendit, kuidas ta on suutnud suutnud seda kooliaastaid hoida väga heal tasemel. Veel tahaksin mainida Tartu viienda keskkooli segakooriõpetaja Sulev Kalde juhatusel. See koor on ka aastaid olnud nagu vabariigi segakooride esirinnas ja alati väga suurearvuline. Seekord oli ta ka väljas ligemale 100 õpilasega ja nad laulsid ja musitseerisime väga toredasti. Nii et tuleks öelda seda, et meie juhtivad koolinoorte segakoorid olid suutnud väga korralikult omandada laulupeo repertuaari kusjuures tuleks mainida, et seekordne repertuaar ei ole sugugi mitte lihtsate killast. Kaldun arvama, et, et nii komplitseeritud ja rasket laulu nagu seekord on Uno Naissoo rõõm laulust ei ole meie koolide koorid kunagi varem laulnud. Ja see oligi nagu omamoodi meil niukseks mõõduvõtvaks lauluks. Koor, kes selle lauluga hästi hakkama sai, oli kohe paugupealt ka esimese kategooria koor. Ja tuleks öelda, et siin lõppvoorus neid koore praktiliselt ei olnudki, kes selle lauluga hakkama ei oleks saanud. Nii et tundub, et õpetajad on asja väga tõsiselt võtnud ja tahaks neile kõigile. Siinkohal suur tänu öelda sest tundub, et, et selle raske laulu taga on ka mingisugune niisugune tore sädemest siiski õpilastele väga meeldib, sest vaevalt et muidu sellest laulust oleks jagu saadud. Kui nüüd võrrelda keskkoolikooride omavahelist suhet neid naiskus iga kuradile, siis minule isiklikult tundub, et selle laulupeo eel on suure sammu edasi läinud, eriti segakoorid. Tunduvad kuidagi nagu kaastööd on, on suudetud ka teha paremini. Mulle meeldisid mõningad niuksed, koorid, passid just välja sellega, et, et koor kõla hästi nagu niisugune mulje jäi nagu laulaksid lausa täiskasvanud inimesed, näiteks kas või Tallinna teise keskkooli segakoor, no väga kõlavad hääled. Kuuled, et poistel on olemas juba madalat bassinoodid, samuti on olemas korralikud tenori noodid, samuti 22. keskkoolikoor Tallinnast, siis tahaksin öelda sedasama veel Valga keskkooli koori kohta ka väga kõlavate häältega kool. Nii et tundub, et kõik asjad liiguvad edasi. Ma lisaks mõne sõna veel repertuaari kohta. Küllap sellesse tuleb suhtuda tulevikuski äärmise hoolikusega, näiteks erakordne repertuaar, sekult lihtsalt meeldis, kasvõi see pahmutava laul. Ja taas jätkub võitlus, see oli kõigile hästi kohane, kõlas hästi. Ütleks vist niimoodi. Naissoo laul Rõõm laulust oli küll väga raske, aga sellega taheti vaeva näha, ta oli omamoodi ja kõik olid asja kallal väga tõsiselt. Samuti väga paljud muusikaõpetajad ütlesid, lastekooride repertuaar neile lihtsalt meeldis, seal oli väga palju toredaid laule ja näiteks Naissoo koolikell, mida ka naiskoorid hea meelega laulavad seal, nagu nagu kõigi koolilaste lemmikuks saanud. See võib arvata, et see jääb kauaks ajaks koolide repertuaari. Võib-olla pisut selles osas oligi tagasihoidlikumad, seekord esinesid poistekoorid. Ma ei ütleks, et nad halvasti esinesid, kuid pisut tagasihoidlikult ja selle üheks põhjuseks võiks vist arvata ka. Buduaari mitte päris poiste suupärane valik, seekord juba eelnimetatud kahele laulule lisandus seal küll lihtsad ja löövad poistekooride laulud ühehäälset, sul kaob ka siis leepini laul, pioneeri sõprusest ja nõnda edasi. Need olid väga tublid ja head laulutisest mass, laulud kahtlematult, nendega said poistekoorid hästi hakkama. Kuid juba öeldud laulud sisaldavad äkilisi modulatsioone mis nõuavad kohati rohkem kui kahehäälset poistekoori see need laulud, kõik, tundub, et siis tulevikus peaks neid vältima masskooride jaoks. No ma sain aru, et poistekoor tuleb huvitav mees kurdega laulda ja seda tahetakse sellel laulupeol eriti näidata. Aga poistel endal õppida, neid laule on ikkagi raske ja tuleb valida ikka niisugused laulud minu arust tulevikus, mis poistekoorile endale pakub hästi palju ja siis vaadata, kas saab sinna lisada juurde. Et poisid saaksid neid laule ka iseseisvalt ette mitte ainult loota selle peale, et küllap laulupeol meeskoorid appi tulevad ja siis kõlab ju hästi, nüüd. Aga vaatamata sellele, et need Laulupeo laulud olid küllaltki rasked, esines juhtgrupp poistekoore väga tublilt ja siin, nagu juba eelpool öeldud, öeldud absoluutse esikoha ja väga kõrge palliga 4,92, Audes Viljandi viies keskkool. Temale järgnes Tallinna 32. õpetajat Aimla juhatusel ka omamoodi üllatuskoort võid või taime on juba pikki aastaid teinud seal head tööd ka tema õpetaja, kes oskab ära kasutada laulumaterjali, siis selles koolis oli ka tunda et on võetud üle palju head, mida tööd, mida tehakse RAMi poistekooris, mida tehakse Tombi poistekooris. Nende esindajate ümber oli koondunud siis suur hulk oma koolipoisse, kes esinesid täiesti täiesti tasemel Kolmandale kohale. Pingereas tuli kanepi keskkooli poistekoor õpetaja pärja Pill pärja pilvi juhatusel ja 4,69 palliga. Väga tubli koor, kelle nii vokaalselt kui ka ette kandiliselt neljas koht oli Alatskivi poistekoor õpetaja Uibu juhatusel. Siin on üks neist, poiss ajas seal ime ja ma mäletan neid kolmehäälsed ja täpselt niimoodi. Ja ma mäletan Tartu rajooni. Me olime Tartu rajooni poistekoorile eelproovil, kui needsamad Alatskivi poisid vedasid, laulis isa laulis poega välja, teised kippusid seal ratta Venemaa, kuid Uno Uiga, Alatskivi poisid, kuidas see koht käib ja needsamad käputäis poissi viisid laulu õigesse rööpasse. Mulle meeldis väga, et teise ringi ülevaatusel siis kooriliikide juhid ja nende abid teha ühendproove, tähendab, kuulati üle kõik koorid ja pärast seda jätkus töö kõigiga koos, et parandada üksikuid vigu viimistel siiani seal tähelepanu juhtida, kuidas laulgatakset laulupeol? Ettekandes probleemid lahendatud, nii et mul on niisugune tunne, et kui nüüd kõik jätkub sama pingeliselt, siis kui laulupeoks koorid kokku tulevad jätkub vähestest proovidest nii, nagu ta laulupeol ikka on olnud ja laulnud. Nähtavasti viimasel veerandil viimasel pordist kuul tuleb erilist tähelepanu pöörda siis ühendkooride lauludele, sest need mitte üksnes naiskooridel. Võib-olla keskkooli segakuradil ei olnud tagasihoidlikumad õpitud vaid kõigil kooriliikidel, et töö selles osas peaks kindlasti jätkuma. Koorid on oma kategooriad saanud, põhitöö on koorijuhtide poolt tehtud. Jääb ainult viimane lihv veel viimasel kuul enne laulupidu. Tahaksin loota, et rajoonis toimuvatel laulupäevadel andakse lauludele veel viimane lihv ja erilist rõhku sellel lihvi andmisel. Kordan veelkord. Eri kooriliikide laulude kõrval andakse ühendkooride lauludele, sest et ühendkoorid lausega lõpeb meie laulupidu. Need kolm laulu suure laia maa, mis on mu kodu, Mu isamaa on minu arm ja Ostrovski, jää meile, päike on ju punkti panejad suuril lauludele.