Kas kell on saanud kuus, Päevakaja võtab kokku 12. detsembri sündmused meil ja mujal, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Erakondade reitingute pingerida juhib jätkuvalt Reformierakond, Isamaa on valimiskünnise piiril. Nii selgub rahvusringhäälingu tellimusel läbi viidud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusest. Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis heaks ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega pööratakse tagasi esimesest aprillist jõustuma pidanud apteegireform. Ehkki riik kui õiguskaitsesüsteem on tublisti panustanud perevägivalla ennetamise, pole tulemused elanike hinnangul rahuldavad. Kõige enam maksavad sularahas üle 60 aastased inimesed, Lõuna-Eesti ja Virumaa elanikud ning üksikud pensionärid. Oma sissetuleku saab sularahas umbes viis protsenti Eesti elanikest. Eestlane võtab keskmiselt 250 eurot ATM-ist välja iga kuu. Nii et sularaha meeldib meile endiselt. Suurbritannias on täna erakorralised parlamendivalimised, rahvast kutsutakse hääletama selle poolt, kellel arvatakse olevat suurem võimalus võita. President Kersti Kaljulaid võttis Poola presidendilt on Tuudalt Varssavis sümboolselt üle ÜRO Julgeolekunõukogu Ida-Euroopa riikide grupi liikmete teatepulga. Üks ülesanne meil ongi tagada see, et Euroopa liidul oleks üsna selge ja kindel töö viis selleks et me oma positsioone hästi koos korrineeriks Brüsselis algab Euroopa ülemkogu, mille keskmes on kliimaküsimused. Eeloleva aasta on digikultuuri teema-aasta. See keskendub meie kultuuripärandi digitaalsele jäädvustamisele. Mõtleme näiteks kogu Eesti filmipärandile, mille me tahame selle aasta jooksul panna tasuta internetti kõikidele. Tal on selleks ilm on pilves, sajab vihma ja lörtsi, kagu ja lõunatuul puhub iiliti rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb öösel miinus kaheni ja teed muutuvad libedaks. Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis heaks ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega pööratakse tagasi esimesest aprillist jõustuma pidanud apteegireform. Seega jääb esialgu ära ka haruapteekide sulgemine. Proviisorite koda saatis riigikogu fraktsioonidele ka märgukirja, milles tõstatab küsimuse parlamendi menetlusse antud ravimiseaduse muudatuste mõttekuse seab põhjendatuses. Samuti edastati riigikogule apteegireformi õiguslik analüüs. Proviisorite koda nendib, et eelnõu ettevalmistusse pole proviisorite esindajaid kaasatud. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu on täiskogus esimesel lugemisel tuleval teisipäeval. Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, mis muudavad kohustuslikuks vingugaasianduri. Seni on vingugaasiandur olnud kohustuslik eluruumides, kuhu on paigaldatud gaasiseade. Seadusemuudatusega muutub vingugaasiandur kohustuslikuks ka tahkeküttega küttesüsteemides. Samuti luuakse küttesüsteemid registreerimise kohustus. See annab päästeametile põhjaliku ülevaate küttesüsteemidest ja nende korrasolekust, räägib siseminister Mart Helme. See tulekollet või küttekehade registri loomine on kindlasti üks profülaktika tegemise profülaktika parandamise kohti sest see, mida me jällegi näeme, on väga paljudel puhkudel lihtsalt hooldamata küttekehad ja kõige ohtlikum ei ole võib-olla isegi mitte see, et see pliit on seal vana ja logisev. Sest noh, kui inimesed sealjuures toimetavad, nad tihtipeale näevad, et kuskilt midagi sealt säde lendas. Aga üks ohtlikumaid asju on hooldamata korstnad digikogunemine, korstetesse, eriti vanadel hoonetel, pigi süttib siis pigi, põlemiskuumus on tuhandetes kraadides, ma julgen teile peast öelda, kui mitmetes tuhandetes kraadides ja see tähendab seda, et see korsten lihtsalt ise ka põleb ära. Tundub, et tulekindel asi, aga see korstent sellest kuumusest lihtsalt podiseb laiali. Ja loomulikult läheb siis tuli laiali sealt juba kas siis vahelagede peale või või seal katusekonstruktsioonide peale ja et need on need ohukohad ja selles mõttes ma arvan, see küttekehade register ja selle registri alusel järelduste tegemine ja vajaduse korral ka ettekirjutuste tegemine on kindlasti tulevikus üks nendest vahenditest, millega me neid tulekahjusid ja hukkunute arvu saame allapoole tuua. Erakondade toetus on novembrikuuga võrreldes jäänud üldjoontes samaks, seda näitab rahvusringhäälingu tellimusel läbi viidud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlus. Esikoht kuulub endiselt Reformierakonnale, mille poolt hääletaks riigikogu valimistel 29 protsenti valijaist, jätkab Janek Salme. Küsitluse tulemused näitavad, et erakondade toetusprotsendid püsivad statistilise vea piires novembriga samal tasemel. Poliitikaelus on olnud küll ridamisi skandaale, Need näivad pigem mobiliseerivalt, nii valitsuserakondade kui opositsiooni toetajaid, ütles Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringujuht Juhan Kivirähk. Endiselt on liider Reformierakond 29 protsendiga teisel kohal Keskerakond 25 protsendiga, EKRE toetus on 17 protsenti, sotsiaaldemokraatidel 10 ja Isamaal viis protsenti ja sama palju kui Isamaad toetatakse siis ka parlamendivälist eesti kahtesadat samuti viis protsenti. Eestimaa rohelisi toetab kuld ning vabaerakonda ja elurikkuse erakonda üks protsent valijaist. Viimase küsitluse tulemused ei erine ühtlasi oluliselt erakondade tulemustest riigikogu valimistel. Erandiks on erakond Isamaa, mis on valimistulemusega võrreldes kaotanud umbes poole oma toetusest, ütles Kivirähk. Pikemas trendis siis vahepeal kohe pärast valimisi hakkas langema Keskerakonna toetuse kasvama Reformierakonna oma, aga nüüd jällegi sügisperioodil, paistab, et nende kahe erakonna toetused jälle liiguvad nii-öelda valimistoetuse suunas ja teineteisele lähemale, nii et paistab, et Reformierakonna valijad tasapisi selle erakonna tagant lahkuvad, kui näevad, et erakond vaatamata suurele võidule valimistel oma seda jõudu poliitikas realiseerida ei suuda. Ja Keskerakond, valijad jällegi, kes valimiste järgselt olid koalitsioonis pettunud, näevad, et Jüri Ratas vaatamata vastuolulisele koalitsioonile suudab küllalt hästi seda koalitsiooni koos hoida ja ohjata, nii et, et ilmselt eelkõige tänu Jüri Ratase osalusel on Keskerakonna toetus taastumas. Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlus toimus 28.-st novembrist kuni üheksanda detsembrini. Vastan ainult küsiti nende eelistuste riigikogu valimistel, juhul kui valimised toimuksid eeloleval pühapäeval. Valimisealiste kodanike oli küsitletutest 846. Välisminister ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ütles populaarsusreitingute kommentaariks, et teda partei madal positsioon ei häiri. Enne valimisi oli kogu aeg seal samamoodi, jutt oli seal alla reitingu ja kus ta oli seal edasi-tagasi põnnedy. Et aga tippvorm tuleb arvestada võistluste ajaks, on see on vanaisamaa taktika vana spordimeeste taktika ja uskuge mind, et praegu ei ole tegeleda sekeldada nii huvitavaid tõsiseid teemasid on laual, reitinguasjadega tuleb, tuleb tööd teha, tuleb need positiivsed olulised muutused. Suurbritannias on täna erakorralised parlamendivalimised, valimisjaoskonnad suletakse kell 10 õhtul, seejärel algab häälte lugemine. Esimesed tulemused saame teada pärast keskööd. Margitta otsmaa kaastöö Londonist. Ilm tänaseid valimisi väga ei soosi ja pigem kardetakse, et samasuguseks võib kujuneda Suurbritannia tulevik. Hommik algas aktiivselt, kell seitse avati valimisjaoskondade uksed ja nii mõnelgi pool olid siis juba moodustunud tunni aja pikkused järjekorrad. See näitab, et valimisaktiivsus on kõrge. Londoni ülikooli ajaloo ja poliitika dotsent Mart Kuldkepp ütleb, et see võib tähendada, et Boris Johnsoni suur edu kas jääb olemata noh või langeb madalamale, kui osati ennustada. Tegelikult kaks kõige tõenäolisemalt stsenaariumi praegusel hetkel ongi, et kas on konservatiivide absoluutne enamus, aga samas mitte väga suur enamus tõenäoliselt võib-olla 20 kohta parlamendis või siis teine variant on, mille kohta siin öeldakse hank parlament, see tähendab, et mitte ühelgi parteil ei ole absoluutset enamust parlamendis. Kui Johnson jätkab koalitsioonivalitsuse peaministrina, siis domineeriv roll selles valitsuses oleks leiboristide. Kelle seisukoht Brexiti osas on pikka aega olnud üsna ebaselge, praeguse seisuga tundub, et otseselt Brexiti vastuseisukohta võtnud ei ole. Küll aga on seda teinud mõned teised võimalikud koalitsioonipartnerid, näiteks liberaaldemokraatlik, erakond, samuti ka Šotimaal sorti rahvuslike hakanud. Ja kui nüüd leiboristid peaks nendega koos koalitsiooni minema, siis ilmselt nende Brexiti poliitika selle tulemusena muutub. Seepärast kutsutigi rahvast üles hääletama taktikaliselt see tähendab andma oma hääle mitte selle kandidaadi poolt, kes meeldib, vaid selle poolt, kellel arvatakse olevat suurem võimalus võita. Täna Londonis inimestega rääkides ei kohanud ma siiski kedagi, kes oleks Brexiti poolt-vastu argumente oli küll Ossa aas minis sööminen chill suitsu, Jurthjenkofration vaadake neid autosid, need on brittide tehtud minid, saksa mootorid ehk väärtuslik Euroopa koostöö. Me räägime praegu logistikast inimeste ja ettevõtete liikumisvabadusest ja see ongi Euroopa liit. Ma töötan sellel tänaval restoranis ja siin on koos minuga palju inimesi üle Euroopa. Ilma nendeta, kes praegu Londonis töötavad, pole London enam seesama London on kosmopoliit linn ja on kurb, kui me selle kaotame. Ühel meelel on nad kõik, et Suurbritannia on väljaspool Euroopa liitu nõrgem ja Euroopa Liit on nõrgem ilma temata. Brüsselis kogunevad ülemkogule Euroopa valitsusjuhid, meil on kogu keskmes on kliimaküsimused, Eestit esindab valitsusjuht Jüri Ratas. Brüsselis on kohal ka meie Euroopa korrespondent Epp ehand EP. Milliste lootustega võib ülemkogule vastu minna? Tere õhtust ja tõepoolest, kliimateema on täna siin vast põhiline ja valitsusjuhid läksid siis uuele katsele leppida kokku selles, et Euroopa liidu jaoks kliima neutraalsuse saavutada domine 2050.-ks aastaks on ühine eesmärk. Et mäletatavasti, kui seda suvel prooviti teha, siis jäid eriarvamusele Poola, Ungari, Tšehhi ja ka Eesti, kes soovis täiendavaid analüüse teha. Praeguseks on Eesti enamuse leeriga liitunud, aga Visegradi riigid soovivad siis oma nõusoleku andmiseks ikkagi üsna kindlaid garantiisid. Kuidas seda rohepööret ikkagi rahastatakse? Et see neile kui vaesematele riikidele ja väga palju ka siis söemajandusest sõltuvatel riikidele üle jõu ei käiks ja teine asi, mida nad tahavad kuulda, on see, kuidas kogu selle rohepöörde kontekstis hakatakse käsitlema Euroopa liidus tuumaenergeetikat. Kuivõrd nii-öelda rohelise sildi tuumaenergeetika endale külge saab. Sellest sõltub ka otseselt see, kuivõrd kerge on saada selliste projektide jaoks laenuraha. Ja näiteks Tšehhi peaminister Andrei Paabis on sellest palju rääkinud ja öelnud. Tšehhi jaoks on tuumajaamad Sis rajamine võtmeküsimus kliima neutraalsuse saavutamisel. Et neid võimalusi siin kokkuleppele jõudmise või mittejõudmise osas hinnatakse umbes nii 50 50, nii et saame siis näha, kuhu jõutakse täna õhtuks, et teemaks on ka eelarve läbirääkimised. Aga ja see on jälle ütleme selline etapp, kus sellest küll räägitakse, aga mingeid kokkuleppeid erilisi sellelt ülem kogutel ei oodata. Nii et kokkulepetega tuleb veel järgmisse aastasse minna, mis puudutab nii kliimat kui siis ka eelarvet. No kliima osas võib-olla jõutakse kuhugi, et ülejäänud 25 riiki, kes on ühel meelel ikkagi loodavad väga, et nad suudavad oma Visegradi kaaslased ümber veenda, täna õhtuks Aitäh Epp. President Kersti Kaljulaid on täna töövisiidil Poolas Varssavis. Ta osales koos Poola presidendi, on sõidu taga liidrite foorumil, kus arutati Poola ja Eesti eesmärke ÜRO julgeolekunõukogus. Poola oli ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2018 ja ka lõppeval aastal. Eesti alustab oma kaheaastast perioodi julgeolekunõukogus esimesest jaanuarist. Kersti Kaljulaid. Siin täna andis Poola president ei suuda üle mulle lippu, mis tähistas siis sümboolset Ida-Euroopa tooli üleminekut Poolalt Eestile ja tegelikult on see koostöö Poolaga olnud tõesti tihega selles kampaania faasis, nii nagu ka Rootsi, Soome, teiste meie lähemate naabrite liitlastega ja tame Poolal, oli õnn töötada julgeoleku, kus, kus oli palju Euroopa Liidu liikmesriike. Meie ajaks jääb see pilt hõredamaks edaspidi võib-olla isegi veel hõredamaks, et üks ülesanne meil ongi tagada see, et Euroopa liidul oleks üsna selge ja kindel sisseharjunud töö viis, selleks et me oma oma positsioone hästi koos koordineeriks, et nemad üritasid teha hästi palju ka nähtavaid üritusi ja nad on soovitanud, et pigem tehke vähem, aga, aga hästi konkreetsetel teemadel, et no meie ülesanne on rääkida siis küberteemad konfliktilahenduse nii-öelda vältimatuks osaks ja me püüame selle jaoks siis kasutada olemasolevaid mehhanismi arutelusid, et mitte tingimata algatada mingit uut foorumit ja kasutada seda kohta selleks, et otsida siis riike eelkõige demokraatlikke riike, tegema avaldusi, kuidas nemad näevad, et rahvusvaheline õigus kehtib küberruumis. See on parem meetod, kui üritada ÜRO-s kokku leppida, sest et ÜROs kokkulepet juurde alati tulevad need, kes tahaksid ka internetivabadust piirata, samal ajal vaatame, kuhu me sellega jõuame. Naised, rahu, julgeolek on Euroopa liidule väga oluline teema, mida kõik Euroopa Liidu riigid on ajanud Poola ajas seda ka väga hästi. Tagasi kodumaale kõige enam maksavad sularahas üle 60 aastased inimesed, Lõuna-Eesti ja Virumaa elanikud ning üksikud pensionärid. Suurema sissetulekuga inimesed kasutavad sularaha harvem. Nii näitab Turu-uuringute aktsiaseltsi korraldatud uuring, jätkab Janek Salme. Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusele vastanutest maksis 65 protsenti sagedamini maksa kaardiga kui sularahas ning ainult kaardiga. Maksjaid oli 12 protsenti. Neid, kes kasutasid ainult sularaha, oli üheksa protsenti ning sularaha kasutas maksekaardi sagedamini 14 protsenti vastanutest. Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga langes sularaha igapäevaste kasutajate hulk viie protsendi võrra. Kaks aastat tagasi oli neid 16, tänavu aga 11 protsenti. Sagedasemad sularaha kasutajad olid Lõuna-Eestis ja Virumaal ning kõige enam tehke seda Ida-Virumaa linnades. Suurema sissetulekuga inimesed kasutavad sularaha harvem ja väiksema sissetulekuga inimesed sagedamini. Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide spetsialist Tiina Soosalu ütles, et Eesti on kaardimaksete osakaalult Euroopas juhtriikide seas. Kui me vaatame Euroopa võrdlust, siis on ainult neli-viis riiki, kus makstakse kaardiga veel rohkem. Ja need on Põhjamaad, Soome, Rootsi, Taani, Holland ja Eesti ongi kohe nende järel. Aga kui tulla nüüd sularaha juurde, siis tõepoolest sularaha ei ole ka kuskile kadumas. Et kui me nüüd vaatame üldist statistikat, siis eestlane võtab keskmiselt 250 eurot ATM-ist välja iga kuu. Nii et sularaha meeldib meile endiselt. Enamikul laekub palk või pension pangakontole, sularaha sai seda vaid viis protsenti vastanutest. Soosalu sõnul on viimase 10 aasta jooksul see osakaal püsinud küllaltki muutumatuna. Sissetuleku sularahasaamise põhjustena tuuakse välja nii tööandja kui enda soov ja ka pangakonto puudumist. Sularaha kättesaadavuse ei ole 69 protsendi vastanute hinnangul muutunud. Väga hea on see 11 protsendi arvates hea 53 protsendi hinnangul ning rahuldavaks pidas seda 33 protsenti. Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringu juht Karin rõivarta. Kõige sagedamini on ikkagi põhjused, miks sularaha kasutatakse, see, et mõnes kohas ei ole võimalik kaardiga maksta ja kas ei tööta need terminalid aga ühtlasi ka inimesed osad on lihtsalt meeldib sulle raha välja võtta ja kasutada poest seda et oleks parem ülevaade või siis ka eraisikutevahelised. Mingid arveldused toimuvad siis sularahas, aga natukene säästetakse tõenäoliselt väike säästuvaru on inimestel sularahas ka kodus olemas. Uuring viidi läbi augustis ja septembris. Küsitleti 990 kolme leibkonda ning vastajad olid üle kaheksateistaastased. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 3600 euro suurused peapreemiad pälvisid Rebekka Lotman ja Marek Mooste doktoritööd Rebekka Lotmani töö Eestis tuurid Eestis on neti selle sünnist tänapäevani. Lotmani töö on kõige põhjalikum saneti kohta kirjutatud uurimus ja on silmapaistvamaid kirjandusteaduslikke käsitlusi eesti luulele valdkonnas. Marek Mooste teadustöö keskendub elektroonikas kasutatavate modifitseeritud materjalide väljatöötamisele. TEMA doktoritöös välja töötatud uue materjali uurimine jätkub, mikroob ses kütuseelemendis toota biojäätmetest elektrit. Eeloleva aasta on digikultuuri teema aasta selle eesmärk on tutvustada Eesti rikkalikku kultuuripärandit läbi tänapäevaste tehniliste lahenduste. Jane Saluorg räägib lähemalt. Kuigi 2020. aasta alguseni on veel mõned nädalad, antakse täna teema-aasta teatepulk Eesti laulu ja tantsu juubeliaastalt üle digikultuuriaastale. Mida digikultuuri all üldse mõista ning mis on uue teema-aasta eesmärgid, sellest räägib digikultuuri aastavedaja Martin Aadamsoo. Peaaegu kogu kultuur, mis tänapäeval luuakse, levitatakse, kasutatakse, on ühel või teisel moel digitaalne. Kui me selle aasta eesmärkide üle mõtlesime, siis üks suur läbiv eesmärk on muuta kultuur üheks osaks Eesti eduloost. Siinkohal võibki digikultuuri näitena tuua Eesti Rahva Muuseumi targa pileti, mis vahetab eksponaate tutvustavate tekstide keelt või näiteks täna tutvustusele olev laastutabloo, mille autoriks kunstnik Timo Toots jätkab laastutabloo kuraator Karin Leivategija. See koondab siis kõikvõimalikke erinevaid riigi ja eraasutuste käesolevaid avaandmeid, mis kuvatakse tabloobiale reaalajas, et need andmed on siis nii linnade kui külade põhised, siin saab siis näha näiteks lähimaid, ülelendavaid lennukeid, viimati raamatukogust, laenatud raamatuid samamoodi liiklusrikkumisi. Need on siiski ainult mõned väga üksikud näited, sest tegelikult saab digikultuurist Aadamsoo sõnul rääkida nii kultuuripärandi, selle uus kasutamise kui ka täiesti uue sisu loomise võtmes. Noh, tegelikult kultuur juba on kolinud digimaailma ära ja selle aasta jooksul me tahamegi siis juhtida inimeste tähelepanu sellele, et kultuur, mille sees me elame, see on digitaalselt loodud digitaalselt levitatav Just uue sisu loomine näiteks olemasolevast pärandist ongi Aadamsoo sõnul digikultuuri ehk üks huvitavamaid protsesse. Samas annab digikultuur ka võimaluse rohkematele inimestele kultuuri levitada ja neid ka läbi olemasoleva inspireerida. Mõtleme näiteks kogu Eesti filmipärandile, mille me tahame selle aasta jooksul panna tasuta internetti kõikidele vaatamiseks mõtleme näiteks meie Eesti muusikapärandile, mis praegu ei ole eriti hästi kättesaadav internetis. Kui inimesed hakkavad seda tohutut varasemal läbi sobrama, hoidsime sealt huvitavaid asju ja sellest uut asja tegema, uut sisu tekitama, siis see on see koht, kus asi läheb tõesti huvitavaks. Tänaõhtusest ja homsest ilmast räägib nüüd Ele Pedassaar. Eesti on eeloleval ööpäeval idapoolse kõrgrõhuala ja läänepoolse madalrõhuala piirialal. Tänased lõunast saabunud sajupilved liiguvad põhja suunas ning neid jagub ka järgnevasse öösse. Öö tuleb pilves mitmel pool lume ja lörtsisajuga rannikul tuleb ka vihmateedel, on paljudes kohtades jäidet. Tuul puhub kagust ja lõunast viis kuni 11, rannikul iiliti 15, öö hakul kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kahe kraadini. Päev on pilves, kohati sajab vihma ja lörtsi, jäiteoht püsib. Tuul puhub kagust lõunast viis kuni 10, rannikul iiliti 15 meetrit sekundis. Õhtul tugevnevad iilid Liivi lahel seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss nelja kraadini. Spordipäeva võtab nüüd kokku Johannes vedru. Meeste võrkpalli valitsev Eesti meister Pärnu Võrkpalliklubi on tugevuselt kolmandas eurosarjas FCF Chalens kapil täna vastamisi Horvaatia klubiga kastelam Laadost. Tegemist on põhiturniiri avaringi mänguga. Paari võitja jõuab Charlon scapi 16 edukama klubi hulka. Kohtumine peetakse Pärnu spordihallis ning see algab kell 19. Null null. Eesti naiste saalihokikoondis lõpetas Šveitsis peetavad maailmameistrivõistlused 14 10. kohaga. Tänases koha mängus kaotasid eestlannad tulemusega kolm. Neli jaapani koondisele. Eesti läks Liina Luisi tabamuse ning jaapanlanna oma värava järel kaks. Null juhtima. Seejärel viskasid aga vastased neli väravat. Ehkki Reti Väärt vähendas normaalaja lõpus Eesti kaotusseisu minimaalseks, tuli siiski leppida kaotusega. Nii lõpetati MM finaalturniir 14. kohaga. Kaks aastat tagasi oli Eesti naiskond maailmameistrivõistlustel 11. Eesti koondise kapten Merli Süvari. Ja millest puudu jäi, oli see väravate löömine ja noh, jälle pall käis mitu korda postis, eks ole, ja muidugi vastane tohutult pingutas kaitselised, nad plokkisine, väljakumängijad plokkisid meie viskeid. Olles nüüd just tulnud meie viimaselt koosolekult riietusruumist, siis pisarad, mis me valasime, need ei olnud pettumusest, vaid need olid sellisest nagu pingelangusest võistkonnana me ei pea oma soorituse pärast küll nagu tundma häbi või pettumust, et selles mõttes nagu võistkonnana minu hinnangul väga hea turniiri näitasime sellist nagu nagu vaimset tugevust ja seda ühtekuuluvust. Eesti maadlusliit tunnustas täna 2019. aasta parimaid sportlasi. Parim naismaadleja on MM-pronks Epp Mäe parim meesmaadleja, samuti maailmameistrivõistlustelt pronksi võitnud Heiki Nabi. Juunioride hulgas tunnustati Euroopa meistrivõistluste kolmandat meest Erik Reinbok. Kadettide seas pälvis aasta parima nimetuse Richard Karelson. Seitsmeteistkümne aastane Karelson võistleb kreeka-rooma maadluses ning pälvis kuni 92 kilogrammistes maadlejate kehakaalus pronksi nii kadettide EMil kui MM-il. Richard Karelson. Aasta läks hästi, noorutlused, head ma üldse tegelikult juuniorite võidusall ja kadettidest tuli ka siis kaks pronksi, et ma endale ka Raul sooviks järgmine aastasest juunioride EM-il emme veel vaadata ka ja no kui hästi läheb, siis võiks. Ka tulla juba aitäh Johannes spordiuudiste ülevaate eest, kuulsite 12. detsembri Päevakaja. Head õhtut.