Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Meie käitumist ja valikuid kujundab tähelepanu ameti, paneme kõike tähele ja teadvustame ümbritsevast, vaid osa. Kõige teadvustamine oleks lihtsalt koormav. Tähelepanuläve ületavad signaalid sisaldavad infot valdavalt siis millestki olulisest näiteks ohust toidust, inimestest ja nii edasi. Need on seotud ellujäämise ja paljunemise. Tajule ületavad signaalid sunnivad tegema otsuseid ja põhjustavad kehalisi reaktsioone, tegevusi, emotsioone või muud taolist. Reklaamitööstus püüab ürgse mehhanismi abil sokutada nende asju sellele privaatsusele. Etendusele toodud kirjeldus on ebapiisavalt lihtne. Tänaseks on kogunenud üha rohkem tõendeid, käitumist ja otsuseid mõjutavatest signaalidest, mida ei teadvustata. Nagu näiteks kaupluse taustamuusikana. Olles keskendunud kaubavalikule, jääb poe muusikavalik inimestele märkamatuks koos suure osa kauba väljapaneku ja poekülastajatega. Aga ometi võib muusikaga suunata klientide ostukäitumist näiteks elementaarselt demonstreeritud, kuidas muusika abil saab suunata toiduainete ja kaubavalikut ning kasvatada klientides valmidust maksta toodetest. Rohkem samas võib ebasobiva muusikaga põhjustada vastupidiseid tagajärgi. Muusika tempoga võib isegi kujundada poekülastajate liikumise kiirust ja ka käivet. Kõike käitumist. Kujundavad heli taga ei pea olema muusikalised. Sellistega võib kohtuda igal pool. Igaüks võib ju ette kujutada, mis juhtub, kui kellelegi läheduses ker katab plahvatuse heli. Enamus inimesi liiguvad instinktiivselt helist eemale ja tõstavad kaitseks käed pea kohale. Teisalt küll mitte kõik, aga siiski märgatav osa pöörab pea palju heliallika poole, kuuldes läheduses Ferraris punktist väljuvat mootori muusikat. See hääl pole juhuslik, lörin vait, tuunitud erutama autosid, prodes, mootori heli, esteetilist lõbu. Lühidalt kokku võttes on helidel meie käitumisele märgata mõju ilma ise seda alati järgustaksime. Autode maailma avab antud valdkonnas uue rinde. Esialgu pealesunnitud käigud on kujunemas põnev võistlus. Selle mõju ulatub autosõpradest kaugemale. Olgu alustuseks kaks teineteisest sõltumatut arengut. Maailm vananeb, vanadusega halveneb nägemise võime. USAs ennustatakse, et järgmise 30 aastaga kahekordistub tänaval liikuvate vaegnägijate ja pimedate arv. Teistsuguse liiklejate massi moodustavad aga nutiseadmele keskendunud tähelepanu. Pimedad. Ümbritseva keskkonna tajumise raskus langeb seega kuulmiseni tajule. Teine areng tuleneb autotööstust tabanud muudatus lainest. Praktiliselt kõik autofirmad valmistavad või valmistuvad tootma või kasutama elektrisõidukeid. Elektriautol puudub aga summuti. Millega kas risustada keskkonda helisaastaga või edastada möödujatele Kaheteistkümnenda silindri komponeeritud auto muinasjutte? USA ja Euroopa? Liidu seadused nõuavad vastavalt järgmisest ülejärgmisest aastast et elektrisõidukid peavad aeglasema sõidu ajal tekitama kunstliku auto mootori häält jalakäijate turvalisuse abistamiseks. Ümberöelduna peavad autod äratama heli abil jalakäijate tähelepanu. Esialgu võis uus võimalus jääda märkamatuks, aga peagi tabasid autotootjad Tähelepanu seostub inimeste ostukäitumisega kuna uue põlvkonna sõidukite ostjate nimel algab äge võistlus. Kogub hoogu. Enneolematu auto heliesteetika nimeline innovatsioonilaine räägitakse helilisest Brendimisest, heligrammatikast ja muust. Taolisest sõidukist vabaneva helisenami kujundamises kasvatatakse muusikuid ja psühholooge. Mõne sõiduki jaoks on vaja luua kallis ning väljapeetud helipilt. Teistest püütakse jätta jõulise ja sportliku tegelase kuvand ning loomulikult katsetatakse puturistlikumate ideedega. Näiteks juhindati uue elektri jaaguari puhul Tähtede sõjafilmidest tuntud Troonide lendamas. See Helibyldist Ford tegi koostööd bostoni sümfooniaorkestriga. Hyundai on poolteist aastat disaininud multi. Tonaalset helipilti, millega püütakse edastada enesekindlust, grafineeritust ning vajalik, kust ja nii edasi. Iga algusega tehakse vigu, muuhulgas hoiatatakse uue ohu eest. Mõnele autojuhile võib helipilt jätta eksitava mulje tegelikkusest võimekamast autost, provotseerides teda sooritama võimeid, ületavaid manöövreid, näiteks möödasõitudel. Ja samuti võib autojuhile jääda märkamata mõni sõiduk keetrikele, vihjab heli. Kuid võtke teadmiseks või siis mitte, aga autod hakkavad meiega üha rohkem kõrvade kaudu suhtlema. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2 koordi.