Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Eetris on portaal, tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Levinud arvamuse järgi on suurinvestorid keskmisest targemad. Tarkus sisaldab teadmisi ja nende kasutamise kogemust. Olles suur ja investor tähendavad omada palju raha, mille kogumisel on tehtud vähem vigu võrreldes õnnestunud sammudega. Oluline on just vigadega kohtumine, sest võrreldes vigade pakutava teadmisega õpitakse edust oluliselt vähem. Põhjus on lihtne. Õigeid samme on märksa vähem võrreldes lõputuna näivate vigade võimalustega. Asjaolu, millele pööras omal iroonilisel moel tähelepanu Albert Einstein tõdemusest et kuigi ta polnud kindel universumi lõpmatuses, ei kahelnud ta hetkekski inimese rumaluse lõputuses. Järelikult peitub igatahes lõputu tarkus kui õigete sammude õpetus on limiteeritud ja kontekstitundlik. Ning viimane on pidevas muutumises kaasa arvatud edu enda tulemusel. Võib-olla järgnev näide üks õppimise viisidest. Aga võib-olla viitab hoopiski sellele, kui raske on vigadest õppida. Vahest osutab see näitevormis investorit tarkuse näilisusele, millest hoiatas ise investeeringute ratsionaalsust andmeanalüüsiga toitnud ja hiljem skeptiliseks muutunud Nicolas Nassim. Talebi raamat. Juhuslikkusest hullutatud Taleep soovitas veel natukene oodata kuni targana näiv Tepp saatusliku vea. Õigemini aitab piga eemaldada silmadelt kloori ja näha kogu senist edulugu. Kui rida juhuslikke õnnestumisi, millele järgnes sama juhuslik ebaõnnestumine ainult et inimene laseb end edust hullutada ja seostab juhuslikkust hoopiski tarkade valikutega muutudes üha jäneseks Kindla maksja, suurendades pidevalt panuseid kuni kohtab rahvakalendris uinastele mõeldud mihklipäeva näite sissejuhatuseks sobib meenutus teisestki raamatust. Seal on samuti suur investerilt Surrey investor Pieter diililt raamat nullist üheni alapealkirjaga märkmeid startup idest ja sellest, kuidas ehitada tulevikku. Autor jagas ettevõtluse ideed maailma muutvat, eks ehk vertikaalset, eks nimetades neid ideedeks, mis liiguvad nullist üheni. Lahendades uut unikaalset probleemi, võidavad nad endale pleemi lahendamise monopoli majanduskeeles kliendi raha. Ülejäänud ettevõtted aga püüavad piirida, luues 100. Uberi, Bolti rattarendi või midagi muud sarnast. Ülespoole liikumise asemel jooksevad nad teineteisega konkureerides kõige madalama võimaliku punkti poole. Kuna kõik toimub suhteliselt lühikeses ajaaknas, jääb kõigist innovatsiooni Iisrindlase mulje. Seda mitte ainult avalikkuse silmis, vaid muuhulgas ka paljude investorite jaoks. Näite leiab Hiinast. See on hea vaatluskeskkond äriideede signaale võimendavale suurele rahvaarvule. Kuradi McGregor majandusajakirjas fashion kirjeldab Hiina üheks suurimaks innovatsiooni edulooks peetud ärikollapsi. Selle koopiaid kohtuda. Kõikjal maailmas, sealhulgas kodusel maarjamaal. Samuti kohtab kõikjal ähvardava haiguse sümptomeid. Teemaks on rattarent. Hiina buum sai alguse, kui tänavatele ilmusid esimesed nutikad rattad, mille kasutuselevõtmine piirdus nutitelefonil nupuvajutusega. Märgatava osa päevasest liikumisest kulgeb ju mõne kilomeetriliste lõikudena. Auto kasutamine on selleks võrreldamatult kallis. Isegi ühistransport on kallim, arvestades sele. Ootame selle kuluvajaja marsruudi jäikusega. Rendirattaga alustad sõitu siis, kui tahad. Ja jätad selle sinna, kus sõit lõpeb? Vajadus on olemas, tehniline lahendus on samuti olemas. Ainult et raha jagunenud ettevõtjate vahel võrdselt. Aga seda sai juurde küsida näiteks suurinvestoritelt, kes otsivad raha kasvatamisel uut innovatsioonilainet. Lühikese ajaga lisandus kihina linnad. Tänavatele miljoneid Renitavaid rattaid osa neist ilusasti reas ootamas kliente, osa pidevas sõidus ja ülejäänud. Tuna kusagilt teepervel. Kõik uus torkas silma ja jättis mulje ägedast ärist. Ainult et iga investeering algab investeeringuga, mitte kasumiga ratarentilikust miljardeid dollareid. Kõik dollarid lootsid kunagi. Kasuks muutuda aga neid kogunes sektorisse nii palju, et odavast sõidus saadavast kasumist Piisanud äriplaanide majandamiseks. 2018. aasta lõpus algas ratarendi äridelt pankrotilaine tegevuse lõpetasid mitmed suured ja väikesed. Osa kahjumist püütakse minimeerida rattapargi edasimüügiga. Langetades turule sisenejatel varjendit ja teenuse hinda. Koos saadava kasumiga. Oleks ratarent esimene taoline Pieter diili kirjeldatud juhtum unikaalses nullist üheni kasvanud idee kopeerimisest ühest 1000-ni. Aga sama on ju juhtunud korduvalt. Järelikult on oodata luulejatku. Mõnedel arvamustel võib selliseks osutuda investeeringud tehisintellekti. Kuula varasemaid portaale. L2.