Ma räägin natuke alguseks olukorrast sotsiaalmeedias, minu Instagrami konto on kohutavalt populaarne ja populaarne on tänu sellele, et seal on väga keskendunud, et siin jälle sellist suvalist digiläbu, siin on väga täpselt sihtmärgid ja see koosneb kolme sorti piltidest, esiteks loodusfotot, mille olen, ma olen väga tugev. Teiseks, mulle meeldib kohutavalt pildistada oma jalgu. Teiseks fotod minu jalgadest. Kolmandaks siis fotod sellest küllusest, mis meid alati tervitab, kui tuleme raadiosse tegema saadet Rahva omakaitse ja seal me siis oleme koos sinuga, kallis sõber. Andrus, ja mitte kunagi seisame tühjade kätega, vaid mees on lookas laud ja täna, kes inimesed lülituvad meie kanalitele, saavad näha, mida saatsid meile onu Gustav ja tädi Iisakust. Väga paljudel inimestel ei ela, tädisid sakusega, kellel elab, siis meil veab alati. Aga miks sa oma jalgupidi see mind üllatab küll, et mida sa loodad, mis muudatusi sa loodad, lähedal? Mulle meeldivad minu jala pildistad neid nagu koos jalanõudega või paljalt erinevalt, kas sa jälgid küünte kasvamist või on seal mingid muud? Ning niimoodi, et noh, näiteks ma leban voodis, siis ma ajan teki pealt ära, pildistad jalgu, veedan teki alt väljas, siis ma näiteks pillisin jalgu, mul on püksid jalas. Mõnikord pildistan jalgu, kui ma seisan püsti, mõnikord, kui ma istun, jalad on ju tegelikult nagu maailm, et see on terve maailm, kui sa hakkad mõtlema, Sa mõtled, et mis on jalg, eks ole, et seal on sees kaks luud, mille ümber nagu singitüki, Aimar, aga tegelikult luud, seal on väga palju luid, ma räägin sulle, ma räägibki selle, ainuüksi luid on igas jalas kümneid. Igalühel neist on ladinakeelne nimi, lisaks jalad koosnevad rakkudest. Delegaat atab epiteelkude, mida nimetatakse ka nahast nahk ei ole mitte lihtsalt üks nahk nagu portfelli nahk on vaid nahal on palju erinevaid kihte. Viis erinevat kihti nahakarvadega. Karvad on jällegi erineva pikkusega. Miks karvad tekkisid inimese jalgadele üldse kogu kehal, aga ma räägin praegu jalgadesse. Huvitav küsimus evolutsioonist, sellest ma arvan, me räägime lähemal ajal pikemalt, sest tegelikult samuti ära tee sellist, nagu veel põnevam küsimus, veel põnevam küsimus. Andrus on, sa küsid, mis? Ma pildistan jällegi, see on huvitav. Maailmas on nagu kaks maailma minu all. Miks tekivad küüned, mis kasvavad küüned, mis funktsioon neil on, miks jalgadel varbad jälle nii palju, küsimus? Absoluutselt jalgade sees, kusjuures ma olen praegu ainult pindmist kihti, aga sa ei ole mõelnud lahata neid. Kiusatus on, eks ole, aga alustav tähendab mulle, mulle tuleb jutt nii tuttav ette, sest ma kodus loen praegu Leonardo da Vinci elulugu ja mõtlesin, et ma nüüd ühe lolli juures pääsen ära, aga teine lollod stuudios on loll. Ja teine geenius, vabandas korravääratus sõnal eks keel, keelevigurid kurat tiris keeles. Üks geenius mul kodus raamatuse, teine geenis on siin rõõm kuulda, et ja see jutt, mis sa rääkisid, on vägale nartalik, et muidugi Leonardo oli jõudnud juba siiski lahatama jalgu ja teiste inimeste jalgu, et seal oli näiteks sellises lahkamisega oligi väga huvitav lugu, mis ma just täna lugesin, sest raamatu lugemine võtab aega. Ta on väga teaduslik ja tõsine raamat, aga, aga ta paljastab nardost kummalisi, kummalisi fakte. Näiteks selle juhtumudes. Narto käis kuskil Milanos vanadekodus ja talle tutvustati seal sajaaastast meest. 100 aastane mees vestles, Leonardo rääkis, et ta pole kunagi haige olnud ja siis ootamatult suri sealsamas mille peale Leonardo nülgist kohe alustas tema lahkumisest, tema jaoks oli nii huvitav ta kunagi näinud niisugune välja 100 aastane inimene seest, et tal oli näinud palju nooremaid inimesi, aga ta sajaaastaste oled lahanud ja siis saab juba lahkese lahkedasamas. Joonistas ülimalt professionaalsete kunstiliselt hästi viilutatud tedega tähistusele vana vanainimese kõik reielihased, rinnalihased, kõikuid, muud lihased, kõõlused ja asjad ja joonistas sellest vajadus mehest oma päevikusse tohutu hulga pilte. Milleks see kõik? Ei, ei tea. Ühesõnaga tema päevad möödusidki kummaliste asjatoimetuste toimetuste käigus. Et ma arvan, et inimesed, kes kes teda nagu eemalt vaatasid, nagu ei saandki aru, millega see kaunis roosas mantlis tagant hästi roosasid eesti lühikesi mantleid etava kintsud paistaksid, kaugele jääks varju. Noh, aga samas ta armastas väga palju teha kogu aeg mingeid kummalisi, lahkas ta lõike sellise ilusa sea lõhki, vaadata, kuidas selle süda veel lööb. Siis ta jälgis õhuliikumiste vee liikumist, mõtle sellele tohutul ka masinaid, millest mitte ühtegi kunagi ei ehitatud. Sest koristas need kõik oma märkmikusse, märkmik mitte kellelegi ei näidanud deemon seda nagu enda jaoks kõik uuris näiteks ta uuris, milline näeb välja rähni keel. Saigi teada. Pani kirja, aga, aga tänu sellele ta muidugi ühtegi tööd lõpetada jõudnud, tal oli plaan kirjutada tuhandeid traktaat, ühtegi ei kirjutanud Maale, ta tegi igavest elu jooksul vist 15, aga kõik on ju kuulsad. Kõik kuulsad küll jah, aga noh, põhimõtteliselt oleks nüüd rohkem jõudu teha. Aga parem teha, parem teha vähe, aga hästi. Seda küll jah, aga põhimõtteliselt, ega keegi, ma arvan, ei saanudki aru, millega, millega sa veetlev härrasmees tegeleb päevad läbi ja lisaks tuli veel kõikide kuulsate hertsogit viristade teenistuses. Nõudsid talt just nimelt, et ta teeks maale neile ta ei teinud kunagi mõnda alustas, jättis pooleli ja läks teise. Itaalias oli see võimalik, seal oli palju linn, riik ja sa said minna Firenzes Milanosse, Milanost Roomasse igale poole ei jäta. Pooleldi alustatud tööd näiteks Roomas tekitas paavstil suurt suurt sihukest masendust sellega, et taas tellistelt kahe maaliagale Nardasus tegelema sellega, et hakkas välja mõtlema seda, millega ta selle maali kunagi katab. Ja tegeles sellega kuude kaupa, maalib maali alustamisele jõudunudki padeleks Roomast minema. Väga äärmiselt huvitav inimene eesti kirjandusest mulle ainuke Meil on tegeleda, kes, nagu Jaan Tatikas, kes, kelle märkmikud on läbi uurimata tänase päevani võib-olla võib-olla seal on ka selliseid sajandite ilmselt on vara neid uurida veel, sest me ei saa veel aru, kes Leonardo tööd või noh, need tema leiutised võeti kasutusele alles kaks-kolmsada aastat hiljem, et Jaan Tatika surmast peab mööduma palju aastaid, et siis selgub, et tegemist oli geeniusega. Aitäh. No nii ongi, et sageli ma tunnen ennast mõnikord oma ajas nii tohutult üksi, aga õnneks mul olemas sõber, kellele ma saan rääkida oma leiutisest, oma uuringutes sõbralikult nendest suurt aru ei saa. Sina oled ju, sa võiksid kui palju teha, aga selle asemel sa veedad päevad oma varbaid pildistades, mis on kahtlemata huvitav. Kahtlemata avastad seal selliseid asju. Bakterid, näiteks, ma arvan, avastad seal selliseid asju, mis tegelikult jäävad varjatuks veel mitmeks 100-ks aastaks. 300 aasta pärast imestatakse, leitakse need sinu pildid Instagramis ja avastatakse, milliseid imelisi asju. Pildistatud 21. sajandil. Aga vot Leonardo viga oli see, et ta ei jaganud oma teadlaselt, saadaks jagama. Instagram ja selles mõttes sina oled targem ja sa nagu tood teadusele kasu, väga rõõm kuulda seda, et selles mõttes see on väga ilus kompliment, et ma olen targem kui Leonardo selle. Noh, selles mõttes jah, et tal on, see ikka oskad ilusti öelda. Rada käima, ta läheb targem kui Leonardo, kui sa oled lugenud seda raamatut, seda tehakse, ei ole kompliment, või noh, selle üsna keskkond samuti Marge, ku taburet. Ei, ei vabandust, aga sa oled targem kui taburis. Raudselt ei no see mingi võrdlusalus, arengu taburet ka mina olen targem ei jõua ju niimoodi ei seda küll mitte kuskilt alustada. Et igal skaalal nullpunkt ja sealt tuleb edasi minna. Väga palju, näiteks Leonardo. Teda kutsuti alati, kui hakati mõnele kirikule kuplit ehitama, sest ta kutsutavate kohale tegi tohutult palju jooniseid. Leiutas palju masinaid, meeldis seal aasta ja siis kustutada teisest linnast, et teised inimesed, kes selle kupli päriselt ehitasid, et tema kätetööst nagu jah, eriti eriti mingit mingit kasu ei olnud, et millest oli hiilgav, oli, ta suutis ehitada teatridekoratsioone näitajad pidi päriselt tegema ka, sest nendega oli nagu kiire. Et etendust pidi õhtul toimuma ja siis ta pidi tegema mingid rullid, millega saab inglid lae alla tõmmata ja mingid teised tõstukid, millega kurat saab maa seest välja tulla. Nendega ta tegutses distavaid, sisaliku kleepis sellele harja pähe ja habeme ette. Ja see Kas see on ju nii, ma ei, mina ei ole jõudnud veel Leonardo eluloo lugemine, aga see, mis sa jutustad, kõlab küll väga põnevalt ja kaasahaaravalt ja tõesti kui ma hakkan mõtlema just nimelt Tallinna või kuulsuse narride peale, nagu ta Bornhöhe kirjutas, eks ole, seal on Samuel Vesipruul ja Jaan Tatikas kujutad ette, kui sellise humoristliku või isegi nagu satiirilise prisma. Aga ega me ju tegelikult ei tea. Bornhöhe oli esimese põlve haritlane, suhteliselt vähese haridusega kreiskooliharidusega eesti literaat, kes kes oli just enam-vähem saanud sõrmed põllutöö seest välja võtnud vahtlik näppude vahel pliiatsi talle loomulikult võis tunduda selline peenenud vaim nagu tatikas ja samuti ka Vesipruul. Ta kujutab neid ju, tähendab kui ütleme, kui laste meid sinuga kirjeldada mõnel sellisel harimata kirjamehe ja siis võib ju jääda ka väga loll mulje. No selles mõttes ei olnud ka, ta oli selles mõttes grammatika moodetaliga põhimõtteliselt eriti haritud öelda kooliselt palju, käin ladina keelt. Ta ei osanud elu lõpuni korralikult lugeda. Aga ta vaatles ta kõiki asju, vaatles ja panin tähele, ta vaatles, kuidas vesi keerleb ja ta vaatas, kuidas mingi liiv liigub tuule käes ja kõik sellega joonistas üles, pani tähele ja tegi sealt väga põhjapanevaid järeldusi, et selles mõttes väga Jaan Tatika moodi, kes oli ka harimata mees, linna tuld aga vaatles. Ja neid ühendas muidugi mõlemad tahtsid lendu tõusta. Ega mõlemad tegelesid lennutiibade lennumasinate leiuta ütlemisega, mis muidugi tööle ei hakanud. Ega me ju ei tea selles mõttes, et, et üks asi on selline formaalne haridus, aga teine asi on selline säde. Ja kui sa mõttetatika peale, kui sa mõtled Leonardo peale, siis milline nende keskkond, keskkond oli, Leonardo ajal oli ju see, et ülikud olid ametis oma võimu kasvatamisega ja omavahelise võitlusega alamrahvas oli ametis hinge sees hoidmisega. Kõigil oli kohutavalt palju tegemist ja neid inimesi, kes ja kellel isi korraks on võimalus nagu aeg maha võtta ja vaadata tolmu liikumist ja seda joonist lõvi jäädvuste või tuule näiteks uurida, just nimelt nagu sa ütlesid rähni keelt, et niuke, selline sädemete inimene, mantraid rähn taob peaga vastu puud ja temaga on see teema ammendatud, aga mõtlev vaim hakkab alles selle koha pealt tööle. Et miks ta peksab peaga vastu puud vahtrapea küljes nokk, ta tahab nokaga. Huvitav, kas noka sees on kagi, ta läheb sügisesele. No ongi, et Leonardo tahtis kõik linnud ja loomad ja inimesed lõhki teha, et vaadata, kuidas nad töötavad. Et ütleme, poeetide Tõnu Õnnepalu Vilsandil Ta ei tuleks selle pealegi, et hahk tuleb, hahk tuleb tema hoovile, ta lõikaks selle lõhki, vaataks, kuidas hahk töötab, kuidas ta süda lööb ja kuidas ta kondidel kõõlused on paigutatud. Et ta lihtsalt naudib seda, haha laulu mulle. Vot see on poele nartlast, käppade kellale poeedi ütleme, et Õnnepalu on siis nagu vesipruul, kes on poeet nagu vesi kirjeldab, kirjeldab maailma nähtavat külge, paneb sinna oma vaimusaadusi teda küll siis, aga tatikas on see, kes läheb nii-öelda süvitsi ja tegelikult ma arvan, et tatikas. Ja võib-olla ka Leonardo näiteks sageli vaates vaatlesid huviga oma kaasmaalasi, näiteks Leonardo vaatas näitlejad, kes õhtul pidid tükis mängima, sooviska neidudeks lahata, et vaadata, mis sees, kuidas ilmideks lava ime, sest iga inimene on erinev ja ega see, kui sa oled ühe sea lahanud ega sa ei tea ju kõiki maailma sikutad absoluutselt, sellepärast talle see 100 aastane mees tunduski nii põnevate sajaaastastel veel lahanud. Kahtlane, kuidas vanamees suri, sel hetkel, ühtki Leonardo teda külastas, see ole Alex, on võib-olla selline uunikum, ta elaks meie tänase päevani, kui poleks sellel Hardo oma teadmishimuga sekkunud. Võib-olla selline vanamees, kes sündimiseks ühe korra miljardi aasta jooksul, siis võib elada näiteks miljoni aasta vanuseks. Ma arvan, et Leonardo lihtsalt oli selle lahkamisega nii kiiret. Ta pani padja vana mäe näo peal ja siis hakkas kohe nülgima. Ja ja siis aga, aga see-eest tulid väga ilusad ilusad joonistused vanamehe kõõlustest, vanamehe lihastaste vanamehe, aga mulle, minu, te olete hästi ilusad pildid ja ma arvan ka, et et see muidugi veab, et Leonardo surnud, teda huvitaks varbad ja jalad ja ta tuleks kohe skalpelliga, ma ütleks selle ja tahaksite kahekesi vaadata, mis seal sees on. Väga ülbe mina, mina elan juba teisel ajastul ja ma tegelikult tean, sest Leonardo on ladunud vundamendi, millele paljud teadusel rajal röntgen, röntgen, just nimelt, ja ma tean väga hästi, et jalgade sees on veresooned. See on jälle omaette maailm, ma rääkisin sulle enne jalga, röntgeniga ei näe. Saab uurida teisiti, vere saab süstida kontrastainete, siis muutud ka vere, vere veresoone nähtavaks, sa saad uurida lihaseid, see on nii põnev maailm, Andrus, ma arvan, et kui me selle teemale, Me räägime sellest veel pikemalt. Sa ühte asja veel küsida, et et kui sa teed instagrami pilt alati ka näiteks täna, kus ära ustav ja tädi Sakus ja meil oli kas sa kunagi mõelda, et äkki teeks neid pilte kuidagi röntgeniga ja mõttetu sellepärast et need on jälle tervikesemed, mille puhul aga meie oleks huvitav vaadata kaks kes kummardavad kingitustega, on või siis pumbata meisse seda värvainet, et oleks näha meie veresooned ja see, kui sa oled valmis neid katsetusi tegema, sest mina olen valmis tegema, kas ma olen nõus küll, kui sa tood röntgeniaparaat tooniate, lähme lähme koos Nende ja parema kingitustega sinna sisse, siis teine siiski röntgenipildi. Ja me räägime, kas sa pole mõelnud passipilt? Röntgenipilt? Oleks ilus, aga see nagu primitiivne pealiskaudne maailm ei soovi nagu süvitsi minekut, et ma olen korduvalt rääkinud, ma olen käinud passiametis, et mul on röntgenipilt Kaselekteerimisele minu ID-kaardi peal, aga nad tahavad ikka seda igavat seda dokumendifotot, mis on ju noh, mul on fotosid endast miljon näopilte, ma teen ju ka, aga ma teen lihtsalt rutiinselt saada nii-öelda seadus on selline market passi pildile või hambatähe all röntgenhambad väga selgelt, ühesõnaga irvid ei kõlba. Nii et jahib teadusteadlased, töö ei lõpe kunagi, ei lõpe kunagi, aga teadlane saab puhkehetkel nautida selliste nagu naudingu instinkte või elemente nagu maitsenaudingud, mida pakuvad meil siis nimelt onu ja tädi. Kusjuures onu Gustav on selles mõttes onu Gustav, et tema armastab kokata või küpsetada demodet torte ja teeb piparkoogid haiglaid. Selline tore mees, aga Sakus elav tädi, tema armastava, rohkem vedelikega mässab. Teda huvitab vesi nagu Leonardo. Jah, jaa, reisi keerle. Hästi tore, et meil sellised onud ja tädid ja meil on ka täna muusikaline külaline, sest kui me oleme sööklas onu maiustanud grupp on panused, kui me oleme maiustanud, siis meil on ka kuulmismeel, mis pakub meile esteetilise elamuse täna esteetilist elamust pakub meile klassikaline eesti Muusik ka ansambel inspee, kellelt ilmus siis avaldamata ja avaldatud materjalist väga, väga mõnus kaksikkogumik. Panid inspee inspee poistele ütleks kurvastuseks, et Leonardo arvates muusikat ka kunst oli väga tühine kunst sest see oli niimoodi hetkeline, ta korra kõlada ongi läinud rohkem või ta ei ole korraks, ta oli ja kõik Lennart muidugi ei olnud ka salvestusseadmeid, et neid esitati nagu kohapeal ja puhkudel ei läinud, et selle võrra maalikunst oli kõige ülevam, sesse jäi, see igaveseks on tänapäeva silma ees, sa võisid lõputult kirikus istuda ja vaadata neid pilte, et ka kirjandus oli madalam, sest kirjandusel oli palju selleks, et tõi kujutada näiteks mingit, kuidas madonna istub kuskil grotised selleks poeedile vaja tohutult palju sõnu, kirjeldame kirjeldama ka maalikunstnik loob pildi ja nakistes on valmis, on vat vat vat ka selline väike kurb uudis kõigile kirjalikele pillimeestele, noh, see on jälle vaatepunkti küsimus, sellepärast et kui me võtaksime, kui me räägiksime näiteks Johann Sebastian Bachist, siis Bach just nimelt arvas, et muusika on kõige tähtsam kunsti saanud, sellepärast et pilte ei saa näha. Füüsilise puudega inimesed, kes lihtsalt ei näe muusikat, ei saa kuulda kurtidel. Jah, aga muusika puhul sa tunned vibratsiooni. Müramehe müramis kandub mööda maapinda edasi, pealegi muusika on rangelt matemaatilise struktuuriga, ta loob uusi maailmapilt, on lihtsalt pilt, ta ei muutu, muusika muutub vastavalt kuulaja kuulamise ajale, kuulaja meeleolule, et sa võid alati tagasi tulla, pilt on lihtsalt üks pilt, sageli vaatan eriti kevadeti con vist ekas ekas mingisugune arvestuste periood, küll on kurb vaadata neid maali eriala tudengid tolknemas siis Kadrioru pargis, terve park on neid molberte teise, kõik need muudkui maali või et ma vaatan, ma läbin selle maastik, kui teed mõned fotod oma kvaliteetse nutitelefoniga, ma ütlen, miks on vaja raisata aega sellise asja peale nagu jännata Molderti värvidega, mis, mis on vaja õpetada neid õnnetuid maalikunstitudengid, kellele neid vaja on tänapäeval pildistamistehnoloogia olemas. Kui on, kui ma tahan, ma võin selle foto välja printida, teha ta vastava programmiga kujundada, nii nagu oleks bras renessansi ajal viberediviisnikute poolt printida, välja panna raamiga seina peale. Ma arvan. Ta nõustuks sinuga täielikult, et kui tal oleks olnud fotoaparaat, poleks üldse midagi enam pildistada või neid maalikunstitudengid neteleks lõiganud, pooleks pildistanud nende siseorganeid, uuriline makse kopse ja pannud need pildid just nimelt üles oleks leiutanud. Ta on veel oma märkmetes joonistanud veel hiiglaslikke fotoaparaate, millega saab pildistada päikest, kuud ja jumalat ja mida, mida kõike veel ja ja palju muid, selliseid asju, sellised mõtisklused või kalduvus kooslusega ikkagi teadlast, ma vaatan, kaldus koostade hierarhiad on tegelikult sellise noh, veel veel peenemata vaimu tunnus, et, et see on mingis mõttes profaalne, tõstsin mõtet arutelu, kas nüüd maalikunst kõrgem saan, kui kirjandus või muusika? Nad on ühe fluidumi erinevad tahud, ma ütleksin, panete kirjamärke konsulteeri pärast, siis ma vaatan üle, parandan, parandan ära, kus mõte vajab täpsustamist. Sest kui ma räägin, siis samal ajal ei suuda kirjutada. Atleberenardo suutis küll ta rääkis ja kirjutas hästi ja ta mängis ka pilli hästi, maalisid kõike mind üldse, mida ta ei osanud, oli matemaatik ka mina seda ta, kui ta jagas siis ta alati Viliitilise korrutada igati vigu. Seda ta ei suuda, me oleme väga sarnased ja see oli tema jaoks raske, aga ta pigem joonistas. Ta pigem tegi katseid joonistada. Ühesõnaga ma olen jah nii nii haaratud. Leonardo vaata, kui sa nagu mõtled ta peale, muidu tundub, et noh, oli yks maalikunstnik, tegi palju pilte, tegelikult tuleb välja, et ta tegi väga vähe pilte, maalida üldse tegelikult ei viitsinud, tegeles hoopis kummaliste masinate väljamõtlemisega, mida keegi kunagi aga helikopter siiski ehitati. Ei heidetud tema jooniste järgi helikoptereid ja tegelikult see, mida, mida peetakse nende helikopteri eelkäijaks masi, millest keegi ei saa aru, mis asi see on, kuidas ta peaks juhtima ja milleks seda vaja on. Aga tal oli seal hästi üksikasjalikult tema märkmiks joonistanud midagi seletuseta. Ja millegipärast arvatakse, et on helikopteri eelkäija. Isegi kui ta oli helikopter eelkäija, sest abi ei olnud midagi, sest et sest ega helikopteri leiutajad seda nardo piltide kune näinud veel mitte kunagi, kui nad oleks näinud selleks segadusse ajanud hirmutanud sihuke monstrum seal kuskil. Et jah, soovitan soovitan kõigil kunstihuvilistel siis siis lugeda jah, Leonardo da Vinci elulugu ja saada teada, et mul on veel paar peatükki jäänud, et kindlasti ma saan veel teada väga hämmastavaid asju sealt. Mina lugesin vahepeal läbi mõttes sinu sinu tulesädemest tuld, lugesin läbi Mihkli raamatu Tammsaarest ja peab ütlema, et see oli ka väga põnev raamat, mulle meeldis see selle, sina ütlesid, sina tutvustasid seda mulle natuke natuke ebatäpselt minu meelest sa ütlesid, et, et Mihkel, et see on nagu taga rääkida ja minu meelest see ei ole üldse mingi taga tagarääkimist ja siis on muidugi ka, aga see oli tegelikult teadus mihklit nimelt ajas hulluks Tammsaare matemaatika nimelt Tammsaare vanus tegelaste vanused ja nagu need ajastut kokku, seda küll ja põhiline teda ärritas, oli piina tegelaskuju, kes oleks pidanud olema hoopis noorem, aga tegelikult oli vanem Mihkel liitise arvuta seal korrutanud ja tegelikult oli selle mihkli mihkli uuring oli hästi huvitav ja kaasahaarav ja, ja, ja seal oli tõesti mõned faktid, mis tuleb mille peale sa, mille peale lugeja üldse mõtlegi sulgedes raamatu? Tõesti, tõe ja õiguse lõpp on mingis mõttes nagu lõpetab selle loo, paneb kaane kinni, aga tegelikult Indrek oli ju selle loo lõpp alles 46 aastane vist? Jah, kui matemaatika klapib. Kui klapib Mihkli matemaatika ja Tammsaare elu, ju ta oli jah, et ja aasta pole ju täpsustunud, aga tõenäoliselt on ma tean, et vahepeal paar kirjastust üritasid käima panna mingit projekti, et kirjutaks, leiduks autoreid, kes kirjutaks järje Tammsaare asjale, sest tõesti hea võimalus oleks olnud ju Indrekul mingi 30 40 aastat elu veel ja ta oleks kindlasti näinud nõukogude võimu, Saksa okupatsioon jälle nõukogude võim, kurat teab mida veel. Et ja hea on, et neid järgesid ei tulnud ja ta lõpeb just seal, kus ta lõpeb, sest Tammsaare paniga punkti omas ajas teadmata tulemas on mingi hetk, sa pead punkti panema, sest et muidu võib võtta, et Indrek ja Tiina lapsi saada ja need ka ju elavad kaua ja siis seda, kui see asi läheb lõpuks välja kuskile kaugesse tulevikku, aastasse 3000 kus elavad nii lilled, Tiina järglased välja nende järgnev, neil on juba saba taga ja sarved pühad ja elavad väga kummalist elu ja lõpuks me jõuame välja tähtede sõjale, kus siis Indreku järeltulija kanavõime Hann soolo ja lendab järeltulijatega, kes on kes Atart veider, must, must oru orub Urbrevas. Noh, see kõik, ega, ega kirjandus peabki kuskil kuskil ära lõppema selles mõttes, et seda saab lõputult lõputult jätkata, erinevalt maalist, mis on raamid sees, sellepärast sealt välja, sellepärast ma ütlengi, et maal on, tähendab jah, et see on, need on nende vaidlustega, neil on kaasa lähevad ja mäletan Kuku klubis vanasti need vaidlused noh, neid tehti, selliseid asju tehakse rohkem nagu ka ajaviiteks, et oleks midagi rääkida, et keegi ütleb, et maalikunst on kõige tähtsam, siis leidub keegi hakkab sellega kohe vaidlema ja siis puhkeb vaidlus, tellitakse veed napsi, veedetakse lõbusalt õhtu, aga põhimõtteliselt on see täiesti mõttetu. Et pildil on oma lugu rääkida. Ja muidugi tegelikult nende kirjandusteoste puhul on ikkagi alati see küsimus, et mis sai tegelastest edasi, see on ka see, mida Mihkel oma raamatus ütleb, et see on tegelikult tundub olevat selline pisut nagu madal küsimus. Aga see on huvitav küsimus Lutsu omadest me varsti saame teada, et järgmine aasta tuleb välja siis Lutsu talve, kus me näeme siis, mis on saanud Arno ja Tootsi ja ma ei tea kelle poegadest ja ainult ainult vanakiir on veel. Margus Lepa kehastuses jätkuvalt seal ja huvitav on see, et, et nii nagu tegelikult olnud seal saksa okupatsiooni ajal, ma saan aru ja Margus Lepa just eelmine aasta, kes seal, aga ma võin ka küll millegipärast, et see on tegelikult on see, kui Hitler seda teaks, et tema kuulsat teost tõlgitakse eesti keelde vene keeles, siis ta pööraks Stalini On dial uuendal staadionil sahtlis riskile, pööraks ringi pealuu Kerbki nagu vurr, sellepärast et main kambri eripära oli ju see, et ei olnud üldse võidetud alaminimestele lugemiseks. Main kamp oleks ju teoreetiliselt oleks ju võimalus olnud main kamp välja anda sõja ajal, aga eesti keeles, aga seda ei tehtud, sest et seda ei peetudki üldse alamrahvastele lugemismaterjaliks, see on nagu, ütleme keskel piibel ei olnudki mõeldud, talupojad hakkavad lugema, et hiljem Luther tõlkis ka rahvakeelega ladina keeles. Et see on nüüd Hitleri seisukohast on see küll täielik, nagu ikkagi näkku sülitamine, et tõesti alaminimene võtab tema raamat kõigepealt alaminimene on tõlkinud vene keel, võtab, võtab ju ala teise alaminimese keeles selle raamatu siis ta ütleb. Härrasrahva keelt ta ei oska. Ja väga põhjusega ei oska sellest härrasrahva keelt ei peagi alavinimis oskama. Raskem. Härrasrahva keel ongi elav inimesele ei, üle mõistuse kohane ei ole ja ei olegi vaja alamrahva asi on tööd teha, teha Nõmme raadios raadiosaateid, jõukohaseid saated, kus siis Nõmme, Nõmme proletariaadi peale rasket päevatööd saab ja normide täitmist saab kuulata. Nõme olete, read lugesin. Üle hulga aja ilmus uudisnõmme valitsusest, tegutseb ka viis vanameest, on elus ja ühesõnaga neilt küsiti ka, et mis teha, et olukord on väga halb, et kuidas tagasi meil on 38. aasta põhiseaduse juurde ütles, et ega enam erilist võimalust ei olegi, nagu mässib end, ütleme siis, et jälle uued valimised, ebaseaduslikud, jälle uued valimised. Et noh, tegelikult mingit pääseteed ei olegi, aga õnneks valitsus siiski püsib seal. Ja noh, nad on tublid vanamehed, iga mees teeb mitut tööd. Et ma tean ministeeriumitel igaühe käest, et kas koalitsioon või üheparteivalitsus ei vist tõika naljakas teil parteid üldse on, et nad on lihtsalt valitsus lihtsalt kvaliteedi igavene mitu ministriportfelli, vaata kui tore, Andrus, et tavaliselt ma panen nõmme valitsust guugeldama, nende kohta lugenud ka aeg-ajalt ikka kirjutatakse tavaliselt nende vanused mehed ju. Nende vanuste meeste probleem on ju see, et neil pole, kas sõpru nad omavahel ei levi või siis kui läbivad, siis ainult selleks, et viina võtta ja lolli kavandavad viine ka. Ega ma ei tea, aga näed, nemad on viiekesi koos, head sõbrad istuvad, võtavad pitsikese viimases asjakohane, aga nad peavad protokollile, valitsuse istungid langetavad otsuseid, võtavad lasteseaduseelnõusid. Mingis mõttes on muidugi näide ka sellest, et neid selles eas mehi on tõesti vähe. Sest et viiks igal mehel oma ministriportfelli, et seal võiks olla üks, 10 12 meest, aga kahjuks üle viie kuidagi kokku enam ei tule, ma arvan, nõmmel võib-olla ka need vanamehed, kes tahaksid sinna tulla, need naised ei luba neil välja tulla teistel. Et naine paneb ikkagi proua paneb ukselukkude kongressidel. Ei Hugo ei lähe kuskile. Ei lähe, ei lähele, valitsusel istuva ja asi oli see, see ongi, see takistab poliitika poliitika. Selline kuri naine tihtipeale määrab riigi saatus. On kurb ja kuulame siis veel siukest madalamat kunsti. Ei, muusika on kunstide. Ütleme Leena ütles kõikidest kunstidest meile tähtsam kinokunst, mis ongi tegelikult üks palagan. Aga muusika on, kuid kinokunstitsirkus ütles tegelikult sõna tsirkus on hiljem ära jäetud, ta kadus ära, see tundus liiga kerglane. Sirklased jääbki ainult kinokunstile. Hiiumaa noor no ma eluaeg Tuur ujupuud. Ja. Aapo oleb Nii ka vaba päev ma nii vähe ruumi mõõde. Kui lääs ja. Ma. Ja eluõli. Drell. Juute. Ära joonud. Teraga ja. Kasta säraga. All. Mööda. Jah, InB instrumentaariumi kuuluse, teiste elektriliste klahvi keelpillide ja lööklöökriistu hulgas Kaiu flööti, praegu siin oli kuulda flöödi häält. Ja siis mul tuli kohe meelde sellega, et flööt ütleme, vilepill kui niisugune või sõnavilepuhuja on läinud täiesti uudsel moel tänapäeval käibesse vanasti vile, puheli, haamer, Haameli linna vilepuhuja, kes meelitas rotid ärakkele. Ja ma räägin selle Valkavist, räägin sellega flöödi räägiga vilepuhumisest, täna jälle nägin peadik, artiklid, mingid mingid artiklid sellest, kuidas kuskil ma tea, seebis või, või Swedbangas kuskil jälle tegutseb mingi vilepuhuja. Et see nii huvitav sõna, et ma hakkasin mõtlema, et näiteks oletame näiteks on aasta 78 võitis 81, me istume sinuga, Kuku klubis, on niisugune nõukogude võimu kõige tumedam periood, joome ennast väga teisema sisule usalduslikult ütlen sulle, et ma lähen KGB vilepuhuja. Et noh, kui sa oled rääkinud mingi eriti rasvas anekdoodi freesimist Vitšernenkost siis ma noh, olles selle püüdnud nagu oma joobnud aju sagaratega meelde jätta, siis ütlen sulle, et ma olen KGB, kuhu ja võib-olla sa isegi üritavad värvata mind, vilepuhuja tahaks tulevilepuhuja ja mina saan sellest valesti aru, mul pole muusikalist kuulmist, aga et kui ma siis mängis klaverit avad vile, Voomsega ma küll ei tahaks tegeleda, et see mind kui muusikasõpra tegelikult häirib selline muusikaliste terminite uitama minek ja nende liikumine sellisesse noh, nagu pool pool ilmasfääri, sest et ütleme ikkagi niimoodi, et koputaja, koputaja kas ta koputab Swedbangas koputas ta KGB eesti keeles on väga palju sõnu, selle kohta on olemas koputaja, keelekandja, pöördaja, hõõrde. Sa kuidagi eriti kuidagi õõvastav ja õudne, õõvastav pöördaja millega tegeleda, Üürdan, polühen hõõrdama, ma lähen, öeldad. Ma lähen, ütleme niimoodi. Et kui tuleb sulle näiteks seal Mustamäe männikus selle vastu üks noormees, millega sa tegeled, Peedu, ma lähen Üürdan ajalehe toimetusele rektor Aaviksoo peale. Et kuna seal kuskil mingis teadvus trammis Gamma ja, või siis näiteks ma lähen, koputan Aaviksoo peale, et neid sõnu, et see vilepuhujad nii valesõbrad, et kui see esimene lugesin pile puhul ka, et keegi puhub vilet. Toimetusel tuleb mingi inimene, kes puhub, mängib nagu see on kummaline sõna jah. Et Peeter Snowden või kes need kõik on, mis vilepuhujad, need inimesed, kes on pöördujad, või siis või siis nad on sellised, kui nad on teise poole palgad, luurajad, umbes nagu Stirlitz, kes käis, leidis dokumendid Mülleri kabinetist ja andis need üle Nõukogude väejuhatus visades tülitseli vilepuhuja puhurid, mingit vilet ja sellesse, kuidas võimalikult vaikselt vilepuhuja nõukogude ajal oli miilits. Tema tekkis siis kui pättust siis tuli miilits ja puus vilets punn miilitsa ja üldse sihukse mull. Ma elasin üle väga vapustava elamuse mõned päevad tagasi tema, mis pani mind kogu oma elu üldse kogu ühiskond ümber hindama. Nimelt ma jalutasin Robiniga vanalinnas. Minu juurde tulid need välismaalased, tihtipeale välismaalased tulevad koeraga inimese juurest koeraga inimene kohalike teab kohalikke kombeid. Ja siis ta küsis mult kaks küsimus, et kas Tallinnas peab parkimise eest maksma ja kuidas seda teha. Ja muidugi ilmnemine peab maksma. Kuidas seda teha, pole õrna aimugi. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et tegelikult enamus täiskasvanud inimesi teavad, kuidas parkimisega maksta, aga mulle pole seda keegi öelnud. Ja ma elan juba varsti 50 aastat ja ma ei tea, kuidas parkimise eest maksma ja hakkasin mõtlema, kui noh, nagu Leonardo hakkab mõtlema, helikopterit välja, ma hakkan ka, millised võimalused on, eks ole, et on võimalus, oleks panna raha kuhugi posti, siis posti on praegu ei tea. Või käivad tänaval, noh, ütleme nagu rongis sõidad, tuleb piletikontroll seda parklat siduda autost, kuni tuleb üks tädi võtab aknast raha ja siis sa tõid ära minna, aga rannas kuidagi telefoni andres. Vanasti oli niimoodi, et olidki, tähendab, kui me räägime nüüd Nõukogude Eestis vene ajal polnud mingit parkimist tasulist, et pargiti, kus jumal juhatas, kellel auto oli ja kui see käima läksime, hakkab, hakkab infot tulema. Sa oled ikka? Nojah ju kõike, ma olen ma nagu, nagu renessansi aru, kuidas mina olen elanud nagu üks juht kindlustust maksta ja kuidas tänapäeva ajaloo huvi on tegelikult ka huvitav, sest me selleks, et sa alustad pargist, õpime rääkima sellest hetkest, kus leiutati ratas. Liigeldi lohistite ja sellest pargitud midagi olnud küsimus, tekkis vajadus parkida, kui juba ei tuli selleks, et parkida, tuli leiutada pidur. Ratas muudkui veeres ja veeres ja veeres ta ei parkinud. Järgmine. Kõigepealt oli vaja 100 lohista aspektist lahtisest lohisti, põhiliselt parkis kogu aeg seda, tema liigutamiseks oli vaja tohutut, sellest jutust pole abi, seda välismaalasele ei oskaks inglise keeles rääkida, neid lohistada, et kuidas rääkida. Kui me jätame vahele rabava Ranno Domini 2019, kuidas inimene saab parkide on nii huvitavad asjad, milles me peame praegu üle hüppa, mul on erinevad peatükid, kui leiutati, kui hobutransport asendus autotranspordiga jälle, väga huvitav faas. Mis siin naljakat on, ma räägin, kuidas elu on, on elu on ajal küll, aga tundmata ajalugu ei tunne ka tänapäeva ärritud aru, et nad väga ei tea, kuidas, et nii ta on. Et kas telefoni abil parkida näiteks kuidas on telefoni teel pargin, ma ei saa telefoni. Miks sa ei võta endale mõnusat aega, miks sa ei kuule huvitavat lugu parkimisest tormata, kui jänes? Pikk ja 50 aastat oodanud, teada saada, kuidas parki ma räägin, sulle? 50 aastat oodanud, sa jõuad ära oodata veel kaks või kolm tundi, kui ma räägin sulle, park olgu, räägi rahus, aga kui sul on tõesti kuradima kiire, kas need välismaalased, et sinna ootame sind kuskile, Eino jälis maalased? Vaban selleks, et ma ei tea, kuidas parkida autot siis muidugi. Et siis selle auto kuidagi sinna läks, suhteliselt raske, nüüd ei lähe noh, väga lihtsalt rääkida, see pole ju nutitelefoniga ja ka ma saan aru, aga, aga kuidas need inimesed pargivad, kellel ei ole nuttidele koodiga? On olemas üldse telefoni, mida? No kui mul näiteks sa oled niisugune inimene veel telefon aku tühjaks saanud, selline inimene tuleb lihtsalt lahata, teadlased juba sees on tõesti lihakeha mitte midagi suurt teha. Et tema ei saa autot parkida. Kas ta peab igavesti sõitma, mis mõttes, kui tal ei ole telefoni? Kuidas niisugused inimesed ka olemas, kellel ei ole telefone, Kanauto selline olematu kombinatsioone, võimalik, aga mõnda inimest? No ei, no tal võib olla telefon, aga näiteks selle koju unustanud selle pillanud porilompi telefoni tööta ju, ometi tahab ta autot parkida telefonil pillanud pari lampi või unustanud selle koju siste tõesti parkides rääkisite, rändvanebki igavene. Aga juhul, kui tal on telefon kaasas, siis parkimisTallinn jaguneb nähtamatutexibüünditeks, Andrus, sa jalutad mööda linna, kuidas ma teada saan, kus vööndis pildid on olemas selleks arvutist armsaid telefoni, kui sa teed telefoni lahti panedkohamääraja sisse ja siis lähed sinna b saad teada näiteks, sa oled esimeses tsoonis oled näiteks vanalinnatsoonis, seal on parkimine väga kallis, sul nii palju raha ei ole, sellepärast võib-olla sul autot mõtet osta siis inglise saaksid mingid autod ja mul ei ole ka nutitelefoni minu jaoks parkimine on võimatu. Midagi parkide ära ma ei saa ja unustasin ära tegelasel, jah, see on sul tarbetu koormuse. No ma ei taha, Ma ei taha ka elada, ainuke inimene, Eesti vabariik ei tea, kuidas parkida. Mis siis on, noh, mis ma oleks pidanud ütlema välismaalastele? Mine äpi just et saad omale telefonisse määrad kohe ära saaks, välismaalane, saab ka, saab seda teha, ei saa, kui tal on välismaa telefon. Päeva ei ole Eestis toodetud, telefon siis. Eestis toodetud Lukese kalevipoega mingi telefonitugi ei ole. Huawei eeldi Nokia, minul on Eesti Nokia ja ma ei tea, mispärast ma tulin siia saatesse nii hea tujuga, ütleme lihtsalt loeng, ma tahan seda rääkida noorele kolleegile meeleheitest. Ma ei taha. Tassinud mööblit, kurat, räägi nagu seinale, kurat, seleta, seleta telefoni jaoks. Muusikat. Sellest laulust ma ei saanud ka targemaks. Oleks võinud ikka üks laul on nagu sõpradega parkida. Aga, aga noh, ei noh, laul on erinevaid, näiteks noh, jah, parkimisteemalist laulu mulle hetkel ei meenu, aga on küll laule selle õpetliku sisuga, selle laulu eesmärk oli kasutada sinus tunnet, et Eesti oma isamaa suhtes ja olla pisut kriitiline Isamaa Isamaa siin on ilus elada, kõik siin kõiki tunnevad vastamisi pannud. Ega Mart tegelikult päris hästi aru, et parkimiseks vaja nutitelefoniga vaat mind huvitavad nagu Leonardo da vintsidki, huvitavad sellised erandid, vot mind, huvitav, kuidas pargib minusugune inimene, kellel ei ole nutitelefonid, aga näiteks on Ferrari näiteks mul on punane Ferrari ja ma tahan seda parkida igale poole. Raha on mul nagu raba, ma võiks parkida isegi kaheks tunniks, aga siis ei ole telefoni. Tegelikult on niimoodi, et on olemas ka ju need Parkimiskontrolörid, kui sul on Ferrari ja väga palju raha ja seal pole parkimisest maksnud trahvi just. Ma võin neil lihtsalt suud ja silmad rahade, sellest tuleb, tuleb sul parki parkimiskontrolör ja sellised topitale näiteks 500 eurose lõugade vahele ja pargid rahul, kui teda parkimiskontrolör tegelikult on? Üks väga huvitav elukutse, ma olen, olen vahel aknast välja vaadates oma kodutänaval Linzi tänaval Diaadarit, nüüd pole ammu enam näinud, muide, huvitav, miks Nad jahivad teisi asju, võib-olla teisi kurjategijaid, võib-olla tõesti on juba need on need mingid täiesti alatud inimesed, kes ei valideeri. Et neid tuleb ka püüda. Viimane keskmine tallinlane, aga vaata ta raisk. Ta ei viitsi valideerida ja sõidab valideerivata tingimata kinni püüda ja paljastada jah, et parkimiskontrollid käivad kahe kaudu, paelad uurivad autosid, Eestis kahekaupa käivad, et lõbusam oleks, lõbusam oleks see võib-olla sageli on ka veel mees ja naine paaris. Noh, ühesõnaga selline väike romantika element ka. Nad uurivad autosid Est haka pildisteranide suudlevad ka juhul. Kui ütleme kuidagi tuleb selline suundumisega nagu kaugemale ei ole, nad on mundrid seljas. No ma ei hakka nüüd kõikega uudistavad autonumbrite numbrid, väga huvitav. Jalgnevadki, oota numbreid. Aga kas nad panevad Instagrami need, ma arvan küll, sest maailma seal ju kahte ühesugust auto numbrit, nad on kõik erinevad. Kas parkimiskontrollide eluunistus on neile kaks ühesugust, võib-olla nagu seal lauamäng, on mingi õudne mäng, kust tuleb leida neid hästi-hästi, palju erinevaid, Emori on selle nimi ja tuleb panna kaks leida kaks sarnast. Või ei, ei, ei noh, selles mõttes mina parkimiskontroll ei karda, sest mulle ta ei saa midagi teha, sest mul pole midagi parkida. Et mingis mõttes mu elu on raske, sest ma tean vähe sellistest asjadest, millest täiskasvanud inimesed omavahel, ma saan aru. Andrus, sa oledki õnnelik inimene, sa tead, kui palju mane, kui näiteks, kui sa lähed kuhugi asutusse või asutuse nii-öelda näiteks noh, vanasti olid suits, suitsunurgad, tänapäeval selliseid, kas mingid kohad, kus tuulega suitsetades võltsinimesed, kui inimesed saabuvad hommikul tööle, siis nüüd esimene jutt on ju see, kui kaua need tööle tulid. Kui kaua nad seisid ummikutes, kas siis Õismäe ringi peal või siis praegu nendes selle Russalka juures ja kuidas ja kus on võimalik parkida seal lõputu jututeema, selles ei maksa suht üldse ülalt, Andrus, sest seeläbi loovad inimesed, mida nad loovad sotsiaalset sidusust. Ja minul seda sinul pole, mina lähen sinna seltskonda ja ma ei oska öelda ööga öö ei oska need kõrvale ja seetõttu hakkad seal sellepärast ei käigi tööl, hakad tohletame pärast, ma ei julge tööle minna, sest et seal räägitakse nii keerulistest asjadest räägitakse kuidas parkida ja, ja ma ei saa millestki aru ja siis ma natuke tunnen nagu, ära tõuka Andrus, ära siis ma ära nagu koju ja pai. Ära löö käega mõte näiteks, et sul on selline sõber nagu mina, kes teab, kõike, orienteerub kõiges võib igal teemal sõna võtta, et lähme koos kunagi tööle. Sa hirmutad mind teadlastega Ma pigem käin koos Robiniga temaga parkimisest midagi ja siis meil on nagu väga palju ühist. Me räägime teistest asjadest, vahepeal oli jällegi juba tuli natuke lund maha, Robidakas lund kollaseks värvima sulas ära. Meil on omad väiksed lõbud ja ega nende Nende tähtsate inimeste asju asju ei teagi. Täna näiteks oli Vabaduse väljakule toodi surult buss, miks jällegi ja tohutult buss oli pargitud. Mihhail Kõlvart, Dennis Boroditš, külasid, kõnet ja Raimond Kaljulaid eesotsas, sotsid eesotsas vilistas, mina ei ole sihuke kummaline asi, ma ei tea, mis seal toimus, aga ma jään vastuse võlgu, sest ma pole tükk aega kesklinnas käinud, et ma nüüd viimasel arema luges, loen, lugesin intervjuusid traktoritega Toompea ja bussid olid seal Vabaduse väljakule, taktoradele, Toompeale, et täna oli väga liikliste ja päev. Ja jällegi inimesed tulid traktoritega ja hästi oskused parkida, bussid parkisid käia. Siis on see täiskasvanute maailm ikka ükskord ma tahaksin aga siseneda, tead, Andres, ma arvan, Sa sisened sinna kindlasti võtta julgesti minu käest kinni ja hoian, hoian sina ühe käega ja Robilistki neid isegi minu käest kinni. Me lähme nüüd täiskasvanute vahel remargi peale ja ka parkida ka. Noh, kui sa oled nii lahke, näitad mulle, kui ma olen nii lahke, tead meil meid ootab ees veel pikk, õnnelik elu täis seiklusi, aitäh sulle seal romantika. Ma. Mõtle. Ja ta väga. Ja läbi kaadria.