Nende seas, kes hiljuti Ameerika mandrilt viibisid kodumaad vaatamas oli ka põline meremees Vassili jõeäär, kellega vestluses selgus, et ta ei ole siinkandis mitte esimest korda peale pikka vaheaega. Mina tulin, eestlus ta 28. aastal 45 aastat tagasi, siis ma neli astumis hoidsin belgia, inglise laevade kolmel teisel aastal ma läksin Ameerikasse ja siis sellest ajast ma nüüd sinna jäänud, ma olen, me oleme sõlminud siin me isegi, ma olin teiseks tüürimeheks 45. aastal meil taimed materiaal Murmanski praegu seitsmele, kolmas aasta. Teie olete Ühendriikide kodanik, Jaye elukoht on praegu seal, tai kodu on praegu seal. Kuidas teie vaatab Leonid Brežnevi visiidile? Haarasem, sealt tuleb väga hea tava järgneval Liisaramessaalsele rahu matus ja siis kaubanduse asjus. Te olete ikka meremees edasi, meremees on edasi ja võib-olla ma tulen isegi teie maal seal toodaksime kaupa, nüüd sinna musta märeldasid, meie oma laevad toovad. Ma tahtsingi küsida, kas te arvate, et need kokkulepped teie tööd võiksid kah puudutada, kui te lähete tööle tagasi kogu Ameerika töölistele Matrixi meremeestele peaaegu kõigele Tootööd ja sellest, et palju on ju nüüd just ilma tööta ja saavad riigiabi, aga siis nad saavad oma harilikku tööd jälle edasi teha ja need on muidugi paremate inimesed siis. Nii et see, et mõne üksiku õpile kasu ei too, toob kogu meie mäel, kas kaevanduse mõttes ja kogu selle külma sõja lõpetamine, külm sõda on ju väga palju kahju teinud, ma tean selle all, et ei ole mitte üks ei kannatanud selle all kõik kannatanud. Ja siis nüüd ta läheb ikka väiksemalt korraga muidugi ju normaalseks ei saa minna ka siis nüüd algus on väga hästi tehtud juba mine aastast saadik, kui meie president käis, teil ju siis oli juba näha, ei olnud enam ette nii kive, nii pingeline kui see alguses. Üks asi on, ma tahaksin ütelda, sest mu tuttavatel on sellega ta inimest olnud. Et riigi ja meie vaheluu läheks inimeste läbikäik rohkem korrale mekaks, iseäranis inimesed, kes on elanud ja kui nad vanemaks jäävad ja vanamaale tagasi ei ole tulnud. Korjandus, mis nad on elu eluajal on järele jäänud, tahavad jätta oma makstele, kes elavad siin maal Agases, senini külmast sõjast saadik testamendi kättesaamine siin omaks, tal oli väga raske, aga see ei olnud mitte teie maa, siis ei ole meie, ma siit sõjaline poliitiline põhjus. No loodame, et see normaalselt lähen, mina ei ole ju diplomaat, aga siis nii kui ma olen, katsun aru saada, täitsa rääkida. Need on pikaajalised ja eks see on see algus seal ja nii kui niit täie sekretäri külaskäik meile see seda asja veel parandab. Nii otseri euroop, rahuasi läheb ikka palju paremaks. Külm sõda jääb ikka väiksemaks, see on minu, nii kui mina sellest aru saan ja siis siis ma näen siin selle kohta kirjutavad need, kes seda asja rohkem tunnevad. Kui nüüd eral lähebki tagasi jälle koju. Mis need esimesed muljed võiksid olla vist seal pajatatud? No esimesed, mul on palju sõpru seal ja kõik on huvitatud sellest asjast, seal on, seal on suured vaidlused edasi-tagasi ja esimesed küsimused on muidugi, mis on toiduhinnad, meil need toiduhinnad on nii, nii, nii rohkesti tõusnud ja sellest ollakse huvitatud siis, no teine asi on siis on kortereid siis on, siis on need riietus ja jalanõud ja nii Need on need peaküsimused, mis minu sõbrad küsivad, vastaks, näe, mis vastata. Teie toiduhinnad on väga odavad meie hindadega võrreldes ja siis toit on ka korralik, ei ole mitte nikemikaalselt meila. Nüüd jalanõud küllalt on saadaval, vahel on käinud siin kauplustes ja isegi või 68-l naastkümne esimene korda tulin siinsest. Aga nüüd on veel rohkem, on seal, kauplustes on ja ma just tulin natuke aega tagasi sind raamatukauplusest, kus müüvad raamatuid, seal on palju vanasti niisugused kaupluse olnud. Neid on teil väga palju kirjandust, on head kirjandust, on ka õppimise jaoks kunstijaoks. Mina kunstnik ei ole, aga Ma näen, õppimise jaoks on seal väga häid raamatuid. Vanasti niisugust kirjandust ei olnud.