Kuidas sul UM kedoniga läheb? UM, millega? Et noh, kas, kas sa oled juba nüüd detsembris kuulnud fännilaululast christmas? No nüüd, kui sa mainisid selle loo pealkirja, siis hakkas mul peas mängima, kas see läheb kirja loo kuulmine? Ma saan aru, et mängu eesmärk on see, et, et sa pead nagu võimalikult kaua alates esimesest, esimesest detsembrist nagu vältima seda, et sa kuuleksid kuskil mängimas vannilaulu Last Christmas ehk siis nii, kui seal kuskil kuulad, et see mängib ja tunned ära selle loo, mis on ilmselge, sest selle tunneb kohe ära siis, siis sa oled nagu mängu kaotanud. Eesmärk on siis pidada jõuludeni vastu. Ja see on selline mäng, kus ei ole mitu elu sul näiteks nii et kuidagi, et sellepärast ongi ämma geron siis ongi selleks aastaks andist läbi, sa oled kaotanud täpselt mina, mina olen juba kaotanud näiteks. Tegelikult ma olin kaotanud juba juba kuue, kuuenda detsembri ajaks, aga väga kurb, aga ma ei võtnud ka seda mängu nii tõsiselt, ma arvan. Väga kurb. Aga kui keegi võidab, siis kas ta saab mingisuguse auhinna või mingi tiitli? Ma arvan, et auhind on see, et sa, sa ei kuulnud kuu aega. UM laul. Sain ka nagu auhinda vahet. Nagu auhinnavahed, väga tõsi. Tere, minu nimi on Ivo krustak. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet ees. Aga see on ju ei tee midagi ja ma loodan, et mitte sellepärast, et see oli väga-väga õel sinust. Kas kuskil on reeglid ka kirjas, Ta olid külma, ma pean seal üles otsima. Punkt com, ei, seda jagati Facebookis, ma arvan, selline, nagu ma kohe-kohe võtan reegleid, et siis ma siis ma saan sulle öelda, mida sa just praegu nagu tegid ja kas, kas meile tuleb terve hulk väga vihaseid kirju? Näed, esimene reegel on see, et see eesmärk on, on nii kaua kui võimalik olla, ilma et sa kuulaksid vammi jõululaululehest Krismas teine reegel on see, et mäng hakkab esimesest detsembrist ja lõpeb südaööl. 24. Detsember. Kolmas reegel, aa, näed, vot nüüd Sa nüüd me päästame ära olukorra. Originaalversiooni peab peab nagu arvesse võtma, et nii palju kui te soovite, võite kuulata erinevaid reemiks kavereid, nii et sinu, sinu lugu põhimõtteliselt sinu laulmine oli, oli kaver. Okei, neljas reegel on see, et sa oled mängust väljas, nii, nii niipea kui sa tunned ära selle loo. Ja muidugi boonusreegel on see, et sa kohe sotsiaalmeediasse jagad, hashtag wanna keden, kui sa, kui sa sellest mängust välja kukud, vaat et, aga jah, on kindlasti terve hulk inimesi, kes kohe meelega tahavad ära rikkuda teiste inimeste mängulõbu ja ja ma luban teile, meie, meie seda laulu täna ei mängi. Isegi täiesti siiralt luban. Ja tega seda meie saates kuulma ja rikkuma, ära oma. Ma ei tea, kui paljud teist on kolmandaks advendiks nii edukad olnud, et pole kuskil tõesti seda lugu kuulnud, aga ma, mina südames usun teisse ja, ja loodan, et te peate südaööni 24. detsembril välja ja siis terve 25. kuulate hommikust õhtuni seda lugu ja kõik on, kõik on okei. Väga liigutav kuulda langenu häält. Jah, no mis, mis sa enam ikka teed, loodad lihtsalt, et teistel läheb, läheb paremini. Läheb elus paremini ja ja ma nägin siin 2019. aasta detsembrikuus näiteks UM-i UM-ist rääkivat raamatut raamatupoes, aga õnneks selline asi ka ei, ei tee mulle veel otsa peale. Et ma võin täitsa vabalt vaadata raamatu kaant, kus on UMi kaks kaks põhimeest ja vaatavad kaamerasse ja on suur kivi nende vahel, mis ütleb UM. Aga endiselt ma seisan kahel jalal ja, ja, ja, ja ma ei ole saanud surmahoopi, veel. Valmistan raamat kirjutada. Ja minu meelest oli lausa selle UMi teise liikme kirjutatud teise liikme all, ma siis pean silmas meest, kes, Ei olnud, George, ma ei tea. Okei, mis tal ikka enam üle jääb, muud ka raamatuid kirjutada, kuna ta ei olnud George paika. Nii on okei, karm nagu hinnang. Mis tal ikka muud üle jääb, kui lihtsalt kirjutada raamat. Siin on mitu probleemi. Mitu probleemi kerkis selle selle justkui möödaminnes poetatud solvanguga, nii. Loetlen, palun, aa, sa tahad minna sellesse teemasse sisse. No. Olgu, lähme. Mis tal muud ikka üle jääb, kui kirjutada raamatuid seal problemaatiline, sellepärast et mina kui kirjanik tunnen ennast riivatuna sellise lause peale. See, see lause väljendab suhtumist. Raamatute kirjutamine on mingisugune siuke suvaline tegevus, mida muidusööjad. Ma ei tea. Kuidagi suvalistel hetkedel harrastavad, et see on mingisugune tegevus, mis ei nõua üldse mingit eraldi mingit distsiplineeritud või annet või, või mingit pühendumist, et see on lihtsalt, et sa lihtsalt nagu lihtsalt teed seda, kui seal ütleme, kui sind koondatakse või kutsub bänd läheb laiali mis iganes ja siis noh, mis sa ikka teha või ma ei tea, et kirjuta raamatuid või mida iganes. Ja, ja teine problem. Oota enne kui sa tahad vastata. Ja enne kui sa teise probleemi öelda läheb, ma saan aru, et sa selle esimesega elasid välja mingit oma allasurutud hirmu, aga aga olgem ausad, see ei ole allasurutud seal täiesti pinnal. Hirm mul elasite kuskile suruda on liiga, ma olen nii palju alla surunud, et seal on juba kuskile midagi suruda, saad sa aru, mul on. Kõik on kogu aeg nagunii, kõik vahutab, vahutab ja muliseb kogu aeg. Selle, mida mina ütlesin, ei olnud mitte see, et kirjanik olemine on nagu mingisugune muidu söömine ja mõttetu tegevus. Ma ütlesin, et kirjanik olemine on mõttetu tegevus, ainult siis, kui sa võrdled seda George Maicel olemisega said, saad sa sellest vahest aru. See ei tee midagi paremaks. Sa tahad öelda, et George Michael on kuidagi olemuslikult väärtuslikum ja olulisem ja, ja ma ei tea, parem kui ükskõik milline kirjanik maailma kultuuriajaloos. Sa tahad öelda, et see on kuidagi eksitav väide? Ma tahan öelda, et niimoodi öelda on üldse täiesti pöörane asi, mida öelda. Sest et niimoodi sa. Ühesõnaga, sa väljendad seda, et kultuuris on olemas mingisugune hierarhia Jah, et, et ühesõnaga, kas me jõuame nüüd sellisesse kohta, kus maailma kultuur sinu silmis kui see, kui seda väljendada siukse mudelina näeb välja niimoodi, et tipus on George Michael ja siis selle all selle all kõik muu nagu absoluutselt kõik muu kõik muu nagu visuaalne eneseväljendus, mis on aastatuhandete jooksul inimestel välja kujunenud kirjaoskus lugude jutustamise oskus, ma ei tea, kõik, mis me oleme suutnud välja mõelda, fotograafia. Maide, trükimasin filmikaamera. Tants, ma ei tea, kõik kõik kõik, mida saab üldse liigutada loomingu alla ja ja või, või ütleme, kui karm see kui karm, kui karmis püramiidist me tegelikult räägime. Kas George Michael on üleüldse kõige tipus, nagu, et kui ma niimoodi ütlen, seal tantsinud, kas, kas ta on ka oluliselt parem kui näiteks ma ei tea, toit, et ja, ja õhk ja vesi ja sellised asjad või me räägime ainult nagu kultuurikontekstist kitsamalt. George Michael ongi toitühki vesi. Need me räägime ikkagi, et ta ongi kõige tähtsam üldse. Veider säärase kogu aeg, mingi küsid küsimus sees. Sa ei ole ikka veel päris pihta saanud, ma saan aru. Ei, mu hääles on peamiselt see joodiku toon vibratsioon haagis ja see on, see on see, mis seal peamiselt on, sest et mu hääl ei ole endiselt veel taastunud. Kes kuulsid, meie eelmist episoodi, teavad, et. Tookord ja nii on see ka nüüd ja mu hääl on endiselt ära. Aga teine poeg, küsiv toon, ma ei tea. Nojah, jah, on küll. Küsiv toon, ma ei hakka keerutama, minu meelest see on nagu kui ma enne ütlesin, et see väide oli seal nagu pöörane, siis nüüd ma isegi leia enam sobivat. Sobivat kuidagi kirjeldust sellele, et mis oleks veel võimsam mis oleks nagu piisavalt võimas, et väljendada seda kui, kui, kui pöörane, kui pööraseks väida nüüd on muutunud selle arutelu käigus Aga tead, mis on veel veel nagu võimsam või tugevam kui George Mike olla. Vaata nüüd, kui ta oli tipus, siis kuidas saad midagi veel vahepeal olla, ma ei tea, George Michaeli müts. Vaata kui seal, kujutad ette, eks ole, nagu püramiidi ja tema on seal tipus, eks ole. Siis on veel nagu, nagu kosmos seal ülevalpool nagu sa võid nagu taevas hõljuda, sa oled nii kõrge, et sa ei ole isegi enam püramiid, jalad ei puuduta enam püramiidi, vaata. Aga püramiidid olidki üldse ju mingid nagu IZ kosmoselaevad ja olinit majakad või midagi, vaata millega suheldi kaugete tsivilisatsioonidega. Sa ei tea vä? Meil on kindlasti mitte teadlaste iidsete egiptlaste tõlgendus. Iidsete teadlaste ka selles, ma kahtlen väga sügavalt, ei, pigem New ehitš tõlgendus. Oota, jõuame tagasi Huldisteid tõlgendus, jõuame tagasi nüüd Wrighti juurde, et mis, mis see teine puintele. Seal oli kaks, kaks mure. Esimesel teine problemaatiline. Teine moment sinu väites seisneb selles, et et sa ütled, et nojah, et, et kui sa ei ole üks oli see, et raamatute kirjutamine on mis iganes. Kui, kui sa enam ei saa bändi teha, et noh, ma ei tea, mine kirjuta raamatuid, on selle, selle all on veel erinevaid siukseid hargnevaid probleeme, et, et siit me leiame üles näiteks selle selle juure nagu, mis on, mis on sellel suhtumisel, mis Eesti ühiskonnas on. Et et kirjanikud näiteks, et kui kirjanik saab seda kirjanikupalka, et siis kõlangu arusaamatu asi, et kui me lahendasime selle ja ei, ma ma tahan öelda, et see seal selle probleemi sees oli veel väiksem probleemid on sihuke matrjoška. Aga, aga me lahendust Ma ei tea, kui sa tahtsid minna sügavale. Nüüd tuli siis piir, et hakkame, et ärme nii kiht kihi haaval nii sügavale ka ärme ärme lähe või, või mida sa soovid. Ei, no lihtsalt, mida sa soovid, me oleme juba aru saanud sellest, et on palju kihte lihtsalt nendest kihtidest nagu kõige peal pealmine kiht nagu vaata tordina kaunistused, seal on George Michael, eks ole. Ja kõik ongi korras, eks ole, selle probleemiga ma nüüd tahaks jõuda selle teise probleemi. Ja no see teine probleem puudutab, seda puudutab George Michaelit ikkagi, et sa ütlesid, et, et nojah, et kui, kui sa oled bändis see mees, kes ei ole George Michael siis muidugi ma ei tea, mida muud sa saaksidki püügi teha oma eluga kui lihtsalt kirjutatud raamatuid on ju. Et siin nagu. Vaata, kui sa niimoodi ütled, siis absoluutselt kõik inimesed maailmas tunnevad ennast puudutatuna solvatuna. Tunnevad ennast halvasti. Sest tead, miks või nii. Sest et mitte keegi praeguse seisuga ei ole ükski inimene maailmas George Michael, kunagi oli aeg, kus üks inimene oli George Michael aga see aeg on läbi saanud. Saad aru, et sa nagu siukse ühe hoobiga suutsid solvata kõik Ki kogu kirjarahvast, ütleme esialgu Eestis, aga siis see läks kohe globaalseks ka. Ja siis sa suutsid ikkagi oma oma küünised sirutada nagu kõigi inimesteni, et esialgu tundus, et löögi alla sattusid ainult kirjarahvas. Aga, aga tegelikult sattus löögi alla kogu maailm, sisuliselt nagu ma ei tea, kolmandal advendil niimoodi lajatada. Milleks, ma ei tea, miks sa oled selline, kust, kust see kurjus tuleb. Jõuluajal, ma ei tea, kas sa oled krintš, mul tekib küsimus, kas sina oledki krints. Kas sa ikkagi lased selle saate lõpus ühte pala, mida sa oled lubanud mitte lasta täiesti siiralt? Ma ei tea, nii palju küsimusi, tekib. Võib-olla ma tõesti seadsin selle selle lati liiga kõrgeks, kui sa ütled, et tõesti maailmas ei ole enam täna ühtegi inimest, kes oleks George Michael, noh, see on, see on täiesti tõene väide. Sa panid isegi endale Ei noh, selles suhtes endale võib alati puid alla panna, muidugi ämm to right lei, kes on siis see liige võmmist, kes, kes ei ole. George, ma ikka. Ma usun, et on täiesti nagu andekas ja tore kõiki inimesi, see on alati nagu väga halb halb olukord, kui, kui su Vikipeedia leht algab sellega, et ta kirjeldab sind kui inglise laulja, laulukirjutaja ja produtsent ja, ja paremini, teatakse teda 1980.-test aastatest, kui musikaalse tuua üks osa, et see lihtsalt nagu George Michaelil, ma, ma tahaks tegelikult teada, mitut George Michaeli kohta kirjutatakse, kirjutatakse palju rohkem. Vaata, tema puhul öeldakse, et ta jõudis oma oma, jõudis kuulsuseni, tuues vähem, aga pärast seda on ta teinud veel väga palju asju. Elu pärast vanni ka, aga, aga bändikaaslasel kahjuks ei olnud. No elu elu kindlasti oli, aga, ja, aga noh, et aga ta ei olnud eluks ei olnudki, George ma ikkagi, et see on see, see on see, millest ma nagu alustasin. Nojah, et, et selles mõttes tegelikult juba eos oli hukule määratud, see tema No nagu ma nagu sa ka ise välja selgelt teinud, nagu me kõik oleme hukule määratud, sellepärast et me ei ole George Michael, et noh, ma arvan, et me saime selle selgeks Kuidagi suunatud kirjanike pihta lihtsalt on püramiid, eks ole. Püramiidi tipus on George Michaeli, üleval on kosmos, kus hõljub prints. No mul on hästi hea meel, et see nüüd sai nagu selgeks räägitud Aga kuidas jõulutunne tagasi saada, südamesse, seda ma ei tea. Seda ma ei tea, ausalt, ma ei tea. Kas sa tead, kuidas mina jõulutunnet omale südamesse saan juba juba väga väiksest teistele halba tehes? Krintš mul on tunne, et ma olen nüüd kuidagi ennast sest ennast madaldanud siin siin selles vestluses selles saates, kui ka siis ütleme nii eesti kui globaalses ühiskonnas, et tuleks, tuleks teha midagi, mis, mis asja parandaks, sest nagu me ka krintšis teame, eks ole, et on, on selline kuri tegelane, kes, kes on pettunud nagu mina, eks ole, ja ja tahab lihtsalt kuidagi halba. Aga siis noh, juhtub mingi jõulu jõuluime ja sellel halval tegelasel süda suureneb, kasvab ja, ja ta järsku täitub jõulurõõmu ja ja lahkuse headusega ja ma arvan, et et ka siin on nüüd aeg midagi sellist teha ja ma arvan, et selleni jõuda, ma pean, ma pean sügavale-sügavale lapsepõlve tagasi nagu minema, vaata veel, kui ma ei olnud selline. Kas sa nüüd hakkadki seda tegema või? Ma ma juba teen, eks ole, ja. Võib-olla veel sügavamale ma juba liigun sinna. Okei, sest no me oleme, me oleme sinuga kaasas. Kas sa mäletad, kunagi olid sellised sellised ajakirjad, mis käisid meie kodudes ja kindlasti kindlasti ka pakkusid väga palju rõõmu sulle sirvisin neid ja mõtlesid kõigele nendele asjadele, mida võiks võiks koju tellida, sest ilmselgelt oli kõigile selge, et võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju. Need olid siuksed kataloogid, nagu Anttila ja Hobby, hall mäletooja järelmaks beebi. Ja, ja mina tahtsin, mina tahtsin jõulukingiks rohkem kui ükskõik mida. Mina tahtsin ühte seedeplaati. Kas sa tead Chimm, millist CD plaati Ma tahtsin, ma olin siis ma arvan, et ma olin algkoolis. Tead mis, ma kardan? See asi nüüd viib sinna, et, et see CD-plaat oligi OMi CD-plaat, kus on üks pala, mille sa nüüd kohe mänginud. Ei, ei tea, et me liigume, me liigume lapsepõlve tagasi. Me liigume ära sellest krintšist, eks ole, Me liigume headuse poole, valguse poole, ilu. Ja me võime krintsist eemale, kas nagu ämmist suudame eemale liikuda. Tead, me liigume nii kaugele, et me liigume UM-ist veel kaugemale, sügavamale, sügavamale minevikku. Me liigume Elviseni. Sest see plaat tahtsin, tahtsin jõuluks kõige enam, kui ükskõik mida muud oli, oli Elvise jõululaulude plaat ja teadžimm. Ma sain selle plaadi nii tore ja ma kuulasin seda. Hästi palju. Ma ei osanud siin leida mingit paremat luulelisemat vormi, kuidas välja, ma lihtsalt kuulasin seda. Ma kuulasin seda umbes sama palju nagu, nagu sinu tütar kuulas Aksel effi eelmisel aastal. Ma mõtlesin, et sa kuulasid sedasama palju kui, kui ka pala sinu tütar üksi kodus millest kuuldi. Sest seal mitu versiooni, erinevaid, väga mitu erinevat versiooni ja ma ei ole neid väga palju kuulanud, ma. Minu meelest neid versioone on nüüd juba piisavalt palju, et neist saaks eraldi albumi välja anda või vähemalt mingisuguse nihukese EP eskse korraliku. Mingi mingi, täiesti korralik ju, äri, äriplaan, puldil üksi, kodus, eebee, epe, absoluutselt. Lähme kaugma, tahaksin seda kaugemale, sügavamale, sügavamale minevikku veel veel ja läheme sinna, kus ma olen, ma olen väike laps ja ma kuulan Elvist laulmas lugu vait, Krismas. No natuke taastus, natuke, taastus jõulutunne. Ja ta süda kassas kolm korda suuremaks ja ta sai aru, mis on jõulutähtsus ja sisu. Muide kui süda kasvab kolm korda, see ei ole tegelik Ehala kindlasti väga, see on põhimõtteliselt nagu surmaotsus. Ja ei, see ei ole üldse ealist, me räägime. Me räägime, me räägime siin nagu fiktiivselt. Grinch ei ole ka päris nagu ma ei tea nagu liik olendeid maailmas, kes eksis. Üks rääkida ühest olendist, kellel oli ebanormaalselt suur süda, kes oli sama mossita seal on palju ja oli sama tige kui Crynš ja see oli minu vana kass, kellega ma elasin koos, kelle, kellega mul teed, läksid õnneks lahku. Ühel hetkel ta läks elama mu ema juurde ja ma ei pidanud teda rohkem nägema ja tema pidanud mind nägema, et me ei saanud hästi läbi. Ma ei lasku detailidesse, et mis kõik toimus, aga see oli terror. Terror. Ja mina ei olnud see, see terrorist selles võimu suhtes, ütleme nii. Aga, aga ta oli eriline, kas sellepärast, et kord, kui me viisime ta arsti juurde ja talle vist tehti, ma ei tea, mis tehti röntgen tale siis või, või ma ei tea, ühesõnaga kuidagimoodi vaadati, et mis tal seal sees toimub ja siis selgus, et, et tal on ebanormaalselt suur süda. Ehk siis et erinevalt tavalistest kassidest oli talv sisuliselt nagu inimese südame suurune süda. Kui mõelda nüüd selle peale, et kui suur on üks tavaline, kas siis reaalselt ta süda oli nii suur, et täitsa moodustas nagu suure osa tema sisikonna. Nii et siin on üks eluline näide sellest, kuidas, kui süda on hästi suur, see ei pruugi üldsegi tähendada seda, et et see südameomanik on ka kuidagi jube, erakordselt hea, heatahtlik ta võib olla vastupidi, lihtsalt nagu veel õelam ja veel vastikum. Puhaku ta rahus. Rahuda põrmule kas talla Elvist mängisid? Ei no vot siis võib-olla see oleks aidanud lihtsalt nüüd tagantjärele mõeldes, et võib-olla see oleks olnud nagu mingi lahendus sellele terrorile, aga no eks eks igalühel omad nagu nipid, trikid. Ta haual mängima Elvise muusikat näiteks vahetevahel. Et mingisugune nagu, et sellest kõigest nagu, las lasta sellel kõigel nagu minna tik tingiks, rahu, eks ole. Sest võib-olla ta näiteks kummitab seal seal seal, kuhu ta on maetud või võib-olla selle haua kohal näiteks ta kummitab. Ma ei tea seda, see oli, võib-olla mängin Elvist talle siis ta talle avaneb sihuke taevatrepp, mida mööda saab oma armsatele käpakestan lihtsalt ronida üles ja minna ära ja ja tehagi rahu minuga ja selle maailmaga ja selleks oleks võib-olla Led Zeppelini mängima. Võibolla võibolla, et oleks taevatrepp, ma proovin mõlemat. Ühesõnaga, igatahes mind otsib, kes tahab mind kätte saada, siis te leiate mind mu kassi haual. Ja kuidas ma isegi väga ei taha. Ei ole jõululik, ei, ei, on on ikka väga-väga rullik jutt. Surnud kass, haual käimine, mul tuleb kohe see muinasjutt meelde, see kus on need jõulumineviku, oleviku ja tuleviku kummitused tulevad külastama inimest, kes ei, kes ei taha head. Et võib-olla sind tuleb külastama siis sinu. Kas Venemaale? Sind tuleb külastama mu, kas, sest et sina oled see, kes ei taha head, aga ma saan aru, et praegu on käsil see kampaania, et kuidagi, et me läksime nüüd su lapsepõlve tagasi. Ja nüüd ma olen juba hea, see käib nii kergelt, see käis kähku. Kuulad korra. Mängi kassile Elvist ja kõik, kõik on korras. Mina mõtlesin, et see on nüüd meie tänase saate teema kuidagi, et me oleme nagu intseptioni stiilis läinud niimoodi. Sinu, sinu psüühika nagu süvakihtidesse ja nüüd me oleme seal lapsepõlves ja me näeme, kuidas väike Ivo saab, saab jõuluvanalt Elvise CD ja siis ta kuulab neid jõululugusid ja tema süda kasvab, on ju, nagu ma ütlesin, et see lugu nüüd läheb edasi kuskile. Ma ei taha enam, ma ei tea, George Michael oleks vallutaks kõik kirjand, kirjandustegelased, muud asjad maailmas, et ma ei, ma ei. See on minevik, see möödanik, ma ei, ma ei näe, miks. Miks hakata siin mingit intseptšine tiga intseption on möödanik, see film elas oma aja ära. Nüüd on ta lihtsalt selline film, mida sa vahel, vaat kui sa tahad vaadata mingit filmi, mis ei ole uus film. See on hästi, sageli on see tunne, kusjuures see on tõsi, et tahaks vaadata mingid film, mis ei ole uus. Täpselt nii, nii ma ütlen iseendale, kui mul see kripeldab. A, muide, kuule, kas kas, kas mäletad, me rääkisime siin saates ka, oli Netflix siis oli selline dokumentaalfilm nagu tothistad meedias, mis rääkis siis mänguasjadest, mis, mis olid vähemasti keskmisel Ameerikas üles kasvanud lapsel olid oluline osa tema kui lapsepõlvest. Nüüd on sellele lisaks sellele, et sellel sarjal on vahepeal kaks hooaega juurde tulnud sellele nüüd kokku kolm hooaega, siis, siis on ka juurde tehtud uus Sari tähendab Movistad neidest, mis räägib siis olulistest filmidest seal esimeses hooajas on minu jaoks sellised olulised filmid käsitletud nagu GoSpas öös ja tai haarid. Seal oli ka veel tüdi Dancing, mida ma ei ole kunagi näinud. Üks silm oli seal veel muljet, tule meelde, mis film see oli? Haumelon ja õige muidugi hoomale on, see oli ka, ma vaatasin selle selle sarja ära ja see oli suurepäraselt äge. Ma soovitan kõiki kõikidel vaadata, eriti nüüd detsembrikuus, sest seal listis on lausa kaks jõulufilmi hooma lõunja teha. Ehk siis, kui te olete nüüd, noh nüüd me oleme juba kolmanda advendi peal, eks ole, ma usun, et suurem osa meie kuulajad on juba ära vaadanud nihuma Launi kui tai hardi. Jõulumeeleolu on selles osas nagu tekitatud, et nüüd on, ma arvan, täiesti paslik võtta see see dokumentaalsari ette ja vaadata siis, kuidas neid filme tehti, sest sest need olid väga huvitavad. Aga kas sealt sarjast saab midagi nagu midagi sellist teada, mis tõesti kuidagi rikastab veel seda ammu väga rikkalikku kogemust. No mina näiteks ei teadnud Seda, et Pössullis enne seda, kui ta mängis tai hardis, ei olnud mingisugune, ma ei tea, mingi action-staar, tali, mingisugune romantilise komöödiasarja näitleja ja inimesed reaalselt, kui nad nägid esimest korda Willist sellises nagu rollis, siis nagu naersid Ta välja kinos põhimõtteliselt, et, et see on nagu neile ma ei teadnudki seda, sest minu minu tahaks nagu Pössullisson nagu kogu aeg olnud siuke macho kehastus, nagu selle selle tai hardine ja John McCainile, et see on nagunii nii sisse sööbinud. Ja, ja väga huvitav oli ka näiteks hooma lõuni puhul teada saada, et kuigi see maja, mida kasutati väli kaadris, Nende jaoks oli, oli olemas siis kogu selle maja sisu oli ehitatud ühte võimlasse ja seal filmiti nagu Ühe ühe võimla sees ehitatud. Ja siis võtteplatsil. Et seal oli, seal oli väga palju ja väga paljuski kõik need nii-öelda, et kui, kui võiks arvata, et need vigastused või ütleme, need, need kaskadööritrikid, mida siis tuli teha selleks, et näidata, kuidas need pahalased seal kogu aeg haiged saavad. Et võiks arvata, et seal kuidagi üritati olukorda pehmendada, et neil ei oleks nagunii kohutavalt valus, aga tegelikult tuli välja, et need kaskadööri triaalselt nagu kukkusidki konstantselt vast asfalti leid päid ära ja väidetavalt oli ikkagi väga valus ja, ja nii ta ka filmil välja näeb, et seal on veel siukest siukseid ägedaid detaile, et ma, minul oli igatahes väga huvitav. Aga kui How meloni võtetel pahalased said päriselt haiget ja, ja see tegi selle filmi nii usutavaks siis kas GoSpas siis kasutati päris tonte? Ma arvan, et kui sa küsid tänna, Ecroidilt, siis vastus on jaa. Oota, aga seal selles selles saates ei küsitud. Ma vist mitte nii otseselt, ta rääkis väga pikalt sellest, tema perekonnal on väga pika ajalugu kummituste ja muude selliste paranormaalsete nähtuste uurimistega, ta vist vanaisa on kirjutanud sellel teemal väga pika raamatu ja ta ise on ka eluaegsed uurinud. Nii et ma arvan, et tal tal endal on küll mingi sihuke connection kuskile mis iganes pidi mis iganes reaalsuses, aga aga vähemasti GoSpas sussi puhul see, kuidas neid efekte tehti ja see, millise ajaga ja, ja kui kiirelt seda kõike tuli teha, et see on, see on, see oli selles suhtes ikka väga uskumatu, nii et neil oleks lihtsamalt nagu ilmselt päris päris Tointe kasutada. Hakka või arvama, et kuna neil tegelikult ei olnud väga head ja kõrgelt arenenud tehnikat käepärast, siis äkki need olidki päris kummitused ja see tuletab mulle meelde ühte väga vahvat dir, häncaniaan podcasti osa, kus siis noh, ühesõnaga Tiiu Johan on meie mõlema üks favoriite podcasti maastikul on väga, väga lõbus. Sihuke nalja podcast, mida teevad vennad ja John Queen, mõlemad on ka tuntud kirjanikud. Ja, ja inimesed saadavad meile siis kirju ja nad annavad inimestele nõu või nagu vastavad, vastavad rasketele küsimustele ja üks raske küsimus, mida, mis neile esitati. Ühes episoodis oli siis see, et Mikson kummitused, kogu aeg vanaaegsed, et kas praeguse seisuga ei peaks olema olemas ka moodsaid kummitusi või tänapäevaseid kummitusi, sest et inimesi on ka nagu lähiminevikus tegelikult ära surnud, et miks nad kogu aeg on mingid mõisapreilid, mingid? Ma ei tea. Tibeatelektoria aegsetes rõivastes. Ja, ja siis jutt läks lõpuks sinnani, et ega tegelikult ju loomulikult nagu tänapäeval peaks, meil peaks olema nagu väga palju nagu uusi kummitusi ka. Ja näiteks ei ole üldsegi välistatud tegelikult näiteks mõned kirjad, mõned emailid, mis me, mis me saame, on, on tegelikult kummituste poolt saadetud. Et, et ei ole üldse välistatud, et meie postkastides on, on ka kummid. Vahel, kui me üksteisele släkis kirjutama ja siis siis mingitele sõnadele tuleb mingi lisavastus, seal ei tohiks kedagi muud peale meie kahe olla, aga ma olen märganud küll mingeid mingeid lisaasju seal vestluses. Ja aga see on, ma ei tea, nüüd sa lood müstikat mingi teema ümber, mille tegelik kuu sisu nagu sa lihtsalt oled nüüd otsustasid varjata, ma ei tea selleks, et teha nalja. Onju, et mina ei lase seal nalja teha siin saates, sest see ei ole mingi naljasaade ja ma ütlen otse välja, et see, see kolmas liige, mees, läki vestluses, kus me muudkui räägime popkulturistid juttu ja valmistame saateid ette. Et see kolmas liige on sinu enda loodud Väike-android nimega Slak bot, kes on programmeeritud vastama teatud märksõnade peale, mis, mis sa jällegi ise oled sinna süsteemi sisestanud, nii et ma ei saa aru, mis nagu jutu sajad seal on niimoodi, et kui keegi ütleb jeee, siis vastab jeee. Ja kui keegi kirjutab, et mis sa arvad siis ta vastab, mida söön, obst söön. Ja siis on kõik sinu tehtud, see on sinu Frankensteini koletis, kes seal sõna võtab kogu aeg. Ma arvan, et kui on üks asi, mida me oleme õppinud sellistest olulistest kultuurilistest üürikutest, nagu seda on Scooby Doo et siis tavaliselt, kui, kui jookseb ringi mingi tont siis tavaliselt see on kas mingi lõbustuspargikoristaja või robot. Ja lihtsalt nii see ongi, nii et ma ei aja siin mingit nalja. Ma. Räägin tõsist asja. Oota, oota. Nüüd läks jälle huvitavaks. Kas sa tahad öelda, et on mingi õhkõrn võimalus? Et sa tegid suitsukatet, ma ei tea, mis põhjusel? Mingisugusele lõbustuspargi koristajale. Ja tegelikult tema võtab meie Slaki vestlustes aeg-ajalt sõna. Ma arvan, et seda on keeruline välistada. Oota, aga Eestis ei ole väga nagu lõbustuspargikultuur ei ole, ütleme see see nagu ei kiha otseselt, on ju, et suvi või on need ringi tuuritavad lõbustuspargid erinevates linnades, erinevates ostukeskuste parklates, onju. Meie talv, talviti on nendel inimestel midagi vaja teha ja nendel koristajatele kas alles tähele läkis, kas sa ei ole tähele pandud, see, see robot on aktiivsem just noh ütleme suvel on suht vaikus, eks ole, aga siis kui hakkab nagu sügis tulema, eriti talve poole läheb nagu jutt aktiivsemaks. Ma ei ole seda tähele pannud, pannud tähele seal? Väga-väga huvitav, ma arvan, et selleks sellest peaks Netflix tegema dokumentaalsarja. Siin on teile kiiretele miljoni dollari. Okei. Kas sa oled tähele pandud selles samas dir hanke Jon podcastis on, on selline osa nagu miljoni dollari mõtted vä? Ja hänk alati laulab selle rubriigi alguses hästi reipalt. Ma ei oska seda järgida. Ja tuleb välja, et väga paljud asjad, mida inimesed nimetavad miljoni dollari mõteteks tegelikult teil üldse üldse väga miljoni dollarini see on väga tõsi, Nende hulka kuulub kuulub ka meie saatesari popkultuuri siis. Seda me oleme tõestanud nüüd juba kolme ja poole aasta jooksul, et see ei ole ka edasi kõigile, kes ikka veel ei usu ja väsimatult me oleme nõus elu lõpuni tõestama kõigile seda, et see ei ole miljonid halverside. Aga tead, mis on miljoni dollari idee või? Miks see ikka vaatasid ütelda, nii, valin Mycroft, saad aru, dialoog nagu dialoog seal nagu pinksimäng, vaata, mina löön back palje sinna. Sinu poolele saab kohe selle vastutada. Ta käib ülikiirelt näoga. Pall liigub Tallinna ja, ja belgia vahet omajagu aega. Tegelikult kui päris aus olla, ma lihtsalt, ma Naaldusingu korra nagu tooli poole tagasi olin mikrofonist veidi kaugel, siis ma pidin. Ma lihtsalt ootasin, et sa räägid rohkem. Aga kui sa oled selline saatejuht, kes Naaldub palju salvestuse ajal siis võib-olla sa peaksid peamikrofoni endale. Siis võid Naalduda nii palju kui tahad, aga vähemalt nagu jutt jookseb edasi. Jah, saax kuulaja peab kannatama selle pärast, et sina tahad Naalduda hästi palju saate ajal. See on see, see, keegi ei pea kannatama, siis on see Dixitin paust, et järeltöötluses temaga ära lõika seda pausi välja, seal seda, seda pausime lõikamist, teised lõike, teised hetke, kui sonaaldasid, neil on, nüüd näiteks sa tegid väga pikka pausi ma sellele ikka möll. Manaaldusin mõtted, monaaldasin mõttes. Tahtsin, see oli test, Ma tahtsin aru saada, et kas sul on ka ebamugav, kui ma hakkan taanduma. Füüsilistes Jonaalduda, mu selg on juba vastu, seljatuge? Ei, nad ei olnud ebamugav, suht okei oli. Ei, ma ei tea, aga miks sa selle siis tõstatasid eraldi taar, miks sa nüüd sul oli midagi ikkagi kihvates korraks? Eile, ma pidin sulle kuidagi tagasi tegema selle selle esialgse kommentaari käima nagu lasteaias tagasi siis. Põhimõtteliselt see on dialoog on pingsi mäng, eks ole, kui sa oled mulle siukse triki löögima, ma panen sellesama trikki löögi nagu tagasi. Okei. Ma ei teagi, siis, mis skoor on praegu, ma ei tea, sina said punkti, miljon. Miljon, tead, mis on miljoni dollari-ide või väga ootan. Seina. Juhatan sujuvalt sisse seda teemat, mida sa ise tahtsid käsitleda enne, kui me salvestama hakkasime. Ja see teema on aipad, mille sa ostsid endale. Ma mõtlesin, et sa tahtsid rääkida Air Foodsi tõstmist, selle väga meeldivad ja siis ma mõtlesin, et Hayley radist Eino. Räägime asjadest, mis on, on selles mõttes miljoni dollari ideed ilmselgelt, sest nüüd juba on toonud tagasi tootjatele miljoneid aga mille, mille nii me ise oleme jõudnud, siis alles väga hilja või, või pika venitamise, aga ma saan aru, et sina leidsid enda jaoks tahvelarvuti, kui sellise nüüd lõpuks. Mul on olnud varem üks tahvelarvuti, aga ma ma panustasin nii-öelda valele hobusele nagu seda ikka vahel elus juhtub. Kui sa lähed hobuste peale panustama absoluutselt ja massi, ära räägi kogu aeg panustan hobustele hobustele kogu aeg tegelikult, aga ma loodan, et õigetele peaasjale valedele vale ta kehvale lähedale. No vot mina, mina panustasin valele hobusele, mina ostsin omale kunagi sellise tahvelarvuti nagu Microsoft Office kaks mis, mis, mida ei tasu sassi ajada. Ma päris hobusega ka ka päris hobusega. Aga ei tasu segamini ajada, ega Microsoft, Surface proo kahega kuidas samal ajal välja tuli. Ja, ja see oli väga lahe tahvelarvuti, väga tore ja, ja kõike muud, aga tuli välja, et seda tehnoloogiatega edasi arendatud. Ei, ei olnud sellele väga palju huvitavaid rakendusi. Ja kahjuks ka tehniliselt see seade mingi hetk lihtsalt lõpetab, kas töötamise ja, ja täna ma seda enam kasutada ei saa. Ja pärast seda ma pikka aega üldse ei, ei mõelnud tahvelarvuti omamise peale, sellepärast et mul ei olnud nagu otseselt ühtegi olulist vajadust selle järgi oma elus. Aga tahvelarvutid on mind kogu aeg väga huvitanud, eriti eriti see, et nüüd juba väga paljudele saab, saab seda pliiatsi kasutamise võimalust nagu juurde muretseda, et nad nendel on väga kvaliteetsed puutepliiatsid ja see, nagu, et see, mida sa praegu räägid, seal, kõik inimesed teavad seda, okei. Tõsi, huvitav osa ongi lihtsalt see, et, et, et nüüd oled sa jõudnud selleni. Jah, ja, ja kui sa nüüd selle tahvelarvuti muretsed, kus selle puutepliiatsi, kes seal on tegelikult hästi palju igast nagu rakendusi, mida, mis on nagu akendused ja seal on nagu reaalselt mingi rakenduste pood on, ju sa saad muretseda sealt saad nagu joonistada selle puutepliiatsiga ekraani peale selle täie täiega äge või ma ei tea, kas sa oled kuulnud sellest, et niisugune või ei ole, on ju esimest korda kuulansi? No vot, ma räägin, ma olen teie armsad kuulajad, Juhheudid hir first. Endiselt tehnoloogiauudiste lipulaev Alatorisse teistest kolme sammu võrra ees. Popkulturistid. Seda kõike sa saad teha oma tahvelarvutiga, aga tead, mida ma avastasin või? Ei tea, ma ei oska absoluutselt joonistada. Ma ei oska isegi kritseldada, aga ma olen ikkagi lihtsalt juba. Ma lihtsalt, see on minu jaoks on alati väga uskumatu, see on, on väga selge põhjus, miks mina ei ole hea nagu tehnoloogia arvustaja, et May. Ma lihtsalt. Ma olen nii ülimalt elevil kõige osas, et ma kahe koma mingi uue seadme endale saan või, või isegi kasutan kellelegi kellelegi mingit uut vidinate seadet, siis ma ainult näen selles nagu ägedaid asju ja ma olen täiesti selgelt sellises faasis ka selle Aid pädiga, et et mis siis, et ma jõudsin selle juurde hilja, aga täna ma tunnen, et et vähemalt ma jõudsin sinna ja olen, olen väga rahul selle, selle seadme, selle ostuga. Ma ei, ma täpselt ei oska selgitada kellelegi, mida ma teen, aga sellega kuidagi tundub, et kõik on tore teha. No see ongi nii lahe, et elus on võimalik ümber mõelda või on võimalik oma seisukohti muuta, see on lihtsalt praegu kuidagi üks niisugune teema, mis meid sinuga seob. Ja minu puhul on see juhtunud. Kahe vist ütleme. Ma ma olen mõelnud nende Juhtme vabade väikeste nööp. Apple'i toodetud err poodide poole peale et et kuidagi nüüd kui ka ajakiri Digi andis välja oma detsembrinumbri, mille kaanel ilutseb suur kiri, aasta parimad vidinad. Pildikesed erinevatest vidinatest, millest siin ajakirjas juttu tehakse, et siis siin kaane peal on väga palju vahvaid asju, mida kohe tahaks endale saada, nende seas on ka Nintendo Switch slaid ja nutikellad siin erinevad ja, ja siis poots Brow nööp, kuularid, juhtmevabad siis, mis on natuke pisemad, kui, kui need eelmised epootsid või need tavalised veekindlad ja need on ka mürasummutavad ja ühesõnaga see kõik kokku tundub nagu maagia praeguse seisuga juba. Oota korra, hästi kiirelt, enne kui me läheme, läheme sellesse maagiasse. Sa ütlesid, sa ütlesid Nintendo Switch liti ja sellest me ei ole siin saates rääkinud, aga aga kuna sinul on see nagu suts oma omad täisväärtuslikul kujul täna olemas. Kas on midagi selles Suitš liti juures, mis sind tõmbab või kas kassaa liiguksid ära sellelt Sutšilt, mis sul praegu on seda Suitš liti muretseda? Ei, mul on lihtsalt selline haigus, et kui millelegi on peale kirjutatud Nintendo, siis juba tahan seda, oleme ühel nõul võime edasi liikuda ja et suits slaidil on üks sihuke helesinine mudel, näiteks, mis on lihtsalt see värv, meeldib mulle. Ja need on väga ilusa värviga. Jaa aga, aga jah, et noh, et errpoolselt nagu juhtmevabad kõrvaklapid seal, mingi asi, millega juba inimesed on, on juba jõudnud harjuda, on olnud aastaid on olnud aega selleks. Aga see on miski, mis nagu alguses tundus jällegi mulle kuidagi nagu. Ma ei tea, mõttetu, ma mõtlesin, et ta, miks mul peab olema see mure Kaaverson ta laadima oma kõrvaklappe ja et ma ei tea, kuma rahmeldanud ringi, siis üks klapp lendab kõrvast välja, kusjuures seda päriselt võib juhtuda näiteks ma. Minu peres juhtus selline traagiline lugu, et ühel mu lähedasel noh, see jääb nüüd meie vahele, aga ühel minu lähedasel olid patsid kõrvas. Ja ütleme nii, et ma räägin otse ta WCs, kummardus poti kohale. Bot juba oli, no ma ütlen otse potis oli, oli uriini. Ja, ja see ja see üks kuulase kukkus sinna. Kukkus sinna ja kohe kukkuski sinna ja, ja, ja, ja ta võttis selle sealt välja. Ja kuivatas seda natuke ja maid, puhastas nii nagu sai, aga aga see kuular ei, ei taastunudki. Lõpuks. See see kuular ei saanud terveks, ütleme nii, et see natuke töötab, aga, aga mitte nii nagu nagu, nagu enne. Kas sa talle Elvist mängida? Ei, ma ei ole proovinud, aga aga äkki äkki tasuks proovida jah, kindlasti, aga et need Brown ka, et nad on nagunii kallid, onju, aga, aga ka seda Digid lapates. Ja lugedes, kuidas arvamusliidrid üksteise järel. Ma nii suure õhinaga kiidavad neid siis tekib selline tunne, et kohe, kui kuskilt õnnestub leida ikkagi see kolm sotti, siis kohe tuleb osta endale need väiksed Nublakad. Et ühesõnaga miski, mis tundus mulle kuidagi üleliigne mingil hetkel tehtud mulla hädavajalikuks. Ja teine veider muudatus on Super Mario Odyssey nimeline videomäng, mida ma olen siin? Ma ei tea, kas, nagu kritiseerinud seal on vist õige sõna, aga ma olen väljendanud oma kuidagi nagu hämmeldust selle osas, et, et see on üks üks kõrgemini hinnatud mänge ilmselt üldse läbi aegade. Et see oli üks üks esimesi mänge, mis Nintendo Switch'i-le välja tuli ja mis seadis koos Ladžendamisel ta valdiga selle Nintendo uue tulemise lati ikka nagu väga kõrgele, lausa nii kõrgele, et peaaegu keegi enam sealt üle ei saanudki. Jaa, jaa. Ja see oli esimene mäng, mille nad switchi ostsin ja ma olin ma, ma olen sellest rääkinud, mängisin selle läbi ja ikka ei meeldinud punnitada üsna kinkide. Laenasin selle sulle veel, mõtlesin, ma müün maha, aga siis ikkagi laenasin sulle, mõtlesin, et äkki sulle meeldib sulle ka üldse ei meeldinud. Ja saad aru siis, kui sa selle mulle Belgiast tagasi saatsid, ema, uuesti selle, ma mõtlesin, et no ma proovin ühe korra veel enne kui ma selle päriselt ma osta ees müüki, palun. Klõpsti nüüd meeldib. Ja see on nii jabur, ma ei saa üldse aru sellest et, et seal korraga nagu segadusse ajav, aga ka lahe, et, et täpselt nii muutlik saabki olla inimese meel. Ja, ja see üleüldse tõestab uuesti seda, kuidas kunagi ei tasu lõpuni võtta tõsiselt ühegi inimese arvamust või, või kui sa loed mõne mõne kriitiku analüüsi, näiteks mõnest ma tea albumist või teatrietendusest või filmist või mis iganes. On täiesti võimalik, et pärast seda, kui see arvustas, on trükki läinud võib mööduda, ma ei tea, paar aastat ja, ja see kriitik võiks samahästi kirjutada noh, kas just vastupidise arvamusloo, aga ka arvamusloo, mis on siiski nagu oluliselt teistsugune. Kui me kõik muutume nii palju kogu aeg Jah, kui te näiteks olete meie saadet täna kuulanud, siis ja, ja leidnud, et see teile üldse ei meeldinud, siis, siis kuulake veel jah, et selle jutu mõte oligi see, et ärge ärge andke alla. See oli see, kuidas jõuda. Et terward ei ole nii halvad, kui me tundume. See on teie enda pettekujutelm praegu, et lihtsalt ei ole valmis selleks hiilguseks, mis siit saatest tuleb. Ja samamoodi järel, kui teile täna väga meeldib see saade, siis on täiesti võimalik, et varsti enam ei meeldi need kuulake praegu nii palju, kui vähegi suudate ja absoluutselt käiake ja, ja ka ei hakka nii, nagu nagu mina käin siin Elvist kui Elvise jõululaule, kui mina olin, olin väike. Sest nagu me tänase saate jooksul ei ole, me oleme juba õppinud aru saanud, siis Helvis oma jõululauludega suudab väga palju asju heastada. Kas on siis teie kasvõi või tualetipotti kukkunud kõrvaklapp? Et või, või siis mina, kes ma siin saate alguses täiesti uskumatute arvamustega esinesin, et noh see oli sinust täiesti õige, juhtida tähelepanu sellele, kui kui, kui kohutavalt see kõlas, et et sa oled muutunud. Vaatan seda Skype'i akent, kus sa ilutsed. Ma võin öelda, et see ei ole sama inimene, kes mulle sealt otsa vaatab, kes vaatas, saate alguses Niiet ilusat kolmandat adventi teile kuulame Elvist, kuulame Elvist ja jälgige meid Facebookis, Twitteris ja popkulturistid. Punkt com, kui te tahate meiega kaasas püsida, sest meie. Meie R2 elu lõpeb detsembriga, kuna me Ivoga mõlemad hakkame asuma r kahest, lihtsalt füüsiliselt liiga kaugel, et siin jätkata, aga me jätkame ja püsige meiega kaasas. Veetöö. Ära.