Tervist siin toimetaja maris Johannes. Meie jutt infotehnoloogiakeelest on kena vastukaja leidnud ja koos Eesti terminoloogia ühingu ühe eestvedaja vallivooriga leidsime, et tehnikakeelt tuleb raadioeetris edasi harida. Teemegi seda kord kuus keele kõrvas. Tänane teema on tarkvara lokaliseerimine. Jutt veereb tõlkeprobleemidest poliitilise korrektsuse seni. Ja teine teema on lühendite tähendusest ja tähtsusest tehnoloogiakeeles. Saate lõppu olen leidnud kommentaari keele kõrvaarhiivist. Meeldetuletuseks vanadele kuulajatele ja uudiseks uutele räägib Henn Saari nimetama käände vohamisest. Selline meie tänane tunniplaan. Aga kõigepealt tehnoloogia ja keel. Stuudios on IT-keele asjatundjad, toimetaja Wallywootside insener Hormi Jürjens. Alustame vastukajaga meie eelmisele saatevoorule. Tallinna Ülikooli keeleteadlane Peep Nemvalts kirjutanud ja mõningaid oma tähelepanekuid teinud nimelt. Tema üks kommentaar on sõna lokaliseerima kohta. Ta leiab, et see termin ei ole päris hea ja pakub selle asemel sõna mugandama. Mis te arvate? Mina olen temaga väga nõus selles mõttes, et see termin ei ole päris hea. Aga kümmekond aastat tagasi või meie firma tööd alustas, siis me korraldasime sellise suurema küsitluse, panime keelelistide see ja saatsime e-kirju laiali selle küsimusega keeleteadlastele, kuidas peaks seda lokaliseerimist eesti keeles ütlema või kuidas võiks häälda pakkusime ka välja, et mõtleme mõne omakeelse sõna selle asemele, pikad diskussioonid olid. Kuid mis selgus, tuli ikkagi välja, et nii täpse tähendusega sõna keegi välja mõelda ei suutnud ja sellepärast jäi ta ikkagi lokaliseerimiseks. Mugandamine on võib-olla natukene sellise subjektiivse kontekstiga, et igaüks mugandad nagu oma tahte ja tuju ja soovi järgi. Aga tegelikult seal on see täpsus, on oluline, mida me mugandame, seal on see, et me kasutame Eestis kehtivaid standardeid. Eestis kehtivat sõnapruuki Eestis kehtivat sõnade järjekorda lauses ja kõiki selliseid asju, kui on viited mingitele seadustele näiteks Ameerika seadused on ühtemoodi eesti seadused teistmoodi, kui see koht meil ette tuleb seal lokaliseerimist protsessis, siis me paneme ikkagi Eesti konteksti sinna sisse. Noh, tal on mingisugune kindel tähendus, sest see ei hõlma ainult teksti muutmist või kohandamist või mugandamist, vaid see hõlmab ka selliseid tehnilisi asju. Just nimelt, et kuidas see tarkvara teele hakkab, kuidas neid osi ja elemente seal tõlkida ja tõlgid peavad olema nende tehniliste asjadega kursis. Segan vahele, kui kuulaja ei ole meid ennem jälginud ja ta ei saa aru praegu, millest me üldse räägime siis kiirelt lokaliseerima, mida see üldse tähendab? Lokaliseerimise all peetakse silmas eeskätt arvutitarkvara või muude IT-seadmete tarkvara kiindaamist eesti keelde panemist. Nii et see mõte jääks samaks, aga ta kõlbaks Eesti keelsel inimesel lugeda näiteks exceli programmis, mida tõenäoliselt väga paljud on kasutanud ja sellega kokku puutunud. Exceli programmis tuli teha näiteks niisugune täpsustus, et kui inglise keeles märgitakse kümnend kohti, neil on punkt kasutusel arvudes. Aga eesti keeles tuleks panna noh, 5,7 ja 10,6 tuleks koma sinna panna. Me peame nagu arvutit õpetama, seda tegema, et ta ei võtaks seda inglisekeelset punkti sellistes kohtades vaid asendaks selle eestikeelse komaga. Vot need on niisugused nõksud jälle, et, et me peame teadma, kuidas seda tehniliselt teha, kustkaudu neid asju suunata. Ja see on üks selline lokaliseerimise protsessi osa. Nii, aga vaatame, mis siis edasi on. Näiteks rääkisime eelmine kord ka sellest installimisest mitte installeerima, vaid kasutama installima. Aga küsimus selles, et Peep Nemvalts võiks eelistada paigaldama või seadistama hoopis installima asemel jälle noh, see oma ja võõra sõna. Samas, eks ole üldse ei ole vastu, sellele ettepanekule aga võin öelda, et me seda ka kasutama, kuid ingliskeelne sõna install jaotub eesti keeles tähenduse järgi natukene erinevateks asjadeks. Üks asi on see, kui me ostame näiteks arvuti, valime talle asukoha ja ühendame kõik need juhtmed ja kaablid talle külge. Siis see on paigaldamine, riistvara tavaliselt paigaldame või paigaldame mälukaarti või paigaldame CD seadme või mingisuguseid muid niisuguseid riistvara komponente sinna külge. Aga kui me läheme tarkvara kallale ja selle installimisest räägime, siis see on hoopis teistsugune protsess. See on seotud just nimelt tarkvaraliste programmidega, nende ühilduvuse, ka sellega, et me liidame need nagu sinna riistvara sisse. See tarkvara installimine näiteks võtame, kui me ostame printeri arvutile juurde, siis me peame alla laadima kuskilt need draiverid. Need draiverid on selline tarkvara, mis siis ühendavad selle printeri arvutiga ja, ja tänu nendele driveritele printer teab, kuidas ta peab töötama ja printer hakkab neid arvutikäsklusi kuulama ja omaks võtma. Me peame ikkagi arvuti puhul rääkima, siis laadima laadin, eks ole, aga siin protestib kuulaja selle vastu, et miks alla laadime üles laadima, need võiks olla näiteks hoopis eesti keeles parem ammutama või läkitama. Jälle hästi toredad sõnad, aga natukene luulelised. Et see allalaadimine ja üleslaadimine, see on siin juba aastakümneid käigus olnud. Ma ei tea, kas, kas selliseid natukene rahvaliku kõlaga termineid peaks seal neid kasutama küll, aga jah, tahaksin tuua sellise näite, et me oleme proovinud ka näiteks selliseid sõnu kasutusele võtta nagu sisse Mellima ja välja möllima. Aga nad olid sellised, mida kasutajad ei tahtnud hästi vastu võtta. Riigi ja rahvapärane. Kas nüüd rahvapärane, aga, aga mõnele tundusid need sõnad kuidagi vanaaegsed ja niisuguse uue moodsa tehnikaga nagu ei sobinud kokku ja, ja üldiselt nüüd sellel möllimise sõnast. Me oleme loobunud IT-kontekstis. Mullegi tundub pisut naljakas, see pakub ta operatsioonisüsteemi asemel käitwara. Ma ei vaidleks jälle vastu selles mõttes, et käit vara kasutatakse ka teatud tasandi tekstides, nii et see ei ole eriline uuendus, aga aga kui me räägime nüüd jälle sellest tõlkimisest ja kui me räägime sellest, milliseid tooteid pakuvad poes müüjad, kui nad kirjutavad sildid sinna arvuti juurde, et mis operatsioonisüsteem on, eks ikka tuleb niimoodi suhteliselt täht-tähelt selt inglise keelest ka, et kui ta on ikka operating, system, siis sisendav operatsioonisüsteem olen kohanud kui niisugust tõlkeviga nagu opereerimissüsteem ja ei oska vastu vaielda, tähendab, kui me liigitame need tarkvara mingites kategooriates, siis me võime seda käitwara väga vabalt kasutada. Ütleme, kui me räägime seal vabavarast ja pahavarast ja, ja niisuguseid tarkvaraliigitusi on hästi palju. Ei ole sellele vastu ja tunnistan, et oleme vahetevahel kasutanud ka Üks suur valdkond, mis meil jäi eelmises vestlusringis läbi käimata. Ta on need lõputud lühendid, mis koos selle IT arenguga meie ellu on tulnud. Näib, et need patsiga poisid orienteeruvad neis väga hästi, kes on siuksed, et kehvemad nende jaoks on mõnes mõttes nagu hiina keel või hieroglüüfid, et nad on mingid märgid tähendavad, mida te, aga mida täpselt, no siis võib-olla saan teada, kui lähen poodi, mingit riista ostma, tahan, ma pean just neid tähti vaatama, et kuidas lühendite süsteem on kujunenud ja kuidas sellega üldse opereerida. Nojah, nendel ühenditega on selline lugu tõesti, et mida aeg edasi, seda rikkalikumaks nende valik muutub. Paraku tehnoloogia areng on see, mis tingib nende lühendite paljunemise ja kuna siis arvutiteadus areneb ja kõik need sidelahendused seoses sellega tuleb ka uusi tehnoloogiaid ja nende nimetustega on see paha lugu, et nagu ma juba varem mainisin, siis kogunes arendus on ikkagi inglise keel ja kõigi nende arenduste projektide nimed, siis on algselt olnud inglise keeles ja võtame siis suvalise lühendi kasvõi see HDMI näiteks mis tõenäoliselt väga paljudes teleritest praegu figureerib tehnilistes andmetes. Ta tähendab tegelikult hästi pika lohiseva inglisekeelset sõnade järge ja, ja seda nüüd otseselt eesti keelde tõlkida tuleks veel hulga lohiseva too on mindud meil praktikas ikkagi seda teelt jäetud, lihtsalt tõlkimata jäetud algkeelde näiteks HDMI, eks ta haig definition, MultiMedia Interface ja kui me selle ära peaksime tõlkima, siis ta oleks midagi suure lahutusvõimega või suure eraldusvõimega multimeedialiides. Lihtsam on kasutada seda algkeelset lühendit ja oma tõlketöödes. Me oleme siin teinud niiviisi, et me oleme pannud talle inglisekeelse pikavaste sulgudesse kuhugi ja hiljem siis oleme viidanud lihtsalt sellele lühendile. See päästab paljudel juhtudel hädas, et ei pea seda kogu aeg lohistama seda pikka, nelja või kuuesõnalist kooslusest läbi teksti kaasa. Ega ta tavatarbijale tundub raske, aga mis teha, lihtsalt ei ole parata, tuleb ennast natukene harida ja võtta kätte kasvõi mõni sõnastik või IT-alane teatmik ja lugeda lihtsalt selle kohta või ka internetist saab väga palju. Näiteks keeleveebis on hästi palju erinevaid sõnastikke ja nende sealt saab teha läbivat otsingut paralleelselt mitmest sõnastikust ja mina isiklikult soovitan, Ester, seal on väga-väga palju vasteid enamikule nendest keerulistest inglisekeelsetest terminitest olemas ja väga hästi seletatud ja seal on kontekstist sõltuvalt ka kommentaarid ja kirjas, kas kommenteerijaks on olnud tehnikaspets või siis vastava valdkonna inimene, et see annab väga palju sellist lisateavet. Nii et jah, nende nende vastu ei saa kahjuks selline lugu on Eestis. No üks, mis kõigil suus on wifi Jah, sellega on tõesti nii, et siin mõned aastad tagasi, kui see Vaifaysis Eestisse jõudis siis ta on meil siin saavutanud suuremat populaarsus eeskätt seetõttu, et meil on ID teadlikkus suhteliselt kõrgem võrreldes siin mõnede teiste riikidega. Ja meil on siin neid osavnäppe kodudes hästi palju, kes tahavad ise oma käega midagi teha. Ja loomulikult siis jõudis nagu väga massidesse see tehnoloogia tegelikult selle tehnoloogia taga siis peitub standard-i kolmed 802 punkt 11. Jah, aga, aga see on nüüd täpne nimetus sellele way faile. Ära ütle palun, Vaifail sellepärast et lühendeid eesti keeles ei tohi öelda jah, ütle mitu korda uuesti wifi, wifi, wifi ilusti. Hüva, olgu siis pealegi wifi ja meil on wifi portaal isegi olemas tänu sellele, et kogu see vihwindus on meil nii populaarne. Muidugi on väga tänuväärne tehnoloogias just seetõttu, et teda saab kasutada siis põhimõtteliselt iga mees kaasajal, kes uuema sülearvuti endale soetab, siis seal on praktiliselt juba kõigil mudelitel sisse ehitatud ja see võimaldab siis igal pool kasutada seda niinimetatud mobiilse internetiteenust. Meil armastatakse öelda. Aga kui me nüüd ütleksime tavakasutaja seisukohalt ka, et kust ta selle wifiga kokku puutub, näiteks ta näeb silti wifi leviala, mida see tähendab? Tähendab siis hüva, selle wifiga on jah siis veel selline võimalus, et kui teil on seal sülearvuti soetatud ja kui teil on huvi näiteks reisil olles kuskil oma e-posti kiigata, siis on selline võimalus olemas enamikus Eesti söögikohtades, näiteks bussijaamades ja ka bensiinijaamades. Euroopas ta nii väga levinud tõesti ei ole olnud suhteliselt hädas selle harjumuspärase wifi levirikkusega, nagu siin Eestis on. Et kui minna näiteks kuskile mujale, oletame näiteks Saksamaale, siis seal oli suhteliselt hädas. Kui te loodate leida kuskilt tasuta wifi leviala. Aga põhimõtteliselt jah, igamehele peaks ta tähendama seda, et kui selline kiri kusagil on, siis on sealt võimalik pääseda juurde, mitte ligi internetiteenustele tuli juba siis teise juurde ja ligipääs jah, sellest nii palju, et olen kohanud väga palju selle termini eksliku kasutust, minu arvates on ta vähemalt ekslik. Ja ma usun, et paljud jagavad seda minu arvamust sest ligipääse juurdepääs on kaks erinevat mõistet. Ligi tähendab, et noh, nagu ligime ligimese juurde minema või või siis kellelegi külje alla pugema. Ja et oleks lähedal, teine kui tahate, ise kellelegi lähedale minnes ma ütlen, ma lähen talle ligi. Aga internet on selline, ütleme siis suhteliselt globaalne teenus, nagu ma ka juba varem olen öelnud, et temale ligi. Me oleme igal juhul, kui me oleme maa peal, siis noh, tõenäoliselt kusagil siin lähedal on ka internetikaabel jookseb kasvõi meie jalge alt läbi. Kui me siin raadio stuudios istume, siis kindlasti on sinna kaabli terve sein täis ja me oleme internetile täitsa ligi, aga see ei tähenda veel, et ma tegelikult seda teenust kasutada saame. See juurdepääs tähendabki just nimelt seda, et te saate seda teenust ise kasutada ja te saate sellest kasu, et internet kusagil olemas on. Mina soovitan kasutada ikkagi terminit juurdepääs, kui on tegemist internetiteenuse pakkuja kontekstis mingi reklaamiga, näiteks et meie pakume teile internetti ja mitte ligi, vaid siis juurdepääsu juurdepääsuteenust. Mina olen märganud ka jah, et kasutatakse tihtipeale läbisegi, aga ütleme Eesti terminoloogia ühingu üks eesmärk ongi see, et tahaks nagu seda Iidee keelt natukene korrastada ja ühtlustada, et me räägiksime ühesuguste terminitega ühtedest asjadest. Et nüüd see juurdepääs tuleb inglisekeelsest sõnast läks s. Ja selle tõlkimisega tõlgid näevad tihtipeale vaeva, sest see on ka küllaltki selline kontekstitundlik sõna. Kui me räägime nüüd internetist ja jutu sees, ütleme siis me räägime juurdepääsust, kui tulevad mängu need võrguseadmed, kus on Äkses point, eks ole. Vot siis tuleb. Senimaani ei tahtnud minna, sest see oli väga nagu spetsiifiline, aga jah, tõesti, kui nüüd tehnikainimesed näiteks kirjutavad mingit tehnilist aruannet või kirjutavad kursusetööd näiteks üliõpilased siis jah, selle access point selle vastu on jah, pöörduspunkt tõepoolest õige kasutada, et siin ei ole nii väga juurdepääs alati sest et see võrgustruktuuri seisukohalt ei pruugi alati tähendada juurdepääsu millelegi pöörduspunkti iseenesest on võrgusõlm oma strukturaalselt paigutuselt võrgustruktuuris ja selle sõlme kaudu siis antakse tõesti mingisugune võimalus ühele või teisele terminali või siis teisele võrgu segmendile ühenduseks jäänud võrguga, aga see ei tähenda veel, et ta otseselt kuhugi pääseb. X Accessi tähendus tuleb mul veel meelde, milles vahetevahel kiputakse ka eksima, kui ei ole piisavalt taustainfot, et antud selle konteksti kohta. Nimelt kuulub Microsoft Office'i ehk siis kontoritarkvaraprogrammide hulka üks niisugune programm, mille nimi ongi access. Ja kui, kui ta on kontekstist välja rebitud, siis tihtipeale kiputakse teda ära tõlkima. Kuid antud juhul on tegemist pärisnimega, sean tarkvara programmi nimi ja sellisel juhul me ei peaks seda tegema. Jah, et veel nagu selgust tuua sellesse, kui libedale teele ujumise läxezi telkima minna. Võib-olla veel see, eks S esineb meil ka näiteks turbelahendustes et kui meil on mingi kood vaja kuhugi sisestada, siis on ka Äkses God näiteks või, või siis ka turvasüsteemides. Tõesti, kui lähete oma koju, võtate valve alt maha nii-öelda siis see on kaheksas Godeks tähendab juurdepääsukood siis aga selles mõttes, et konteksti peab ikkagi teadlane, oleme lühendanud ka pääsukoodi pääsu koodiks võib ka, aga seal on jällegi see, et pääsuke lendab meil taevale, meil pääsu. Siis tekib jälle selline kirjanduslik nüansse, võib tekkida, et noh, seda peab väga ettevaatlikud. Nende tiitel mehed ka ei ole, et nad pääsukesed taeval. Kui aga tahan veel öelda, et kui me nüüd räägime tõlkimisest ja inglise keele ja eesti keele võrdlusest selle sõnaga seoses, siis igal pool ei pea teda tingimata juurdepääsuks tõlkima jälle kontekstist olenevalt võib-olla mõeldakse hoopis laiemas mõttes te saate kasutada seda või teist programmi. Inglise keeles väljendatakse seda ka tihtipeale sõnaaegses kaudu. Aga eesti keeles, kui me mõtleme just nimelt seda, et, et ma saan seda programmi kasutada, no miks ma pean rääkima, sellisel juhul ma saan sellele programmile juurde pääseda. Haigeid kõiki inglise keeles olevaid sõnu ei pea tõesti ära tõlkima, et ikkagi tõlkijaid oleks mõtet, see on tõesti kõige olulisem asi tõlkimise juures. Sa pead ikka väga täpselt teadma konteksti ja tajuma seda tervikut, aga kas alati on see võimalik? No see on professionaalse tõlkija kohustus endale selgeks teha, mida ta tõlkima hakkab enne seda, kui ta selle töö kallale asub. Ja vot ongi nii, et tihtipeale ei ole, kui meile saadetakse tõlkematerjalid, räägime näiteks Microsofti tõlkimisel, sest siis vahel on need piisavad aust infoga tihtipeale, aga mitte jälle põhjus, osalt selles, et kõik need uued tarkvarad, mida tõlgitakse, Need on ärisaladus ja see tarkvara väljatöötaja ei taha levitada neid ekraanipilt ega, ega seda visuaalset pilti üldse sellest tarkvarast, sest ta kardab, et võib-olla mõni konkurent võtab naksti sealt mõne nutika idee üle ja võibolla laseb enne turule selle oma toote, kui, kui Microsoft tuleb oma oma tarkvaraga, siis te olete nagu kotis, vahele on see täiesti nii. Aga samas Microsoft jälle välja mõelnud, mõned abistavad, tead, mida ta tõlkijatele pakub, näiteks on tal eritarkvara selline, millega tõlgitakse siis seda kasutajaliidest Microsoft tänama, erilise programmi välja töötanud ja seal on need dialoogiaknad, mis kasutajaliideses tulevad näiteks klõpsate seal menüüs mingit käsku avaneb aken siis näiteks need aknad on tavaliselt seal tõlketarkvaras vaadeldavad ka graafilisel kujul tõlk tõlgib ära ja siis ta saab vahetada seda vaadet, milles tõlgitav asi tal on. Ja ta näeb seda akent, kuhu see tekst paigutatakse, nende pilt on siiski jah, see on selline eritarkvara ja see on tegelikult väga haruldane, et Microsoft on nii palju vaeva näinud ja tõlkijate elu kergemaks teinud, on ka olemas. Meil on see olemas ja teatud programmide tõlkimisel me saame kasutada, tõlkija näeb kohe. Ta näeb konteksti, millised read on seal enne seda rida, mida tema parasjagu tõlkis. Mis seal see üldpealkiri, millises vormis peaks näiteks seal loetelu olema, et abistab hästi palju, samuti näeb tõlkija sealt seda, et kui see tekst läheb liiga pikaks ja ei mahu näiteks sinna aknasse ära no on niisuguseid dialaadi alla näiteks on ka juba päris pikk nuppu tekst, imelik, oleksin laadi all jäta kuskilt pooleli see tõlge, et siis saab seda nuppu natukene vahetevahel venitada, aga seal on ka omad kindlad reeglid, millal saab ja millal ei saa. See meist alati sõltub, et see on üks niisugune tarkvara lisafunktsioon, et tõlkija saab jah vaadata seda tõlked, et praktiliselt noh, selle tõlkimise käigus juba see on väga hea, teine variant siis kuidas pakutakse tõlkijale veel taustainfot ja, ja sellest tõlkimise abi on üks instruktsioonide veerg on tavaliselt tõlketabelites juures. Ja on Microsoftis ka omad kindlad inimesed, kelle töö ongi neid instruktsioone ja, ja taustainfot pakkuda, välja töötada, otsida, koondada näiteks nii palju saame vahetevahel infot, et et seal dialoogiaknas, et vot see rida, mida me tõlgime, et, et see on akna pealkiri või, või see puu nimi, eesti keeles on see hästi tundlik grammatikatundlik, et kui on näiteks nupu nimi, prindi, siis see on jälle käsklus arvutile ja me paneme ta käskivasse kõneviisi, aga kui seesama inglisekeelne print, mis on ühtmoodi nii nupu nimi kui akna pealkiri, kui ta satub akna pealkirjaks siis eesti keeles me paneme sinna sellise üldise teemana printimine, selle lisainformatsiooni põhjal siis tõlkija saab otsustada, millise vormide peab valima. Väga hästi annab tegelikult sellist taustainfot ka Nokia kes on ka välja töötanud oma spetsiifilised tõlketarkvarad ja, ja seal on ka siis kategoriseeritud niimoodi need tõlgitavad ridade stringide liigid ja vastavalt sellele liigile siis kas see firma annab sellise stiilijuhendiga gaase või laseb tõlkijatelendil koostada selle stiili juhendi, et nagu ka projektide alguses lepitakse kokku, mis vormis mingisuguseid asju tõlgitakse. Ja siis vastavalt sellele, kui need tõlked satuvad ka paljudesse firmadesse laialipillutatult, et kõik need saavad selle stiili juhendi ja peaksid sellest kinni pidama, et nii tagatakse see tõlgete vormiline ühtsus. Te räägite firmadest, mis on ikkagi rahvusvaheliselt hästi jõuliselt tegutsevad. Kuulge, me oleme iga rahvas eri moodi ja teie teete meile kõigile ühe stiilijuhendi või mis me just rääkisime, eks ole, kui keelespetsiifilised paljud asjad on? Näiteks, Microsoftil on kogemused tohutult, paljudesse keeltesse tõlkimisel alustati ju suuremate keeltega saksa keel ja, ja vene keel ja, ja väiksemad keeled riburada mööda hiljem juurde tulnud. Aga need stiilijuhendid on nüüd sellised, et Microsoft on välja töötanud sellise raamistiku mis tähendab seda, et seal on sellised põhipunktid kirjas ja ta algselt on keskendunud inglise keelele, et kuidas inglise keeles see neid ja neid asju tõlkima peaks, mida peaks arvesse võtma. Aga on jäetud siiski eri riikidele eri keeltele võimalus kohandada seda stiili juhendid siis vastavalt selle keele grammatikale vastavalt selle riigi muudele riiklikele standarditele eesti keele stiili juhendi, näiteks päris alguses tegi Arvi tavast ma ütleksin, et see oli väga hästi tehtud ja me saame sedasama arvitavaste koostatud stiili juhendit kasutada ka väga paljude teiste tarkvarade tõlkimisel, sest seal on niivõrd täpselt paika pandud pisiasjad täiesti ka kuidas peaks seda või teist asja tõlkima. Miks see tähtis on jälle sellepärast, et kui tõlgivad näiteks hiiefirma tõlkijad ühtlasema tarkvara, siis need vaatavad kohe ahhaa. Vaat seda asja tuleb nüüd teha niimoodi ja teiste asjade tõlkida teistmoodi vastavalt sellele stiilijuhendile tõlkijale hea meenutuseks, et milliseid aspekte kõiki tuleb tõlkimise juures arvestada, näiteks noh, kui me hakkasime tarkvara tõlkima, siis meile tuli ka natukene üllatusena, et kellaaja märkimise kohta on eesti keeles olemas selline standard, et tundide ja minutite vahele tuleks panna koolon arvutikeelega see kellaaja märkimise viis koloniga märkimise viis tuli jõuliselt eesti keelde sisse, siis alguses nagu vaieldi, et ei, et see on inglispärane ja ja siis tuli jälle välja, et ei jäta ka arvutites ei saa jälle hästi seda asja ümber teha ja lõpuks jõudis ta sellesse eesti keele standardisse sisse. Tegelikult ongi õige värkide kooloniga. Mõtled nende asjade üle, et nad on valmis, eks ole, ja sa unustad ära, et, et keekonnaski kunagi modelleerinud, et nad ei ole nagu nii-öelda taevast antud. Aga üks huvitav näide poliitilise korrektsuse teema, kas see on ka tõesti praegu sellises Iidee terminoloogias päevakorral? Poliitilise korrektsuse teema on väga päevakorral, kui me nüüd räägime sellest, et hiljuti muudeti ära Agatha Christie raamatu 10 väikest neegrit, pealkiri see tundus niivõrd koomiline ja et noh, meie kontekstis täiesti hoomamatu. Ja ma ei tahaks ka sellega nõus olla, aga suured tarkvarafirmad on kindlustanud oma juriidilise tagala sellega, et nad ei taha endale kaela saada kohtuasju ega niisuguseid ebamugavaid vaidlusi, mis võivad ka kulukaks kujuneda. Kui näiteks Microsoft oma tooteid laseb tõlkide lokaliseerida paljudesse keeltesse ja need, seda tarkvara kasutatakse paljudes riikides siis Microsoft on nagu vastutab ka selle eest, et see tarkvara ei sisaldaks poliitiliselt ebakorrektseid termineid solvavaid termineid, sõimusõnu ja igasuguseid muid sõnu, mida peetakse mingil põhjusel halvaks selles keeles. Ja sellepärast on Microsoft koostanud ka kõikide keelte jaoks sellise tabusõnade nimekirja. Ja kui mingisugune osa tarkvarast on lokaliseeritud, siis ta laseb selle filtriga kogu selle tarkvara ele ja teenib sealt siis selle automatiseeritud filtriga välja need sõnad, mis kuuluvad sinna tabusõnade nimekirja ja siis saadetakse meile see pikk pikk nimekiri, kus me peame ära põhjendama, et 500 korda nimetatud sõna must ei ole sõimusõna, vaid see on täiesti tavaline värv. Ja ilma selle värvi nimetas, et me ei saa rääkida ka teistest värvidest, mitte. Nonii ker on näiteks seal sees. Ei ole vist vaja IT terminoloogias kasutada jah? Sest nad on inglise keeles juba selle võimaluse ära võtnud, Nad ei too tavaliselt peeglitega näiteid ega ka midagi sellist. No on näiteks Giblaan veel seal eesti keele inetute sõnade nimed nimekirjas sees, seda me ka ei kasuta, et selle peale nagu ei tulekski selle nimekirja teine peal. Nii seda nimekirja on koostanud tegelikult ka eesti keeleinimesed, aga neile on esitatud selle nimekirja koostamise tellimus niimoodi, et nad on pidanud kõikvõimalikud solvavad ja inetud sõnad sinna kirja panema ja tegelikult neile algselt ei ole öeldudki, milleks seda nimekirja kasutama hakatakse. Jah, meie käest on ka küsitud, et kas te ei tahaks seda värskendada, et äkki teil on vahepeal tekkinud mingisuguseid inetuid sõnu. Näiteks kui me räägime inva liigidest isegi invaliid millegipärast sinna nimekirja sisse pandud ja sattusimegi näiteks jälle niisuguse probleemi ette, et majandustarkvara tõlkides oli selline lõik, kus noh, raamatupidajal on vaja kirja panna need andmed, et kellel on invaliidsusgrupp ja, ja, ja kes saab invaliidsuspensioni. Ja see termin on meil ju selles valdkonnas täiesti kasutusel, invaliidsus, invaliid, esimese grupi invaliid, teise grupi invaliid. Ja, ja noh, me ei saa seda tarkvara tõlkide ometigi teisiti kui, kui need ametlikud terminid selles valdkonnas on. Ja samamoodi tuli hiljem see poliitilise korrektsuse aruanne, kus öeldi, et vot see sõna on teil seal nimekirjas palun ära likvideerida ja siis meil jälle tuli päris pikalt põhjendada meie, selle valdkonna terminoloogias on see aktsepteeritud sõna, et me ei saa rääkida teise terminiga ja selles on ta omas kontekstis. Heakene küll, nost põhjenduseks kõlbab väga hästi see, et see on selline meditsiinivaldkond ja see valdkonnaspetsiifiline sõna. Aga Microsoft jälle eeldab, et, et kui me kasutaksime seda mingis teises kontekstis mingis näites üks ütleb teisele, sa oled invaliid, siis tuleb käsitleda seda sõimusõnana või siis puuetega inimesed puuetega inimestest ka ei ole nagu nende arvates sobiv rääkida, vaid peaks rääkima erivajadustega inimestest, halva nägemisega, puuduliku nägemisega või midagi sellist, aga puudega inimesed Inglise keeles on see kunsti bilitis, eks ole. No on problemaatiline, millal siis tohib seda rääkida ja millal ei tohi, et me peame jälle hakkama siis väga täpselt võrdlema ja põhjendama tooma neid seadusaktide näiteid lausa, et kus ta on seadusaktides meelse termin sees. Et et sellisel juhul me selles kontekstis kitsalt, selles kontekstis võime seda kasutada. Aga nii, et kui te leiate jah, seal kasutajaliides näiteks seal erivajadustega inimestele tõepoolest, seal on selliseid abistavaid võimalusi, nad saavad selle arvutiekraani suurendada näiteks oma soovi järgi, kui nad ei näe piisavalt hästi väikest teksti või muid klahvide kasutamise võimalusi nendele, kelle käed ja liigesed võib-olla ei ole päris normaalses töökorras. Me ei pääse nendest teemadest, aga me oleme alati seal sellise küsimuse ees, et me peame väga põhjalikult läbi mõtlema, kuidas me tohime ühte või teist asja väljendada. Et oleks poliitiliselt korrektne. Ma arvan, et selle koha peal võib-olla lõpetame tänase saate ja mõtleme seda asja vaikselt ise edasi ja ütlen aitäh tänastele stuudio külalistele. Vallivoorile jahurni, Jürjens sile, täna rääkisime IT-keeles. Järgmine kord oleme selle teemaga eetris 10. jaanuaril. Aga nüüd mõttelõng raadio arhiivist, 1997.-st aastast keeleteadlase Henn Saari kommentaar. Kui me nõukogude aastakümneil panime tähele, et eestlastel ei ole välja kujunenud kantselei keelt ja seda asendab lihtsalt mingi kümmet pidi vigane släng siis viimase kuue aastaga on hakanud midagi ehtsa kantseliidi taolist kujunema. No selle reeglite rakendus on küll veel põgus ja kõikuv aga no alaleütleva alalütleva alalt ütleva sisse ja seestütleva vältimine, see ulatub juba kantseleikeelest ajakirjanduskeel tegi vatt mitmesuguste käänete asendamisel, nimetav aga on oma spetsiifiline mõju kanal mille algläte on sageli väikesepalgalise, aga puhta ankeediga ametniku võimetuses lauseid koostada. Kõiksugustele formulaaridele on kuupäeva kohta trükitud ja sageli see täidetakse ainult numbritega. Aga kui ka kuu nimetust mallatakse kirjutada, siis ei teatata mitte. Formulaar on täidetud sel ja sel kuupäeval vaid et see on toimunud see ja segupäev. Ja olles sedasi harjunud kuupäeva kirjutama nimetavas käändes kirjutatakse ta nimetavas kõikjale. Näiteks selle ja selle eest tuleb tarbijal tasuda hiljemalt 31, August. Või koguni tellimusi võetakse vastu 20. Aprill. Tähendab 20. aprillini. Ja mida nüüd sellisest grammatikast arvata? No kõige üldisemalt öelda, see osutab eesti kirjakeele käänete süsteemi mõranemisele. Ja keelemees küsib, mis kasu võiks sellest mõranemisest olla, keele väljendusvõimele tähendab suutlikkusele täita oma ülesandeid ühiskonnas. Ükski nimetavat soosiv ametnik pole oma uut grammatikat põhjendanud ja vaevalt seda veenvalt suudetudki teha, sest muudatus on tehtud ilma mõistuse osavõtuta. Nüüd keelemees omalt poolt, tema üritab olla objektiivne ja ütleb nõnda. Esiteks, teiseks ja kolmandaks. Esiteks nimetavas käändes seisneb määrus, Eka adverbiaal ei ole eesti keeles midagi senitundmatut. Juba sajandeid ütleb, palvetab eestlane, meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Siis mitte tänapäeval ega tänasel päeval, vaid tänapäev. Ja samuti on ükskõik, kas ütelda, tule täna õhtul meile võidule, täna õhtu meile. Siin ei taba isegi stiili ringi vahet. Aga teiseks ta tabab stiili ringi vahe juba järgmiste paarikute vahel. Olen sündinud 25. augustil Rakveres ja sündinud 25, august Rakvere. See teine on säherdune vormel ikk ütlus, omajagu omajagu laisk trafarit, aga no ta on isiku ja ametniku vahel arusaadav. Ja sellegipoolest ma ei soovitaks sellist nimetavalist trafaretti kasutada üheski tõsise sisuga paberis üheski juriidilise ega majandusliku tähtsusega dokumendis. Sest nendesse olgu kirja pandud maksimaalselt selgete lausetega tekst. Kolmandaks. Ei jää keelemehe pilgu eest varjule, et muude käänete nimetavaga asendamise-le ei ole tekkinud kompensatsiooni. Et on tegemist ikkagi lagu nähtusega, mille tagajärgi 21. sajandi maailmas ei oska, keegi ennustada. Ei oska ka need ametnikud, kes nimetavad muude käänete asemel dokumentidesse juurutavad. Vaadake, keelata, lubada ja käskida. Palun väga ei ole minu asi. Kui keegi just tahab oma pulmi pidada, viis november, eks pidagu. Aga siiski ma ei saa võtta endale mingit vastutust säherduste grammatika eest mis on lihtsas kõnes piiratud määral võimalik ja harilik ja omane. Tule täna õhtu meile. See ei tarvitse olla täpne, üheti, arusaadav ja hea, stiilne tõsimeelses dokumendis. Kuulsite Henn Saari raadiovestlust 1997.-st aastast. Kuulmiseni ütleb toimetaja maris Johannes.