Siis kui enam üheltki puult ega oksapeolt roostetanud lehteraasi. Kui juba küllalt oma külmade tuultega sügisel laasinud alasti laasi siis tuleb Patlane valgete huultega. Asse jääbuvad vabavee aukudes surema särjed, vinger ja pojad. Põhjani põhjani külmuvad paukudes armetud nired ja ojad. Ent küüsis pakaseparra kord pügavad päikse kuldkäärid, mis talvey talu ning oma koolnute koormaga rügavad sogased, ummikveed, porisi, jalu.