Sajab ja sajab lõpmata udusse, uppunud kõik sind teel. Milleks nüüd edasi? Trasina süda ja mees on ennegi vihmasem sügisel nähtud, seda visamalt inimene. Loodus trotsib ikkagi saagina kes külvanud nelja käega. Arvata karistusena, kui ilm on pahur. Et seda ikkagi Väiksed abilised või jaajaa tähendab Emil seal vanaisa juures ära toomas head kohvi, noh, noorkarja rega. Kuidas seal see laps elab, kuidas su nimi on? Toomas saamas kahvel. Koera, kellel on kaks koera, kolm koera ja no mis siis ikka karjase ametit pidada, kui kolm koera, mis nende nimed on? Nii on võimed, ei tuti, üheli. Tehniline praegu ei tea. Kassimine üks kas ajavad hästi kaloomidega, kui tarvis on kaks tükki ajanud, ajavad pütti, point ahmud kuivad võtta, kas sa seda laulu tead, et karjapoiss on kuningas? Palju teil lehmi on, saad sa aru nüüd ka, kas kõik lehmad on kohal järsku mõned ära jooksnud? Kui suur kari on tooma praegu püsivalt päris ilusti paigas. Ja automaatjootjad on seal täna automaadi juures, käite jootmas ja need kõik on puha automatiseeritud, antud karjane on veel ikka inimene vits käes ja ei viitsi kamba õues ja ka kas pean vitsa andma muidu? Ei, muidu kuule. Sügismeeleolud teeveelel raske sügisaastad ei ole vennad. Inimesed külges, sügisel uueks kevadeks künnavad ja külvavad. Ikkagi erakordne sügis, meie liidu juubeliaasta. Šolovimaid Annikovlex tepia kündis härgadega esimese kolhoosi põllu. Olnuks selleta Eestimaal neid sirgeid ja siledaid põllulaamasid, mis täna? Veerand sajandit meil igasuguseid sügiseid kartul jäi lume alla kõrs kündmata sisele pikki ja päikeselise lill hakkas uuesti õitsema. Niisama mitut masti kevadet, kurje ja häid põllumehele külvata, tuli ikka lõigata niisamuti. Ja aastast aastasse kasvasid saagid. Ühe lõikusega õhtul läks päike Tallinna maa poole, looja. Eelne tuleb tagasi. Rõske kamber saab mõttes soojemaks. Teeveerel räägitakse kõik maailma asjad selgeks. Tee kaaslases nähakse sõpra, olgu pealtnäha pealegi vannu võõras. Kanad on õrrel juba tukkumas, väikene vasikas vana lehma kõrval õhtust kostja võtmas. Ja kui perenaine nii sammasseerib, siis kuidas teie, Puniku nimi on maani mooni, siis moni keerab mõtlikult pead ja vaatab, et eks nüüd tuleb sisse õhtu kõige mõnusam aeg. Ta on teil vist päris kuulekas ja. Et muidu, see on ju üsna lihtne, üks jalaliigutus ja seda lüpsikut enam ei oleks. Tema ei tapressini. Täna on jahe õhtu ka ja ei ole kärbseid sääski. Mastan. SAE tantsivad, kärkisid Tallinn. Kui palju aastaid olete niiviisi lehmi Sõõrutanud? Nai Ta on juba palju lapsepõlvest saadik, juba üks. 14 aastast saadik Jabanen. Eks aastatega jäävad käedki valusaks ikka. Vanadus ta tulebki. Palju aastaid on 63. Eks kolhoosi lauda sulle nüüd lihtsam, seal puha masinad ja seal ikka on masinat seal igav, lihtsam lüpsta. Minevik helipilt nagu vana postkaart vanaema pasklukkudega albumist. 800 lehma jaoks ehitatakse nüüd laudad informatsiooni, endisaegade parmu, Tralliste kiini, jooksmisest pärandatakse vasikatele bioloogilise pagasiga. Aga karjalastele, kellele karjasepõli tundmata jääb, räägivad seda vanaemad. Kuni ühel päeval pole neidki enam. Elu läheb edasi kolhoosid, suurtootmine mida inimesed üksteisele parandavad. Paar päeva tagasi sain Tiivel jutule ühe koduküla naabri Lemmega. Läksingi mehaanikust poega otsima. Üheealised ja üheskoos lakaluugi julgust korjanud Agançoli tööl, nii nagu maamees ikka praegustel päevadel. Ei ole, ei ole, ka ETV on töö, on niisugune, pead kägema. Mis töö see pühapäev tulevad, kombainid tulevad ja mehaanik peab kohal olema. Katki ja näitlejad katki ja peab olema kohal, tuleb keevitada ja, ja kõik asjad peab olema kordad ja neid teie igast kohast otsima asju kus kord neid saab, kas kuskilt teiste vanade küljest ja töö on ju niisugune kiire, isegi hiljaks on jäänud ja kombainid jäävad, kuramus veel sisse, seisavad seal, üks tõmbab välja, teine on viis kööki, vahest neli. Ma pole näinudki nii hullu vett, siin meie kandis raadio teel alla ja ja kõige suurem mure on sees, rukis jäigi juba ja on juba, on juba rohu sees ja jäin kasvas ülesse ja nüüd pole mitte midagi teha, on pudenenud ja kõik on valmis? Jah, ja ootan odra kallal, on siis järv kolm päeva järjest. See on üks närune lavastaja, eks pani, niuksed aastased oli veel elus olnudki? Ei mäleta. Mina mäletan, niisugused asjad, mis, mis on, kõik kohad on vett täis ja mis kõige hirmsam, nüüd ei saa enam kartuleid ju käte peal. No võta, siin meil on, ümberringi on madalad maad, kapsapõllud ma vaatan, vesi ka pealegi peale peal ja kõik pardid ujuvad nii toredad vaadata, kohed. Tore vaadata küll, aga kas sa oled sirbi käis juba lugenud, olen küll, leidsin sõrme veel kuramus ja panin raudrohtu peale ja ja, ja siis leidsin sirbi ja ja, ja olen küll käinud ja olen olnud, aga nüüd pole sirpi ka enam vat sirbiga oleksid kätte saanud, tänavu muidugi oleks saanud, oleks käin jälgi mööda, kui sirbiga võtta või kui hiljemaks vikatiga võtma punkte, kergem oli siis. Vikatiga oli kergem, aga sirbiga ilusama tööd. Sirbiga oli niisugune asi, Blaidiga Aki kokku oli ikka ilus käega vikatiga pidid veel panema omale selle risu omale külge ja siis jälle hakkame veel pead nühkima seal ta ilusa otsioon. No aga mis sest ilus tähtis nüüd, noh, mis asi see kõige ilusam on, kui põllu pealt igaüks vaatab kodantsulluga, ilus värk on, sa võid vaadata ka üks ühelt poolt, teine teises kohas ja need olid sõbrad ja siis olid acid ja ja siis oli ilus töö. Labradori sõbrad olid viis tükki kokku neli tükki, rehti põigeti üks otse neli tükki pannakse ära, siis jalg valmis ja hakitud, suuremad haagid olid suuremad, pead olid otsas ja siis olid toredad ja neli tükki ja veis tüki läks koormasse ja sellega sai rehetuppa pandud ja siis seal ta ju homiku vara peksetud ja, ja uues keele üles pandud, nii et kõik tööd on selged. Aga kuidas vanasti pesta sai, siis ka kui sai tehtud seda suurt. Pinda, ja nii et hoidke tähele pandud ja ülespargile pandud ja rehetuppa vette visatud keri, selle ja kurvemaks perse ja nii palju, kui tahavad, see oli siis nii saun kui Hoieldekkel, parem kui salv veel. Ja mina pole nüüdki soome saunas käinud, aga ei, minu rehetoavastane põldu ükski ei ole, mina tean. Rutakas eluvool 25-le, mitte see, mida mõni võib poes pudelitaks vahetada veerand sajandit elu ja võitlast. Esimesed kolhoosid, siis traktorijaamad, siis nende likvideerimine. Siis tuleb linnarahvas maale kolhoosi tööle siis majandite liitumine poolt ja vastu ühe veerandsajandi jooksul pidi inimeste arusaamades muutuma enam kui seda enne sajandite jooksul. Esisüüs Adramosas esiti tööd, saad rikkaks, Vastseliina mõisa köis, las lohiseb. Rahvasuuaeg aitab konna mättale ja kehva palukesele. Ambla tarkus. Õnn võtjal vili, liial, köis kaebajale kaela. Üks mees mõisaajast. Kes hoonet ei ole ehitanud, arvab seinad maast kasvavat, ütleb Wiedemanni ajalooline dokument Eesti raadio arhiivist. Kolhoosi asutamiskoosolek. Ehk võtta meie meie kolhoosi nimeks Laanovi nimeline kolhoos, palun käed üles tõsta. Tänan vastu ei ole, erapooletuid ei ole. Sellega on võetud kolhoosi nimeks. Sajandeid oli nii nagu vesi kivi, uuristanud inimsüdameid, mõtte oma maast. Mõistus pidin südamele ütlema, et tuleb valida õige tee. Marii mäletas. Tule Tammeti siia lähete esimest päeva kohe karja ja, ja ajad ajad, aitad loomi välja ajada ja siis anti mulle kaks hobust jätkata, et siis ma läksin nendega väljale, hakkasin nendega siis häälestama ja, ja siis need kuramuse need juba peenravahed, põllupeenravahed, need olid kraavid, keegi põld ju neid ju veel tasaseks. Ja mulla pandi noor hobune ja teine vana hobune niiguma. Kes teab, mis taati ja ei tule keegi sind peas, ma ka liikvel lähed hobuse esimese nina ette, siis tuleb, läheb sulle häkkesse tagurpidi küll häda oli ja ega siis ei olnud masinatega ega tehnikatega niisuguse midagi, mis, mis masinaid, tehnikat siis olid autoolija, sellega sai siis jäinu käida, viidud normi heina ja normi, Willi olen, käin pliimas ja hiiule ja kõik tööd on ikka tehtud, mind ma ütlen, mind ei ole ennitud, ega ma pole ise hellitanud hellitanud kaelas. Ja mis ta üldse palka siis Aitega, kuidas elamine siis oli, mis palka me saime siis heas tavaari? Me me, hobune toon täägi seda, mis palkanti. Meil oli must hobune, hobune oli sõidul tõust tuld, tuld väljagi. Selle koormad. Andsime kõik oma viljad ju Asso. Ja siis anti meile kätte kapsaid, kartuleid ja kartuleid ja siis viljad ja kõik. Eino saime ka ja kuidagi meena töödega, härra elas küla raha, palka ei saa raha, aga mis raha tähendab, kui tavaari on? Oh jumal, ei, see tähendab jaa, aga vaata sellest on nüüd 25 aastat tagasi vaataks elule teistmoodi, küll selle ajaga raamiks ei ole jumal, mis seda. Mida peavad inimesed põlvest põlve edasi parandama? Veel tuleb meelde üks teeveerele aetud jutt. See on kevadise kiire töö ajal lausa haruldane, et satud kolhoosikeskuse juures kohe esimese korraga esimehe peale. Meiega vaevalt keerasime tee kommunismikeskuse hoonetekompleksi juurde. Kui kohal oli ka oma autoga kolhoosi esimees Erghernitsia. Oli aegu, kus praeguse raha järgi sai viis kopikat, noorim päevale ja 800 grammi vilja. Möödunud aastal me näiteks maksime enda inimeste tööpäevale üle viie rubla. Näiteks selline probleem, kui varem ükski noor peaaegu ei tahtnud kolhoosi jääda siis nüüd, kes lõpetab kaheksa klassi või tehnikumi, noored jäävad kolhoosi. Noormehed tulevad sõjale, vahest kodu on, siin ta enam ei otsi, linna kohta jääb meile tööle. Peremehe tunne on nende aastatega tohutult kasvanud, me mäletame, et küllalt palju oli ahervaremeid, oli mahajäetud talusid, tööd tehti mõnegi inimese poolt veel lohakalt, tal ei olnud nagu usku sellesse töösse, eks ole, olema. No see oli, see kohe neid inimesi oli oli tõesti niiviisi, ma mäletan neid esimesi aastaid, kui, kui mõnedki põllumehed, kes, kes olid, nii julgevad ja enda südame pealt julges ära öelda, no pojake, meiega sellest asjast ikka õiget asja ei tule. Aga kui nüüd nende meestega rääkinud ja ütelda, et kas sa veel tahaksid seda kahte hobust ja viit-kuut lehma ja talu tagasi, siis ütleb, et ei pojakese taeva küll elamiga. Nüüd tagantjärele saab mõndagi paremini mõistetavaks. Ilm õpetab inimese koorem hobuse Tarvastu tarkus. Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe esimene asetäitja Edgar Tõnurist kirjutab. Mäletame hästi, et algaastal tuli kolhoosidele üle elada palju raskusi. Nende majanduslikku arenemist pidurdasid madalad varumise kokkuostuhinnad, mis ei katnud pahatihti isegi tootmiskulusid, rääkimata kasumist laiendatud taastootmise võimalustest ja töötajate materiaalsest huvitatusest. Teatud määral põhjustasid kolhooside materiaalse huvitatuse vähest arvestamist. Sõjajärgsed objektiivsed raskused. Peamiseks põhjuseks oli kahjuks asjaolu, et noorte kolhooside majandusliku tugevdamise ja arendamise küsimustele ei pööratud tollal küllaldast tähelepanu ei meil ega ka kogu nõukogude liidus. Põhjalikke muutusi tõi Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee 53. aasta septembri pleenum, mis kavandas tõhusad abinõud põllumajandusliku tootmise korraldamiseks. Niisiis Edgar Tõnurist. Oluliseks teetähiseks kogu nõukogude maa põllumajanduse edasiarendamisel oli NLKP 23. kongress üks t very jutt, valgutas koos kirjanik Paul Rummoga just selle kongressi künnisel. Valguta kolhoosimehaanikatöökojas kohtame kärnide olemisega naisterahvast mis siis tema siin tundub kuidagi tuttavana teine. Kuulge, ega te viimata ole Liivaku, Leena, nooremad, Eliisa. Ja see, ma just olengi mina kevade vot see nõus ka maale tööle tulla, kui ajaleht on igal pool, on nii, üleskutset tuleb ikka maal ka töötada, muuseas ma tuligi siia Elva rajooni Valguta kolhoosi tööle. No mina ei saa sugugi ütelda, et maainimese elu oleks raske ja igav ei saju praegust enam sugugi võrreldes idamaaelu. Vanasti, kui mina veel noor tüdruk olija kassi, kus siis juba augu Värnalüütidele lillad üles karja seal kitsa talugi, Sabel pidid seal lehmi hoidma. Ja siis kui kodus aitis lüli haina kits, masu peeti või Kapstade ja pidi keegi käsitsi jälle purustaguma sigadele. Nüüd on kõik suured kultuurkarjakopli ja elektrikarjus ja kuidas see mehhanismi ja masinal tunduva inimesele kolhoosin appi. Päris õigus, minulegi tuleb nüüd meelde, kuidas Liisa Tallinnas kõigile kuulajatele lubas, et ta tuleb kolhoosi ja siin ta nüüd siis ongi. Kas tulite üksinda või oli ka rohkem linnarahvast kaasa tulemast maale tööle. Siia Valguta kolhoosimäe tuli küll päris üksinda, Elva linna keskkooli lõpetaja lubas küljetiiva suurt reklaamina, tule väiks kolhoosi tööle ja siia Valguta kolhoosi pidi pidid, mitu tükki tuleb, aga siiamaani külvi lutegi tullu ei ole. Mina sooda näid, näis, kas umbes aastas jõuab mõni perele või ei tule üldsegi neid. Aga enne hullu silmamoondust, äkki põristab Liivaku Liisa treidingi kallal muutunud meie silmade all turskeks meheks. Tuleb välja, et kogu Elva rajoonis ja kaugemalgi kuulus Liivaku, Leena, nooremad Eliisa, keda armastatakse ja terava keele pärast kardetakse, pole keegi muu kui Valguta kolhoosi esimehe asetäitja, mehaanik Aleksander Saar. 1972. aasta sügis. Kui 1949. aastal oli Eestis 2313 kolhoosi igaühes keskmiselt lähevad 33 peret siis nüüd on kolhoose 215. Need on oma perspektiivsetesse piiridesse jõudnud igaühel üle 2000 hektari haritavat maad. Arenguvõimelised kaasaja suurmajandid. Tööviljakus on nüüd viis korda kõrgem kui üksiktalude ajal. Viis korda. Seal mehhaniseerimine aga inimesed, need, kes on praeguste päevadega viimaste viljatera püüdmas põlissügiskünnil mida tööinimesed põlvest põlve parandavad. Olevik elus välku küll, kui vana sa oled nüüd? 69 75 aastat olin Tallinnas? Jah, ja siis seal sain nüüd tootakse turvas kätte, siis mul toodi suured pangad, rabas olin põlvili maas, tagusin hobustele alla, tean küll, mis elu oli ja mis tööd sa veel tegid siis? Mina olin lüpsja ja mina olin kuivatuses, olin seal ja seal ma põntsu sain ja siis ma sort TRÜ inimese velje, sorteesin ja vaata, seal oli see puhtimine nüüd kuramus, jätsid kõik rohkem ja ma jäin haigeks. Mul lõi käed, rakud lõid ülesse, nii et mürgitus tuli sisse praegugi terve, kus kõige raskemale igas kohas oli, oleks mina vedelenud, seal pole veel, ei ole vedelenud, igat koos annan takka, nii palju kui jaksan peale surmapuhku. Mõni veab siidivenda ja no neid on küll, neid on keldris mani juhtinud, siis pani elu, eks sallidega salligi jaama niux, tasa käime, siis pole ka käinud, kuramus, mõned lähevad tasa, ilus uinuvad ma, aga siis, kui mu jalad haiged, olid jalad haiged. Puhkemise mürgine distantsil ma käisin ka, kui surma ütlesin, oh sa nüüd, mul on käes siis et ma pean ka tasa käima nagu teised huvitajad. Nojah, suvitajad, oled sa elus soovitavas käia? Ei ole nii et need 70 aastat sa oled kõik siin samadel nende põldudel ka Joenhaiga köikaidki isa varakult karja ja isa isadest saadik. Isaisade saadik olen siin koha peal olla. Ja, ja kui nad nüüd seda teie taksid tegemist, siis nad tahtsid kuused mulle võtta. Ma siis ütlesin, võtke laut maha ja makske välja, aga ärge mu kuuskisi puutuge. Nüüd on isa isa istutud. Needsamad, millal me räägimegi nüüd kohisevad jutule kaasa ja. Ja need olid mul, aga sirinad võiksid maha, mõtlesin nendelt. Ma istutan veel, kui ma elan ja kui ma ei elasi. Laul oli ka, et putkel palju sirinad lapsi, nii kui Berinadega rohkem pole olnud, kui kaks. No pole midagi, nüüd juba on lapselapsed tublid ja, ja elu läheb edasi, aga sul ei ole kergem ikkagi. Praegu sügisel õhtuni hommikust õhtuni tõuseb, pool kuus on viimane tõusmenja pool 12 lähen magama siis kui, kui jõuan veel toidunõude pesta, kui ei jõua, siis siis on juba silmad kinni ja põlevkivi kedagi. Aga kui sa nüüd vaatad seda suurt põldu, kus kombainid üle käivad, eks ikka tööle natuke teisem küll, noh, meiegi igatepidi ikka kohe vaatad, mis sa vaatad igas kohas ikka oma oma elu on olnud ju nojah, ja pole tühja tööd, tühja tööd ei ole, mina pole tühje käinud, mina olin kolhoosis ja olin sovhoosis. Ega mina ei ole veel hellitandega. Aga ma ei taha üteldagi, kõik. Mis sa nüüd praegu töötasin õhtul ja nüüd nii ta lehmale hädales, teete kange tuul taha välja viiagi, no ja siis veel õhtune lüps, õhtune lüpsid ja siis toimetamised kõik ju, ega siis kus sa muidu saad, kellel su käed lähevad ka kõik need aastate jooksul lüpsmisel, need, need, need on haiged, need on haiged, nendega pole enam kedagi joonistada aastal jaanuaris ja ka sulle hästi. Ja need nii valusad hakkan toidunõud pesema, siis panin kõik mal vasta rindu, siis pean siin kinni hoidma, et siit maha ei näe. Aega ruttab tööde lõppplekk. Palju on korda saadetud eestimaal kolhooside veerand sajandiga. Teiseks on saanud maa palgejooned kaskede alleed keskuste juurde võistlemas kunagiste kirikaiaparkidega linna moodi majad ja maa moodi kodud. Ajalehed artiklite laviini täis, et kuidas homme veel paremini maaelu korraldada. Aga ema Marie, kelle käed alati tööd teinud, nii et seda keegi üles ei oskaks arvata. Elab isaisade vanas kodus. Ei, ta tahabki paremat. Tee, mis mööda viib, on nüüd porisem kui varem. See teeb küll meelepahaks segamini, pööravad, aga koormat kruusa ei viitsi auku kallata. Kui keskus all otsas, kus külalised käivad, võid ära uppuda nii nagu laisa mehe lauta. Oi, oleks see mees minu sundida olnud, ähvardab Marie. Inimese oleks endast teinud. Küllap olekski. Vaata, ma vaata seda, sa ütled endale, et peavad kõik nii ilusat pidine Takkide Nabrad reas, olevatega purjus peamees, seda tööd ei oleks teinudki, nad ei tohtinud, ei tulegi siis purjus oli, kuramus, kes siis purjus pühade aeg olid purjus. Toiguvad, kuramus, üks teine pool lasevad autodega vahest nii, et vaate doi teeb meele pahaks. Tee nii, kuramus, kohe egati pidi käevad karika, Prafütsike vingadi, vangadid, rulledi, pomm, nüüd nüüd nad tulevad ka, vahel saad lehmaga Jesstee. Sina oled oma elus, on ta ära elada ja ei pea suhu sellest joogist lugu ega lase oma pojal kassas suurt lugu. See võtab ikka aega. Ma keelata saa, ta ütleb mulle toite põle. Nojah, aga üks on võtmine tõesti võetud ihade ajale. Põllule, ma tean, minu isa ostis eeter knoi pühade aeg ja siis Agakis nisukesed, laupäeva ja pühapäeva olid siis lodi heinad, kus kuramus nisukest asjul kui põllul tööd tegema, kui sa ütled, et ilusti kõik välja nägema, välja ei elus, peida pead otsekohe vaatama, kui ilusad põllud on ja asjad kaikkonna haagid ja naabradjakaid pead olema korja heinas haud ja need peavad olema kõik jalaga tehtud, et need tuule lüüa. Ma jõuan koju oodata? Vist on mõne põllulaevaga, täna jälle tuli lahti homme hommikuks peaaegu kõikjal korras olema. Oma lastest on Marie tõesti tublid inimesed kasvatanud, kes töödega maadi narr. Võib-olla ongi see tähtsaim kolhoosielu teisi veerandsajandisse astudes. Kui palju vajalikke otsuseid on vastu võtnud partei maaelu edasiarendamiseks? Ühiskond on meil oma, maa on meie tehnika ja teadus niisamuti meie teha inimestest endist, oleneb, kuidas edasi läheme. Ei kellestki muust. Ja edasiliikumisel omandavad enneolematu tähtsuse. Võis ennegi küll väiksem oli, siis ei olnud aega nii palju sellest rääkida. Need eided ja taadid, kes oma maale ja rahvale parandavad töökad lapsed mitte niisuguseid, kes suuga teevad suure linna neid on niigi. Kust harg saab sealt argaga joob, ütleb muidusööja. Läinud sajandi Pärnu-Jaagupist. Kõige raskem oli igas kohas olevas, mina pole vedelenud, sa oli vedelenud igat, koos annan takka, niipalju kui jääks selleks peale surmapuhku. Mõni veab siidivenda ja no neid on küll, neid on keldris mani filmis polielu, eks sallidega salligi. Väljas ulub sügisene tuul nagu tahtes kogu maailma valu ja viletsust, ühises vägevas nutulaulud maailma ääreni kostma, suures rahastus kisas kuuldavale tuua. Suvad katusega oigab pilvedaga, puistavad pisaraid alla ojadena nagu tahaksid uputusega kõiki kinnimata, mis Alt mustavast sügavikust juttu ja kahede kujul ülespoole kerkib ilmaruumi rahu ja vaikust, rikule. Kaadrilt, tonte vaime kuusialt, mis seal tuhnis tolmupilves neljala eest mustama seina vahel liigub. Neil pole silmi, meile pole suund lina ega kõhn. Neil pole ka aju enam mis mõtteks ega südant, mis tundlikult tuksuks. Nad on tööriistad, nagu need kaks kokku seotud puud nende käes, mida nad pindaks kutsuvad. Pilt seal mihkelmihkel.