Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris Kristjan Port. Paljudel on tuttav soovitused. Emotsioonid ei ole õige käitumise valikul kõige paremad kaaslased. Emotsioonid sarnanevad ilmaga. Vihma puhul pead valima õige riietuse ja jõuad ilma suurema tülinata sinna, kuhu pidid minema. Asenda vihm halva tujuga. Ja sinust sõltub, kuidas jõuda ilma suurema tülinata sinna, kuhu pidid minema. Igaüks saab käituda hästi olukorras sõltumata. Sa ei saa ju väita, et jäid näiteks tööle ilmumata, kuna õues 100. vihma. Sama rumalaks võib pidada inetu käitumise õigustamist. Halva tujuga. Toodud vaatenurk on üks paljudest võimalikest emotsioone ja elu käsitlevate teooriate seas. Sellist vaadet esindavad näiteks Marcus Aurelius ja Antiik-Kreeka stoikud. Aga mõtelda võib ka teisiti. Emotsioonid on vaimse elu tahkudest kõige tähtsamad olemasolule tähenduse ja sisuandjad. Mõni emotsioon teeb elu elamisväärseks, kui teine võib anda. Põhjuse selle lõpetamisele Seegolen emotsioonid laia spektriga ning viljakas pinnas luuletajatele mängimiseks, teadlastele mõtestamiseks ja kõigile elu sisustamiseks. Viimasel ajal on emotsioonid hakanud huvitama ka arvuteid. Seni on need süüdimatu emotsioonid ta kasutajate närvidele mänginud, neid küll pahandades ja samas pakkunud meelierutavaid mänge. Võimaldanud luuelamusliku meedet ja aidanud arstidel elusid päästa. Aga keegi pole seni arvanud, et arvuti hoolib kasutajate emotsioonidest. Ajad on muutumas. Põhjus on loomulikult inimeseks. Algab kõik sellest, kui keegi inimestest tahab teiste emotsioonide üle kontrolli saavutada ja kasutab arvuteid inimeste emotsionaalse seisundi kohta kogutud andmete analüüsiks. Tasahilju libiseb kontrolli inimese käest ära, sest sama individuaal Sunnib arvuteid õppima. Näiteks pakub kõikjalt kogunev pildimaterjal õppivale masinale terabaitide kaupa andmeid lõbusatest vihastest üks kõikidest armunutest ostjatest ja niisama kaupa katsuvatest inimestest. Küll üksi või kambakesi ja nii edasi. Treenitud masin asub lõpuks ise otsustama. Sest kogu lähteidee oli ju asuda inimese asemel väsimatult maailma jälgima. Kõik tundub loogilisena, et mitte öelda masinlikult kindlana. Sellise idee järgi peaks õnnestuma luua tööriist korralikult käituma ja ennast valitseva ühiskonna teenistusse. Teame ju, et inimese ilmed väljendavad rõõmu hirmu. Isegi kõhuvalu. Järelikult peaks tähelepanekul vaatusele. Jutumärkides siis inimest lugeda. Emotsioon. Helistades õnnestuks neid ratsionaalselt juhtida sarnaselt alustuseks toodud vihmase ilma näitele arvestab ju isegi õigussüsteem. Emotsioonidega näiteks kas kuritegu oli planeeritud või tulenes tundepuhangust inimesi lugeda oskavast masinast võiks olla see ka palju kasu. Paraku aga puudub emotsioon, mida esindaks üks ja püsiv väljendus. Sama emotsioon võib, kuid ei pea esile kutsuma iseloomuliku kehalise väljenduse. Ja sama ilmet või käitumist võib põhjustada mõni muu olukord. Inimene võib olla kurb-irooniline või midagi muud taolist põhjusega või siis näidelda. Meie aju jutumärkides. Koostab emotsionaalse reaktsiooni oluliselt laiema info põhjalt lähtudes isiku tema käitumiste, keskkonna konteksti, sõnumite ja lõpuks ka nõuelmajatest moodustatavas tervikust. Seejuures küllaldaselt vigu, tehes selle arvestusega, et emotsioonidest tõlgendamise vead on inimese suhtlusest. Teades, et, et nende valitsemiseks on arvukalt käitumuslikke turvavõrke vabandamisest Märkamata jätmise ja naljaks pööramiseni. Selles valguses masinatele sõidetavad andmed ühekülgse tega, kaasemotsionaalseks ütlemise muid aspekte. Masinate tõlgendatud emotsioonid loovad oodata üle vastupidiselt ohtlikke olukordi. Enamasti. Selline seade joones otsustamise ahelas. Näiteks püütakse turvasüsteemides hinnata inimeste miimiliste tunnuste alusel. Kas ta on kuritegelike kavatsustega ägestunud, käitab ebalevalt või midagi muud taolist. Töövahendusfirmad püüavad sama tehnoloogiat rakendada kandidaatide seas valikute tegemiseks vastavalt sellele, kuidas nad intervjuude ja testide olukorras jutumärkide Sis masinale tundusid. Hetkel hinnataksed. Emotsioonide tuvastamise äritehnoloogia arendamisesse on paigutatud juba üle 20 miljardi dollari. Enesekindlalt rumala masina sekkumine sõnumite rikas emotsioonide maailma on viga, millele osutas maailmas üks juhtivaid tehisintellekti uurimiskeskuseid, Aaginov instituut. Oma iga-aastases. Raportis organisatsioon kutsus emotsioone lugeva tehisintellekti arendamisest gloobuma kui teoreetiliselt puudulikel eeldustele rajatud ja samas inimese heaolu koostavast ettevõtmisest. Loodetavasti suudad nüüd oma emotsioone valitseda. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2.