Ivo, kas sina teadsid, et dekaad ei tähenda sama, mida tähendab tekkeid? Mulle jäi silma kellegi kellegi postitus või ma ei teagi, kus ja kelle postitus ilmselt see oli kas kuskil Facebookis või Twitteris. Et ainuke põhjus, miks see ei ole nii, on see, et inimesed, kes norivad teisi keele pärast on, on öelnud, et see ei ole nii. No see oli täpsemalt öeldes Sten-Koolmann, kes selle säutsu kirjutas Twitteris seda ja sina sõnast selle niukseks nagu viisakamaks ümber, aga tema ütles, et see keelenatside, see on ainult selleks, et keelenatsid saaksid hakata põhimõtteliselt etteheiteid tegema inimestele, kes ei tea, mis vahe nendel kahel sõnal on. Ei, ma, ma olen nõus temaga selles osas ma tegelikult, mis, mis, mis, mis on, kas sina tead, mis on dekaadi tähendus eesti keeles siis? Ja kas, kas sina ei tea? Ei ma sain seda teada, ütleme tund aega enne stuudiosse jõudis, mulle kirjutas ka inimene maailma või ütleme, maailma ühest kõige armsamast raamatupoest, mis asub juhtumisi telliskivis, mille nimi on puänt. Puändi. Hea Eliise kirjutas mulle, et Elisa, vabandust kirjutas mulle, et et dekaad ei ole sama, mis tõkkeid siis põhjendas, miks. Ja siis nüüd ma tean, nüüd ma tean Kas kas sa avaldad seda ka mulle, mind huvitab, sest mul ei ole kahjuks kahjuks mitte keegi armsast raamatupoest. Püant kirjutajana. Ma arvan, et selleks, et seda teada saada, sul on vaja külastada raamatupoodi puänt ja see ei võta sealt tüki küljest, usu mind, kui sa, kas sa tuled Brüsselist ka Tallinnasse, pühade ajaks? Aastavahetuseks tulen ja. No okei, siis kui sa kodumaale tagasi jõuad, siis võta ühendust raamatukauplusega Buent, küsi, kas nad ka aastavahetuse aegu seal poodi lahti hoiavad ja kui, kui hoiavad, siis palu audientsi põhimõtteliselt ja, ja siis ja su teadmistesalv rikastub kohe automaatselt ja nii juhtub alati muide, kui seal poes käia, nii et igatpidi kõik võidavad. Ma ei julge nagu väga minna nagu niimoodi lihtsalt niimoodi uksest sisse hakata. Et ma saan aru, kui ma sooviksin näiteks mingit raamatut või, või seal on ka igasuguseid teisi asju nagu kirjatarbeid müügil, et kui ma tahaks mõnda neist, et siis oleks kuidagi mõistlik sisse astuda ja ja niimoodi seda seda vestlust alustada, et palun mulle raamatut, aga kui ma astun sisse uksest ja küsin, et kas teie teate, mida tähendab dekaad, et see on, see on kuidagi väga selline julge asi, mida niimoodi suvaliselt teha. Ja ja ma ei ole nagu 100 protsenti kindel, et ma suudan seda niimoodi teha. Ära muretse, ma arvan, et pigem sa sinust saab siis selle päeva meeldejäävaim klient kindlasti. Sind võetakse avasüli vastu, sind õpetatakse keele asjus üldse maailma asjus kirjanduse asjus lahkutselt rikkama inimesena, ausõna. Ja ja raskema kotiga ka, sest et sul on seal kotis siis hästi palju mõnusat uut lugemist ka. Nii et selleks, et saada teada, mis vahe seal on on vaja minna lihtsalt poenti. Tere, mina olen Jim Ashilevi. Te kuulate saadet, popkulturistid, dekaad, dekaad popkultuuris ehk mida me viimased 10 päeva teinud oleme. Okei, nojah nüüd ma olen targem ka ilma raamatupoodi minemata, kusjuures see on nagu seal. Vaata, kas sa oled näinud, kas sul on seda reklaamitud 24, seitse igal pool sotsiaalmeedias, et uus äpp on olemas, nagu Plinkist nautida ei ole uus, aga kas, kas sina oled ka selle reklaamirahe alla sattunud? Ja ma olen juba aastaid olnud selle rongi all ja, ja, ja aastaid on see reklaam mulle närvidele käinud. Et kes, kes meie kuulata, sest ei ole seda reklaami saanud, siis tegu on rakendusega, mis võimaldab sul selle asemel raamatuid lugeda saada, selliseid kümneminutise lühikokku tõid peamiselt siis sellistest teabekirjandusest nagu või, või ma ei teagi, kuidas seda eesti keeles kutsutakse, et raamatut, mis, mis peaksid aitama sul ühte või teist asja teha näiteks. Kuidas olla parem aja Manageerimises või, või kuidas olla parem firma juht või kuidas olla parem projektijuht või, või, või mingid sihuksed, populaarteaduslikud raamatud või et et nüüd olen ka mina süüdi selles, et noh, põhimõtteliselt reklaami, seda rakendust, mis on ennast mu laius ööbitanud, aga ma ei ole neid kunagi kasutanud, nii et ma arvan, et siin tuleks teema lõpetada. See on jah, kuidagi kuidagi õudne on kuulata siin, sest Vaher meie pärast meie saate algusmuusikat, sa võtsid vastu otsuse, et ei pea minema raamatupoodi kohale ja siis järgmise asjana sa hakkad promoma põhimõtteliselt mingit äppi, mis laseb inimestel üleüldse kuidagi unustada raamatuid nagu mis, mis, mis annab 10 minutilised ampsud inimestele maailma suurimatest teostest muuhulgas lisaks sellele teabekirjandusele ja tekitab inimestes tunde, et nad päriselt on millestki aru saanud. Vastik, vastik Ma olen nüüd muidugi tunne enne jõule sellist juttu, kuul kuulata ajalist jale. Paned mulle sõnu suhu, aga okei. Kui me sellest ihaldanud rikutud rikkusid mu jõulud ära, sa oled nagu Grinch, põhimõtteliselt. Me läheme tagasi selles selle teema juures, kuidas on see jõule rikkonna. Mis on jällegi vägagi kringhilik, sest et ka tema ei, ei jätnud järele inimesed või selle okei, seal olnud inimesed, aga ühesõnaga teised mis, mis külas oligi, kus nad elasid või linnakene, et, et ükskõik kui palju inimesed jälle mõtlesin, inimesed, ükskõik kui palju need elanikud seal ka ei, ei kaevelnud, siis ikkagi Prince'i lõpetanud pühaderikkumist. Tead inimesena, kes kohutavalt armastab jõule, see on, see on isegi, ma ütleks, teatud mõttes solvav. No aga kui ainult teatud mõttes, siis pole hullu. Jah, ma püüangi solvab pisut. Jah, no selle päästab ära, et Chimm sa oled ikka mu sõber, nii et, et ma püüan sellest yle olla. Püüan nii-öelda sirge, sirge selja ja, ja naerulsui edasi minna selles. Et aga see ongi tõeline sõprus, kui su sõber on sulle vastik, aga sa oled ikkagi temaga sõber edasi siis kaunimalt öeldakse selle kohta seda, et sa, sa aktsepteerib inimesi nii tema nagu heade külgedega kui ka tema halbade külgedega põhimõtteliselt onju. Aga minu sõnastus praegu on see, et, et isegi kui su sõber on tegelikult ilmselgelt keegi, kellega sa ei tahaks olla sõber, aga sa ikkagi oled temaga sõber, siis see on tõeline sõprus, nii et ma olen väga liigutatud sügavalt. See võiks olla kohe eraldi saatelõik, nii et ma panen see kõlli. Kuule, aga dekaadist rääkides veel ja ma mõtlen seda nüüd selles inglise keelses mõttes. Nüüd on ju see see aeg käes, kus aastal 2019 on muutumas pöördumatult aastaks 2020, mis tähendab, et 2000 kümnendad on läbi saamas ka seal on muidugi see vaidlused, no tehniliselt tegelikult 2020 on ka veel osa sellest kümnendist, eks ole, aga aga noh, kui me vaatame puhtalt numbreid, kui me näeme, mismoodi see see numbrikombinatsioon muutub, siis kaks, null kaks null paistab olevat ikkagi numbri põhjal uus lehekülg. Imelik oleks seda paigutada veel eelmisesse kümnendisse, nii et ütleme nii, et et meie oleme praegu selles leeris, kes on nõus võtma aastat 2020 juba uue kümnendi esimese peatükina. Ja, ja neid inimesi on veel, neid ajakirjandusväljaandeid on päris palju, kes nüüd teevad kümnendi kokkuvõtteid. Ja see on mindki paratamatult pannud mõtlema sellele, mis kümnend see siis on olnud, kust me praegu väljumas oleme. Mis jääb meiega sellest kümnendist ja, ja mis jääb kindlalt sinna kümnendisse meist maha, mida me endaga enam kaasa ei võta. See nii lai teema muidugi. Et siin igasugune selline kitsendus tegelikult, et oleks väga-väga vajalik, et üldse suuta midagigi arusaadavat kokku võtta või, või rääkida või analüüsida noh, minu silme ette või tähelepanu minu tähelepanu on haaranud näiteks mõned sihuksed pealkirjad internetis, näiteks ajakirjast Haim võeti kokku 2010.-te aastate 10 parimat vidinat sellist tehnilist, elektroonilist vidinat. Siis märkasin ma sellisest kohast nagu punkt com artiklit, mis kuulutas, et et krainz on kümnendi artist. Et kui me mõtleme aasta 2000, kui me mõtleme, et 2010.-te peale, siis siis tema oli see, kes justkui noh, võikski nüüd olla nagu 2010.-te muusikaelu selline etalon või, või embleem või ikoon. Ja eks neid kokkuvõtteid veel hulganisti, kes aga selle kanali enda jaoks lahti teeb, see hakkab leidma ohtralt erinevaid kokkuvõtteid ja värke, aga kui palju sina oled mõelnud selle peale, et, et mis see kümnend on olnud või et või mis iseloomustab seda kümnendit kasvõi sinu jaoks isiklikult oled sa natukene mõelnud sellele juba? Selle dekaadi teemaga on, on selles mõttes huvitav, et ma kuidagi loomulikult saan aru, et see muutus on nüüd tulemas, et 2020 on, on ees ja see on uus, selline ilus ümmargune number tegelikult 2020 on veel veel kuidagi eriti ilus ümmargune number. Aga ma jõle vist üldse kordagi mõelnud, et huvitav, mis siis nüüd selle viimase 10 aastaga juhtunud on või muutunud on või tulnud on, ma ei. Võib-olla see on, sellepärast ma olen kuidagi hästi-hästi tihe, detsembrikuu on olnud ja varasematel aastatel ma olen hästi palju nagu ühe aasta kontekstis küll tagasi mõelnud sellele, mis ma ise nagu teinud olen. Mis, mis on nagu hästi läinud, mis võiks paremini olla läinud. Aga, aga seda, et ma mõtleks või ma üritan nagu isegi minna ajaloos tagasi, et kas ma üldse olen mõelnud kunagi niimoodi, et, et nüüd on mingi suur ajaperiood läbi saamas mingi pikem periood näiteks 10 aastat ja ja mis sellega siis nagu maailmas muutunud on? Mul on selline tunne, et ma ei ole seda üldse teinud, ma kardan, et kui olid aasta, kui, kui läks aastast 1999 läks aastasse 2000, siis ma olin natuke liiga noor, et selliseid teemasid nagu väga-väga laiemalt mõelda, lihtsalt oli selline huvitav ja äge. Ja, ja kui oli aasta 2009 läks 2000 10-ks, siis ma tõesti, ma isegi nagu ei ei tea, ma mõtlen, et äkki mul on olemas nagu selline suurepärane tööriist maailmas nagu, nagu Facebook ja, ja aastal 2009 kindlasti juba postitasin sinna. Ja siis ma mõtlen, et huvitav, mida ma kirjutasin 2009 detsembris. Ja ma ei näe siin mitte midagi, mis viitaks sellele, et ma läksin kuidagigi mõelnud sellele, et mis siis mis siis nagu, mis siis nüüd juhtus selle viimase 10 aastaga. Täitsa naljakas kohe. Aga kui sa nii ütled, siis ma hakkan mõtlema, et ma ise samamoodi pole vist mitte kunagi mõelnud niimoodi kümnendite lõikes. Ehk siis praegu on esimene kord, kui ma olen üldse püüdnud kuidagi hakata mõtestama enda jaoks sellist ajaühikut nagu 10 aastat, et mis seda iseloomustab või mis on seal olnud nagu märkimisväärne iseloomulik, eriline. Ja täpselt nii, nagu sa ütlesid, üheksakümnendad lihtsalt läksid mööda, sest me olime lapsed või noh, olime lapsed, olime teismelised, nullindad jällegi ma ei mäleta, et 2010 oleks tulnud mingisuguse erilise sellise kokkuvõtte hetkega, kõik lihtsalt jätkus kuidagi ja nüüd 2010 kuni 2020 on esimene kord, kui ma huvitun isegi sellest, et et kas on olnud mingi midagi sellist märgilist, kas on olnud mingisuguseid mingeid siukseid, käänakuid või mingeid ootamatusi, tuid, arenguid kuskil valdkonnas, mis mind huvitab? Ma ei tea, üks nendest valdkondadest, mis mind huvitab, ongi ju tehnoloogia näiteks on ju ja kui ma vaatasin seda taimi Edetabelit nii-öelda 10-st kõige märkimisväärsemad tehnilisest vidinast mis iseloomustavad kümnendaid siis siin ongi, läheb niimoodi. Algus on 2010, äpp laibad, siis on 2012 Tesla model S auto. Sellele järgneb plasperib Hay Aastast 2012. Ma tean, et sina oled sellega mässanud, sa ehitasid endale mingisuguse mängu konsooli või mingisuguse mänguarvuti sellega põhimõtteliselt ja siis Google Ground käest, mis on ka vidin, mida ma olen just nimelt sinu juures näinud. 2013 oli siis kroom käesti ilmumisaastat mjaa i Phantom selline droon aastast 2013, kusjuures kusjuures droonid tõepoolest, on küll üks selline tehnoloogiline vidin, mis nagu varem varem nad ei, ei lennanud igal pool ringi niimoodi. Et see on täiesti asi, mis on tulnud kuidagi nüüd selle 10 aasta jooksul, mis, mis praegu lõppemas on. Amazon Ecot mainitakse siin aastast 2014 2015 tõi meile Apple Watchi. Sellise nutikella nagu Apple Watch 2016 tõi meile Apple'i poodi kuidagi väga kaldu, on see asi nagu väga-väga Nintendo Switchi aastast 2017, võin alla kirjutada absoluutselt jaa, ja viimane ära mainitud vidin, siin on siis aastast 2018 Xboxi pull, et mida saavad kasutada inimesed, kes tavapärast sellist standardpulti kasutada ei saa. Kelle keha ei võimalda seda siis või kehalised liikumis võimalused, ühesõnaga Ma ei tea, imelik nimekiri, ma ei oska midagi sellelt otseselt arvata peale selle, et jah, Tesla küll sisenes meie teadvusesse sel kümnendil, see on küll kindel, et Eslast sai mingit sorti selline meem lause põhimõtteliselt meie meie ajudes, eks ole, mis, mis kuidagi saavutas oma haripunkti ilmselt sellega, kui, kui Tesla auto saadeti orbiidile saadeti kosmosesse ja automakist mängis David Bowie. Kalises David Bowie, Space Oddity vist, mis seal mängis, eks ole. David Bowie lugudest oli küll, kas oli Life on Mars või Space Oddity, ma täpselt. Mäletan, ma ka ei mäleta täpselt. No igal juhul, David Bowie mängis seal pea ja noh, siis võtsin väga eriline konsool, aga muus osas mulle tundub, et see nimekiri võiks olla ka siin võiks ka teha nagu 900 erinevat teistsugust nimekirja. Jah. Ütleme, et ega ta nagu halb nimekiri otseselt ei ole, et noh, oleneb, mida on tahetud öelda, et noh, tõesti need tehnoloogiad, mis siin, mis siin välja toodud on ütlevad, ütlevad midagi selle kümnendi kohta, need mõned nendest on tehnoloogiad, mis, mis lõpuks ometi avasid mingi ukse noh, nagu näiteks Xboxi controller mõned neist on lihtsalt, et väga edukad olid kuidagi sellised, keegi ei oodanud neist midagi ja järsku said väga edukaks nagu nagu Nintendo Switch ja, ja tõi nagu terve terve teistsuguse lähenemise konsoolidele endaga kasvõi, või siis noh, nagu Eco või see Amazoni see eco, mis on siis nagu see nii-öelda ma ei tea, kuidas neid siis eesti keelt nutikõlar või nutikodu, nii-öelda keskseade või, või hääl, hääljuhitav nutipurk. Kindlasti. Purk hääljuhitav nutiburkan. Väga hea, et jätame selle või siis need droonid ja, ja noh, Rasperifay, kui siis selline nii-öelda väga suur tehnoloogiline areng, et tuua arvuti meeletult odavaks tuua inimestele, kes saavad sellega mässata, katsetada, proovida ta noh, siin siin siin on võetud, sellised huvitavad huvitavad näited nendest suundadest, kuhu tehnoloogia sellel viimasel 10-l aastal on, on liikunud, aga minu jaoks. Kui ma, kui ma võtaks seda, et mis on tehnoloogiamaailmas oluliselt viimase 10 aastaga muutunud siis põhimõtteliselt ma jätaks täielikult kogu selle nimekirja kõrvale. Sest sest minu jaoks need asjad ei ole nii olulised. Ja, ja minu põnev, jätka, kui ma mõtlen sellele, et mis siis nüüd tuleb, mis siis on nagu selle viimase 10 aastaga tõesti oluline olnud siis siis nutitelefon teatud mõttes on ikkagi kuningas hoolimata sellest, et ta, ta, ta on vanem aga mascrollisin tagasi siin ja vaatasin, millal siis ma rohkem hakkasin Facebooki postitama ja see oli aastal 2010 2010. Ma hakkasin postitama Facebooki. Jaa. Ja siis selle kümnendi ma ei teagi, millal täpselt millal täpselt tuli Instagram, äkki ja kusjuures ma vaatan, et 2010 aastal tuliga Instagram ja nutitelefonide kaamerad hakkasid just siis väga heaks muutuma või mõistlikuks, umbes siis tulid need nokia mingisugused uskumatud. Ma ei tea, mitmekümnemegapikslise kaamerad välja, et see, kuidas me sellel kümnendil liikusime sotsiaalmeedias, eriti nagu kuidas meie telefonidest sai. Et kui varem oli telefon, seade, millega helistada nagu kuidagi ühele sõbrale, Me telefon tõi meid lähemale inimestega, kes on muidu kaugemal nendega suhelda, siis nüüd sellel kümnendil meie, meie telefon, tõimeid esiteks nagu kogu maailmale lähemale tõi meid oma sõpradeks pidele, peregruppidele, kellel iganes lähemale ja avardas väga-väga suurel hulgal seda infohulka, ma mõtlen nii nagu koguselt näiteks postitusi, mida sa saad teha, kui ka seda infohulka, mida ma mõtlen, et kui palju megabaiti andmeid me saame edastada erinevate piltide videode kujul ja kui lihtsalt, et see on minu jaoks võib-olla selle noh, me alguses korra rääkisime, et, et me ei ole nagu kumbki väga palju seda kümnendi konteksti mõelnud või tajunud. Aga aga antud kontekstis on ainuke loogiline asi, mida mina suudan selle 10 aasta kohta öelda, mis, mis minu enda jaoks oli. Võib-olla kõige suurem muutus ja, ja mis mu elu täna nii veel väga tugevalt dikteerib, on just see, kui palju ma olen hakanud kasutama sotsiaalmeediat ja, ja mida mul on võimalik läbi selle jagada ja, ja teha ja, ja, ja rääkida. Ja sul on õigus, sotsiaalmeedia, mis on igal pool inimestega kaasas, nende taskutes see muutis ju päris oluliselt inimeste sellist elurütmi isegi. Sest, et ütleme, nullindatel, kui ma mõtlen nullindatel, siis minu võimalus olla internetis võimalus suhelda teistega interneti kaudu avanes ikkagi väga konkreetsetes tubades, kus, kus olid lauaarvutid ja sellised toad olid näiteks ongi noh, koolis oli arvutiklass näiteks. Ja siis kodus oli näiteks arvuti, mis mingil hetkel ühendati internetiga ära, et ühesõnaga, selleks, et minna. D ja saata kirju või, või ma ei tea, mängida mingit mängu, selleks oli vaja minna ühte konkreetsesse kohta. Aga kümnendad selles mõttes on tõesti selline. See on vist esimene kümnend siis kus me oleme nagu konstantses kontaktis ja see muidugi muutis inimesed ka tekkis selline asi nagu, mis sellise mingi nutikael või et, et inimesed nagu hakkasid pidevalt, et kõik, et kõigil on pilk maas, on nüüd 10 aastat või, või natuke rohkem kui 10 aastat. Sest et nagu inimesed pidevalt vaatavad allapoole oma peopesa poole, peopesa peal, loomulikult on siis nutitelefon, kust saab lugeda erinevaid uudiseid, sõnumeid, vaadata, pilte, vaadata videoid, ühesõnaga et meil on nüüd niisugune vidin kaasas, mis ei lase meil kordagi tunda igavust. Ja mis pidevalt, et, et kui me, kui me seda vidinat välja ei võta, siis ta hakkab taskus sügelema. Ja siis siis on vaja võtta see vidin välja hakata vaatama, et mida uut ikkagi, et kas on teavitusi, kas on juba teavitusi? Kusjuures igavus on nagu väga-väga hea sõna siinjuures välja tuua, aga teine asi, mida ma ise olen mõelnud, on nagu väsimus, et et just seesama nutikaeliasse täiesti märkamatult ekraani passimine igasuguses, ka täiesti ebasobivas kontekstis on minul seotud vägagi palju väsimusega. Et sellises täiesti normaalses olukorras ma ei saa aru, kuidas on inimestel võimalik kõndida mööda tänavat, olla väljas, maailmas kõndida võib-olla isegi autod Eesti üle ja samal ajal vaadata nutitelefoni poole mitte üldse vaadata, mis, mis, mis ohud näiteks võivad ümberringi olla siis kui ma olen väga väsinud ja, ja tülpinud tüdinenud kuidagi siis ma teen ise sedasama, ma olen avastanud ennast sellistes olukordades, et ma lihtsalt maju on mingisuguse autopiloodi peal ja tahab ennast ennast kuidagi, ma ei tea, lohutada või, või, või, või toita selle dopamiiniga, mida, mida ma saan sellest, kui ma lihtsalt vaatan jälle, mis, mis suut nagu minuni minuni jõudnud on. Et, et see on nagu huvitav, aga jah, ma arvan, et vähemalt kui mina peaksin nagu ühe tehnoloogiamaailma tegelikult noh, samamoodi see kõiki meie popkultuuri meelatult mõjutanud, et kui ma ühe tehnoloogilise asja tooksin välja, siis ongi just see, et kuidas sotsiaalvõrgustikud on või kuidas sotsiaalmeedia laiemalt on, on, on meid mõjutanud ja siia võib sama samamoodi Instagrami ja Facebooki kõrvale tuua Youtube'i mis, mis mõjutab ju peaaegu täielikult seda, kuidas me täna meediasse suhtume, seda tarbime. Ma olen teinud, ma vaatasin, et ma olen teinud 31. oktoobril aastal 2010 väga märgilise postituse, mille sisu on, et mais pation vist vajunud igasugusesse unustusse ja siis sinna lõppu pandud lause uus mais Station Facebook küsimärgiga. Et ilmselt siis siis nii oli. See on nii naljakas ja see sedasorti postitus ei meenuks mitte eales enam tegelikult kui sul poleks võimalust seda sealt niimoodi üles otsida, sest et väga raske on viia end tagasi sellesse sellesse punkti, kus sul ei olnud infot selle kohta, mis edasi sai või noh, see on nagu taglaskauplandil on üks selline noh, tal on selline. Plakatite seeria, mis on lihtsalt siuksed, ühevärvilised, plakatid, mille peal on suur tekst, tavaliselt niisugune üks lause, näiteks niimoodi suurte mustade tähtedega ja üks üks plakat sealt seeriast on selline, et, et seal on kiri, ain, mis Maithi internet, Prein. Ehk siis, et ma igatsen oma internetieelsel ajal. Me paneme, ma panen selle saate märkmetes sega, kui mul õnnestub see üles leida popkulturistid punkt com on see lehekülg, kus te leiate kõik meie saate märkmed juhtuma ka. Ja et et väga raske on meenutada, et mis see oli, mis, mida ma teadsin tollal ja, ja kust jooksis mu teadmiste piir või noh, saad aru, et tagasi vaadates tekib selline tunne, et just justkui oleksime kogu aeg niimoodi elanud, kuigi see on nagu ilmselge illusioon. Aga kuulame vahelduseks Craimsi, keda Vaiss nimetab siis kümnendi artistiks. Siin on tema kõige uuem üllitis for ei. See oli Craims vais kammi sõnul kümnendi artist ja pala oli for ei ämm. Enne kui me läksime muusika pausile, meenus mulle veel, et et Ivo, kui sa mainisid seda sotsiaalmeediatõusu ja seda, kuidas, Kuidagi sidus meid kokku niimoodi, nagu me varem kunagi polnud olnud kokku seotud ja pani tegi meid dopamiini sõltlaseks. Siis mulle meenus ühtlasi veel see ka, et sa mainisid Youtube'i, siis see tuletas mulle meelde, et üleüldse voogedastusteenused, kui sellised voogedastusteenuste tõus. No eks, eks need ju said alguse ikkagi. Nullindatel vaatan, guugeldan, kirjeldati Youtube, millal Youtube nagu eetrisse läks, nii-öelda tuli veits varem. Vikipeedia sõnul 2007. Jõudsime asutati 2005. Ehk siis nullindatel keskel, okei. Ja ma vaatan, et näiteks muusikamaailma raputama tulnud Spotify muusika voogedastusteenus, Spotify asutati 2006. Noh, juriidiliselt aga, aga, aga samas on Vikipeedias kirjas, et, et see see Lonshiti või siis või see läks käiku nii-öelda aastal 2008. Ehk siis ikkagi, et ühesõnaga, et jaa evatega Aifownio oli vist 2000, see umbes nagu esimene tuli. Et, et ütleme, seal nullindatel lõpus, said need jah, 2007 said need erinevad vidinad ja platvormid alguse, aga ütleme Kahe tuhandekümnendatel tõusid need kõik tõeliselt lendu või kuidagi hakkasid täielikult domineerima, vähemalt selline mulje jääb mulle kui nende vahendite kasutajale näiteks kui, kui mõtlen nullindatel veel, et mis seal oli, mis oli sellele ajastule veel iseloomulik või sellele kümnendile iseloomulik ajastu on võib-olla liiga suur sõna siis teleka vaatamine, televiisori vaatamine on kui, kui, kui harjumus näiteks see, see, see veel oli mul olemas nullindatel nullinat esimeses pooles vähemalt aga kahe tuhandekümnendatel ma, ma pole enam televisiooni, ma ei vaata või no ma vaatan nüüd mingisuguseid üksikuid saateid, võib-olla, aga neidki pigem kas järelvaatamisest või siis või siis üleüldse pole tegu saadetega, mida nii-öelda nagu telekanalites näidatakse, vaid ma vaatangi neid Youtube'ist, Netflixist, et ühesõnaga voogedastusteenustest. Et see on küll oluline muutus näiteks, sest et praeguseks ma olen sellega juba nii ära harjunud või ma olen niivõrd ümber harjunud, et ma ei suudaks, ma, ma ei. Ma olen tegelikult isegi segaduses, aga kui ma satun kellelegi külla, kes, kelle puhul ma näen, et siin peres vaadatakse telekat, mul tekib selline tunne, et et mis toimib, mida te sealt vaatate? Võrreldes on nagu, see on nii imelik tunne, näiteks kui ongi, et näiteks mängib mingisugune film, ütleme no kasvõi jõuluajal, eks ole, hakkavad tulema jälle tai harid või juba on tulnud ilmselt mingeid tai hardi, kõik osad üksinda kodus kõik osad. Et kes vaatab neid filme kodus reaalselt mingisugusest mingist telekanalist, kus lastakse nagu 12 minutilisi reklaame sinna vahele. Miks, miks sa teeksid endaga midagi selle eest, kui sa tahad nautida seda mõnusat lapsepõlve lemmikfilmi, siis miks sa peaksid üldse nagu valima selle variandi, et sa, et sa vaatad seda selliste rämedate katkestustega, kus nagu kõige toredamate kohtade peal vahepeal hüpata selle mingit pesupulber näkku, lihtsalt? Et noh, ma ei tea, see on aga, aga see on miski, mis on 2010.-tele kindlasti iseloomulik nagu tele telelõpp minu jaoks sisuliselt. On kindel, et, et. Mina ostsin ka e-lugeri sellel sellel kümnendil, need, mis, mis on lõppemas, ma ei tea, minu meelest ta on vist natuke vanem kontseptsioon või noh, oleneb, kus. 1007 jälle guugeldan 2007 sama aasta kui Aifoun, aga tõepoolest vist minaga hüppasin paati ikkagi nüüd kahetuhandekümnendatel. Reedestest teenustest rääkides siis see kümnend on neid vorminud väga oluliselt ja ma arvan, et, et teatud mõttes kõige olulisem kümnend nende jaoks saab olema järgmine tulev kümnend, sellepärast et see areng on kuidagi niimoodi olnud, et Netflix ju alustas DVD ja Blu-ray plaatide nagu sellise postiga, et noh, nagu tavapostiga saatmisfirmana ja just Videolaenutuspostid. Täpselt, et sa said, said öelda neile, et ma tahan seda film, vaata, nad saatsid sulle nagu plaadi koju ja siis sa panid selle oma plaadimängijasse ja vaatasid seda, saatsid plaadi tagasi. Ja 2010. aastal nad liikusidki siis just selle voogedastusmudeli nii ja siis kümnendi teisel poolel või tegelikult vist vist natuke varemgi said hakkasid ise oma sarju tootma ja, ja täna, kui mõelda sellele, mis on Netflixi nagu kõige-kõige tugevam osa, siis nende enda sarjad, nende enda filmid. Jah, sinna kõrvale on tulnud ju nüüd terve trobikond uusi ja, ja natuke vähem uusi voogedastusteenuseid, et tõesti see kogu see olukord, kus varem maksime erinevate kanalite rakettide eest on põhimõtteliselt läbi saanud ja, ja nüüd me hakkame varsti maksma erinevat robikonna voogedastusteenuse eest, et et näha kõike, et me maksame natuke Netflixi leeme, maksame natukene Amazoni leiame, maksame natuke Disnylejamaid, Eich jõule ja nii edasi ja nii edasi, et kõikide nende siis sarju ja filme vaadata. Ja, ja noh, lõpuks siis võib-olla maksame natuke Youtube'i ka, et seal vähem reklaame näha, sest tegelikult samamoodi, et kuigi Youtube sai alguse varem, siis, siis see, kuidas ta sellel kümnendil kujunenud on oluliselt olnud ikka mõjutatud selle poolt, mis juhtus voogedastusteenustega jutu valguses oli ikkagi selliste lühiklippide naljade jagamise koht suuresti. Aga täna on ta ikkagi selgelt üritab olla siukse pikka vormi pikka vormi platvorm, kus siis inimesed teevad mitmekümneminutilisi videosid ja, ja sarju ja, ja nad on ise üritanud ka Youtube reet kontekstis maksta erinevatele populaarsematel Youtubeeritele, et nad kohe teeksid siukseid, et noh, põhimõtteliselt siukse nagu sarjana mõeldud mõeldud videosid, et et see on, see on huvitav, aga jällegi noh vähemalt mu enda meelest see, see areng on meil alles nüüd, kui algamas, et me, me tajusime toimusid sellel kümnendil mingid väga suured muudatused. Aga see mingi stabiilsuse tekkimine nagu teatud mõttes sotsiaalvõrgustikega on, on juba tekkinud toimub ilmselt järgnevatel aastatel, kui, kui nüüd mängida seda täiesti mõttetute ennut ennustamise mängu, aga mis saab edasi, sotsiaalmeediast on omaette küsimus, sellepärast et. Mõtlesingi seda ütles, ütlesid, et stabiilsus mainisid sõna stabiilsust samas lauses sõna ka sotsiaalmeedia ja mulle tundub, et need ei käi kokku. Ma ise hakkasin mõtlema. Et ma nagu tahaks mõelda, et sotsiaalmeedia nüüd on nagu edasi edaspidi nagu rohkem langusteel, et äkki me saame kuidagi sellest sellest võrgust nii-öelda välja, kui siin hakata osavaid sõnamänge tegema. Kusjuures mul ongi selline kõhutunne, et algav kümnend noh, minu jaoks isiklikult, mis iseloomustab, võib olla muutusi minu harjumustes, et siis algav kümnend võib-olla võiks olla selline kümnend, kus ma kus ma kasutan sotsiaalmeediat vähem või, või, või vähemalt kui ma jah, ühesõnaga, et ka ajaliselt vähem aga ka teistmoodi selles mõttes, et, et, et ma ei näe enam mõtet, miks jagada seal kõike. Sest et alguses tundus see kõik nii lahe ja süütuse tundus olevat miski, mis on noh, et see on lihtsalt üks selline vahend, mille abil hoida end kursis oma sõprade käekäiguga ja ühtlasi anda neile kuidagi vahepeal märku, et kuidas minul läheb, eks ole, mis on täiesti noh, see on, see on nii inimlik, kui üldse olla saab. Aga mingil hetkel toimus ikkagi mingisugune. Ühesõnaga, mingil hetkel hakkas koitma kõigile inimestele üle maailma, et kõik ei ole vist päris okei sotsiaalmeediaga ka või kuidagi, et see, mismoodi algoritmid meid mõjutavad ja manipuleerivad meiega ja mismoodi Kaotab oma tagant konteksti ja muutub siis millekski muuks, ootab iseenese vastandiks. Kuidas, kuidas see kõik tekitab nii palju segadust isegi nagu ühiskondlikud poliitilised poliitilisel tasandil. Et see kõik loomulikult on, on teinud ettevaatlikumaks ja ma kusjuures värskelt sain ka suure lugemiselamuse. Lugesin sellise autori nagu Charet kaubeki raamatut heiti internet, mis on romaan, kuigi pealkirja järgi võiks arvata, et võib-olla see on lihtsalt mingisuguse blogija vihakõne näiteks kolmesajaleheküljeline, aga ei, see on väga terane ja teravmeelne romaan põhimõtteliselt ka sellest, et mida sotsiaalmeedia ajastu ja, ja, ja selline sotsiaalmeedia internet on meiega teinud meie kui ühiskonnaga tegelikult seal jälgib, siis raamatu tegevustik jälgib ka seda või manab meile ette väga ilmeka pildi sellest, kuidas San Francisco linnana muutus selle sotsiaalmeedia tõusu tagajärjel, et kuidas mingi ajani veel lähi lähiminevikus oli selline friikide ja boheemlaslik lemmiksihtpunkt, sellise, kuhu kõik olid oodatud, see oli väga-väga-väga mitmekesine linn, seal elas igasugu rahvast. Ja, ja kuidas me oleme nüüd jõudnud kuskile teise äärmusesse, kus linn on vägagi. Ühesõnaga, et, et see on üks Mitmed inimesed väidavad, et, et pole olemas praktiliselt nagu jõledamaid kohta, kus tajuda rikaste ja vaeste vahelist ebavõrdsust. Et San Francisco, mis kunagi oli selline nagu lahe, lahe, lahe, ilus linn, kuhu kõik olid oodatud, on, on nüüd muutunud selliseks nagu. Ma ei tea neoliberalismi selliseks nagu mekaks natukene ja noh, loomulikult ongi seal ju seal pesa kõikidele suurtele tehnoloogiaettevõtetele, see on see koht, kus see, see on, see mordor kus on, kus on kõik need olulised peakontorid, mis mõjutavad inimeste elu üle terve maailma. Ja, ja loomulikult, kuna see on muutunud selliseks tehnoloogiad keskuseks maailma mastaabis, siis on ka üürihinnad seal muutunud sellisteks, et ükski normaalne inimene ei saaks seal tegelikult sisuliselt elada või, või kui, siis ainult tänaval. Ühesõnaga soovitan seda romaani väga inimestele, kes näiteks armastavat Kuretwonne kutti lugusid. Sest et täiesti õigustatult, minu meelest on ka seal vähemalt see see versioon raamatust, mille mina ostsin, seal oli kaane peal kui selline tsitaat, et kõhupekk on kuidas sa leiad internetiajastu pannakut ja noh, see ühesõnaga kuidas iga oleneb, mis su maitse-eelistused on ja nii edasi ja kas mõjub selle eemaletõukavad või mitte, aga igal juhul ma võin öelda, et et kui sa vähegi Vannakuti armastad, siis see on vägagi väljateenitud selline kiitus või, või võrdlus tõepoolest väga teravmeelne, väga humoorikas ja samas väga nagu lõi kav lõikavalt tõeline selline sissevaade sellesse ka ühtlasi, et kuhu, kuhu me oleme omadega jõudnud. Sotsiaalmeediatöötajatena põhimõtteliselt, sest et sisuliselt raamat selgitab sulle ära, et me kõik töötame Facebooki ja kuhugile heaks sisuliselt, et me, et meie igapäevane tegevus on see, et me arvame, et me toidan oma edevust, mis sisuliselt tegelikult on ka tõsi ja, ja me ja me hoiame sidet oma lähedastega, mis on ka tõsi jagame nendega seda, mis on meile elus oluline. Aga ühtlasi toodame tasuta sisu. Põhimõtteliselt me toodame tasuta uudiseid suurkorporatsioonidele kes tänu sellele saavad teenida reklaamitulu järjepidevalt ja saavad seda kasvatada ja selleks, et teda kasvatada. Nad mudivad oma algoritme pidevalt selleks et inimesed oleksid veel aktiivsemad sotsiaalmeedias ja, ja selleks, et aktiivsust tõsta, on vajalik see, et inimesed oleksid aina rohkem, et nad tunneksid ekstreensemaid emotsioone, sest see paneb tegutsema, paneb häält tegema. Ühesõnaga on vaja, et sa oleksid kas väga väga heas tujus või väga-väga halvas tujus, väga endast väljas ja see paneb sind jagama siis vastavaid linke, kuulge, vastavaid lugusid. Sõnaga. Motiveerid motiveerib sind tootma veel seda sisu juurde, et saaks veel rohkem reklaame näidata, veel rohkem tulu kasvatada. See erinevus, mis on inimeste enda eesmärkide ja soovide vahel sotsiaalmeedias ja nende firmade, kes meile neid teenuseid pakuvad see on tegelikult väga noh, nagu sa ka ise ütlesid, et aina aina lõhenev, ehk siis meie soovid muutuvad aina enam kaugemaks sellest, mis on, mis on nende ettevõtete soovid meiega ja, ja see on selles suhtes tekitav, et noh, eks, eks eks paljud nendest firmadest on kõik alguse saanud. Tõesti, võib-olla sellisest natukene California likus sellisest entusiasmist, et teeme midagi huvitavat ja, ja vaatame, vaatame, kuhu see kõik välja viib. Aga noh, see on seal viinud kohta, kus. Ma ei tea, see kõlab kuidagi klišeelikult ja liig dramaatiliselt, aga, aga me oleme teatud mõttes kõige selle üle kontrolli kaotanud. Ja me oleme rääkinud ka siin saates korduvalt sellest, kuidas meil on tunne, et me peaksime kuidagi paastuma sellest sotsiaalmeediast või, või, või vähendama ja ära liigutama, aga aga selle teebki keerukaks seesama nagu, kui vaadata eripära, et sotsiaalmeedial tõesti on kasulikke kasulikke omadusi ja, ja kui, kui mõelda nüüd edasi siis ma loodan, et äkki äkki järgmine kümnend toob meile mingisuguse, mingisuguse lahenduse sellele, kuidas seda tasakaalu paremini oma oma elu ja, ja oma sotsiaalmeedia vahel nagu leida. Et kas on siis mingisugune uus uus lähenemine interneti kasutamisele, sest täna on, on selge, et interneti peamine kasutus meediatarbimise kõrval ongi, ongi sotsiaalvõrgustikud või siis me ise kuidagi kasvame, kasvame natukene targemaks selles osas, sest ma praegu olen siin natukene rullinud läbi omaenda postitusi tsirka 10 aastat tagasi ja mõelnud, et ikka küllaltki palju igast piinliku värke. Samas on ka väga palju põnevaid asju, saab näha, mis, mis mingil ajahetkel mind huvitas, aga siin jällegi sellest dekaadist rääkides ele üldisemalt. Väga paljud asjad, mis tundusid tol hetkel väga olulised, on täielikult unustusse vajunud ja, ja ei ole enam ei olulised, ei huvitavad ega relevantsed, et see on, see on võib-olla kõige huvitavam, see on ka üks pool, miks ilmselt ma ei ole väga palju neid kümnendi kümnendi mõtteid mõlgutanud, et ma ma võiksin küll võtta, kätte uurida ja kirjutada ja mõelda, et mis on näiteks minu, ma ei tea, ütleme, parimad või lemmikumad, albumid sellelt dekaadilt või filmid või lemmikvidinad. Viimase 10 päeva jooksul, mis on toredamad algul Ma ajan siin lihtsalt inimesi närvi, et ma kasutan dekaadi ja kümnendit nagu samatähenduslikult sest kõnekeel on, on vaba ja jääb vabaks. Aga vau. Ma just ma mõtlesin, et ma rõhun sinu, et kui ma saate alguses solvasin sind mitmel korral kuidagi ilmselt siis nüüd ma mõtlesin, et ma teen siukseid, tugevaid steitment, teid, mis, mis võiksid sind kuidagi nagu rõõmustada. Et ikkagi sul oleksid ka ilusaid jõulud, sest aitäh, noh, ma, ma tahan siiralt, et sul oleksid ilusad jõulud. Ja nüüd mul läks mõtte mõttelõng täiesti kuhugi eemale, aga ühesõnaga jah, nimekirjad, et noh, ma, ma nagu ei näe väga palju mõtet nendes nimekirjades, sest tähtsam on see, mis praegu on oluline ja, ja mis edaspidi tulemas on. Ei, minu arust see äge mõtteaine alati on, loomulikult need nimekirjad panevad vaidlema ja, ja seal on. Ja need nimekirjad on ka äärmiselt subjektiivselt ei maksa unustada, et isegi kui nimekiri ilmub kuskil nii-öelda näiteks aja kirjat Haim tähe all, siis see ei tähenda seda, et terved taimi, toimetus, ma ei tea, mitu 1000 inimest seal töötab, on ju, et kõik nüüd nagu jõudsid konsensusele, et see on lihtsalt põnev mõtteaine ja ma arvan, et me mõtleme sellest kõigest veel edasi. Meil on veel raadio kahe lainepikkusel üks saade jäänud, see läheb eetrisse nädala pärast inimestele, kes ei tea, millest me praegu nüüd niimoodi räägin, siis Ivoga liigume raadio kahe lainepikkuselt ära parandada, kui olude sunnil, sest et me mõlemad hakkame järgmisest aastast elama, noh, Ivo juba elab Eestist väljas ja mina hakkan samamoodi oleva raadio kahes stuudiost väga kaugel, mis teeb lihtsalt liiga raskeks siin stuudios olemise iganädalaselt, nii et kui te tahate hoida kätt pulsil ja Te tahate teada, kus me edaspidi olema, kust neid saab kuulata, siis iroonilisel kombel ma pean nüüd ütlema, et kes veel ei ole laikinud meie Facebooki lehte popkulturistid ja kes veel ei jälgi meid twitteris ja kes veel ei ole käinud meie kodulehekülg pokultuurist, punkom, popkulturistid, punkt com siis nüüd on viimane aeg seda teha ja, ja panna igale poole linnukesed kirja, et meid jälgite ja näete, sest et järgmisel aastal me siis anname nende kanalite kaudu märku, et kust ja kuidas meid üles saab leida. Me ei hakka enam olema selles samas. Samas tiidis inimestele siis, kes meid näiteks podcasti kujul kuulavad, siis piir muutub. Aga meie saadet jääb lõpetama. Vaissi sõnul kümnendi artist, kuraims palaga jäliti ja kohtume järgmisel nädalal pidulikus. Raadio kahe lõpusaates. Kohtume.