1863. aastal valminud Kärdla kivikirik on saanud uue katuse põranda ja küttesüsteemi ning peab nüüd sooja. Ees ootavad välisviimistluskäärkambri korrastamine ja veel mõned väiksemad tööd, jätkab Kärdla Johannese koguduse juhatuse esimees Tiit harjak. Kokku oli meil arvestatud umbes 1,1 miljonit, suurusjärk muutunud ei ole, et võib-olla saame isegi pisut vähemaga hakkama. Aga praegu on veel puudu pisut üle 100000 euro, ainult. Kärdla kiriku sihtasutus loodab jätkuvalt annetajate abile seni on raha saadud riigi reservfondist, riigikogu katuserahast, omavalitsuselt, pühakodade programmist, eraannetajatelt, kelle seas on kiriku renoveerimise idee eestvedaja ettevõtja Enn Kunila. Tööde käigus selgus ka üllatavat. Näiteks on kirikupuidus sammaste sisse kunagi augud puuritud. Mingil ajahetkel oli keegi hoones aga püssi paugutanud. Ühte kuuli auku võib näha kroonlühtri veel praegugi. Koguduse õpetaja sõnul on erinevus remondieelse ajaga võrreldes suur. Jätkab Kärdla Johannese koguduse õpetaja, preester hüllo. Kristjan Simson. Noh, eks see peamine vahe on kindlasti see, et, et kirik on soe, et see eriti talvisel ajal on ikka väga suur vahe. Teiseks on muidugi kadunud ka oht, mis siin varem valitsuses, et et ühel päeval altarit astudes kukud läbi altari põranda Jõuluperioodiks avati kirik ajutiselt taas rahvale, igapäevane koguduse elu saab siin jätkuda peale ehitustööde lõppu. Päris valmis loodetakse kirik saada 2020. aasta juuniks. Tiit. Harjak ütles, et aastate eest alustades tundus see, kuhu praeguseks jõutud on lausa uskumatu. See see tundus ikka üsna üsna ilmvõimatu ülesanne. Aga tänaseks on jah see viimane ots ainult jäänud ja nüüd on jah, ainult veel koera sabast üle saada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Kärdla.