Võrk on, geenime ei ole kunagi üksi, esitab Eesti raadio estraadiorkester Rostislav nõrkulovi juhatusel. Esitab estraadiorkester rastist lahner Kuulovi juhatusel. Need sõnad on kõlanud. Raadiolainel loendamatuid kordi. Neid on korranud moskva kõigi vennasvabariikide ja paljude välisriikide raadiote diktoreid sellel vaimne heliplaatidelt. Nii on teadvustatud kontserdisaalides. 24. aprill tõmbas piiri, millest alates need sõnad jäävad vaid raadiolainete kanda ja kirjast lugeda. Kontserdilavastusena teadustust enam ei tule. Eluloo põhidaatumeid võib mahutada mõnele reale sündinud 11. oktoobril 1912 alustanud 10 aastasena viiulimängu õppimist. Lõpetanud Tallinna konservatooriumi professor Paulseni viiuliklassi 1933 samast aastast sõja alguseni ja pool Tallinna vabastamisele järgnenud aastat Eesti raadio sümfooniaorkestri aldirühma, kontsertmeister. Sellega paralleelselt sõjaeelsel aastakümnel tantsuorkestrite juhend, vaatamine ja kvarteti mäng. Suure isamaasõja-aastail Eesti riiklike kunstiansamblite džässorkestri dirigent ning alates 1945. aasta esimesest juunist Eesti Raadio estraadiorkestri dirigent 1954.-st aastast vabariigi teeneline kunstnik, 57.-st aastast orkestri peadirigent. Arvud on kuivad. Enam kõneleb muusika, mille pani kõlama Rostislav märkuulovi taktikepp. Enam võivad kõnelda dirigendist muusikust ja inimesest. Kolleegid ja sõbrad pikalt muusikuteelt. Seal on ka see eel, kuid ei nad siiski meil hinge. Hüvasti ei usu seda sest. Kes mulle öelda? Et üle ei mu medundest millesk neis L? Ja nagu väikse ased A oi. Miks nii? Veel kord? Miks miks see nii veel kord? Estraadiorkestri veteran Herbert kulm Esmakordselt oli mul saviga tutvus 27. aastal. See tundub olema nii palju tagasi, et umbes 50 aastat ma õppisin tehnikagümnaasiumis seal all ja minu juurde tuli ühel vahetunnil kaks noort meest. Ütles, nad on vestu poisid. Et hakkame nüüd tegema orkestrit, tule mängimas, teine nendest oli klaverimängija, Orlov oli ta nimi, siis koondasime kokku koosilised märkuulofoni, viiuldaja lahv klaverimängija. Siis oli siin veel Nelson trummar. Tantsuga madise võlli saksofoni, Porkmentrantletiga klasson, ilmer, tenorsaksofon. Ja oligi seal, kui kõik ja alguses seda punti kamandas, siis madis saksofonikehaga täna ei olnud püsiva, nii olemisega siis Gulf võttis selle juhtimise oma peale ja. Nii me siis elasime. Õppisime mängima nende foksikest ja valtsi ja tangot ja mis tantsupeo tarvis läheks. Ja saime siis mõningaseni oskuse kätega. Alguses oli küll tõesti väga vihane. Selle orkestriga oli ka oma nimi muidugi, tol korral oli moeks panna igasugust inglisekeelseid kõlavaid nimesid. Mõni kuu tagasi Rostislav mulle helistas ja kas sa mäletad esimesed orkestrid, kus me mängisime, et mis selle nimi õieti oli? Ma ütlesin, see oli ret reading Huud ta ütleb, et homse nimi tähendab. Me tol korral ka ei teadnud, mis see tähendab, see orkester tegutses mõned aastad enne, kui ta siis täiesti hingusele läks. Järgmine kokkupuutumine märkolohviga oli mul siis võru kandli suvemuusikaorkestris. See oli 1930. aasta kevadel. Kui kuidas tuli minu juurde, ütles, et meil on võimalus saada palgaline muusiku koht suvemuusikat tegema Võrru peal olid tavaliselt mänginud tugevalt muusikuid Estonia diaatorist. Millegipärast Kandle seltsi juhatus tahtis noori muusikuid saada. Selle suure orkestri eestvedajaks oli siis tookord viiuldaja Põder. Mark kuulavali selles orkestris viiuldaja oli siis ja esimese viiuli esimeses puldis. Peab ütlema, et meie saime väga lühikese ettevalmistuse, Tallinnas me ükskord kohale jõudsime ja hakkasime oma muusikat esitama, siis olid ajakirjanikud šokeeritud, oli publik šokeeritud. Kvaliteet on ikka kaugelt madalam, kui varem oli. Miks niimoodi? Andres ja juhatas nisust muusikud omale tellis ja. No siis reorganiseeriti see orkester oli umbes niisugune olukord, et kas sõita Tallinna tagasi või hakata teistmoodi töötama. Kandle seltsi juhatuse poolt ja Võru linnavalitsuse poolt tehti siis niisugune ettepanek, et mõrkulov hakkaksid orkestrit juhatama ja Põderistuksis esimesse pulti viiuli eriala. Et meil kulub, on noor energiline mees ja konservatooriumis õpib muusikasid eeldused igat moodi olemas ja tingimata teha iga päev proovi. Tuli välja, et Merkulofoni väga agar töömees organiseeris selle orkestrit täiesti ringi. Me tegime isegi kaks proovivaest päevas ja tulemused ei lasknud ennast kaua oodata, kosusime umbes paari nädala jooksul, kõik olid väga rahul. Muidugi hiljem, kui me siis tegime orkestri tuluõhtu, siis oli meil suur edu, oli aplausi, oli lilli. Ja muidugi, kui majanduselt sügise ära läksime, siis oli muidugi päris niisugune tore lahkumine ka meid tänati ja neil oli jumalast hea meel. Meil siiski õnnestus midagi teha. Kui õhtul oli kontsert läbi, siis vallatus oli ikka nii palju sees, noortel meestel, et midagi peaks neid küll ette võtma, umbes nii, nagu nüüd ütlevad mõned, et teeme 100 ja seened aga meie alkohoolikud ei olnud keegi. Siis otsustati, et seal on Jesse õunaaed, katsume mõne õuna kätte saada ja läksime siis ka vaikses linnas piine oli augustikuul. Tabasime ühte planku, et nüüd läheme sellest plangust üle, võtame siis mõned õunad, plank tuli maha, sest orkester oli korraga kõik on. Ja muidugi meie ehmatasime sellest, et see õunavarguse silla paika ei enam olnud tahtmist minna ja läksime igaüks oma koju. Aga ühele huvitavale naljale me saime siiski seal hääled sisse. Me olime näinud ühe akna peal seal ühte niisugust apteegipudelit, milles olid kirsid, seest mingisugune vedelik ka päeval, kui seal juhtisime ning räim räägid ikka siristan üks tore jook, mis seal pudelis on, kui saaks selle joogi kätte, siis peeti niisugune salanõukokku, et õhtul poole 12 ajal võtame mõned pillid ja mängime seal ukse taga. Soovime õnne ja nii edasi. Oli teada, seal elas üks üksik vanapoiss. Ja kõik see asi juhtuski nii märkulofoni viiulit ees. Mõningad pildid seal veel juures, kuue-seitsmekesi me olime, mängisime loo ära, uks tehti lahti, teretasin, soovisime palju õnne. Õnnesoovid, võeti vastu palati sisse astuda ja öeldi, väga tore üllatus, ei teadnud oodatagi. Ja muidugi see tore põnev sealt akna pealt toodi lauale ja me saime kõik sinna maitsta. Tõesti üks tore jook, magus ja, ja kuidagi stimuleeriv kant. Ja kui me olime juba küllalt kõvast vestelda küll Tallinnast ja Võrust ja muusikast mõningaid lootka vahel mänginud, siis ta ütles järsku, nii et see mees, kes seal elasid, aga tead, minul ei olnudki täna sünnipäev. Ja meie pidime siis vastuseks ütlema, kahetseda, et ja me teadsime ka seda, aga ei olnud muud põhjust pudelile lähenemiseks. Meie siis töötasime ka tantsuorkestriga Tallinnas, mille nimi oli meri Taipers ja selle naise hing oli õieti siis nõrk kuuluv. Meil oli väga palju mänge ja ma tean, et nõrk Kuuloppil oli ka majanduslikud küsimustega tegemist. Ta ei kaevanud kunagi, aga ta oli väga hästi riietatud, alati korrektne ja ta nõudis teiste käest ka korda. Tema oli siis niisugune orkestri juht, kes seisis viiuli ees püsti. Mängisime me mitmesugustes klubides päris nii regulaarselt. Rauda. Ja ta. Meist. Raske. Aasta. See seeme Onu mul ei unune eal, arglik. Eesti NSV rahvakunstnik helilooja Boris Kõrver Mina teadsin seda juba varem, kuna ma ise mängisin ka isetegevuslikus orkestris, siis meil olid ikka vahetevahel niisugust kokku puutumised. Aga isiklikult saime tuttavaks 1942. aastal suure isamaasõjapäevadel KUI Jaroslavlis organiseeriti Eesti riiklikud kunstiansamblid. Mind kutsuti tööle organiseeritavasse estraadiorkestrisse, mida alguses juhatas meil tenorimängija klarnet dist Jaan Cornell. Kuna märkul tol ajal oli sümfooniaorkestris, aga teades tema võimeid kerges muusikas, palusime teda võtta juhtimine enda kätte. Pealegi oli tema meie seas ainukene ütelda kõrgema haridusega muusik. Ja tänu temale kujunes meie orkestrist päris tubli kollektiiv. Mulle meenub just repertuaari tegemine, meil ei olnud kellelgi nootiliselt kaasas. Mälu järgi sai esimesed lood orkestreerinud ja eks meil kõigil oli rohkem head tahet kui oskusi kuid kuidagiviisi sai need siis ka orkestris kõlama pandud. Üks esimesi ulatuslikke maid, asju, mida orkestreerinud märk Kuulov oli Vladimir Padva eesti rapsoodian. See oli kirjutatud autori poolt klaverile. Kuid vajadus oli niisuguse kontsertnumbri järgi ja mul tuli siis paratamatult kase klaveripartii selgeks õppida. See pala oli meil õige kaua aega, oli kavas. Ja täienes meie repertuaar eelkõige just nõukogude autorite teostega, mida ka samuti tuli orkestreerida nii minul kui Kuulovel. Kuna märk, kuna meil olid suuremad oskused ja teadmised, siis tema käest sai alati head nõu enda teoste parandamiseks. Minu arusaamise järgi nõrk Kuulovi suur teene oli see, et ta suutis eri tasemega mängijaid, nagu me seal kokku olime sattunud, liita üheks küllaltki võimekaks kollektiiviks. Me olime ju väga pikad ajad, olime kontsertreisidel üks, viimane kestis 1943. aasta oktoobrikuust, Velikije Lukist sõitsime välja Kesk-Aasiasse ja me jõudsime tagasi sealt alles 1944. aasta aprillikuul, kuigi ta tervis oli juba nooremast peast võrdlemisi halb. Ei mäletan mina, tema oleks kunagi haige olnud, on väga vähestel inimestel tõesti, kes suudavad niisugust või? No ma ütleksin väga rasketes tingimustes veel jääda püsti, meil oli võimalus hästi lähedalt kokku puutuda mitte ainult kontsertlaval ja proovidel vaid ka vagunis, kus me elasime, ta oli kõigepealt väga hoolitseb oma välimuse eest väga paljud, siiski niisugustes tingimustes, kus ütleme, pesemise võimalused olid nii raskendatud, katsusid nii kergemini ütelda, läbi tulla, aga temaga temaga täna lavale tuli, siis oli ta ma alati nii nagu ootaksin, kohe triikraua alt välja tulnud. See oli üks asi, ta oli väga korrektne oma kolleegide vastu, ma ei tea, et oleks kellelegi kunagi halba soovinud isegi nendele, kes võib-olla teda kui nii dirigenti vastake, nii väga, nii ei osanud hinnata või ei osanud näha seda tööd, mida ta siiski pika aja vältel tegi ja mille üle me kõik rõõmu tantsime. Siiani sugune ühise vagun elu, eks see muutis meid kõiki nii kollektiivsemaks, kus igaüks oli teise eest väljas ja ta oli alati kõigi eest väljas. Mulle on jätnud tema väga niukse sümpaatse ja abivalmis inimese mulje. Temaga koos töötada oli rõõm, rääkimata sellest, et see töö, mis ta tegi, see leidis väga suurt tunnustust. Ja võib ütelda tõesti märkulov Stalini nagu Eesti professionaalsem kerge muusika hälli juures. Ja seda puud, mis tol ajal rasketes tingimustes mulda sai pandud, suutis ta arendada väga heale tasemele. Nii et ka see töö, mis sõjajärgselt sai tehtud Eesti raadios, see on hindamist väärt. Ja tänu tema suurele panusele sai Eesti kerge muusika omale jalad alla. Mul. Roodu söödaga. Rookatus. Niisama mees. Üks. Voor. Must ruut. Püüda. Televisiooni ja raadio komitee muusikaline juht, Eesti NSV teeneline kunstitegelane, helilooja Lydia auster. Ma olen töötanud koos temaga alates 49.-st aastast. Lahner kulu oli väga mitmekülgselt andekas, tõsine muusik, dirigent, estraadiorkestri peadirigent ja kunstilise juhina töötas ta alates 45.-st aastast kuni viimse elupäevani. Orkestri arenes pidevalt, tõstes oma kunstilist taset. Väga palju tähelepanu pööras restor Merko orkestri uue repertuaari loomisel. Tal olite loominguga kontakti eesti heliloojatega. Esimesed pääsukesed, kes asusid selle repertuaariloomes, oli Valter Ojakäär, Ülo Raudmäe, Evald Vain väga palju kirjutas ja tema eriti oli tihe kontakt nirk Kuuloviga Uno Naissoo, Arne Oit, Eino-Jüri salu. Ja see nimekiri võib veelgi pikendada. Kuid tal oli ka tihe kontakt terve rida teiste vabariikide heliloojatega. Eriti suured teened olid dressist lahmikule nõukogudelaulude propageerimisel. Ta suutis üles kasvatada ja koondade orkestrile ümber väga tugeva solistide kollektiiv, kes raadio kaudu said väga populaarseks mitte ainult vabariigis vaid ka üle kogu nõukogude liit. Ja kellest hiljem said suurepärased nõukogudelaulude meistrid. Need olid tol ajal alles noored Georg Ots, Viktor Gurjev, Heli Lääts, Kalmer Tennosaar, Uno Loop, Jüri Pärg, vanematest iia Uudelepp, Veera neelus, Ott Raukas, nais ja meesansamblid, tuua Leida Sibul ja Hilda Koni ja palju-palju noori interpreedi, kes said tuusiku ellu Justristest, Rahmil, Kuulovi käest restoranis kuula väga aktiivne oli ühiskondlikus töös. See väljendus tema sõja šeflus kontserditel. Ja igal pool, kus oli vajadust, ta sai aru, kui tähtis oli see muusika kaudu, kui patriootlik kasvatamine. Ta abistas isetegevuslasi nende ansamblite dirigente. Alati oli valmis andma neile nõu ja mitte ainult nõu, vaid ka jagada oma repertuaari ja õpetada, kuidas tuleks Arenseerida. Ise ta väga palju arranžeerinud särki streeris. Tema kontsert tegime, ei piirdunud ainult meie vabariigipiiridega. Ta esines Moskvas, Leningradis Vilniuses, Minskis, juhatades Valgevene, Leedu, Moskva, Leningradi Raadio estraadiorkestri kui inimene. Lahner kulu oli alati abivalmis, ta hoolitses oma kollektiivi ees ja veel tahaks rõhutada seda, et ta oli äärmiselt piinlikult äärmiselt aus inimene. Ta ei olnud partei liige aga kogu tema elu just muusikuna kollektiivi juhina. Ja see, kuidas ta hästi mõistis ja sai aru. Niisugust ülesannet seisavad Nõukogude raadiotöötaja ees, mida ta peab tegema. Missuguse repertuaari ta peab andma rahvale tema sõna väga hästi mõistis ja tegutses nagu kommunist. Ja 100 aastat Saps sellest niit. Linn öös seal hirmus lahing. Väikek riis temast jää järgi jäid siis tas sängiks saiti. Nii Lui Seli. Polnud tal. Üks ehk eni. Ainult tunud teistak palk. Sõber. Ja aastal 17 Prantsusmaal. Neid ründasid tankid ning mürginega ei päästnud Cathorbikutsurmastmist. Et ma ka kes veel kuus mihist, vihm piis. Siis köis side eest. Surrey ideest siia ellu. Adi. Addis sõber. Siis 40. Mariis sõda käis. Üks rong oli teel koormaks, võidukad väed. Sisu. Lesk, kes tööle sai liikuma, ohvrite voor ei toonud õõs. Kes, kes? Üks kahvatu. Teised neid teel ühis. Kast Eesti ununud kõik mees viik. Ma kuulen vastust, mis isa rait. Meil ohus on. Kes hauas küll peeti kinni kas mõttetus teha ei teda? Ei. Nii või? Ei? Ei. Estraadiorkestri solist, Eesti NSV teeneline kunstnik, abitseider. Ostis lahma kuulaviga esimene kokkupuutumine, esimene kohtumine oli 42. aastal. Kui mina teenisin Eesti kaardiväe laskurkorpuses ja ostis lahmargulofoni teatavasti Jaroslavi suure estraadiorkestri peadirigent ja tol ajal ta külastas Eesti väeosi siis ma sain temaga tuttavaks esmakordselt. Kuid muusika kaudu saime kuuleviga tuttavaks 53. aastal 1953, kus ma olin kaveri sõduripoiss siin Eesti raadios kus sai helisalvestatud mõningad instrumentaalpalad. Ja sellest saadik võib siis lugeda ühist teed. Jah, võiks küll. Tema kauaaegne tegevus ja töö vili on kõigil nii hästi teada nii raadio kui ka kontsertlavade kaudu vähem ehk võib-olla kuulevi tuntakse nagu meie muusikud, seda nimetame kulissidetaguse tegevuse kaudu, see tähendab muusikapalade ja kontsertkavade küpseks tegemise töökäiguga. Kuulov oli erakordselt nõudlik. Iga detaili väljatöötamisega peatus statisti üksikute nootide juures. Ja pikantse täpsusega püüdis nad nii-öelda paika panna. Ma pean ütlema, et ta tihti toovad seeris diskussiooni et kaasatama ta orkestri muusikuid oma mõtete avaldamist mõningate muusikaliste fraaside ja emotsioonide lahtimõtestamise osas. Juhtus muidugi vahest ka nii, et ta ei püüdnud varjata oma mitte kompetentsust mõningate palade mängumaneeri osas küsides otsese töö käigus muusikutelt nõu. See moodus peab ütlema, realiseeris kiiresti tööprotsessi ja minu meelest sugugi ei alandanud dirigendi Mainitud sihikindel töösüsteem andis talle võimalust hästi tundma õppida oma orkestri muusikuid ja teada saada millega ja kellega ta võib arvestada. Ühtlasi püüdis ta hoida muusikute vahel üksmeelsust ja omavahelist head läbisaamist. Tegelikult peab ütlema, oli see. Kas ka selles, et teie orkestri solistiks saite, on mingi osa? Kuulavilt ma ütleks, et Kuulov Kes asetas mind hüppelauale, kes innustas, et ma tegeleks rohkem soleerimisega, arvatavasti ta avastas midagi üht kui teist. Tänume kuulavile on fonoteegis helisalvestatud temaga koos. Ma ütleks tagasihoidlikult kuskilt ligi 100 trompeti, palun. Tänumal Kuulovile oli minul isiklikult võimalik esineda väga tihti. Ma olen tale ausalt ütelda siiras tänulik selle eest, et ta pani mind tööle. Kas see tõsine töö käis ka alati väga tõsiselt, või Oliver Kuulov ka huumoriga mees, kui oli orkestri puu, siis ta oli väga nõudlik Naudi distsipliini mängudistsipliini ja kõige tema suurem vaenlane oli suhtumine passiivsusega töösse, sest juhtub ju väga tihti, et kõikidele muusikutel nagu ei ole ühtlane koomus antud pala juures, kas siis on pause rohkem või võib-olla üldse ei ole partiid vastavad partiid antud heliloomingule. See ei tähendanud muidugi seda, et muusik pidi sealt hoovist momendil välja minna, siis palaju kestab mõni minut ja siis võib-olla alustatakse teise palaga. Ja kui ta leidis, et see muusik suhtub kuidagi ükskõikselt või tegeleb seal lehelugemisega siis ta oli väga range selle suhtes ja tagu ei sallinud seda. Kui aga oli vaheaeg, oli ta väga niisugune Azartne maletaja ja väga huumoririkas mees, nagu me teame, tema hobiks oli filateelia. Tal on väga rikkalik maagi kogu. Ja öeldakse ta ütlema, nagu me teda ikka hüüdsime Slaviks. Igati tore poiss. Tema isiksusest ja tehtud tööst jääb helge mälestus. Orkester, millele maestro pühendas poole oma elust pead kalliks tema kunstilist kreedat. Tema töösse suhtumist lintidel on umbes 100 tundi muusikat, mis heliseb taas ja taas. Kui diktor ütleb, esitab estraadiorkester Rostislav Snerkuulovi juhatusel.