Aa. Ja külalised on külakosti pakkumas, aga ega meie omat lauluga ka võlgu jäänud. Nagu juba külaliste esinemisest taibata, võisite on nende kodumaa Ladina-Ameerikas, Boliivia, Ecuador, Panama, Kolumbia, Costa Rica aga kabel, Seilon ja Liibanon. Kõik nad on praegu Moskvalumumba nimelise rahvaste sõpruse ülikooli üliõpilased. Viie päeva jooksul nad tutvumas meie vabariigi majandusse. Kultuurieluga käidi Tartu riiklikus ülikoolis Tallinna Polütehnilises Instituudis ning mikrofoniga tabasime nad Tallinna botaanikaaias külas ehitusmalevarühmal. Millised siis teie muljed meie malevast on? Pöördusime külalise poole piruvust. Antonia vastab, et selles küsimuses võib ta päris isiklikke kogemusi jagana. Tunamullu oli ta ise üliõpilasmalevas Kalinini oblastis ja läinud aastal Kasahstanis uudismaal. Ta leiab, et parimat puhkusevormi pingutavad õpingut ei oska ette kujutadagi kujut malev sest see on pigem töölusti pärast kui töö selle sõna traditsioonilises mõistes. Antonia ütleb, et ta teab, mida tähendab raske töö kodumaal, kus valitseb eraomand. Ta meenutab ka neid raskeid päevi Peruus 1970. aastal mil maavärin hävitas täielikult tema ülikooli Trohiljas. Umbes sel ajal sündis ka NSV Liit peru sõprusühing ja Peruulased ei unusta kunagi seda abi, mis maapäringust kannatajaile osutas. NSV Liit. Jutu järgi viib edasi Armando poliiviast. Tema õpingutee algas kodumaal Sucre ülikoolis ja on nüüd Moskvas lõppemas, kus ta koju tagasi pöördub arstina kellede järel Boliivias on nõudmine väga suur. Seal tuleb üks arst 10000 inimese kohta. Külaskäigult Tartusse viib ta kaasa kõige paremat muljet mitte üksnes sellepärast, et Tartu meheks vanimaid ülikoolilinna vaid ka eks paremini sisustatud tohutult suure raamatukoguga ülikool. Tallinna botaanikaaias avastas ta oma üllatuseks, et tema kodumaal nii palju kaktuseliiki kasvab. Seal ei pannud seda nagu tähelegi ütleta. Ja üldse võib Tallinna botaanikaaiast ainult uhkust tunda, kui võrrelda, kui vähe ja kui väikesed nad kodumaale. Need on juba muljet peale Eesti rahvatantsuga rajal Rutt Boliivias märgib, et kuigi tantsu temperament on Ladina-Ameerika omast sootuks erinev või midagi ühist leida siiski vähemalt seeliku lõikes. Anthony lisab, et tema on Eesti rahvatantsu palju suuremas mastaabis näinud päris Peruus filmi pealt NSV Liit peru sõprusühingus.