Esmaspäeval algas Tallinnas Nõukogude sõprusühingute Liidu Nõukogude Ameerika suhete instituudi ja USA kreekerite komitee kuues kahepoolne kohtumine. See on kestnud pea nädal aega ja lõpeb homme. Viru hotellis sealses konverentsisaalis kohtumine toimubki. Ajasime juttu kahe osavõtjaga Ameerika ühendriikidest USA kreekerite komitee liikme proua loorama Brixtoni ja Ohio Ülikooliökonoomika professorihärra korraniisoniga. Proobikstan, missuguseid teemasid sellel kohtumisel puudutatakse? Tallinna seminarist võtavad osa kaheksa inimest USAst ja kaheksa Nõukogude Liidust viimaste hulgas ka Juhan Kahk Nõukogude Eesti Teaduste akadeemiast. Arutame selliseid probleeme, mis eluliselt huvitavad mõlemaid maid rahvusvahelisi suhteid, meie maade vahel, keskkonna saastumise ja majandusele küsimusi. Arutlusel on ka teaduslik-tehniline revolutsioon Nõukogude liidus ja USA-s ja mis kõige olulisem, jätkas proobikstan. Vaatluse all on need probleemid just kahe maa koostöö seisukohalt mis on ühel või teisel alal ühist. Millised on erinevused, kuidas võiks lahendust leida ühiste jõududega? Professor issand, missugune probleem tundub teile siin arutatutest kõige tähtsam ja huvitavam? Minu jaoks on kõige tähtsamaks probleemiks inimene, tema perekondlikud suhted, tema kui kodanik, kui töö tegija. Mõlemad maad on kõrgelt arenenud nii tööstuslikus kui kultuurilises mõttes ja seetõttu on oluline küsimus indiviidi osast niisuguses kõrgelt arenenud tööstuslikus ühiskonnas. Sellel nõupidamisel arutamegi erinevusi ja sarnaseid jooni lahenduse otsimisel, nendele küsimustele nii Nõukogude Liidus kui USA-s, ütleb professorisson. Mind huvitavad need küsimused juba sellepärast, eriti et ma olen nõukogude liidus korduvalt käinud ja tutvunud teie maa erinevate paikade eluoluga. Kõigepealt muidugi Moskvas ja Leningradis, aga varem olen käinud Ukrainas Usbekis Aserbaidžaanis, siis veel sotsis. Seal toimus meie esimene nõupidamine kuus aastat tagasi Novosibirskis ja Irkutskis. Tõsi, Eestis ja Tallinnas olen esimest korda. Pean ütlema, et teil on tore linn, eestlased on väga sõbralikud ja kenad, jätkab külaline. Kuivõrd olen teie maad ja inimesi küllaltki tundma õppinud, siis võin öelda, et koostööks Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel on palju võimalusi. Ja minu arvates just niisuguse probleemi uurimises nagu inimene ja tema töö. Sest see on ala, kus nii meil kui teil on tingimused sarnased, tohutu tehniline areng, industrialiseerimine, kõrge aste. Eesmärk on samuti üks tõsta inimese tööviljakust ja samal ajal rahuldada ka maksimaalselt kõik tema teised inimlikud vajadused. Küllap on koostöö veidi keerulisem sellises küsimuste ahelas nagu inimene, kodu, perekond, lapsed, haridus. Siin mängib vast kahe ühiskondliku korra erinevus suuremat rolli. Kuid samme sinnapoole on astutud ja eks sellele aitab kaasa ka käimasolev nõupidamine, lõpetas professoriis. Ja nüüd pärime veel proua, peksta neilt muljeid Tallinnas veedetud vabadest hetkedest. Meie nõupidamine on meeldivalt pühendatud tutvumisega teie linnainimeste ja vaatamisväärsustega. Me nägime teie linna sümboleid Pika Hermanni ja Paksu Margaretaat. Külastasime Kalinini nimelise elektrotehnikatehast ja ühte kolhoosi. Tore koosviibimine oli ühes teie lasteaias samuti rahvakunstiansambliga leigareid. Väga tugeva mulje jättis meile ooper, truba tuur Estonia teatris. Sõnaga meeldiva kasulikuga seotud ja muljed Tallinnast ja teie inimestest kõige paremad, ütles proobiks. Tan lõpuks.