Imel oli sääne arusaamine Tolkamis, somm. Lats pead suvel yks maale tasemetäisi onni mudu Ladze Holnumaal, eoste küla, vanaisa talukoht Veremis, Hollell David ja Bernane, tädi Marta. Su asjaga oli nii, et mu vanaisa veli David time perre vanem deliginkele jäi talu. Võt naases mu vana ime sõsara. Nii et näide Ladze, Aino ja Ants olliva mu imele utte kõrrega tädilatse ja lelle Ladze. Ja mulle niisama hästi kui tädi ja onu toodab jätiks seletama, muidu Inemise sai arvu. Ime Vaichel kõne Lumast Ladze põlvest eoste. Nina oli seal mitme keskeime ja Timedele leo ja Mart sõsar Eeva ja kasuse sarmaara. Tol laul kõneliba, kõik viil võro keelt, imegi ope kõnelema ja kummipuul Liinahki külajutte jutustedi sessi, ute Hollyks, Ilosid võro keeli tsite ütlemisi. Kõge parempommist, üts, tee juhatamine, tugev, umbes nii. Minedas tõkva edesi kääneses kurra kätt. Mine ta kõveralt köivopytabiil, tükk maad käänas säält seppa perset hakast, hääd kätt ja ta on samad seal metsad hakkan, ta ongi. Ime, Tõne täditütar Siina selled kõrra, ET ütles Võromaa miis, küsi nüüd nimelt rongi, et preili, kuis teil perse alone omm. So tähendab muidugi, et kas preilil on Mukab, istu. Eoste küla, Taiwasco lähku hine Taevaskoda Omdiil katseveskit esimest kutsutas porgandiveskis Tõnum Otteni vai valge suuveski valge Su küla perre. Viimase laul, L-i kirjanik, füüsik ja filosoof Kõo Madis. Porgandid veski hom saanu nime üte mehe perre kink õige nimi, muuga rahvas kutse, Timme vereva habena perra vanast porgandis. Ma ei tea, mille porgandist ja ei põrknas. Vana porgand olli üts väega esi muudu mees päält, muu olnud aga kõva tehnikamees. Nii et panntuumale veskile üles generaatori ja niimudus Aivo eoste küla talu elektri sisse. Imejutust, kuis vana porgand tulnu näile Soodla talo lauta kah elektrit andma, olnud Tõsel suur kast pirne võtnud kastist kaenu, ütelnud Kärblase raiped, pirnid teavissitunu, lakatanu keelega üle ja käed need pirnid pesse. Tõne kõrid, Olde imeja töisi Lazzykeisi Kotsile Tõsele mehele ütelnud, et Ärno Nike putku omate ühe. Dub organud olla Pütskord, naase pääle vihatses saanu, lahkno klaveri, mis neil Kotosaisnu kirvega tükkes ja lasknud jää alla jõkke. Viimete olled, hindar tapnu. Kõneldi et too pärast, et viinahallrasse saia, taasluust, mas saabas, Ladze häste arvu. Ega imejutte rohkem meeleei olegi mass mõista Dima käest ju palju. Ja times taha ka palju kõnelda. Hollelo palju Vallod saanud tunda ja kõnelemine võinud toda, Vallo jälgib meelde, tuleta. Vanaisa juttest Honka ütleja tõist meelde jäänud. Vanaisa sünde 1000 katesse 177, time ese Juhanile oli jäänud vanempide talu, mis solvast nime perre niisama raudseppa vai raudteesepa talo. Vana ise kõnel Edimetseb püksi. Näid kutsuti vast tuugord kaatsa saida jalga koll 10 aastane eine Tuudioosi pike hamme nagu kõik laadse ja vällja kärki Essole Talochi oht, talvehaigu kah käävidi väla lumehange uma, suurem väikomba hädage. Koolis käimisest, vanaisa paljudes kõnela tuustom, kahju. Kirju perre, käbeda Edi otsa Himmaste külakooli, Põlva kesklinna kooli ja viimetaja Tarto opettaide seminari. Paarist asjast vanale isale meeldiv kõnelda. Ütsoll näide talo Machapalutamisel lugu. Ta jõi kähe lugu tuust, mis pera tuutull. Asi oli nii, et vanavanaisa Juhan oli valla kohtamis ja üts kõrt saatma vallakohus süüte Hobese varga vallast vällja, mis tuu laul, tähend, et meheles ole mujale Minnakussi, pärihe. Pea päält, toda juhtumist läks Raudsepa talu ütskord öösse palama ja pallima. Vana Juhan ehit hindele vastse TALO juba külast välja ja tolle Talon imessay Soodla vastu pärast, et ta oli nagu suu lähku. Soodla Holl vahtsena tahtse aumuudu ehite tütalo hoone olliva suure ja päris palju olnud õisi. Nii käbe pill toda tallu kaema kuma Ladze Marta tädimann nulli paljudest meele ole. Tädideti kulakus pidi Soodla särminema seal Elliva egatsugutse, Unzansaka Muku Palotiva tähendit, Huunid ess viisid tulepuid mõtsa teeta. Holl, taat, Palotamise kraamik suma jagu, nii et jäi alale ka. Soodla TALO on põr hõllagi seal. Aga vanaisa lugu on nii, et ütskord kui taas tule kurjast toll, mitmite aastid, müüde lännu tulnu, üts, kõrts, uhke rõivihmiis Juhani poole ja ütelnud time tulnu, do Jaus, ET taht, Vanna raudsepad enne ta, et ta on timest Inemise tenn. TALO palama pandia olnud imesõbra times saanu, siberi rikas miis. Nii ta asi jäigi, vana Raudsep võtteno vasta. Ja mis lätsummadid? Raudseppi on Põlva kandis palju mude omana eostest peri, säält siis mujale lännu. Eoste ongi sääne Vanna muudu külasumm küla nagu näid põl, kutsutas talo oma peris sobari Kuhku. Nagu hinne vanast vast suurem Tiago, Külli Eesti- ja Liivimaa lollivagi hinnangu mõisniku külasisest parendama hindele võtiva ja talupoja mõttes ojas hoia tiirdaiva kohe nimepidi vahtse talo ehitena. Nii et seo, et küla elatuse harva Saisva ütestuses Kambe, ole kõik kinni vanast, nii olnud heegelpuul. Eoste jäi taast lahkja lüümises tuuberest Butmata. Et vana Coya loo vald olla olnud kroonu vald ja Mõisa heril oles asja eoste rahvaga. Nime Aivo ummi asja Peterburiga kui vaia, hull Kirotiva palvi tsaarile ja sugu Avitustiks tull, kui põudvai külm holliga tenn. Ma ei saa hindele kuigi andis sanda toda, et ma ess lase vanale seal jutusta omast lapsepõlvest, Umast vanaisast perrest, Kodost tuust kui Soll Elo dollaol kudekasti eoste küla vanaisa, olles kinno ühe hea meelega mulle kõnelnuite ja tõist. Aga on nii, et ma Tiia õige todagic jää Holmu vanaisa vanaisa nimme in die ja on nii, tuleb välja, et mul on olnud kats-vana-vana-vanaisa Jaani üts Võromaal Tõne poolamaal. Tuu Jaanoll küll poolamuudu, Jaan, nagu ma eski Poolamaal õige ole. Jaanil sündi 1000 katesse 100 katskümmend ja kuulid 1000 katesse 156 oli mitu last, üts naist mu vanavanaisa Juhan Tõne jälgi Jaan tuiaan läts eoste külast oravale pääveceisile ja time perre tulija elase põrholladki seal. Päädakeisil Kats, Tallo, Raudsepa ja Asti TALO. Ja mis, ime siis, et näide katetallolatse viimetega paari lätsiga. Asti Taloida läts mehele raudselt Päbiitrele võinu viil mano ütelda, et üttest Asti talo latsest Karl lastist sai tunnetki ramis ja poliitik dime kirjaniku nimiroll. Rumor, Karl Rumor. Dime muma mälestiisis kirjutanu kah päädakeisist. Soldu huvitav lugemine, selle Edimetse suve päält, sõja lõppu, molli imega biitre ja iidamann päädakeisil. Mul on nagu meeles, et õhkbasti talo Avistollimiks tõuse talu raudselt puul. Tuust mul palju meelde ei tule, säänse üksiku pildikese kämi imega marjatina, palju maskid sai veidi maskidest taha korjadel Ladze, pärastpoole saime arvuga, mille mulle seo töö ei istu. Ma ole Värni tünne rasse Perevit Maarjo rohilase sisest näete mustikkidega Tõne asi näidma või korjata küll. Ja kure Marjuga nimekasuse sambla, Su lakempite kotustasite pääl. Todamadi jäi mingit perest on mulle meelde jäänud kaktus, mis Soll iidal suveaegu kambrist välja Tuudu Saise Tõne õhku, patarei Kohollistmise kotus, baar, tuulivaipency ja ma Muku jäi tolle kaktuse nõkku külge ja kaktus sate ümbre. Toda ma mäleta ka kuismi päevakeisile sõidini. Edi otsast rongiga Tartust oravale, Orava loll biit Rehobesega vasta, vei meid päevakeisile, rongiga Holl do haig päält sõja hirmus sõita, rahvast oli väga palju ja näide hulga igatsugukotimehi koti naisi ja kotipoisse windlaisi, tulli, Pihkva, Novgorodi ja Leningradi mailt. Sõda oli suurt hääletus, tüütenn einemis üles, ole midagi, süda ja sälge panda. Nii nimetses tulliva, kotis, sale ja otseva, mida eestimaalt sassi osta meile Solevilgolhoosi kõrre, õnnistust, seda eksoll ja sai tuust kotiine Miisile kah müüdes antus. Olüdagune haid kui Tartu rongi pääle Saimi. Mul on meeleet ütel koti mehel sate kott, õhkvar, rongi jalarong pidi ega silmapilk minema nakkama. Mis lätis rongi rattide paighele humalakotile perra t ai kas aitas kätte või jäi rongijala sääne tuu päält sõja au, Elo oi. Orjavale sõit toll vast MUU neles rongisõit üle pää. Esimene hull suve lõpul 1944, kui punaarmee juba Tartule ligem pähe tull ja osa ülikooli inemisi ja varraviidi rongiga tall, nahe tuust on mul meele, et rong, sõit ööse ja olnud aegade öös, mis õidimi ime ja tädimaaraga kuigi muudu minna magama sätiti. Kasvõi Tallinna kaholly ole imul meele, suuremalt jaolt oli, mis sauel ja seal olime ikka siis, kui väärinud üle läts ja Tallinna punalipp torni otsa sai. Imelist mõttel kauba, et kas Piazziga üle mere Rootsi pagema Aviimetes pake vas loodi, et mees mu pesa tule tagasi ja ess tahaga ummi esse ja emme maha jätta. Nii jäimi Nõmbo kogu inemi siis imepea haigus, sõsar Aino läks oma perega Rootsi ja Dimela otsa ja Ladze Ladze ele sõprõllacki seal. Saue Lelliva sama maja kohmi. Punaarmee ohvitsiir ja Timetentsik taastentsikust kõneleva imeja tädi yks palju hääd olla ollu häälinna eine, mine usklika. Löö yks risti ette ja ütelnud, et ohvitsiiri oma nagu põrgulise Nowdeni otsay sarvi. Mulla oleb Ando Ameerika sokolaadi ja avitanumeid mitut muudu. Tagasi Tartusse tulime vist septembrikuu, et uus sõitvat palju haigu, terve nädali. Meil on nüüd suur kaubavagun kohinemise hellida ja magas juba vagani Holl raudahi ning pääl deti putru ja muud. Rahvast oli vaga, oli päris palju. Olga, muid latsi, Kinkaga huvitav mängi. Mul on meeleet üts, poiskine geoll, minust mitu aastat vanem. Tei puust lennukit seol Mullepeeris imeasi. Säänse olliva mu Edimetse rongisõidu. Pea nimetama, et üts, sõit, toll viil ku üts saksa südamis vei Mino ja ime Dresiiniga Tartost vahtse kuus leheduo Lynne vast suve Alostuse ku Tartoliina pommiteedi imel öised beat minoliinastarbiime. Kui muutuda säänse esi, muudu transpordi Sai todamadi pidanud ime käest küsima. Ai küsilmeda, ollimises pera tuut, resiini sõitu, õige mitme paiga, Vastse-Kuuste, Subulaisimann, Haaslava, Sirgaste talo, kohellivanalelbiitre ja viil vast mujalgi. Seo suvi sai meile Eletis peris pagulase Ello. Paaril suvel võti ime Minna ütte mujalegi kumaale sugulasi manu. Üts kõrdmi Olli Elva seol kahvast enne mu kuuliminekid aastak vai paar sõja lõpust. Vuka Holl ime Vaichelbist vana aine. Nii oli pere Koholl viil paarlast. Kõge panen pol juba pea Nurniis. Üts kõrtu Nurmis, olütech, paarid Tõsega länn vargile. Lynne sõjaväeosast viruti värv, mõne asja muie hulga vast kummipaadi sõjamehe saiva pargile jälile. Mul on meeles, et üts ohvitser tull taha tarre nakse hirmsahe Lynne keeli sõimama. Isteedimene kõrt, ma kuulitada vinne mati time suust. Poisike esile vist midagi, sest ette kohtuala asi S-le. Elva näima Vii lummi silmiga säänest asja kuu rüve rabamine, üts naabrimees Soll kuuri all ja Muku rops pila pihku vastu puupakku vaimistel seal loll. Nii nagu pesseti vilja vast juba kats 1000 aastake tagasi. Veel on mul meele maru, mis ma Elva näi esimene tormu Elo tromb vast. Myypult oli poiss Juss mõtsa ku mõtsa Kotsile nõssi, must pill, ess oledki suurväega must. Sõslats Pümmes ja ütle kõrrega tuli hirmus kõva tuul. Mõtsa murd, marupuid, satega risti ja rästi juss ja vist veelgi jääki tulioosuga mõtsast ess olev ikka saanu hirmus sol küll olnud puu ümbert sõõri murduva.