Vast Beren esimest või teist klassi mul loll läkaköha ja siis imemõttel, et poiss, Gesel olnu hääl olla merre veere ja Milatsi Pärnuhe. Seal mulle meelde küll merre Maest taha kuigi muudu minna. Essavita Sundmine ei pääle kärmine, paar kõrda käbe viis muidu mänge niisama plaasil liivaga ja Louise maja kohmelli muud tegemist, tõisi latsiga. Mul on meeles, et hoovi pääl väikov tare Ellüüts vinne Noone uma pojaga Timamiis puja Esa oli preestri ja Holl vangi pantu laane Boy Ellivad aega vaheselt. Ime Holl tõsine ristinemine, avit õisi ja anud mulle kah yks midagi tükikese saia võiga kui näide puu lolli imeses karist minna, et ärgu võtku neilt midagi neil olla ei raha ja süübacki hom teid, sääne illos mälestis Homneyst imest ja Puiast jään. Ongi vist nii, et kõge tõsitsem Paristinemise omma mu mälestuse Holnunio Wynne usku Inemise kinke ka mullu kokkupuutumist. Seo Pärnunane Kink nime ole ärune tanu ja sess, proua Vesonitskaja jäädee üts kõrk pere sõtta, jõulupuu näile latsile king käisava ime olli koolnu vaibangi. Vesa nitskaja Holl tohtri taol ollu vangi ja päranduud jõulupuud läks pea jälki vangitulv viimeta Siberist tagasi ja tei vana tohtri tüüdki edesi. Vanatädi Marta ja onu Joonas Ellivad kahutalo kost pererahvas arrol kiudude vedu, suuri illos tare Holl, vana Põlvadi veere, nailon hinda elamises hinne paar tarre Elotuse ütte otsa Muu Jago tarre Olgolhoosi kanalaut, vana kana käbeda, ussaia magas juba lauda ja munesiva heina lakka ja mujale kohainoll näide pessi, siis sai ka otsitus selleldatis akana ime ja väiku tibukese Elliva hõkva ühte suuretare näideis hoolitsemine jäi osalt jaolt muutis tibu olliva nii armsa ja miiloll halle kui mõni neist kuuli. Minu naksi kanna kasvatus huvitama, loid olla Kotsile vanatädi raamatuid ja mõtle, kuis esikunagi naka, kannu ja muid Serke pideme. Kannutõuge mõtli välja, mis võisipite. Vanatädi kana ja hani Elliva samma mõõduka hu tala Hannega olima Edi otsa hädaese Ani mõttele Dima hoovi pääl peremees, et ükse mulle kallale, nii et moes julgu häste ülem Moro mineki. Äkki Oppas minna, et võta Haanil skaalast kinni jääda iis äärt, nii mudima süsteegi ja sai hanega toime. Ta sai arvu, et Liinamis oma tõterlik, vastaline ja massaid imega mängi. Liina mehes Minna Tõse, Ladze eoste kutsevagi. Vanal tädil hindel õlvast paar kanna ja kolm Hanni. Mul oli meeleKossaisava näide muna, Acoloosi kannu munne jaos olnud are suur korv Miopseminaabrilatsiga munne Juuma munale tule mõlemad vaheotsad ette mulk ja üttest otsast juba. Saises Vaichel kah kolhoosikannu munne Juudus. Nii ole makki kolhoosi varra Umastanu. Taal kolhoosil suurendad varra, olles inamiisilt võttkolhoos, mis võtta anud riik võttkolhooselt ja inemissiles jää midagi. Vanatädi essaa oma töö eest, mis ta tei. Nurme pääl ja kannu karjatade päält koti kartulit, raha, Olostuse, mõne rubla, Peraneycopkastki. Nii see seleti ja Ello jäädi uma kana Anniva munne humalt lehmalt sai piima, sealt liha ja aiamaalt kapsast ja põrknit. Ja leida poodi yksoll saia iga kõrvades sole suhkrut kah sai kui saba Saised Võrumaal vastik sess ütelda, et Hanna tuu kuis Liina Sukru saba sai, saistus ja ütskord imega leebe sabahhi Omulmele. Vanatädiga ütte elli time, veli mu vanaonu Johannes, keda kõik kutseva Joonassess Joonas Solli esi, muudu olemise ja mõtlemise kainemine, tina Holl, vanapoiss ja tolle esimud olemise ja mõtlemise pärast vast vana poisis jäigi. Tinarullväega kõrralik, nii kõrralicet puusaage ritta, mõõduperre, olli täpipealt ütle pikutse, suhkrut sulata õda kui pooltunni, nii et jäigi tina Luizza kilksmise pääle magama. Lõunasööki tassei nii kampa, et tõi sil sai lõuna ammu süüdis taldrikute kaape kahvli ja täitsa puhtas, nii et pikem pau pääle olnud nimelt taldrikult email kahmachaga abitu väits roll tüki maad lühend pass jäänu ja kahvli ütlest veerest lühend kujutusest Aulehti Talloyga tunni või paar ja et juba ütlegi päriselt läbi Luke panud korralikult hunnik kohe naisil tahes tuppa aulehte võtta. Ilma lehtite kah essa näid lets vaia, köögi ja peldikuga sest näit assaceys eksai põetushunniku alt. Joonas ses pane tutta tähele, vaid ei näo ette, ei pane. Muidu Joonast ei puid ja toimet, Kotov tina Holl kunagi Opnu mõtsa saksas, nagu üteldi mõõtsaseksa tüütas olla kunagi tenn, Olm häälegi pangaametil lehekene paini, tina, hull vabadus, haigukassa püssi nikku kõneldes lase oli soomusrongi pääl köögitööl. Mine Tiia viimati Tuut kõneldi too pärast, et muidu olnud imel nõukaol pahanduisi. Liimets sõja aegu olnud ime olnud õisi, sugulaisimann pindi, mis kotusest, tule siin palju juttu. Kui suured tüki lassi vaja mürsu linnas syda olla Joonasse olnud aega rahulik ja naisi kah rahustanu, et kui säänse paugu käega ja mürsud Willin, kostus sõsoley midagi peleta mürsk linnas kaubest, Kavde tahe. Mõtle tuu pääle ja Tiia äikas rõõmustada vaimure olla tuust viimases sõjas, Tomio säidze 10. aastaka. Hääd on rahuhaiga, nii kaubaolnu, Belgiat Inemise ei mäleta sõtta ja ei saa arvu, mis hirmus asi tamm. Nii et sääne võimalus, et vahtsele sõda või tulla nüanssegi väikombas süü pärast Omdiimate suurem kui vast paarikümne aastaga eest. Otsetükk haigu internetti, pantuist, arhiivi, paprist, Johannest jänest AS lendab Kolgi soomusrongi, sõja mehist pilte sest ilmvõimatu Joonasta äärt tunda. Nii jäeski võinud ime käest küsi, kuis ta olemine õige Holl ja mis ta seal tei. Mõistas õige laul ja nii mudu jäigi. Joonas, sest ma olen kirjutanu kah ütte jutu Timematus Sist ka. Ja õpe nupiga, patsiir dokist, mis ta mulle jäät ja mis ärkate, kahju, hom dokist ja Joonas, sest hindest ja elli nii üksinda ja kuuliga üksinda Tartu vannu kodu. Üleüldse. Kahju kõigist. Mulle olli kats suve, mis ma sai olla esipanen pide küla eoste perist tähtsa Ma OP palja OP kõnelema võro keelt Inenbelt mandaat suurendades mõista OP kanakasvatust, OP Küle lätsi käest, Inemise ja muide elagide seksist igatsugu tarkust ju esimesel päeval, kui seal lolli ja Mati ja Mallega tutvassay beibena minnukaima, kuis lehk, pullimann Kell Pullessaaki luma pullitegemisega toimeamas Sainampai vähem parvu, mis ta pidanud tegema jalatsiseletamise abitiva kah palja toda, kuis mees, naasemann Mulless nääldeta, tuustki, deti, palju hoiutu ja Maal otseselt tunduva asja parem pahe kulinal Ladze ja latsekesegi ess häbendale tuust kõnelda. Eoste küla käbedabiil, mõneki asja wanna muudu jaaniõda, kui tuli hulka külarahvas kiigemäele kokku deti jaanituld ja noorempa häljuda valent paistva ja kõnelibani samma. Ladze olliva muidakiga, asjalise Vaisel võtivad suurempa, mõne taikompa hõkva hälju pääle ka. Aga muudki veel seal deta mulle Opati nautises, kuis hütsiga pauku saad ette. Et paned hõõguva hütze kivi pääle sülget Hüdsele ja Lüütuse kiviga kõva pääle sõske parast tümmefis. Vile põim in käbe eoste kah veel nagu ennevanast mehe Kädeva rivis yht ja niidiga Tigahtidega naased tulliva pera ja küüdi, ta tihke ja nurme pääl Saizalases Ruja haki sügise eelposti nagu jääki meil Koto hüttel. Brülla kombaine haigu näidinanud Nurmil ole. Ja aula ole hinaid, näenjuki. Niisama Ole Einar pea, Kohkinet heinakuhja kanoit, eoste külarahvas, üte Olieski tahmanni abitiga, Iloseia kinne, kuhja tegemine, hommiks, kunst ega üts toda ei mõista. Nii omati mõned parenda kuhja luu ja yksnio ja kaeva kohe Vigla teades panda kost kõvem pahe, kinnist sõku ja kost Riheda kaapi. Õige kuhjomio Alt, ahtamp kui keskelt ja ülevalt läti jälk jaht ampas ja kuhja valdas Beatics kuhja keskkotal olema. Loorits Oskar on tollest kuhja tegemisest kirjutanu. Timetsitiir Vanna rahvalaulu, Kohom jutukuhja tegi eest ja Sao luugist Loorits meelest tule seost laulust Ilos Ahed alla. Vana rahvaesteetika näide Iloideaal jäi, mis vana Inemise esiasjast Arbsiva mu meelest kõneleva yksed Heinsa ilusti lakkaetud puutsaid ilusti riita pandud. Võro keeles nagu ei sünni ütelda, et puu saiva Ilos ahe riita alloorid Soll mulk ja too Ilo ideaal ongi vast rohkem mulgi ja põhjaeesti oma. Raamatit eoste vanal tädil ja vanal onul suurtes ole hinne kanakasvatuse käsiraamatu õitsvaid kats aasta kärki aukirja Maret vaimis taoll. Kuid Imefiil Soodla talo hellide seoll, Perand sõtta tulliva üts ööse sinna röövli suure autoga ja veevärk kõik, mis teie anud. Joonas olled nime, pandu sahvri yhe riivida kinni. Nii, äsja neile midagi parem pist asjast ei anumit, ei väitsi, Luitsid, ei, parem vitreedik. Ja sest tulvil kuri käsk, et kulak pead Umast Elotusest välja minema. Niinases lätsi vägi, ummi kompsukeisiga, Martamyysoll ammu haigu koolnu, Ladza olliva page lu rootsi Anssoll, saksa Sõeva jäine tuul, viska oma kaitsesule Timal nõukavõimust midagi hääd, oota. Aino uma mehe Helmut Pürkopiga pagesid Rootsi dimega ja näide kate tütrega olema Kuunoldu Ladze kutseva Martat hinda monorootsi time Kirot vasta, et wanna Cap piimast sai paigast liiguta teema püsis püste Sainanaal hobusel tärliigutad võillakia laguneda. Nii jäigi time Eestimaale ja mõtet Põlva kalmu aida uma mehe ja mehe panembide. Mu vanavanaisa Juhani vanavanaema Anne manu. Vanaisa sünnipaiku homsjoogotuse lähku Ahja ja Põlva Vaiorajõe kokku Juusqva Põlva jõgi, tule läbi suu. Ahja jõeperve oma kõrge ja liivatse Põlva jõevesihall must Paistu läbi. Ahja vesi oli hästi selge ja külm ja Kippe vooluga seal jõhma Opegi hoiuma. Vii pääldisime kui Pärnu hollimi ime käin do, sest ma pelik tsiviilkülma vett nagu joogi Reoti Est taha kuigi merre minna. Eoste Ladcio hirm üle ja päält Uudma olli ka palju vähem haige Ahja jõeveega karastamine avit häste. Teostest Taivas kohale Oley palju maad, käbe miks imega ja tõi silatsiga mittu kõrda seal Ahja jõe parvetati palke, näidol saesaare Taivas koolähku viis, üksjagu sai näide pääl viil turnituski. Saesaare elektrijaama viiles ole ajobadist võeti mõtsa jõeverest maha sealses nio palgi ja peanaati jaama. Ehitame ka. Mul on vana saesaare kibestud viil meelekohvi, jõgi sulina ja vulin aga üle kinda ja kibe vaikselt läbi juust ja päimlikku helke tolle vuliseva jõe lainide pääl mängeda. Põlleollu lukke, et saesaare elektrijaam tahetas kinni, panda tamm, är lahku, jõgi alla laske niiet time jälki jõssaazi ja saesaare vesi kibe paighelt hulisema pääsessi. Jäigast odamis, olnus, Ainanud tagasid eta aule iduveski vaielektrijaama järv kah asi vain midagi. Lässi uma katskümmendaastaka ja Olessi, Ahja jõgi, jälki jõgi ja kibesti ja vii hullin kah. Teostest on mul meeles tuugi, et igatsuguelajaid, Sirke ja sitikaid muutubki toll, tol laul, viil paljo rea räägupesa lõkva Elotuse man aia takka ja kimalaisi pessi Holle igal pool. Latseteimi mõnele pesale pesa üle pääle Saipantus paar katusele astu jupikeyst ja üles klaasitükk niiet kimalaisi tegemisi oli häägaya vikami nalja Eesti väikelinna sai ole kõrrega kimalase kärest veidi mett, nutsitus, kõiki naid, elagid, Sirke ja mutukit on viimase laol palju Veidendas jäänu näidega kaos kah osa mu elust mu kodumaast mu eestist.