Kõge rohkem ja kauem maole suve haigu olnud tinditammiku talo ning Bernane olmeta. Mu vanatädi Anna kasutütar. Anna hinda Ladze kuuliva, mine Tiia, mis neil hätta roll vastu perre grupi ess, läkoko ja Tolloul sääntsid Asjodyydse sõsanna ja time miis Petersi Priidu võtiva Kats kasulast Heino ja Meeta. Heino pagasi päält sõja väljamaale elli Austraalia ameeta jäi üks Eestimaale Time miis old solgo miis Tamra Ants ja näiloll kolm poiga Ako kalle ja aare. Eesti haigu, Hans Soll autojuht. Neil oli väiku nelja hektari asunikud talu, mis päält vabadusse Pindi mõisa Maiest hinnanissile jäeti. Talon imes võeti tammiku. Sinna istutati tammi, mu poisikesepõlve Ollibanio tamme juba nii palju suurem, et sai otsa Ronny, mida ta muidugi Kadei Tammiku, TALO üts, asunikud allerreast. Kõik sai seda mõtsaveerepuul versta võro Räpina suurteest. Vana ime ja anna tädi lapsepõlvekodu Paidra veskile ombindist uma, kats versta maad, toda kate versta olema pallil Jalolgi käävne üts, kõrku pera pankrega, koti vile terri veskile teini perepoeg Aare Jaama. Are olgi poigest ainukene kihecotholl Ako ja Kalle-ist laagri Paco Garaganda, Kalle Vorkuta ja Pereze Ans Holl kah Garaganda. Nii jäid Allo kats naist ja üts poiscene. Must paar aastat vanem Aare. Perre puu ja, ja näide Esa Isteva laagrist too pärast, et olliva abitanu mõtsa välja poisi olla polnuga mäenza, ehkki salaorganisatsiooni, mis dist omalt poolt kah mõtsa väljuga ütefize Holl. Näide puul Varssiva hinnest Mõldsavele ja mittu kõrda käbeda ka julgeolekumehe otsima ja tuhrama tammikul loll pikembeta haigu paa üts saksa pääst ärkarranu ja mahajäänud Nurmis. Imest kõneldi palju, et imest ma taha siin viil kah Kirotada. Tõne niiskijad hommikul Bougholl olnu olnud Rootsi jaan nüüd sääste tunnetu mõtsaveli time jälgi peale, mulle kats kõrda trehvene nagu mõne muu metsadele jälgi pääle per ränboole. Kumi esimene kõrthommikule sõidini ma ja maratädi sessoidimi Edimelt Hummagu bussiga võrole. Võrald sai edesi pinti bussiga vast õda, kus poole nii tädi otsust, et võtame takso, saigi takso, põetus Pobeda nii kuune olliva jõusemi niimudu pinti, paar tundi pääl toda sõidile sinna julge oledki mehe Jeveida, Meeta ütte ja küssa muidakik, jää Ollik popeedaga taha sõdida. Seos sünd kuuendal juunikuu päeval 1000 ütles see 150 kats. Seo päilsay Rootsi, Jaan, Räpina ja Võõpsu yhel surma. Mõtsa telli hulka oli pääsenud äraandja ja kui Jaan ja paar tõest mõtsa välja Pobeda taksoga mõtsa majandi mano sõidiga olliva julge, oledki mehe juba seal uutma. Jaan sai pihta. Sama aasta augustis olima Räpina tuugotusemann kohio kõik sündi. Inemise olliva nänn, üts mõtsaveli Juusk Peipsi poole tahthinnast pilliroogu, käki. Täna hommikul ma siis elli puul suv ja viis vai kuus suv pärandud. Ma poiscenes, mõtle, kuis mu seal olemine sai kõrraldedes rõlla, ma mõtlen küll, et tina kinno masse Meetale Avid, kuigi muudu näide peret, et lats sassi, seal olla. Aga seal oli olla küll olnud mõttes laid oli jõgi kohtsai käävides kalal, Suklema Aare Kink, aga ma sain hästi läbi ja mis viil üts, kõige tähtsam tammiku, maja Holl väega palju raamatuid ja aukirja kires on egatsukust Alltare raamatukapis Saisava Loomingu näidol, Cathekümnendist aastagist 40. aastaga nii välle oliva entsüklopeedia egatsuku keriku kirjandust, oin ajutises mõni nummer, ristirahva pühapäevalehte ja palju kirikumuusika, Nuute aukirjast, olli, pea kõik eesti kirjanduse numbri ja siis latsi aukirja nagu laste rõõm ja Eesti noorte punane rist. Niimoodi ma siis olli tammikul raamatide ja aukirjaga jakast põntsuga, mõõtsaga jõuga ja järvega. Duollivastio kõge, suurem asi, et Maal sa üksinda olla. Liin Ahjuellimikumbekest, kate tarre ja ilmast ilma Ulmil võõritka, maa alles olev vanal tädil ja Meetal palju haigumu jaos uma tegemist. Minu kutsuti süüme, Meeta Helvimul rõlla kõrvukude hõike palli, sööme. Seda anti umma piima, kohupiima, säänest, ole mujal kunagi saanu värski koorega kohupiim, koorelahutaja, ümbrajamine, üts, smuuti, noid töid oles palja minna, eks Hoieti karjes saadeta, karjak, käbe aare. Ma oli Vaigheldinna kärite Heino aegu hinne Tulmul, lenda siis Soll ega tunnikene ja ega töökäsi kallis sai bussiga suure heina pankrega heinamaalt kodo sõidetus ja Koto tantsi pääl kuurihhaina vastu põetus ja paika pandus. Nahkollik tolmu ja heina talt Räkeysida öös ja süüte. Torre Olga kuiv ainsa hinne vihmavarjuala ja esipässimi jõkke suplema. Tule hainaga Holl muret palju. Kui kolhoosiaeg tull siis Edi otsast hinemises tohe hindele hinne aineteta, aku kolhoosi uumad. Agolhooses juba kuigi ummi niitega ütelda poolest saia. Nyyd pidi ta Inemise kaema, kuis Hain kuivas ja hukalet niita ja hinda lehmale viia, Estohe. Kuigi muudu, siis yks Umast uss aiast ja teeristhaina deti ja sugu, eks mujalt kah. Igale poole ametimehi Silmes küüne. Eks läks, nii, et kolhoosi Luumel sai Hain otsa lehma jäida, nälge näid pidi kuuse ossega süütme ja Aavitama pist ylemiisi, lehma Elliva talve palju parem vahe üle. Meeta kõnel, et kõge hullem ballaol kullelde, et kas suurelt tilt kostus veo massinide hell ja kool hainakurma sissioosi suureti viirde paisel pudenes koormast isadav Saina tollessaid ime siis Kodovi. Oma perre väiku haina TÖÖ jaos Olcotto pere vankre tuugam saanu, mulgi sõidetus, meele hom, kui sai mõtsa tiveerest hai närnidetes ja kodu Tuudus kohta, siis kui asi paljundada Haynes ja hõrre Oldega midagi eksai, võta lehm sillale ja lambile ja silland tiime ja piimast sai kurt ja võidu ja kohupiim ka. Meelehom kui saysimi lauda Ussemann ma ja kas põnts. Ma SAISis Kruusiga lemming piina, põnts suma kausi sisse, kulbid tähendab patu ja määne nuhed lämmel piime loll. Toda olai vaht, so latseinanud tundasaanu. Edimelt olima tammikul ime vaid tädimaaraga pärand juba üksinda. Kui ma katsetest sai, osteti mulle jalgratas ja mõni aastake Perand uudnaxima esirattaga sinna sõitma. Dollaololl autit veidi, nii et rattasõitjale Sulev aia näid, nii ta Belata kupper, hõlla, naksi Hummaguliinast tulema ja pääle lõune jõuse perele dollaoles, sule piil vahtset võrrodyyd sõdi panna teed, mis nüüd postimaandisristitu Kotost panti yks Juvaka hütte eestlasi, Steveere haari, hänge Jessey illos istmise ja hengemise kotustam karilatsija isa maru Vaichel Kohoma liivatuse korge Kingo. Ma sõidi rahulikult, nii Est asuka väega jäi jõudu veel jõht suplema käev, et higi Machamuskija iho jahutada. Kui ma perele sai banni ratta, kuuri ala ja visassic kange lüürise Hännuka sinnana jäive kooni tul jälki Liina sõidu aeg. Suvel sai käivides sinna pallil Jalol Edi otsas, toll, jalgul Vaichell vallus, peane Harrise ja igal puul Olcosis mõtsa pai, roosa tee pääl. Tammiku mõtsaveere ja mõttes on kodus Sildes soine suunakas peaaegu ussaia Takast. Selle olnud hommikul palju Husse rästikkid pidi hästi jalgu ette kaema. Tuugagi sai harinedus. Kas põnts essalli Husse võtmeid kinni, mõnikord perissarress tappa, nii et paar kõrda levisse Meeta pindrewaichel puul elusa rästiku. Tammiku uss aiast läts müüdi suur kraav minkol lasknud kaebamist Pindi mõisnik, ET Paidra Järvet ühes laske midagi hull tolle kraavi planeerimisemann võltsi lännu niiet järvestes naka vesi jõe poole jooskma, kraad jäi nii sammas seisma, mõne kotusse, linna olda viilumbikene. Mul sääne usk, et naide lumpess ise võin olla ingeri kitsa Kallo. Ja mõnikord ma pruumse näit kah püüde. Hess Oleritegi kalla jõholl Kallo küll seal ma ykskemäe Wayche Lütsinda Vaichellol Aarega sai särgi Pruusärgi turde vast paarkümmend kalla yksüte kõrraga suurempa puhast Meeta inemisi söögis päikompassaivad põnsule tina jobadiidset tuldas kalalt isteaiaposti pääl ja uut põnts Olmu sõber nagu aaregi. Kumb, kes kõneleb, palju ime ja Meeta Ignaariva minna kuma istekuuri all, kui aare midagi meistrid ja kai sõna lausuma halda tund haiguvaika võlgi. Vaichel pruumsemaga leidub puu tüüteta, ole imele, mis asja just. Liina, s oled palju võimalusi meisterdamise jaos. Nii mass mõista kah palju midagi deta. Sugusai tammikul yks oopitus. Tammikul obsema rattaga sõitma, alustuse Holl rasse, ma pruumse sõita ussaia Kaibomand kallet alla mõtsa poole. Tiibele jäi valge Häidsmidega mõttes Ruus jäinampelt lõpimus sõitu puhma. Paari nädali Perand sõdi juba ja nii pässi Pindi mõisast kaubelnud pahe. Esimene aastak Mullessolevil ratast, sõidi aare rattaga, kus sai pärastpoole kuma ümarrattaga juba Liinast hommikule, tulli oli volli rohkem. Üts kõrt sõidimi Aarega perist Haani munamäele. Hull on julge. Nii sõidimi mäest alla piduris pea Areku õige meele homsõit, puhmahe, ma sate kõge, rattage kohegi Tiira piirde, hääd suurendati rikaaessa. See, et ma rattasõiduõppuse sai Võromaal tähendab ka toda, et rattajuppe, nime, ope, võro keele. Nii oimurattal ede ja taga edet sõõria tagant Sõrk. Muidugi Leistanca. Nii vas toll tuu asja, puu nimi, eesti keelestki. Rattaga sõites ma näi palju jälle öise huvitavaid fotosid nautises nohi, Palo järve Valgjärv ja mustjärv. Jäigas Valgjärv on nina, Eesti kõge puhtam klaarim liiga järv, nagu ta oli mu noorepõlve. Daamikult Hummagu poole jäse mõtsa ja suu. Meenikunno olla igav, mõõtsane ja soine maaletconi Peipsini välle tahvaichellolai palju Küllija Elotuysi. No ei, kodusi oli muidugi mõtsa tellil parem paussi olla ja tuu päraska NKVD ta palju tegemist, toll, eine meesil hätta ja vaiba. Leevi kandi olla mõni külarahvast perist ühes jääjookides kiudutada, pagesid Liina. Pendi yksinemis Joll üts keelotuses jäätühes, kiudutamissoll kah veider, kui mõnel pool mujal Pütskeda tulite, Järvime Olpendi mõisniku lesk, müürleni liine, mõisniku lumamaa enemisest stiin ja naases võtnu. Aliinet kiudutada SA. Ta olla kihvt, ei võtnud. Kinni võtsid näi. Ja kuuligi uma Koto Essiberi. Küla Olperi summa muudu inemisi nagu vana Märdi mägitina olla ollu uskmalda hääl meelepidamisega. Kui sakslane 1941. aastal kal lõuna poolt pääle tulema Holl aine tolliva raadio ärkorjatu siis Hector vastuvõtja küla pääle Holl. Märdi mägi oli siis kõrvak lappega kullelnu Soome raadio eesti keelist juttu ja pärani jutustanud õisile täpi päält edesi. Nüüdse esi muudu inemine roll Hileppi August Gia, Elliv, Võhandu jõeveere Hüdsinud uma vana talu, mis siin vanast olnu mõisa viinaköök rahvast kutsunud ime Tarre observatooriumis katusse olnu molkus paistnud taevasse täheki. Augustil olnud lehm esipiimes olla dioonu, nüüdne lehmajuhtu piima jälgi lehmale. Ükskord, kui ma ta kõnde Ollivast kalal siis Kaied, August, tule, näge minno kummardas ja võtmaast midagi, tule, lähkam pahe ja siis kas, et olen ma ja ütles, et mõtelnud, et aare, et võt maast kaika ja virutas jotelbas sääne komme siis Soll tutvile virutas kaikaga seolnu siis nagu teretamise-ist.