Eoste saime olla hinne katel suvel ja sule kah terved suv. Paar kõrda sai Oltus varal sumbaku perre tala. Herra ja proua sumbaku olliva. Nii vanaisa ja vanaema tuttava. Nii võeti minnusin suvitama. Taloll õige Herre sumbaku sõsarauma. Vana sumbak kirju perre Albert Hugo ollu olnu, advokaat näiloll Uhke talo, Puhja talu nimi oli siberi diaid, mingit perest, tuust alaspidi, nime talle minema. Hääd saiva varale. Vana sumbaku sõsar, vist Ella invaliid Tälloll liigespõletik, niietes kässiga suurt midagi teete nii Olgidel, vaia etc, jääki, Olesid Alo ja tissimist etet taht. Vana sumbakes ole advokaat ta ulguma õige mäleta küla postinis. Sumbaku prouaga saime hästi läbi, dime kuigi muudu mõist latsega kõnelda. Nimelt Moppe igatsugu asju nautisest, selle, et mulle kuisson meelde jätta määnsed kuu oma 30 päeva äge, appi und, see on meelenbrällagi time käestoppema todagi, kuis linna keele ilmakaari nime häste meelde jääda. Tuu Jaustavam ütlemine, Juku vastsed säärega saapad, juuk, vastok. Täiutust Mullega luud sead põrsast käest, tahad sungi ja muudkui selle Dimela kärssama kärna paisus maa külmani. Sumbackydem andma Olligi seakarja. Näiloll kats tsika, orig jüri ja immis mari näit pidi aiamaast kartulist ja põrknist, kauben Bahoitma. Sea oma kavala mullegi õõnes, näid hästi hoita. Viimete jäi Jüri haiges ja tull ärkab papa minna pantisest seatapmisemann vereanumat hoitma. Noil haige loll sääne asi, peris hindast mõista, et lats Elaidega tegemise Holl Kaneide tapmisemann midagit ei. Varal oli mul ka ütte tõist muudu ele aiaga tegemist. Ütel windlasest naabril, Olcotto, Taizza orav, mikker tinapuul ja mees küssed, vast poisikene taht oravat hindele muidakimat ahi ja nii Weimiki orava ütte sumbakkide poole. Tälli seal myymann paar päeva enne kui pässi vällja jalats Puidepite mõtsa poole nagu oraval since homme. Nalja sai Tõsega päris palju ükse ime undruku ala ja pistpäev puusa, tõmbelukku mulgustall. Üts kõrd Tulmul Nato Hobese mehes sumbaquella pidin minema Alatskivile koht, ohe tunnistajast, Dima essaa esiHobest juhti, võt minna, Witte niiet mahoi uhje ja tädi Ella Oppas Kubaya Holl habe null vana ja tasane Masaid imega Ilos ahe hakkama. Alatskivil võt Ella minnuga kohtuda rüüte, sest kohtunik küsse, ET Kinklats tuua. Ella üteleti imelats, ses kästi mul välja minna, kauba, mul välahes tule olla, kohtupidamine jäi olemalda, jääki Tõne tunnistaja oli tulemalda jäänud ja nii hakkasime kodu poole sõitma. Hobesega varalt Alatskivile sõithommiks midagi muud kui autoga oma haigu ümbrigaya molevistiks esitolle aulats. Mulle meeldis asju haigubit eta Rututamine, Kippamine mulle sugugi ei meeldi. Mõtlet ei tee kohe kõik Juusk vaja rühkida kohe su maailma, ometigi tormas kõik asjas saava ummist paigost liiguttedes ja neile anda haigu vahtse paiga pääl harineda tuut paika nagu umas võtta ja pita. Mul on meeles, et varale sõite ma näid telefonitraate pääl, hulkassinitsid Sirke kuma, kodo Kiroti sess küsse vanaisa käest, Chirki hästi tundse, et mis sirgu omava olliva siniIra rõlla neid Eestis üle ta pole oma seest välja koolnu nagu suurelt jaolt mujaltki Euroopast. Veel kuuekümnendail aastail olnud siniraage, ähijärveveere koht sai Kaalepi perrel küla Oltus. Ellivad Pedaide sisemulke nagu haki vai Hähni. Ole sälgi näidinamp, nii sesse katsugu, elaja sirgu, kimalase ja mu hinnet kaos sõjal pooles jälle jäässein pini ja kassi ja muidugi auto ja muu massina. Varaulai tartust Kavda hinne, katskümmend versta, Üts tõdes huvitamise kotus oli mull vai meil imega Tartule Kofiil seol Kopli-Märdi talu Vasula kaardi pääl om rõlla kirejaan pordi Tendraarium Kopli-Märdi olgi pordi perre, Tallo. Jaan Port Oull aiaasjatundja Timon mõne raamatu kiratanu üts, koduaed on mul viil Kotov riiuli pääl ja midagi tarka paissell nüüd killuke. Mu ai koll, pordi, jaan, invaliid, Dimelgi ol liigespõletik. Nii et SA esik kõndiga Holl sõõrtoolis käe olliva kah haige, kuigi muude Sai kate näpuga kirjutusmasinal tippi. Niide streigikiretööd pandi ümbre Darwinid ja Dimiriaalselit. Mu vanaisa oldime tutada paighel tuld, ime kah vasu lahe ja süstima istuda ja arvutimaailma asju. Vana Jaan kutse minna ja töisi poiss case'i Doro ja üts kardütele Darwin arvanu, et kõris Torrest asja ei saa. Võiks saia küll. Tuua mulle meeldejäänu ja olen mõtelnud, et mis ta õige tuust Darwini arvamisest mõttel vastoldel, õigus ja must ongi asja saanu. Kuigi võinuksin vähe midagi parem Patki saia. Anii Ombastegavitega. Kopli-Märdi oli olnud vist suur talo, Ussaid oli suur, Tõzelbul hoovi oldi üldse elatusolluvas kunagi popsyway teen ja rahva oma kui seal lolli Elliva seal kolhoosi-sovhoosi tüünemise osa neist rindlase Kopli-Märdi elumaja oli küll luma ettejääki Meidesseke ja muidagi Holl tuh maja palju raamatuid, mida mäe Loi kui ai koll. Kopli-Märdi amme jõeveere ja nii oli seal hulka haigu, Kanguri mardiga ja püüsemik Allo. Ilmuskmada kui palju Gallo tuud haiguviilamme jõholl, poiskese püüsemi, kumbki ütte suure angerja, mittu havi ja muid Kallo. Jõver istmine igatahes, sest läheb kõik haig, mõni kala, yks võt liidikeist või niisama mängija nimega. Nii et korki vii peale, siis püsib paigal heegelkalal umma muudu võtmise komme. Mõni ütle kõrrega, nii, kuprauh, sääne, homne ühtluses haug, Tõne jälkid sälkes kõrreliivikeyst liigutas teda sõslask vallale sõsvat suhte ja nõst üles söest Tiietetu või olla Lattik. Poiss, kes ei ole nii palju kannatust, et latika pärist võtmist harruuta. Pärastpoole, kui ma suures sai, jäeti kalapüüdmise sinnapaika. Hoitlejaid, las nime Ella oli mul vaia, näid püüda ja seda olnud nädalaid ja mul ja perrel sümbebaya sõst võinud püüda. Nii Oleima Hinapast puul aastasata Kallo püüdne. Ja näidanud aega, palju vähem pass kah jäänu, nii amme, jõhk kui Võhandu. Ime ju, ja mis ma neid vähedzitvil püüdnale? Kopli-Märdi talu peris pidaja Bernane Olbordi, Marta kinorullväega tõist, muude hinemine kui time, tasane ja haige miis. Marta oli hirmus nakkaja, murde esitüüted ja pann Tõseka tegeme külalise suvitaja samma muudu. Kui ta üts, esis sõit Leningradi vis tulpe või muid ninn, müüme pidimu ima niitma Elaile pikki ja lehmenisme. Hiina oli noorpõlves säänest tüütenn ja sai kuigi muudu tykki niidetis ja lehmanistes, aga kerges jo talli ohtes ole. Mardiga olime vast 10 aastaga pannud see poiss kese meil tul kats suurt piina, karda meiereist tassi Saimid, tassitus, tulin paar kõrda tiival hinge haarda. Haina tüüf panti meid kah, Tull haina suure küüni ala pidada, sinnas sai õhkuva haina gurmaga sisse sõita, ütskord molli koorma otsa ja sate küüni usse yht Ast maha. Hääd vankrit sõõrialas, jää, kohainol küüni sõsmi magasihaina kantsi pääl kolmekese ma mart ja perre poeg Jaan. Kopli Märdil käbega külalisi. Mul on meeles, et üts kartul, kirjanduse, uurija, lepikumart, Bernane ütelda, tina tahta ega kõrgmidagi ette, et ütskord olnud n piksevarda ja ajanud pistu tõtt tuua loll, kes huvi sai, see pikk piksevarras oldases lepikud, et või on mul midagi võltsi meelde jäänud. Pordi pere Essole kolhoosi nailon, väiku, maa, lapikene, niine kuigi muudu jäiva uma ette Talos pai, kuis ta tuul, Ahul nimetati, suurem jagu maas, toll, haid, sugu, õlga, põllumaad, Kohkasvi pikki ja kartult. Mul on meeles, kui suits, kõrt, vile, põim ise haigub pinilevise maast, hiired pesa poigega ja seinio hiirepojakese ärke. Naks Ikma pordi, Marta tulie Oppas minna, et nii mudu oma asja, looduse üts, yks süütuist. Ole mulle kunagi päris lohutus olnu olla hõllacki. Ilm võimata on periselt lepil loodusega ja veel raskem Pinemisega seoga Dynamine, Muku hävites ja suurt kärg kõik planeedi pääl. Kopli-Märdi Läti Eesti ja vinne kultuurilukuga ei mu perest hoopis soo pärast, et üts kõrt, Hilda Ellis seal ja tee oma kire tööd. Aleksander Zoltšenniitson. Pidi olema nii, et ime kirod, suurempa ja oma Gulagi arhipelaagist Kopli Märdil Kopli Märdile satu time, nagu kuulda Uma laagri sõbra Arnold Susi abiga. Häägotus kireotüüteta omaette Aliin lahku. Ladze olema eskita jala lähen vanaisa ja tädiga hüvite ärves küll. Essole latsest suured matka, mis pere ei ole küll palju kännu ja matkanu tervis on parem koll siis vastand so palju abitanu, et hindel kah nüüd maal Elotus, hom ja Talbiategatsukkuma tüüt tegema. Kopli-Märdi õhkva jõeveere jõkke müüdi allapoole jääs lubjaveski nagu muki veski optimegi aule jalgu jäänu ja olla nagu Luke hom tahtva omaniku seal elektrit tegema, laata. Lubjaveski roll ja nüüd jälki Sumbergi perre käe nime olliva perre häätutada. Maria Sumbergi, ma mäleta häste ja üts kõrt käbe Mariega ütte myypul, tatart tohkahtimamis, Tiefi valitsuse ministri Voldemar Sumberg käes tohe Eesti pikem põld, Ella. Edi otsast olnud imelaagris pere Siberis asumisel. Viimate ütle sanatooriumi juhataja Altai KuMul õige meele hom. Näide poige Eerik Olmu kooli veli. Huvitav lugu on tuued Sumbergeman lubjal, olled hinnast, varjanu, Pätsi viimane pääministri uluvad olled Timal olnud läänegi paopaik, üte Rihedes massine, siseniidime elligi üle tolle Edimets nõukaaastaga. Tull välla ku sakslasi osise Hollywa. Nii mu toom, toda asja mulle kõneldu. Maria Sumberg väiksmik puul, nii l i Tartu keskLiina nii hull külalisi palju, mõned ahiva vanaisa või vanaemaga juttu, aia ja kohvi juua. Tõsete haigu parajaskuell vaia, minna bussi või rongi pääle. Sumbergi proua pidi minema nüüd komisjoni otsust teedi, et kas Soll kulak? Ei. Sest ta hõlmikpuul ja naisiga üte ehtivet teda ja sätteva rõivile, et Olesi häste nõukogu Inemise muudu pähe pandi talle kasaka mütsi muutud, sõõrik, lambanahka müts ja nii ta läits komisjoni ess avitatu nõbogoga Inemise müts. Kui 1000 üldse 149. aastaga kiudutamine Tull ses viidi Marie Sumberg Siberi. Ines kitse miniimekõnel et toll olnu, rongi ja Perand Siberi küla Sumbergi prouaga üte, et uuel olnud aega, naka ja tubli hinemine mõistma häste Lynne keelt saanu paiga päälinemisega häste jutule, mõistma asju aia ja uma õiguse eest saista ja avitanu, palju tõelisi hädalisi.