Muidu ma käbe Paichel arrega mõne pere Koholl noorem bitinemisi ühegagi neist suuremat klappi, Essin neil olliva tõist, muud huvi ja arvamise. Mõnel olid lõõtsmängijad veidi suuremat muusikat tegemist, Essole noorem kõneliva kinost meele hommet peris Popol Tarzan nagu nime Tarzanid kutsiva. Ja mõnes säänse laulus salmi kuulima pendiga, mis võinu ütlejale kallis, massma minna, nagu ega see asi nii ei jää, ega seos seto siia jää. Seto ess kutsuti, ta kandis windlaisi ja üts Tõne sall, moll, Stalin, sõitse kellad pääl, Molotov Voll perra pääl. Nii palju siis kuulima poliidigast. Poliidiga oli muidu tollal Egelbul Stalini timatiinre Hoiseva rinnemal kodo sõtta Elo ja Tõivad tolle ees tihega. Vaenlane pidi olema ja guessole tuldajatete, vaenlase steti, mainemisi, intelligent Eesti ametimehi ja kedagi kõkke ja sõdagede kodo, sõda, mõõtsa sõda, ess jääd, Pindi ja Tammiku tollest joast Butmada. Nagu ma nimeti, oli peres Ants ja Kats vanem poiga Ago ja Kalle, vinnemaal vangilaagri näidet puul kätseva hinnast mõne mõttes Abele nagu rootsi Jaan geoll Peremis, Antsu sugulane ja üts peris summa muudu traagilise saatusega oli Saksa sõjaväes pagenud noormees Peeter vaadek. Tollest biitrest, nagu teda kutsuti kõneldidaamikul palju poiss olla polnu usklikust muusikainemissi perrest Essadist organist ja vihane natsi võimubastaline Boy koll viiulimängija. Esa ütelnud jälle, et kui Hitler juugendi häälet, siis võtja murti mäe sõrme, nii et kunagi viiulit ei saa, mängi sõjaväkke, võeti biitre yks. Kuigi muudu jäi ta Eestis maha Est taha ainet sõdida. Jäi siis Võrumaale ja viime telli peri spike haigu tammikul. Hollopnu eesti keeltki kõnelema ja Opanud hommikupoiss keisrile muusikat enne kõkke viiuli ja klaverimängu. Dima ja muid pausi olevide jaos olnu, köögi, põrmandu ala, det Üts, Väike-punkri punkri lagi Lambost laudu pääl olliva telliskivi nagu mujal köögi põrman tulla, kui midagi kahtlast, toll kuuldavaid, pagesid biitre vaid jääda parachisi roll, põrmandu ala Kippeste panti, kivid pääle ja toda pao paika, julgeolek kestad äkki. Viimati läits asi opad aega tõsitses läbiotsimisi ja hirmutamis rohkem mõtsavälju võeti üts Tõse pere kinni, Vaisaivana tappeluse surma, niiet biitril Essole einet võimalik tammikulba olla. Lätsis peris mõtsa telia mano ja sai seal Kohki surma mütsabele Ollev lännu ütel lehme vargile jäänud kimpu ja pagenu Peetrile nüüdsinda müüdiatiid, spedaki hinnast käki. Ja sai kuulis särge Est taha time kin mähe lehma vargile minna sai mõtsaveli Elost kah vilanud ess Iowa hinnast käki ja ega helbay liikmise perre pakku minna. Ole koski lugenuetuubiitre olla päriselt hoopis mäenegi bioon inglise way. Aga kui kuuled kuist Tamra, poiss keisile viiulimängu ja üleüldse muusikat Topas siis on väga raske usku, et võin olla midagi muud, kui moosekant. Kinkel sõjast villand sai ja sõja eest pagesi tollessaa eestes pääse, mis Eestimaa mõõtsofiil Perand sõtta edesi käbe. Olco maa, muld, Dimele, Tiidmad haua magajale kerge. Muusikat olnud hommikul siis ka kuu panentodele ja Esa Ants Lynnemal vangilaagri Holly are mänge veidi klaverit ja vanade Dianna iste püheda Hummagu harmoonium ette ja mänge mõne korrali tammikul maa ope mehitsidega tegelema. Meetaal Olliks üts mesipuuaia korge tamme all ja kui jälki pere heitmises lets linnas pere Paichel tolle tamme otsa sai, tõi siis piiga pritsites ja ma ronisin tamme otsa sülemikast käe ja mõni kõrts saime ehitusega kasti aia mehitse minna huvitase ja kumeetoneid kai olimakahmann. Nüüd Mutkel oma mul ega aastagiks olnu mehitse ja paar kõrda ole ka päris palju metssaanu duo lõikaga tähtsam mehitse omma nagu Elotuse Heng. Nii kaubaku aia oma mehitse on TALO ELO mehitzilominemiisiga mäenegi esimõõduk hüüdis. Ja nii kui ma ole Kirotanu, on mu elu esimene mälestustuust, kus nii vanaisaga mehitsed, aromann, käbemi ja siis ütles suure suminaga poolel Lindava mehitseist Bacoioosimi. Pääle aare, muld, hommikul muid sõprass ole, töisi külapoisse ka sai, nii palju läbi käävides kuu, Aarega kohe kiledzini. Muidu oli palju üksinda ja üksinda olemine, mulle meeldis esiErelde muidugi raamatide ja aukirjaga üksinda olemine, kui toda saagi nii mudu kutsu. Vaichelmarone akva puu otsa, raamat käe- ja Loi seal ütskurid iste niimude suure Ko otsa, mis kartulikoopamann, kasus tädimaara Olminna otsnuia hõiganud kutse, süüme, äss, kuule vast kohisi tuul, nii kõva tädi, mõtelnud, et ma olen mõtsa järve piirde rutanu, esis sinna, et poiskine viimete upussar. Lasva Olja omm tahk andis nagu suurempe tähtsam kotus, Allasvat tunne ei ole, ei taha suurt asja olnu, kõige rohkem hammast, asju olnud paid, rahe. Kohe on Pindistuma katse versta maad. Paid Raholl veski, mis on rõllacki alale, avilja ta ina ei Jauhata. Paidra Veske lumalaul, mu vanavanaisa Johan jänese käerendil time esiperi paistust, tull, säälter elli mitmel puul Olcohki Tartumaal mõisa rentnik, kus hinne kui times Paidral Möldre sai. Jää ikka seda möldri ametit päris hästi Est tunne, veskis sai ta surma, jäi pulba õda, kuratide Vaichele kol, naase latsiga, Žanna saatma ja esijäänu masinavärki Saisma pandma. Seo sünd 1000 katsu sa üldse 10 neljandal aastal vanavanaema Anna hinne Mehleminekit, Annašulcemberg jäi Läses naases üldse latsega, pidi kangenaane olema kasvat Ladza üles ja jäi esid Paidre veskit kah. Pideme. Mu vana ime kõneliks Umast Ladze põlvest tahk Paidro veski kõkke mul meeleolu tuua küll kinno duma Ilose võro keele sai vana ima Paidralt toll elava loomuga sätte inemine tyylvanahki või ette kujutada mäened. Kin mähe kullel veskilisi jutte Kunio Istebajoodiva, kuna näide viljajärg tule või kunas ja uhke ja koti. Ei no vanaema juttu kõik päris sündsa ole. Time kas või dolla, olgu kõgesti latsi kuulda, ehk kõneldi. Ma ollegaa Paidra veskil õtva päriselt kolhoosnikul oli ju ka leidub põllumaad, Kohkaslikesev, toda kesva sismi, Aarega lätsimi Paidrale jaukama dile, kott pera vankri pääle ja suurdid bitte Paidra poole muud meele olla. Paidral olme Möldre, mind pere tutva Ahmann. Nüüd kirjutati Kohki, et Ahmanni panud Möldress julgeolek ehk mütsabelil silme pääl hoite Kiievisse asja komm. Aga teed on küll, et Pindi ja Paidra kandis liikuid viimetsit mõtsa, Veljo sade, August Sabedalombaidra järveveere veskis Taholai palju maad. Vana ime ja tõsest sugulase kõneleva sober rahvast ühte ja teist meelde on jäänud üldse asi tuul, rahval olnud läänegi ütefis Hobese pargidega Üts kõrtku, Paidra vanem veski tütriku juba meheleminek ikke jõuseda nakas veskil käime kosilaisi ja muidu rohkem meeste rahviku hinnembelt. Ütskord kui mitmeid mehi, jälki, veski, loll ja näide, haa, Hobeseda sai sõba olliva varga Hobese ära ajanud ja kaunus nima jäidaki. Rahvastiitset Saabe ummi käsi, Oldu asjamann mängu Holnu Ani kui x-s olen mõneski tõendust, et nii loll. Vanaisa sugulase kisandi elase hõlledki Räpina kandi, Räpina ja Võõpsu yhel. Tol samal suvel, kui ma Edi otsas tammiku lolli sõidimi ime, kes sinna ja olime seal suvetuse poole pea kuu haigu. Ja seal lähku metskonna Maiamann olnu metsadele rootsi jaani viimane tappelus kohta surma sai niimodi satugi kats kõrda tina jälgi pääle, kisandi puu, loll kah oma muud huvitav tare Essule elektrit õda kui söögiaegu panti palama petroolilamp. Maja oli palju prussakaid, õdagune tulliva Pälla ja kõntsevas ainupääl kohe lambi valgus Paistu sääl näides ole varia Hollywazzaina prussakkis tõkvalt musta lutikid, toll kah omajagu. Mode'i eksperimenti, panni, paar lutikat TTT topsipulbri sisse ja kaigas koolesse ärg. Paar päeva ellida seal Essoletustustistinampa asja. Kui vana ime latsekene roll, siis mõni vana inemine laulu, viil pannu rahvalaule noorem põinemised tahes, näid laulda Est taha kulleldagi. Vana lime, loll meele, et kui jääki, vana laane regilaulu üles võt. Holl mõni noorem pahandanuitsioon, mäenegi laul on nagu teetes rehe Pärtit valla laul kui üks mõni illos laul. Ilose laulu Ollivaiks saksa laulu Olcosis saksa või eesti keeles Õnnuga. Ess mälestab vana ime, ühtegi vana laulu. S kuule, mütegi eoste ka jäi, kas mõni vana ainemine näid vill, mõistvaiei? Imelik see asi, hom. Hurt Tom ju hinnas Sist ummilt sugulai silt raamatut regilaule Sõnnu üles kiratanu. Haritu Inemise hurda jaos olivanio rahvalaulud, tähtsa rahvajaos Essole haritlane tumma rahvas tahtumast valla saia, taht, võõrast. Kuma vil poiskese tammikul lolli siis mul kirjanduse ja muusikahuvi Essole, Teabe kalal, Aarega ja tõisi poiss, keisiga Suklema ja Loi ega et pääasjalikult aukirja nagu eesti naine, talu perenaine, Eesti noorte punane rist, laste rõõm ja kaitse, kodu ja Vaichel vaimulikke raamatuid ja aukirja. Kui ma vanem passay juba noore mehe mõtte ja huvi pähenessiva naksi lugema loomingist ja varamust, luuletuisi. Avastamist oli palju, mõtled kuu tammiku, raamatukapitare päälistesse olnu mavastesse Olessegi eesti luulega tutvus Sten enne ülikoolikuma luulel ööse siis naksi esika luuletama, tammikul kah keskkooli haigu käbe yks mõtsa kõndima, märk raamat karmani ja Kiroti sinna ummist, mõtistjad tund nii seest. Olenio Kirotuse alale, ameele, Hom etnoulliva väega melanhoolseks mõja õlvast, osalt Shellist käega ummi tundmisi looduse piltega edesi anud. Mul oli juba siis ka 10 pilve ja murre, mõte ja sügistuul ja vast surm kah Kohki puie ja puhmedaka uutma. Nii säänes joon noore inimese maailma nägemine, hom, Dima organismuse hom, nii palju jõudu, et või ka pessimist olla. Vanalinemiselom jõudu, Veidend timatu Hei, hindele säänest pessimism, must-lopa. Kui ma juba keskkooli 10. ja 11. klassi Holly ja kui naksi juba ülikooli astma, siis said hommikul täide haigoldus aveel ülikooli haiguge väik, seal oli nädalibaibar meeleon, kuis ma võtüüte Carl Jungi raamatu psühholoogisse tüüpenn ja loidavad heinaküüni Hainu pääl. Ja jäi muidugi magama. Hinne ülikooli ma saksa keeltest mõista, niipidi tuud haigu juba üliõpilane olema. Heinalakk old Uusama varatsempalaul sai Aarega magatus ja jutu aetus. Üts kõrid varrampaioosisel hiireke mulle pähe ja jäi kiuszihe kinni. Ai minna üles. Tõmbasid ime jussist välja ja viskasin kaubelnud pale. Hiir kusi pil hirmuga Mulleta.