Tänavune aasta on põllumehele selline aasta, et nagu põllumehe juttu ei tahagi hakata eriti ajama, kõik aastad ei ole vennad aga ometigi nälga karta ei ole ja kui me neid rahvavõitu tulime siia ja tahtsime juttu rääkida tänavusest aastast ja üldse kolhoosielust ja olemistes tegemistest, siis soovitati meil päris põliste põllumeeste ja maameeste poole pöörduda, et eks nemad räägi, kuidas on, kuidas oli ja kuidas tuleb. Vajame ja loo ja Ants pikamäega, kes on selle kandi põlised põllumehed. Eks niisugust aastat ole tulnud näha ka varem sel ajal kuise põllutööde ja toimetustega alustatud sai, nojah, eks on neid aegu nähtud küll ka halvasti läinud, teinekord ja aga siiski ka väga viga ka ei ole praegugi veel sellepärast, et et ta küll muist kaduma läks, aga sellegipärast saadi ka, kui üks niisugune ikaldusaasta omal vanemal ajal kätte tuli, nagu talu sai peetud. Millised mõtted siis pähe tulid? Siis oli muidugi raskem kui praegu olnud, sellepärast vennasvabariigid abistavad meid, karta ei ole midagi, noh, et vili natuke ikaldus, aga sest loomasööt sai väga, sai seda rohkem, kui teda plaanis ette nähtud. Ja osa sai väga kõrgekvaliteediline, nii et kui ja mis ennem ei olnud nüüd seda on jällegi tänavu lisaks ja nii, et luna selle puuduse ei peaks sellega olema üldse ennevanasti. Kui tuli Ekalduseks, siis oli kõigist asjast ikka vilets, et sul ei olnud kuskilt mujalt saada, kui sa rohkem oli, kas selle käest siis said osta endale kuidagi. Ja eks ta löönud eelarvesse ka vistika augu sisse, oma talueelarvesse? Sa ei teinud, tegi küll, kui sa üksi oma tööjõuga läbi sapi vaatama kuidagimoodi, kuidas sa saad, tööliste töö tegi, tasud makstud ja ja siis kuidagimoodi pidigi saama elatud, aga seda hullult raske ikka. Mina olin pisikese korrapidaja siin suurimat talu võltki. Käisin mõisast tööl ja ühes teises kohas minul kellelegi maksta põld, mina pidin ise vaatama, kus ma tööd sain. Oma päikesest, maast, kui vilets aeg ei jätkunud, kui üks niisugune aasta oleks tulnud ette, ütleme aastat 20 tagasi, siis kui kolhoosid ja majandid olid alles noored, mismoodi ta siis oleks võinud välja näha? Ei tea nüüd öelda ka, millega see oleks lõppenud. Võib-olla oleks väga kurvalt mõne tootmas augu kohalt lõppenud, sellepärast et sel ajal 20 aastat tagasi majandid väiksed veel, aga nüüd on meil suur mujalt ja rohkem resurssi köögiks. Ma tean, siin, algul oli ka, oli kui Oderi lühikeseks suvelil ja sa ei lähe, aga tehingud kardulas oli hästi, sai üle kahesajatsentneri hektari pealt sai välja teorite mõlemad sele majandi loomise juures. Mismoodi see pilt nüüd siis praegu tagantjärgi vaadates tundub, mis tunne oli, kui sa kogu aeg olid ise maad harinud ja ja oma maad ja eks ta alguses oli küll. Ega ta kuigi noh nii meeltmööda põlvega pärast ju mõned aastad õlase siis hakkas ikka minema ja seda algusaastaid vaevata nüüd nüüdse ajaga võrreldes siin on ikka hoopis hoopis palju edasi jõutud ja põle enam nende töötegijateni raske. Suurem jagu on mehhaniseeritud, ei ole enam ohustega, harjumistega tehakse masinatega, ainult on vaja inimesi. Üks veerand sellest kaloori algaastail oli, võib-olla pole veerand kit tööd tegemas käsitsi töötama? Nojah. Algul oli küll, sai hommikul juba kella kuuest hakatud vahest teinekord päeva loojal, natuke enne päeva looja said tallijõule, nüüd saab ikka kergemalt selle värgi kätte kõik, kui seal lausa esikolhoosi algaastatel. Aga siiski oli ta valge aastat küll, aga ega ta raskem ta ei olnudki, see töö, kui sa yhe omaette olid omaette, hakkasid ikka veel varem hommiku ja õhtu pimedas oli, kui sa tegid heina ja kõik Öelge nüüd, mis oli selle kõige põhjuseks, et teie majand algusest peale jalad alla sai ja siiani seisab jalgadel, mis aasta-aastalt on tugevamaks muutunud? Siin oli niisugune asi, kui algus hakkas, ei olnud siin ühte meest, ei olnud ka, kes lõi käega, et kaua see on, et ei maksa rega taeva nii. Aga meil võiks ikka mehed kõik alusest hakkasin kohe tööle ja tubliste kogu aeg said tublisti tööd tehtud ja kõik varandus, mis siin jäi, ütlen, et talumeestel enamasti olid lehmad, karja, lehmad ja hobused ja kõik mõnel oli kolm hobust, mõnedel neli juust kuni noorega koos ja ja et kõik, aga mõnes kohas müüsin maha, lehmapuude olid niisugused muutused ja mõned lõid käega kaua hulludeks katsunud läbi saada. Aga seda muidugi jäid, niiet takerdama. Peamine põhjus on ka see, et me jalad alla saime, Dow plekid täie inventaariga sõna ühismajades. Nüüd tahakski paar sõna rääkida, mida teie arvate oma esimeest, sest et igal pool niisuguseid mehi just eesotsas ei ole olnud, tema on ka ikka talukoha peal kasvanud ja olnud ja ta hakkaja, töökas pisi käed ka kinni, teine koht, kus aeg ja siis on need ka siis. Oota, ma pean rehkendama, kui palju ta on, umbes 20 20 20 aastat on ta olnud jah, meie, selle meie meie suurega lordi esineja, siitkandi mees, siin sündinud ja kasvanud teot, talu ja talu, talu, peremehe poeg ja. Siis peab ametit igal juhul tundma ja kuidas nüüd siis pensionipõlve endale ka tundub ja mõjub majandi eluga, muidu olete ikka kursis, aga see eludest möödajookse? Nojah, Eka, mina kuni tänavuse aasta ma olin kõigi asjaga kursis, ma kaalun kõik tervega Loorsi vilja, võtsin vastaja ja kaalusin ära ja olen revisjonikomisjon on olnud ja nii, et mina tean hästi kõiki seda ka voodielu-olu ja sind maja taga, kus me räägime traktorimürinat kuulda, ekskavaatorid töötavad. Siin vist on maaparandusega tegemist, vana põranda all oli närv maa, siit ei saanud üldse masinat. Siis sealt pealt midagi ei saanudki, nüüd panevat torust sisse ja nii et see maa, kus praegu traktorid, maa kuivendus teevad, on teie oma endine talumaa või siin jah, oli küll, jah, siis, mis nüüd siis pensionipõlves põhiliselt tehakse, kas igavaks ei lähe, minul ta küll igavesele käin igal pool kinos ja ja klubis ja raamatukogus raamatuid toomas, loen ja. Minule on ta küll ikka tegelikult igavest, ka naine suri jää juba kaks aastat käisin televiisori nurgas, eks täida ka natukene omajagu aega või nojah, eks seda ka vaatan, jah, mulle televiisorid ja raadiod ja Niukest, värgid siin küll olemas on veel ikka majapidamine olemas. Lähmann ja maaja pints pole ka väga viga. Mõned saame mõlemad naisega, elame üsna parajalt moodi ja palju siis nüüd aastaid kahepeale kokku tulevad, kui me kell 77 aastat. Jätkame nüüd juttu juba majandi kontoris ja esitame paar küsimust rahva võidu pea Granomile Jaan Vahtramäele. Kõigepealt siis veel paari sõnaga sellest põllumehe aastast. No ega tänavune aastal ei andnud põllumehele loodetud tulemust ja tulemusi teid nagu kesisemaks. Siiski võib öelda, et Eesti põllumees praegusel ajal on jõudnud juba sinnamaale, et ega üks vilets aasta veel jalgu alt ära ei löö. Ja meie kari siiski on käesolevaks talveks söödaga kindlustatud ja loodame, et loodust säästa ei lõpe mitte halvemini kui eelmised aastad. Eks liigniiskusega olla Eesti põllumees võidelnud juba mitte põlved. Viimased aastad on maa seoses päris edukalt ka meie majandis. Tänavu aasta anti meile üle ligi 200 hektarit kuivendatud maid. Nende tegemine oli kah küllalt raske, kuivõrd meie pinnas on ikkagi kivine ja, ja kevad oli hästi vihmane, tööde alustamisega jäädi veidi hiljemaks tulevaks aastaks. Kindlasti on meil juba tükk maad julgem selle tõttu vastu minna, et on meil suur hulk päris korras maad juba kevadel külvi alla võtta. Uut maad, tööd jätkuvad ka praegu veel ja loodame, et ka tuleval aastal sama pinna kujunenud maad saame veel juurde. Sellega muidugi tunduvalt paraneb meie söödabaas ja samuti peaksid suurenema toimus heldid saagid. Kuivõrd osa maid, neist, mida me nüüd kätte saime, varem praktiliselt mingisugust saak ei olnudki. Meie saates oli jutuajamine Saku maaviljeluse instituudist. Need mehed on Eesti põllumehele teinud palju head oma suurte mastaabilistaja põhjalike uurimistöödega. Ja eks nendegi vilja oled killukese teel ja ka selles, et sellised ikalduseaastad ei kõigutaks seda saaki, mida põllumees oma töö eest saada tahab. Saku mehed. Jeltsin Eesti maagilise Mauruse teaduslik uurimisinstituut on meil siin päris naaber. Ja nende tööd ja tegevused on nii-öelda meil hästi kättesaadavad. Eeskätt muidugi, millega nii-öelda praktilist abi me oleme nüüd instituudi poolt saanud seal sordi seeme, nii hästi teravilja kui ka heinaseemne osas. Meil on võimalus ka muid töövõtteid õppida neilt ja jäime siiski ka uurimas ja ise vaatamas, kuidas nemad ühte või teist äsja ajavad, et seda omavahelise hiljem rakendada ja nii, et sellest oleks siis kasu meie majandile.