Jännu tammus Toas sihitult ringi, võttis riiulist ühe ja teise raamatu, lehitses seda ja pani oma kohale tagasi, lonkis kööki ja tuli sama targalt tagasi. Käis WCs, ehkki erilist tarvidust selle järele ei olnud. Kui ta teist korda kööki astus, küsis vanaema. Kas sul tükid juba õpitud, et sa kogu aeg edasi-tagasi käid? Tahad võtta vahepeal võileiba? Söök tuleb täna hilja, Ahivel ööd. Kui sööd järele jäävad, siis saab alles liha ahju panna. Millal see ükskord ära küpseb, aga ega sinu ema kahvel nii ruttu, tule. Seniks paar võileiba kefiiri võtta ka peale. Köök oli mõnusalt soe, sest pliidi all põles tuli pliidil oli mitu potti ja suurest kollast värvi emailitud potist, mida vanaema parajasti puulusikaga segas. Tuli hapukapsaste lõhna. Oskad sa, lõhn, tegi, anna, siis võtad Aldrek leibadega tuppa kaasa, Katsad peavad hauduma. Ma segan neid aeg-ajalt, et põhja ei kõrbeks, mul pole sinuga aega õiendada. Tee omale võileiba ja mine tuppa, õppi homseks tükid ära. Ma ei taha praegu süüa vihmasi, anna. Söö kindlaste, sa hommikust saadik söömata, mõtle, millest ainult üks kord tuleb minule sulle aega sulle võileiba teha, aga kõik asjad on kapis hakkamas. Lõpuks määriski, anna endale kaks võileiba ja pani keeduvorstiviilud peale. Nendega tuppa jõudnud, jäi ta käsi kusagil kirjutuslaua taha istuma ja näppis rohelist lauapaberit. Vorst oli värske ja pärast esimest Dirkumisi võetud suutäit kadusid võileivad kiirestika kõhtu. Seejärel tiris Janno kooli raamatut portfellist välja ja kuhjas laua otsale. Rohkemaks siiski viitsimist ei olnud, teda valdas mingi rahutus, mis ei lasknud õieti millelegi. Igav Levalt suunas ta pilgu välja akna taha, ulatuvatelt elupuudel tuli sulalumi enamjaolt maha varisenud. Kaugemal aia ääres seisvate suurte kuuskede rida oli aga veel parasjagu lumine. Ka sõidude mõlemas servas olevate haljasribade valgele lumikattele polnud päev otsa kestnud sula veel midagi teinud. Natukese aja pärast kuulis ta, kuidas vanema tuli toa poole kolistas ahjuukse kallal lõhistes roobiga lükkas ahjuukse jälle koomale. Seepeale testis Janno päeviku ended tegi lahti. Kui vanaema juhtub pärast ahju segamist paastuma, siis ei näe ta teda vähemasti niisama unistamas. Ent natukese aja pärast oli kuulda vanema lohisevaid samme köögipoole tagasi minemas. Kas tõsta homsete tundide õpikud ja vihikud lihtsalt portfelli? Ta muu sinnapaika ja oli varemgi nii teinud ja mõnikord oli tal õnne olnud. Isegi selle otsustamine nõudis enese kokku võtmist ja sellepärast jäi esialgu kõik, nii nagu oli. Mismoodi olid eelmise aasta jõulud ja üle-eelmise aasta omad, mõtles ta aknast välja põrnitsades. Talle meenus too aasta, ta oli vist juba kolmandas klassis, kui ta oli aru saanud, et jõuluvana polegi olemas ja kui suur jahmatusse talle oli. Ometi jäid jõulud ka ilma jõuluvanad ja sama erakordseteks pühadeks. Tookord oli nende juures istunud Kisleppigi sugulane Noora, kes oli emaga peaaegu ühevanune. Nad said omavahel hästi läbi, vahel käisid koos koguni teatris või kontserdil. Ka Jannole oli tädi Noora suur sõber. Kuusel olid küünlad põlema pandud, paar laulu juba lauldud, kui ema ütlus noorele peaks vist ära tegema. Lanno oli seda lauset hästi kuulnud, aga pidanud seni millekski tühiseks, kuni ema teatas, et ta unustas keldrist midagi tuua ja käib kiiresti ära. Ema lippas uksest välja ja varsti algas trepikojas kõva kobistamine ja keegi küsis jämeda häälega, kas siin häid lapsi siga on. Samal hetkel jooksis onul kuum juga mööda selga üles. Ema häält ta küll otsekohe ära ei tundnud, kuid äkitselt oskas seostada tema kadumist ja jõuluvana tulekut. Väikesena oli Janno olnud jõuluvana saabumise pärast liiga pabinas, et pisiasju märgata. Kas salmid tulevad ikka meelde, kas ta oskab nii hästi paipoisi, niiet et jõuluvana ta lõikab, kingid kätte annab? Ise ta ju teadis, et äris alati ta seda polnud. Seekord vanile kõike tähele ema pahupidi pööratud vana kasukat, mida toob olnud enam aastaid kandnud, aga mida Janno polnud sellegipoolest unustanud. Tädi Noora, karvase karusnahkse äärega talvemütsi, mida oli punase riidetükiga maskeeritud isegi kasukaserva ja tundmatut kobakate saabaste paistvaid jalasääri. Ja tegin mängu kuni jõuluvana lahkumiseni kõigi reeglite järgi kaasa. Aga kui ema keldrist tagasi jõudis ja üllatus teeskles, mainis pettunult. See jõuluvana olid vist sina. Hiljem aru pidades meenus talle seegi, et ka varasematel aastatel oli jõuluvana saabunud just sel ajal, kui ema oli pidanud toast kuhugi ära minema. Ükskord oli samalaadse ettekäände toonud tädi Noora ja siis oli jõuluvana tulnute Mae rahule. Teine jõuludega seotud üllatus oli olnud mõni aasta hiljem. Siis oli ta juba nii tark, teades kõiki pühi, peetakse mingi sündmuse tähistamiseks. Tookordsel jõululaupäeval umbes samal ajal nagu praegu vanema askeldaski ettevalmistusi teha ning tema ootas ja igavledes kysis ta tuppa astunud vanaemalt. Ütle, mis pärast jõule õieti peetakse? Vanaema vastastele sellise tooniga, justkui olnuks tema küsimus nii narr ja lapsik, et polegi õieti vastamist väärt. Kas sa siis ei tea, et esimene jõulupüha on Kristuse sündimise päev? Rohkem vanaema sellest juttu ei teinud ja ka Janno oli piinlikkustundes vait. Kuidas võis olla, et ta seda ei teadnud või ära aimata ei osanud? Tookordki pani vanaema öelda ühekorraga paika paljud niisugused seigad mis varem olid justkui omaette õhus rippunud. Loomulikult oleksite pidanud kõigele teadaolevale toetudes seda ise järeldama usust nende peres eriti räägitud. Mõnikord oli vanaema kahetsenud. Tal on sõjajärgsest ajast saadik kirikumaksud maksmata. Nõnda ei olevat enam õige ristiinimene. Kas mõni õpetaja tuleb mind sedamoodi matma, avaldas ta kartust. Vahel harva meenutab vanema ülevaid orelihelisid paksude kiriku seinte vahel kroonlühtrit säramas ja kirikukoori pühalikki helisid. Ta oleks soovinud seda elus veel kord kogeda. Aga Janno oli vanaemalt kuulnud ka risti vastupidiseid arvamusavaldusi, tavaliselt siis, kui ta oli lugenud mõnda raamatut, mis sedasorti mõtteid esile kutsus. Miks, miks nad on küll inimestele niimodi valetanud, kuidas nad ometi on tohtinud rääkida, pärast surma tuleb teine elu, kui seal pole tee midagi pilte kui midagi. Oli ta siis Jannole oma nördimust väljendanud. Ja no ise ei osanud ette kujutada, et kusagil võiks olla jumal, kelle poole palvetades saaks oma käekäiku õnnelikumaks muuta. Kuid arulagedad tundusid tallega ateistlikud, loengut, mida neid oli koolis vahel kuulama sunnitud. Jõuludega Kristuse sünnipäeva tähistamise vastu ei olnud tal mitte midagi. Aasta numbreid loeti ju samuti Kristuse sündimisest ja neid kasutasid isegi kõige kangemad kommunistid. Janno silmitses päevikus järgmise päeva tunniplaani reede seitse tundi keemias Joloogia inglise keel, kaks tööõpetust, matemaatika ja kehaline kasvatus. Ja siis tuleb veel laupäev. Lõpuks oli aeg sealmaal, et Astrid võis rahu südames raamatukogu ukse lukku keerata. Kell oli minut neli läbi, seega läks tal paremini, kui oodata võis. Enne ukse lukustamist viskas Astrid kiire pilgu kandekoti. Tavaliste päevadega võrreldes oli see nii kerge, ta hakkas kahtlema, kas ta oli ikka kaasa võtta, Nad, kõik, mis vaja. Tõepoolest, seal ei olnud midagi muud, kui leib sai. Väike vahukoore kudel võibakkisin epidops. Viimased olid. Ilm oli kiiresti hämardanud, tugev pilvitus aitas sellele kaasa. Eile hilisõhtul sadanud ja öösel mõnel pool kaotanud lörts oli vähemalt asfaldil täiesti ära sulanud ja suurelt jaolt haihtunud, eriti kohtades, kus haiglakojamees oli luua või lumelabidaga üle käinud. Libedust igal juhul kartma Ta ei olnud ja Astrid lisas sammu, ta mõtles, et ei hakka Viru väljakule bussile peatusse minema vaid läheb veidi lühemat teed Jaani kiriku juurde. Tõnismäele kosmose juurde olnuks veel vähem ma aga sinna jõudes on buss juba päris täis. Võidu väljakult peale minnes oli ta mõnikord isegi istuma saanud. Ta sammus mööda Pöögelmanni tänavat kiirustades teadlaste majaks nimetatav, aga hiigelsuure elumaja kangi alt läbi, ületas tillukese haljastatud platsi Sakala tänava otsas ja oligi juba Estonia teatri nurga juures. Kuidas seal tänavaületus, võimalus tootes ja tähelepanelikult jälgis, et mõni möödasõitev auto või puistada sopase sulaveega üle ei kastaks, astus tema kõrvale üks pikk mees. Oledki sina, Strid, sõnas mees. Tere. Tere, härma maha ei oleks siis esin-ist küll iialgi ära tundnud. Päris tõsise polnud, küllap oleks, aga võib-olla ta poleks tahtnud välja näidata, et tunneb kuidas nii, kas ma olen siis nõnda palju muutunud, naeris mees. Tema naer oli igatahes täpselt samasugune nagu varem siis väga. Parajasti tekkis autode voolu mõlemalt poolt vahe, tahtsid üle minna, küsis Härmo. Nad astusid korraga sõiduteele nagu ühte sammu käivad sõdurid. Väga palju see tõesti muutunud ei ole ka paugupealt masinad küll ära ei oleks tundnud. Räägi, kuidas elad, mis mul ikka, näe, kiirustan koju, jõulusöögid vaja valmis teha, kuusk tuppa tuua. Kui vana su poeg juba on? 13, kohe uue aasta alguses saab 14. Vaata ka, kui suur juba siis ta ikka aitab sind ka muidugi. Kuuske üles panna ja ehtida. Söögitegemisel on emast suur abi. Kui vanad sinu lapsed on? Ta vaatas hirmule otsa. Tema kõrval sammus võõras mees, elegantne nagu ta alati oli olnud, sümpaatse näoga. Aga ikkagi võõras. Teda teravalt silmitsedes tundus aastridele. Ta ei ole seda meest kunagi tundnud. Kuna vahepeal oli nõnda palju vett merre voolanud. Tookord oli ta mõni aasta üle 20 nüüd 40.-te eluaastate Te keskpaigas ja selle aja jooksul polnud teineteist rohkem näinud kui mõni üksik juhuslik trehvamine tänaval. Samasugune nagu praegu, siis polnud ka midagi imestada, kui talle nii paistis. Noh, üks on juba 20, käib Pedas, teine on pesamuna, kuus ja pool enne septembrit saab seitse, nii et sügisel tuleb koolitee ette võtta. Astrid teadis, et Härm on teist korda abielus. Huvitav kas siis, kui nemad omal ajal tõesti oleksid baari läinud selle koha peal ja Astridi mõttelõng pooleli, sest need pidid nad ületama Pärnu maantee ja siis tuli peale autode jälgida ka trammide liikumist. Raamatupoe ees kõnniteel, kus nende teed lahku hakkasid minema, ütles Härmo Astrid. Ma tahan sulle pühade puhul lilli kinkida. Lähme siin lähedal Müürivahe tänavas on lillepood. See ei võta kaua aega. Mul on hiigla kiire, vabandas Astrid, olles ometi mehe ootamatult ettepanekust meelitatud. See oli just seesama ammune härma. Nüüd ei saanud enam mõelda, et ta kõigiti võõras. Ma tean seda suurepäraselt. Ma ise kiirustan ka koju, aga teeme hästi ruttu. Hea küll, aga tõesti väga kiiresti. Pood, kuhu nad kaks kolm minutit hiljem sisse astusid, oli lilledest peaaegu täiesti tühi. Ainult kuuseokstest matusepärjad üksikute sisse põimitud valgete õitega ja needki tellitud, sest lindid olid küljes müüa selja taga riiulil oli paar vägahegist õitega alpikannipott. Kaugemale ma küll temaga kaasa ei lähe, langetas Astrid kindla otsuse. Pealegi, ega mujalgi saa olla midagi paremat, lilled on igalt poolt ära ostetud jõululaupäeva õhtul. Ent Härma astus müüjale, kes tulijaid tujutult jälgis. Ilmselt ootas, et nad kohe tuldud teed tagasi, pööraksid lähemale ja astrid nägi, et ta pilgutas tollele silma müüa. Välimus oli Astrid hiljem vastumeelt. Ta kandis lihtsa lõikega tüügitled, nagu enamasti kõik poemüüjad igal pool. Ja tolle sinise mustrilise rõivatüki alla oli topitud mingi paks villane pullover mille otstarve oli mõistetav. Väljas oli külm ilm ja kaupluse uks käis hommikust õhtuni lahti kinni. Ent riietuse alt kummusid kuidagi eriti nõudlikult esile. Suured ümarad rinnad. Ja selles tajus astrid labasust, mida ta silmaotsaski ei sallinud. Ta ei kuulnud, mida härma Nelionale ütles, too lipsas tagaruumi ja naasis sealt mõni aeg hiljem kolme heleroosa nelgiga asetas need letile ja küsimata Härmult isegi arvamust, keeras kiiresti paberisse. Mees maksisi rublalisega. Näed, siin nad on, lausus ta, kui nad tänaval olid. Ilusaid pühi sulle aastaid nii sulle endale kui kas kodustele ole lahke. Võta kodus paberist välja. Härma oli niisama kanal, nagu ta ikka oli olnud. Ainult kahjuks oli seda kalandsust jätkunud kõigile naistele, nagu nüüdki tollele vulgaarse le müüjannale. Ja see tegi mõnikord kangesti viha. Suur tänu, Härmu, sul ei oleks mõtet olnud kulutusi teha? Miks see, kui üle pika aja sinusugust veetlevat daami näeb tõesti hea välja, arstid? Ah, ära liialda, miks ma peaksin liialdama, aga olgu, sul on kiire, jääme siis nägemiseni, aitäh, härma ja rõõmsaid pühi sulle ka. Ta vaatas veelkord mehele otsa, keeras siis minekule. Nüüd kiirustas ta tõesti jalad seljas, bussipeatuse poole. Ent ometi oli see napp kõrvalepõige midagi muutnud. Astrid ruttas edasi, helge tunne, südames samm, hoopis kergem kui enne. Temal oli üks jõulukink juba käes. Päev edenes Janno meelest liiga aeglaselt, jõululaupäev oli eriline päev, aga see eriline päev ei saanud enne õiget hoogu sisse, kui ema on koju tulnud. Ja sinnamaani tuli kuidagi välja venitada. Vanaema õiendas kogu aeg köögis ja kui ta toa poole tuli, siis ainult selleks, et ahjuroobiga sisemise ahjuukse kallal kolistada ja tukesegada. Lõpmatuseni unistada Janno ei osanud, ta tõusis laua tagant ning vaatas lauanurgale asetatud tänast postiajalehte kaht kinnist ümbrikut. Keerutas neid käes, aga ei saanud targemaks, kui trepil neile esimest korda pilku peale visates. Üks oli vanaema ammuaegset sõbrannat teine emale, kelleltki selliselt, kelle käekirja ta ei tundnud avada, ei saanud neid enne, kui asjaosalistele enestele ykskord mahti anda. Janno astus uuesti suure laua juurde, mis täitis vajaduse korral nii söögilaua. Seda sai isegi lahti tõmmata kui ka diivanilaua ülesanne. Maalitud ilu. Taldrikule olid asetatud kõik seni saabunud jõulukaardid, neid polnud palju. Kolm tükki välismaalt, kaks Eestist. Kaks tükki, mis olid veel ümbrikus, pidid pärast avamist hulga seitsmeni suurendama. Seega vähe veelsest uue aasta alguseks, kui kõik kaardid on kohale jõudnud, on neid kindlasti üle 30 vahest isegi 40. Nendegi pere oli üle 30 kaardi välja saatnud, ema oli sellega terve pühapäeva õhtupooliku tegelenud ja Janno oli talle nõu andnud niisugust kellelegi saata. Välismaalt tulnud kaardid olid alati huvid, et igaüks isemoodi ning kulla ja karraga kaetud. Austraaliast oli aga tulnud seesugune kaart, millel kujutatud kuuseoksad ja rippuvad ehted olid peale liimitud krobelse kilega ruumiliseks muudetud. Janno oli seda saabumispäevast alates õige mitu korda käes keerutanud ja imestanud, kuidas on selline sekt võimalik. Eesti uus aasta kaardid kippusid seevastu korduma. Mõnikord võis eri tuttavatelt saabuda kolm, neli ühtemoodi kaart. Juba neist kaheski, mis taldrikul lebasid, oli üks Janolitud. Ka nemad olid saatnud täpselt selliseid rida läks kirjumaks, kuid kelleltki saabust postkontorist ostetud venekeelne kaar Nende hulgast oli peaaegu võimatu korduvaid leida. Siis kuulis Janno uksekella lühikest törtsatust. Polnud enam mingit kahtlust, see pidi olema ema, sest kedagi teist ei olnud oodata. Ümartäägi soli prouat Islepile poest leiba-saia toonud ning alles paarkümmend minutit tagasi lahkunud pläristas alati nii ägedalt, et surnud oleksid ka üles ärganud. Janno jättis õnnitluskaardid sinnapaika ja kiirustas avama. Talle lõi vastupahvak jahedat õhku, aga ukse taga seisis tõepoolest see, keda ta oli oodanud. Nüüd võis olla kindel. Jõuluõhtu ettevalmistused hakkavad peale otsekohe esimesest sammust, mille ema üle ukse astub. Tere. Rõõmustas Janno. Tere. Kuidas teil läheb? Kõigepealt astus ema kasukat ult, võtnud ta vanaema juurde kööki. Janno jäi esiti ukse kõrvale seisma, kuid pöördus siis toa poole tagasi, et oma lauda korrastada ja õpikud uuesti nähtavale seada. Minnes kuulis ta vanaema sõnu. Oi kui hea, et sa tulid. Ma just mõtlesin, kas ma panin liha järsku liiga vara ahju. Nüüd tuleb teda vaadata, aga eks ta taha tunnikese ikka veel ahjus olla. Siis paneb kardulad ka kohe juurde, mul juba ammuilma kooritud, ma lasen veekannus keema. Keenud Ta on vaja kindlasti peale kallata, aitäh. Ma vahetan kohe riided ära, siis vaatame, kostis ema ja varsti oli kuulda asjalikke samme toa poole suundumas. Õppisid homseks juba äragi, siis ta ei ainult uksest sisse astudes. Peaaegu Jannole tegi tuska, et ema hakkas kõigepealt kohe õppimisest. Tema ikka see kool igal pool jalus. Aga ta neelas pahameele alla ega vastanud toredalt, ehkki midagi seesugust oli juba keelel. Tähistus oma laua taga inglise keeleharjutuste vihik kahe valmis kirjutatud harjutusega ees lahti. Kõrvaltvaataja pilgule võistele. Ära siis kaua enam lenita, vanema ütles, et lihaga enam väga pikalt ei lähe. Enne me peane kuuse sisse tuuma ja toa korda tegema. Ja see jutt pani Janno tegutsema kraamis inglise keele asjad kiiresti kokku ja tõi zooloogiaõpiku lagedale. Ma vaatan kiiresti veel afina lõpused ja veresooned üle, siis ongi kõik.