Autor Tauno Vahter. Surm uusaastal loeb Kaspar Velberg. Meie trepikoja ühekohalistes elasid ülestiku korterites kalme salme Helvi ja laine. Tegelikult oli ka viiendal korrusel ühetoaline, aga seal elas üks meremees, kes käis kodus ainult paar korda aastas. Neliku noorim oli Helvi umbes kuuekümnene. Teised olid kindlasti üle 70. Nad kõik olid tükk aega üksinda elanud ja ainult kalmel oli laps. Kõigil käis külalisi harva. Ja varem või hiljem hakkasid külalised juttu tegema sellest, kellele on korteriasukas oma ühetoalise korteri mõelnud pärandada, mainides mitut noort Elamis pinnata sugulast. Aksel läheb sügisel polütehnikumi ja tal nüüd pruut ka nentisid sugulased vihjevalt. Salme ei öelnud midagi ja kõik vaatasid natuke aega vaikides oma mummulisi teetasse. Viiekordse paneelmajaelanike jaotuses oli teatud loogika. Kolmestes elasid üldiselt lastega perekonnad kahestes väiksema laste arvuga või kehvemate tutvustega pered. Aga teatud juhul võis selles lahenduses olla ka kõrvalekaldeid. Trepist tulija jaoks asus kolmese, uks Mademel vasakul, 200 oma paremal. Ühetoalist pääses keskelt. Ühetoaliste korterites elasid peaaegu alati üksikud vanainimesed. Oli kujunenud nii, et tavaliselt olid need naised, sest mehed surid varem ära kas siis haiguste joomise või nende kahe tõttu korraga. 1987. aasta jõulupühade ajal tuli meie majapidamisse kolm uut riistapuud, mis muutsid maailma. Ema saabus õnnest särades töölt. Seal oli neil sel päeval olnud iga-aastane loosimine, kus kõigi 100 töötaja vahel loositi väljaostuload. See tähendas õigust osta teatud asju, nende seas üks sõiduauto Moskvitš ja viis tolmuimejat. Ametlikult nimetati pühi näärideks. Sellest aga tegelikult keegi enam suurt ei hoolinud ja omavahel räägiti ikka jõuludest isegi koolis. Õpetajal läks vahel segi. Ma võitsin loosiga, kujutad ette, ma ei võida mitte kunagi mitte midagi, hüüdis ema ja oli lausa arust ära. Ta oli saanud loosiga pesumasina ostuloa. Masin toodi koju mõni päev pärast jõule ja ei näinud välja päris samasugune nagu soomereklaamidest nähtud masinad. Siin oli kasti ühes ääres tsentrifuug ja teises pesutrummel. Kasutatud vesi jooksis voolikust vanni. Kõigepealt tuli masinat vaatama Salme, seejärel ka Helviia laine. Kalmet seekord ei kutsutud, sest tema oli hiljuti oma korteris prussakatõrjet teinud ja teiste toad täis aisutanud. Naised seisid neljakesi vannitoa uksel ja lõid üksteise võidu käsi kokku. Kõigil oli seljas kirju kittel jalas koledad sussid. No nüüd läheb sinu elu ikka palju lihtsamaks, nentis Salme pidulikult Elvis Pakist hernekomme ja pomises. Sellel päeval viidi pesulaud prügikastide juurde ja viieliitrist alumiiniumist potti ei kasutatud pesu keetmiseks enam kunagi. Et uue aastani oli jäänud ainult mõni päev, hakkas ema sellega hoopis süldimaterjali keetma. Pärast tuli liha kääridega peeneks lõigata. Alumiiniumnõud oli üks peamisi põhjusi, miks kalme populaarsus oli teiste mutikeste seas võrdlemisi madalale langenud. Iga maja välisukse ees või koridoris oli suur alumiiniumnõu, kuhu maja elanikud viskasid oma toidujäägid, mis siis paar korda nädalas kokku koguti ja loomadele söödaks viidi. Ühel päeval võttis kalme selle tünni endale, hakkas selles pesu ja sülti keetma. Mis ta lihtsalt seisab seal, vastas kalme protestidele ja tünni tagasi ei andnud. Kalmet peeti üldse natuke imelikuks, sest ta pani väga paljude toitude sisse porrulauku ja porru praadimise lõhn heljus sageli trepikojas. Kõik teadsid, et viisakas inimene porrut ei söö. Süüakse ikka selliseid asju nagu sibul või roheline sibul, till, petersell, äärmisel juhul küüslauk. Minu selle aasta jõulukink oli vineerist kasti sees, mis oli suvest saati vanemate toas kuskil kuhja all oma aega oodanud. Ja ma mängisin kaasa, et ei ole sellest üldse teadlik. Kasti peale oli kirjutatud, et see kaalub 12 kilo ja sees oli väike peegelteleskoop. Kaasasoleva venekeelse käsiraamatu teatel võis sellega uurida Saturni rõngaid ja elu Pluutol, mis tol ajal oli veel planeet. Tegelikkus oli mõnevõrra proosalisem, sest kahe vastasmaja seinad piirasid vaadeldavad taevalaotust nii palju, et nende vahele jäänud august sai vaadata peamiselt kuud ja üksnes vahetevahel ka mõnd planeeti või kaugemat tähte. Kuul ei olnud tuhandet nägu, vaid pigem umbes neli. Ja see muutus kiiresti igavaks. Palju huvitavam oli vaadata teleskoobiga seda, mis toimub teiste kodudes. Saiu, maja kahele poole avanevatest akendest heita pilgu sadadesse korteritesse. Nii üritasin ma trepikodade ja korruste järgi välja arvutada, millised tuttavad, milliste akende taga elavad. Aga enamasti ei juhtunud midagi huvitavamat, kui et keegi läks trussikute väel kööki võileiba tegema. Salme oli umbes 75 aastane. Et tema oli meie naaber, siis vajaduse korral kasutati teda ka lapsehoidjana. Ehk aeg-ajalt suunati mind salme juurde kaarte mängima. Salme oli Saare naine ja töötanud terve elu konservitehases. Tema elamine lõhnas vürtside järele, sest üks esikukapp oli paksult täis kilu, maitseainet, mis ta oli töölt sisse vehkinud. Paljud meie teise ja ka mõned kaugemate mikrorajoonide naised käisid seda tema käest palumas, sest segu polnud vabalt saada. Salmel oli väike vana televiisor, mille ekraanile ta pärast aparaadi välja lülitamist liniku ette seadis. Ta käis alati ühe ja sama pruuni mantliga aga kapis oli tal üks puhas valge särk, mis tema jutu järgi tuli talle selga panna, kui ta ära sureb. Salme oli teeninud korpuses sanitarina ja tal oli karbitäis ordeneid. Aga ta ei pannud neid kunagi rinda. Kuigi ta oli tõsine. Saare naine tuli miskipärast nutetud silmadega meie ukse taha, nii Brežnevi kui Androopovi surma järel. Tšernenko pärast ta enam ei tulnud. Ju kuskil oli siis piir. Salme, miks sul meest ei ole? Küsisin ühe kaardimängu ajal. Pole tulnu ruutu kuus, saadan tagasi, nentis Salme. Peaaegu kõigil meie majas olid telefon, aga see ei töötanud. Majja tõmmati liinid sisse ja inimesed panid aparaadid uhkelt ootele. Mõni seadis koguni pitsilised liniku aparaadi alla. Aga tooni telefon ei andnud. Pärast kaks aastat kestnud ootamist 1987. aasta detsembris avastas äkitselt keegi, et telefon annab tooni. Telefoni oli jätnud sisse panemata ainult mõni vanainimene läks suureks helistamiseks. Teiste rõõmu nähes kahetses Salme pisut telefonist loobumist aga ütles, et kui vaja, võib ta minna Helvi juurde helistama. Helvit seltskonna nooremat pidasid teised prouad natuke lihtsameelseks. Helvi oli töötanud sidekontoris ja elas mingit sorti seltsielu, mida meie oma silmaga ei näinud. Aga kõik teised majaelanikud teadsid, et Helvi käib mingite meestega linnas konjakit joomas. Ma olen veel noor ja tahan kohvikus ka käia, rääkis Elvise pisut puterdades. Helvile oli probleeme piduritega söömise mõttes. Teised prouad kurtsid, et kui Helvi tuli külla, siis sõida neil külmkapi tühjaks. Kui Helvile oli pensionipäev, siis ükskord sai ta kuskilt kaks kilo viinereid ja sõin korraga ära. Kui Salmel oli sünnipäev, siis sai Helvi üksi ära kolmveerand torti ning läks vaatama, mida salme külmikus veel leidub. Salme ütles, et ta peidab enne Helvi küllatulekut osa toitu rõdule. Lapsed rääkisid, et Helvi tõstis trepikoja ees seisnud toidu jäätmenõul kaane ära ja vaatas sinna sisse, justkui kontrollides, et ega seal midagi head ei ole. Kõigil maja naistel peale Salme oli kas ainult kalme. Kassiarmastus läks liiale sest ta viskas neile üle rõdu ääre palukesi ja see lõppes aeg-ajalt suurema kontserdiga. Kui vanemad olid tööl, palusid nad mõnikord Salmel väljas minu järele vaadata. Tavaliselt ei juhtunud muidugi mitte midagi. Aga ükskord tulid lauluväljakul mingid vene poisid, näitasid nuga, andsid korra molli ja võtsid kaks rubla ja 40 kopikat ära. Kui ma teinekord õue lumememme läksin tegema, siis mingi aja pärast tuli Salme välja ja istus pingi peale. Natukese aja pärast liitusid temaga kalme Helvi ja laine. Kõik olid võrdlemisi tüsedamad, naised istusid, jalad harkis, seljas pruunikates toonides mantel. Barrett oli igaühel eri värvi. Helvi sõi kohukest. Salme ja kalme rääkisid vahetpidamata. Ja laine tavaliselt vaikis. Laine oli neist ainsana abielus olnud. Mees oli 20 aastat tagasi surnud ja iga viimane, kui inimene teadis, et tema saab teistest vähem pensioni. Mõnikord liitus nendega minu vanaema, kes tavaliselt ei tahtnud Lasnamäele tulla, kuna seal elasid venelased. Ja oli vähe asju, mis vanaema hullemini vihaseks ajasid. Kui vanaema arstile läks ja kabinetiastumisel selgus, et arst on venelane, pööras vanaema otsa ringi. Kui marsajuht oli venelane, jäädi järgmist taksot ootama. Kui päike oli liiga ere, oli päike venelane. Nii nad seal istusid, muidu sarnased, aga üks sõi kohukest ja vanaemal olid ainsana päikeseprillid peas. Need pärinesid sügavatest 70.-test, midagi Bono laadis. Ja sageli tuli mõni punkar või muu noorsand ligi ja küsis, kas vanaema päiksekaid ei taha ära müüa. Kasi minema. Ei saadud kaubale. Kui leevike nii vara karjub, tuleb külm talv, poetas Salme. Ei tule siin midagi, ohkas kalme. 31. detsember oli neljapäev. Lastel oli juba ammu vaheaeg, aga vanemad läksid veel hommikupoole tööle. Magasin kaua ja ärkasin kodus üksi telefonihelina peale. Kõik olid väljas. Halloo. Telefonist kostis ainult kihistamist. Et telefoninumbrid olid enamasti pandud maja ja korterinumbri järgi olid need paljudele teada ütlematagi. Halloo. Keegi teeb nalja jälle. Sul on väga ilus keha, me kõik siin vaatame, kostis telefonist kihinat, mille peale sa lauri v? Astusin toruga akna juurde ja riskisin teleskoobi lauri aknasse. Üks maja edasi, teisele korrusele, kus esik paistis läbi köögiakna ära. Ei ole, ma olen Siret hoopis. Ma näen siin, sa istud peegli ees punase särgi ja mustade pükstega. Telefon pandi ära. Mina panin õueriided selga, aga ei läinud lumememme tegema, vaid turule. Meil oli kodus Romulus Tiitus raamat, kus peategelane toslem käib turul tüüpe otsimas. Ma tahtsin teada saada, kuidas käib turul tüüpide otsimine. Trepikojast tuli vastu salme. Kuhu sina lähed? Lumememme tegema? See tundus olevat ohutu vastus. Mine jah. Ma lähen Helvit vaatama, sellel jäi mingi pidu ära ja massitab seal nüüd oma kassiga. Käisin bussilt trammile ümberistumisega turul ära. Väravas müüdi kutsikaid ja kassipoegi tagumistel lettidel olid teksaseid. Suurem osa rahvast sagis hapukapsatünni dialihaleti ümber. Ma ei saanud päris täpselt aru, milliseid tüüpe tuleb otsida. Aga vähemalt oli seal onu, kes tõi käruga tagaruumist mitu pooleks löödud siga, tükeldas neid sealsamas paku peal ära ning tugeva lõhnaõliga ja surnud rebast ümber kaela kandvad Lockilised naised haarasid neid tükel lennult. Kui ma paari tunni pärast koju jõudsin, olid vend ja ema juba kodus ning köögis käisid suuremad ettevalmistused. Tegemist oli piisavalt, nii et minu puudumine eriti silma ei hakanud. Kus sina käisid? Käisin turul tüüpe otsimas, poetasin riideid vahetades. Lumememm, väga tore, pomises ema ja hakkas pasteedi jaoks maksa hakklihamasinast läbi ajama. Telefon helises ja torust kostis jälle Hähkimist. Lauri, jama, vana nali, viskasin toru hargile. Minuti pärast helises telefon uuesti. Kuule, keri perse, ütlesin pikema sissejuhatuseta. Telefonist ei kostnud hingeldamist. Vaid mõni sekund püsis vaikus. Ja siis teatas naise hääl. Siin on sinu klassijuhataja Ulvi Paomets. Sellest eelmisest lausest räägime teinekord põhjalikumalt, aga mul on praegu väga tõsine küsimus, kuula mind hoolega. Üritasin midagi vabanduseks pomiseda, aga klassijuhataja katkestas mind ja ütles, et meie klassi poiss Kaarel on kadunud. Kõik otsivad teda. Kas mina ei tea midagi? Kaarlil oli kodus mingi tüli olnud ja vanemad kartsid, et poiss on keset talve kodust ära jooksnud. Kui varsti midagi ei selgu, siis hakkab juba miilits otsima. Kinnitasin kolm korda, et ma ei tea Kaarlist midagi. Ja klassijuhataja jäi sellega rahule, aga ütles, et võidakse uuesti helistada, sest me elame üsna lähestikku. Rääkisin juhtunust emale. Klassijuhataja autoriteedi solvamist ma muidugi ei maininud ja hingasin üldse pisut kergendatult. Poole tunni pärast saabus salme, kes tahtis emalt küsida. Ega ema ole Helvit näinud. Telekas mängivat Gaznjoub aga Helvi ust ei ava. Nende jutuajamise katkestas maja ette sõitnud miilitsaauto, kust astus välja üks vormis mees. Selgus, et Kaarel pole ikka välja ilmunud ja nüüd käib miilits klassikaaslasi ükshaaval küsitlemas. Meie nelja paraadnaga majas elas kolm Kaarli klassikaaslast. Ainukesena võttis tuld asjast kuulda saanud Salme, kes oli kole vaimustatud sellest, et noor miilitsamees oli eestlane nimega Under. Kas te olete selle luuletaja sugulane? Kui siis väga kaugelt vastasmiilitsa naer napilt. Nii et teie ei tea siis ka midagi. Lihtsalt kui poiss on väljas, siis praegu on öösel külm. Te olete väga pikk, noormehe Segade Saaremaalt ei ole Hiiumaalt assoo. No aga ikkagi eestlane. Aga teate minul või teie jaoks midagi olla, teatas Salme kavalalt. Ja tuli tagasi suure kõvas köites ruudulise gladega. Mis on, küsis miilitsamees skeptiliselt. See on sisse kirjutatud kõigi meie maja ette pargitud autode saabumis Jahkumis ajad. Igaks juhuks. Täna oli siin üks võõras vees Volga, teatas võidurõõmus. Salme. Miks teil selline asi üldse on? Ei suutnud miilitsamees ära imestada. Igaks juhuks masin akna peal kogu aeg istun ja eluke veereb. Pomises Salme natuke hapult, kui ei märganud ametimehest suuremat entusiasmi. Militsionäär ütles, et ilmselt sellest küll kasu ei ole, aga võttis kaustiku siiski kaasa ja läks järgmise maja lastega rääkima. Miilitsamehe lahkudes jõudis parajasti koju isa, kes punnitas silmi, kui nägime korterist lahkuvat vormis meest ja küsis 100 küsimust. Tunni aja pärast helises telefon uuesti. Seekord ei hingeldanud keegi ja Lauri küsis, kas miilits meie juures ka käis. Ta oli rääkinud teiste meie klassi lastega ja põhiliselt oletati, et Kaarel oli kas vanematele kättemaksuks läinud Moskva poe juurde mänguautomaatidega mängima. Solvunud kehva jõulukingi peale või põgenenud Siretiga, kelle patsida teistest sagedamini sikutas. Viimasest ettekujutusest tuli loobuda, sest Siret oli hoopis fetjuuninski tänaval, külast Rihotellomaaniat põdeval Anul, kes iga aasta pool meetrit oma juukseotsi Kell oli umbes kuus, kui uuesti andis kella salme ise näost valge. Salme ütles, et ta oli lasknud Helvi naabrimehel oma rõdult Helvi kööki vaadata ja sealt oli näha, et Helvi lamab näoli köögilaual. Ta oli kindel, et juhtunud oli mingi õnnetus ja kuidagi tuleb uks sisse lüüa. Naabrimees keeldus seda tegemast. Isa seletas, et tema põhimõtteliselt uksi siis ei löö ja otsustati helistada miilitsasse. Poole tunni pärast oli inspektor under oma sidruniga uuesti meie ukse ees. Ta kuulas jutu ära, käis rõdu pealt kööki vaatamas, käskis kutsuda kiirabi ja lõi õlaga ukse sisse. Helvi oli surnud, lamas näoli tordi sees, kõrval sült, grillkanakondid, suitsuräimerootsud ja mõned viinerid. Miilits ütles, et temal ei ole siin enam midagi teha. Poiss on endiselt kadunud, tuleb sellega tegeleda, jättis laiba kiirabibrigaadile see konstanteerida Helviimuga surma. Teatati, et surnuauto tuleb hiljem laibale järele. Kõik olid toimunust ühtaegu vapustatud ja elevil. Ning vanemad prouad kogunesid salme juurde kriisikoosolekule. Ema läks kööki midagi ahju panema ja natukese aja pärast kostis köögist mütsatus. Ema oli seal kuuma käes rügamisest ära minestanud ning lebas põrandal kukal vastu seina toetatud. Isa aitas ema voodisse, uuris, kas kiirabi ikka kindlasti vaja ei ole. Ja natukese aja pärast tuli ning teatas meile tõsisel häälel. Poisid, arvestage sellega, et praadi täna ei tule, sest mina ei ole mingi kokk. Kokandus ei olnud meie põhimure. Kuid kõike toimunut arvestades ei osanud enam hästi olla. Vaatasin teleskoobiga, kuidas Militsionäär under käis järjest naabermajade trepikodasid läbi. Ja kui sõnu polnud kuulda, siis pea raputusest võis mõista, et keegi ei tea midagi. Lauri oskas rääkida, et kui Kaarli kadumine oli hommikul avastatud, siis oli kõigepealt käidud tema parima sõbra Ranno juures, kes oli veel nii uneuimane olnud, et isa hoidis poja pead külma vee kraani all. Aga Rannoltki kuuldud suurt midagi. Kaarel oli kadunud ja öö tuli peale. Kui algas aktuaalne kaamera, juhtus väike ime. Ema oli end ikkagi voodist püsti ajanud ja üritas köögis tooli peal istudes toidud valmis saada. Me aitasime nüüd ka ise viimased toiduained hakkmasinast läbi vändata ja ahju panna. Mingi isa sai pidulikult peatada. Poisid. Mul on hea uudis. Täna siiski saab praadi. Maja ette sõitis järjekordne sõiduk, aga seekord mitte miilits, vaid kollane pass, buss, kust astus välja kaks valge kitliga noort meest, ühel suid sees. Issand, laibaauto tuli märkisema. Tal oli õigus, kõhetud noormehed võtsid autost raami, läksid kolmandale korrusele, kus vanaprouade tervituskomitee neid juba ootas. Avati sisse löödud uks ja pandi kaasa mõned riided. Vaieldi, kes peaks endale võtma Helvi kassi. Arvati, et salme kui ainus kassitu. Aga Salme oli vastu, niiet lapiline Miru läks kalmele. Vaatasin pimeda toa aknast, kuidas kitliga mehed kandsid valge linaga kaetud Helvi laibaraamil alla. Väljas oli hakanud tuiskama ja tuulehoog puhus bussi tõstetud raamilt lina maha. Helvi oli näost valge käed pandud rinnale ikka veel jalas pruunid tõmblukuga saapad. Tuisk puistas ta lumega üle. See oli mul esimene kord surnud inimest näha. Hiljem räägiti, et Helvit oli nimetatud totakaks. Ta oli ära jäänud kohtumisest masendatud ja sõi oma söögilaua taga niikaua, kuni sai infarkti. Bussi juurde kogunenud prouad aitasid lina uuesti peale tõmmata ning pass sõitis suure põrinaga minema. Naised pühkisid kerge pisara ja salme tähendas napilt. Ilusti läks jõudnud kassiraisk nägu ära närida. Vanemad vaatasid juba mingit aastavahetussaadet, mille naljadest aru ei saanud. Nii et läksin hoopis oma tuppa teleskoobiga naabrite elu vaatama, kuni lõbusamad saated hakkavad. Lauri juures oli vaikus. Järelikult oli mindud teise majapoolde elutuppa laua äärde. Paljudest kohtadest paistis jõulukuuse tulede Plinkimist või televiisorikuma. Ja oli näha selle ümber sagivad inimesi. Kaarli kodus kaks maja edasi põlesid kõik tuled, paistis inimeste liikumist. Üritasin teleskoobiga vaadata, millise trepikoja ees miilitsaauto praegu on. Märkasin korraga midagi ebaharilikku. Kaarli maja katusel liikus keegi. Hakkasin juba toru edasi keerama, kui turgatas pähe, et äkki tõesti oli pime ja teleskoop olnud nii võimas, et maja katusel olevat inimkogu väga täpselt eristada. Mõtlesin hetke ja läksin vanemate juurde. Ma kardan, et me peame vist jälle miilitsasse helistama. Ütlesin kõigi imestuseks. Sündmused hakkasid nüüd kiiresti arenema. Mõne minuti pärast sõitis miilitsaauto õige ukse ette ja trepikoja akendest oli näha, kuidas kogud liikusid üles ja katuseluuk avati. Kaarel oli suurema osa ajast olnud magamiskotti ja paari joogi ning võileivaga oma maja katusel. Ta oli pisut külma saanud, aga täiesti terve. Ja nüüd oli ta oma pere juurest tagasi. Kell oli juba 11 läbi, kui inspektor under tuli uuesti meile ja ütles, et tahab minuga rääkida. Ta vaatas teleskoopi ja nentis napilt. Ta oli tubli poiss, et selle avastasid, aga luba mulle, et sa rohkem inimeste kodudesse ei piilu või järgmine kord tulen ma juba sinu pärast. Ma lubasin. Me istusime nüüd juba koos ootama aasta viimaseid minuteid, kui jälle kõlas uksekell. Seal olid salme, kalme ja laine, kes tahtsid teada, miks meie juures jälle miilits käis. Mind kiideti, aga Salme oli vist ka pisut pettunud, et temaga austikust ei olnud mingit kasu tõusnud. Lootsime prouad juba oma kasside juurde saata, kui õuest hakkas kostma ebamäärast imelikku heli. Isa arvas, et naabermaja hull vanamees on jälle signaal tõrvikuga ja vööni paljalt õue jooksma läinud nagu igal aastavahetusel. Kuid tegelikkus võttis kõik tummaks. Tänava lõpust keeras prügikastide tagant majade vahele tank T 72. Tank kolises kõvasti tegi poolkaare ning jäi seisma lipuväljaku ja Kotka poe vahel. Issand jumal, nüüd see siis algab, karjatas Salme. Ütlesin, ma ütlesin, korrutas kalme. Samal hetkel hakkas tanki torn pöörlema ja toru tegi peaaegu täisringi. Tasa, tulge akende pealt ära, käskis isa. Miilitsasse, tuleb helistada, tuli lõpuks kellelgi päästev mõte. Mida me sinna helistada, kui nad mestis on? Küsis Salme. Isa helistas. Jaa, tank. Päriselt on küll, tank ei ole joonud, tank, tank. Kurat, tulge ise ja vaadake, kostis Juppé isa vestlusest. Sel hetkel pandi tanki mootor uuesti käima ja masin sõitis edasi. Võttis suuna Lasnamäe kanali poole ja kadus. Viie minuti pärast saabus miilitsa sidrun, kus ta astus taas välja. Inspektor under. Vaatas pahaselt ringi ja tuli trepist üles. Jälle teie. Ta lubas alustuseks koostada kõigile protokolli miilitsale tehtud vale väljakutse pärast. Aga murdus vanaprouade kärinal, kes sama hästi kui lohistasid ta õue. Terve tänav oli täis sügavaid tanki roomikutest jäänud vagusid. Miilitsamees ei lausunud sõnagi. Kremli kellad hakkasid telekas helisema ja saabus uus aasta 1988. Salme kalme ja laine surid kõik järgmise kahe aasta jooksul. Tanki roomikute jäljed olid tänaval näha veel rohkem kui viis aastat, kuni lõpuks pandi uus asfalt. Salme kaustikud ei lahendanud kunagi ühtegi kuritegu. MINA ENAM teleskoopi ei kasutanud. Peaaegu kõigist kasvasid normaalsed inimesed. Eesti novell, sari 100-ks aastaks.