Tere keskpäevast siin Tallinna linnasüda peorongkäiguteele minekut tunnis. Päeva südamekellad on löönud ootamise aeg ümber ja juba te kuulete. Tervitagem kõrda. Linnasüdamele lähenebki Suvorovi puiesteelt peorongkäik oma piduliku alguse poole. Helipildi teele saatmine teieni algas just siis, kui võidu väljakul astuti esimesed sammud teel lauluväljaku poole. Aga nüüd Te, kuulete, see ei ole orkestri keelt. Esimesena jõuab väljakule noormees, kes helistab koolikella siis kõigest sümboolsem kujund sellele laulupeole. Kohe tema järel tuleb laulupeo pleem ja kantakse laulupeotuld. Suure oktoobril 60. aastapäeva kudema. Pioneer Konsatsiooni 55. aastapäeva auks korraldatav Eestimaa koolinoorte neljase laulu ja tantsupidu algas õieti juba reedel. Maarjamäe memoriaalansambli igaveses sõduri Audules süüdati pidu tõrvik. Praegu mõni hetk enne algust toodi tõrvik siia võidu väljakule ja just praegu nad jõuavad tribüünile. Tribüünil on Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi vabariigi valitsuse esindajad ja kalliks külalised Moskvast, teistest liiduvabariikidest, külalised sotsialismimaadest ja palju-palju tööveterane ja laulu-tantsupidude veterane. Orkester, selle järel tulevad lipud NSV Liidu, Eesti NSV ja meie vennasvabariikide lipud ja seejärel juba meie rahvarõivas tütarlapsed kannavad tänase peosümbolit, mis on number 60 siis 60 aastat, suurest oktoobrist ja 55 meie pioneeriorganisatsiooni täht. Ja selle järel nüüd väga kaunis kujunduses noormehed kannavad, rohelisi puudusid, kuid nende pea kohal on otsekui lend lohe, need on sinivalge-punased, sellised dekoratiivsed tõepoolest, lohed võiskilist nende kohta öelda lind lohet. Seejärel aga ma ei jõua lihtsalt praegu kirjeldusega sammu pidada. Tulevad noormehed, kes kannavad liblikaid. Poliitikasse on tõesti kevade sümbol, see on noorte sümbol ja kohe algusest peale niiviisi antud meie rongkäigule, nagu selline noorusepärane pidulik hoog, kevadiselt suvine meeleolu, sest on tuldud ju koolipingist ja minnakse vastu ilusale suurele toredale suvele. Sinine valge, punane ja need on siis pioneeriorganisatsiooni põhivärvid annavad toonirongkäigu algusele. Ja need värvid on innustanud Mari-Liis küla ka loomakogu rongkäigukujundust, millest küllap tänase päeva jooksul meile veel mitmel ja mitmel korral saame rääkida. Kohe käigu peas mööduvad külaliskollektiivid. Naas orkester nendele sammu andmas, muide, orkestreid on seekord tõepoolest palju just Vello Loogna kannist kõnedes oli juttu, et meil on 1600 pillimeest väljas umbes 100 trummarit, võiksime teha arvestuse siis, no keskeltläbi 50 orkestrit, kui 30 mängijat on igas orkestris ja nüüd tulevad külaliskollektiivid. Neid olete paljud lugupeetud kuulajad näinud televisiooni vahendusel meie tantsupeoülekannetest, armeenlased, ungarlased, Saksa demokraatlik vabariik ja aina uued uued kollektiivid, sest meenutame, et sellel peol on ju osalisteks ka üleliidulise taidlusfestivali koorid, kes mitmel päeval jagasid meile suurepärast kunstielamust ja nüüd on ka nemad osalised meie peorongkäik. Jutu tuligi nagu rahvatantsupeos, sest seal õieti teine pidulik algushetk meie suurele peole siis reedel tantsupeoga. Kuid ega ilma tänase teretamisetagi ei oleks mõeldav Eestimaal ükski laulu pini ja praegu löövad külalised tribüüni ees tantsu. Ungari külalised, nende temperamentne tants meid saadavad nende oma viiuldajat, ma kardan küll viiulihääl teieni ulatuv, sest otse meie reporterikabiin akende taga on trummarit parajasti oma rütmi tähistamas. Aplaus saatis külalisi. Hetk rongkäik nagu peatus, see oli miniatuurne kontsert, mis siinsamas praegu anti ja juba minnakse edasi. Tõepoolest, need kilomeetrid siit võidu väljakult lauluväljak, kuni see on otsekui üks lugupidamise ja austuse avaldamise tee. Hurraa, aplausiga öeldakse aitäh neile 25-le 1000-le poisile, tüdrukule, kes mitu aastat mehiselt tööd teinud, et nüüd oma oskamiste rõõmu meiega jagada. Eks ole niiviisi, et muusika räägib sageli rohkem kui sõnad muusikale lisaks siiski niipalju, et just praegu möödus meie eest ainus külaliskollektiiv orkester, see on Minskist saabunud kaheksakümneliikmeline puhkpilliorkester. Nemad siis ka ühed esimesed üle väljaku minemas. Ja nüüd taas väikesed külalised. Praegu lähevad Armeenia poisid ja tüdrukud tantsurühmast. Veel õhtul nägime viimast korda neid komsomoli-nimelisel staadionil. Vihm oli vahepeal teinud tõsist tööd, seal muru oli üsna üsna märg, aga seda erakordsem oli kontakt dist tantsijate ja, ja publiku vahel. Ja vaatamata sellele noored tantsisid väga innukalt seesama pisikene tüdruk, kelle nime ma kahjuks ei oska teile praegu öelda. Kuid kes ka eile õhtul oli väljas, vallutas kõigi kõigi südamed, ka tema praegu tantsib just siin. Ja tulevadki meie mudilased, meie mudilaskoorid. Ja ees on mudilaskollektiivide kauaaegne juht, Eesti NSV teeneline õpetaja Viia Toomi, keda tunnevad küll kogu Eestimaa laululapsed, sest paljudel laulupidudel on tema olnud Nende kooride esinemiste hingeks. Pisikesed poisid-tüdrukud, nad on vahvad. Rõivad ongi puhtalt puhtalt, nagu need oleks otse pesust võib riikimisest tulnud, nagu oleks olnudki. Vihmasegasid ilmub nagu oleks olnudki tööpäini kogu selle nädala jooksul. Küllap on siin lapsed, on sinna tulnud küllap õpetajat ja võib-olla, et on varuks nii palju kaasa võetud, et mulle tundub, et igaks suuremaks sündmuseks on erk-erkvalged sokid kaasa võetud. Ja tänasele peole annavad ilmet ka põllulilled. Neid kantakse väga palju kaasas. Nagu hetkeks on orkestri suhtest vürtsumistest võidu väljak vaiksemaks jäänud. Ma võin teile rääkinud publikust. Teda ei ole täna siin võidu väljakul niipalju kui tavaliselt oktoobri mai pidustuste ajal, sest tänane teekond on pikk, see ulatub lauluväljaku nii ja küllap on kõigil oma strateegilised kohad juba tund varem sisse võetud, et niiviisi saada vahetult osa peost. Kuid ütleksin seda, et juba hulk aega enne rongkäiku juba varahommikul algas tänane päev ja algas peomeeleoluga. Siis, kui paljud veel nädalalõpu mõnusa tund kodudes magasid, olid väiksed poisid ja tüdrukud juba bussipeatustes. Väiksemate jaoks olid eraldi bussid järele saadetud ja juba nad suundusid linna südamesse, et leida üles oma kohad rivistamist paikades. Ja nendes helistamispaikades anti ka juba esimesed kontserdid. Näiteks peaaegu kõik külalised laulsid vastastikku oma keeles. Oma laule tantsiti ka samal ajal üks ja teine veel tuli otsis oma kohta ja siis kuskil mõned minutid enne kahtteist oli kõik valmis ja pidu, kus haaranud ei ole õige sõna. Mida teile praegu öelda, lihtsalt see oli kõigis südametes. Olime kolleeg Helju Jüssiga Tõnismäel, enne kui rongkäik kogunes ja märkasime seal ühte toredat rühma. Seal oli poiss, oli tüdrukuid, oli pasunaid. Selgus, et olid Kadrina kooli õpilased, olid Kadrina puhkpilliorkester ja oli lastekoor ja saime jutule päris pisikeste ka. Ja siis üks neiu, kes tundus küll, et ta käib vist võib-olla isegi teises klassis, pärast selgus, et on siiski viienda klassi tüdruk rääkis niimoodi, et kui me küsisime, et kas ta ikka jõuab terve rongkäigu ära käia, et no mis on, see on üks paar-kolm kilomeetrit. No siis oli väike pettumus, kui me ütlesime talle, et tervelt neli aga sellele vastas ta jälle, et ta oli hiljuti laagris ja spordile Andres ja seal nad harjutasid peaaegu iga päev seitsme kilomeetri pikkuseid matku. Siis oli selge, et ta jõuab selle tee kindlasti ära käia ja vaata, et on veel vahvamgi, kui natukene vanemad poisid juba orkestrist. Kokkulaulmine, mis meid kõiki õige pea lauluväljaku lühendab annab sammule hoogu. Ja see on ju meie koolinoorte neljas oma laulupidu. Suvel 15 aastat tagasi, täpsemalt nendel samadel juuli alguspäevadel mindi siitsamast esimesele õppur nooruse suurkontserdile. Tolleaegselt nüüd päris koltunud värvi reportaaži lehelt, ma loen siis kirjutatud mõttemaailm peab suutma oma lastele kindlustada päikese, mere ja liivast, linnalt sinise mere kaldal. Ennekõike aga päris linnud, kodud jamanud. Edasi läinud probleemid, millest oleneb laulurõõm, aga endiseks jäänud rahurahvastele kodukolde soojus, sirkujatele ja koduõuest algab kodumaa selle auks tänagi minnakse oktoobrirevolutsiooni võidu. 60. aastapäev kirgastab meeli annab ainet mõttematkadeks, eilsesse homsesse. Ja ta seostub selle rongkäigu jõe kärarikka hoovusega milles on nii palju vaoshoitud elurõõmu et osa sellest meeleolu soojusena vaatajateni jõuab ja loodan kuulajad, et küllap ka teieni kodudes. Siia võidu väljakule hakkab kosmodaalseks puhkpillimarss ja see tuleb juba Kohtla-Järve poistelt puhkpillipuhujate väljakule jõuame siis Kohtla-Järve kolonn, mis on sedapuhku üpris arvukas ja Kohtla-Järve laste oma arvamust pidi, on neil kõige tugevamaks ning puhkpilliorkestris, kui koori kollega viibiks just Kohtla-Järve Adolf Kesleri nimelise keskkooli segakoor, kes hiljutisel taidlusülevaatusel võitis esimese kategooria. Selle keskkooli lastekoor ja poistekoor ning puhkpilliorkester. Ja küllap praegu just seda orkestrit kuuletegi ja nimetatud kooride dirigendiks on olnud juba 25 pikka aastat. Vaatamata sellele, et koorilauljad on pidevalt vahetunud. Endla Jaanus pedagoog, kes on väga palju andnud Kohtla-Järve koorikultuuri arendamisse ja lastes laulu innov kasvatamisse. Enne pidu oli võimalus prooviväljakul laste staadionil juttu ajada. Vello Ojaga. Vello Eha on Kohtla-Järve kaheksa klassilise kooli lastevanemate komitee esimees kuid ise on ta väga tantsija. Ta on 25 aastat koos abikaasaga tantsinud erinevates ansamblites ja praegu ansamblis virulane. Veteranide rühmas lööb perekond ka pidevalt kaasa. Tõepoolest perekond sellepärast, et Vello Ehal oli kaasas ka poeg, kaheksa klassi poiss sai näha. Tütar, temal seekord ei vedanud, olevat pisaratega silmis koju jäänud tema rühmi pääsenud lihtsalt laulupeole. Ja ma usun, et selliseid perekondi, kus terve pere neljakesi, võib-olla isegi viiekesi ollakse pidulised või vähemalt tantsu ja laulusõbrad on selles rongkäigus sellel peol hästi palju. Mulle jäi meelde just kolleeg, ütleme siis praegu pisarad silmis, jäi keegi koju. Küllap neid oli rohkemgi kui üks, sest teame, et konkursisõel oli väga tugev ja tõepoolest ainult kõige paremat koorid pääsesid siia. Kuid Nendele, kes kodudes on ja kes ka oleksid tahtnud siin olla ütleksin nii palju, et see ei ole viimane pidu. Pidusid tuleb üha juurde ja uued võimalused on alati tuleb teha ainult korralikult tööd õppida, harjutada ja laulupeoelamus, mis kindlasti on mitte ainult noortele, vaid meile kõigile, küll elu kõige suuremaid sündmusi ja hingeliigutuse hetki. Neid tuleb veel ja nendele jõuavad kõik. Aga mõnest õnnelikust tahaksin rääkida, need on ka praegu mööduvast Kohtla-Järve kolonnist. Need on kõige pisemad, need on esimese A-klassi poisid-tüdrukud viiendast keskkoolist. Need on killu Nakelmann ja Liivimaailma ja jaak pärnik. Nemad olid siis mudilaste tantsurühmas? Jah, ajasin nendega just minut enne rongkäigu algust juttu. Mõnel on küll isa-emaga vaatama tulnud, aga on ka neid, kes päris üksinda suures linnas muidugi koos oma laulu ja tantsukaaslastega ja õpetajatega. Kuid võib arvata, et ega Tallinnas käimine ei ole ka väike sündmus, nii et see annab ka oma elamust juurde, sest isegi nendel vihma segastel hetkedel oli näha, kuidas poisid rahumeeli jäätis, nugiseid ei tundnud nad külma ega olnud nende tujul sellest põrmugi. Meie päevad on rikkad sündmustest, mille kohta hiljem öeldakse, et meeldegi taia. Me oleme rajanud uue ühiskonna, mille sarnast inimkond varem ei tundnud, ütles seltsimees Brežnev NLKP 25. kongressil. Alles maikuus, kui avaldati Nõukogude Liidu uue konstitutsiooniprojekt ütles NLKP Keskkomitee peasekretär, NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimees seltsimees Brežnev. Meie sotsialistlik kodumaa on kõigest 60 aastane, kuid nende aastatega oleme käinud läbi tee, mis võrdub sajandit, ega üles ehitatud on arenenud sotsialism. Saavutatud on tänapäeval kõrgeim sotsiaalse progressi tase. See on isade käidud tee, võiks öelda rongkäiku vaadates. Sest nemad ju jätkavad õige pea juba sealt, kuhu meie oleme välja jõudnud. Põlvkondade järgnevus kõigi oma traditsioonide paelusega, nii nagu meie laulu peotki aasta-aastalt tituute nooremate lauljate käte üle lähevad. Uue konstitutsiooniprojektis on punkt, milles öeldakse, et riik soodustab tingimuste loomist isiksuse harmooniliseks arenemiseks. Ja siin ongi nüüd see homne harmoonia meie pilgu ees. Heledaid juukse kahludes heledat on tõesti kõige rohkem meie poiste peas tüdrukuil suvelil kiharasse sõlmitud. Ja kui kriimud on lühikese püksipoiste põlved sääsejagamisest, eks ole, neid ju pioneerilaagrite ja jaanilõkete kihenevad mälestused. Üks hea inimene andis nõuet, kui lapitada söögis osaleotisega, siis pidi sügelemine katki jääma. Kes kuuleb, võib veel proovida, sest sääskede aeg on ees veel küll ja küll. Aga pisikeses hormooni on tõepoolest meie põlvkondade edenemise ja homsete saavutuste olulisemaid eeldusi. Sellest ka fikseerimine siis konstitutsiooniprojektis. Tark, töökas ja aus inimene. Inimene, madala ühiskondliku valu leviga ja silmaringi horisondiga. Mehine töömees, kes oskab, leiab hingeliigutuse nendest lauludest, mis mõne tunni pärast selleks korraks perioodidega ajast aega Lasnamäe nõlvalt kõlama jäävad. Selliste nad tahame, meie isad-emad, kogu ühiskond, kui soovite laiemat kaalus sõnale näha meie lapsi aastate perspektiivis. Taas väljakul orkester, rongkäik läheb ja võib öelda, et rongkäik on praeguses staadiumis veel alles hoogu kogumas. Ja mis naalne rongkäik on? Ei ole siin päris sirgeid, rivisid ainult seal. Tantsusammul minek läbi Tallinna südame. Laseme orkestrile meie eest läbi puhuda ja siis siis jääb silm pidama juba uuel kolonnil, kuhu, kus minnakse täitsa omapäraste lippudega, need on sellised pioneeriorganisatsiooni embleemi kujutisega lipud on arvuga 55, tähendab. Peab märkima see meie pioneeriorganisatsiooni 50 viiendat aastapäeva, millele ka meie pidu on pühendatud. Ja tõepoolest mulle enne jutt katki minnakse siin rongkäigus, mitte kindlas sirges rivis rivi rivi järel, vaid minnakse tantsusammul ja see ei olegi nagu mitterongkäik, see on nagu pidu või õigemini tantsupeo omapärane jätk. Ja ehk on siin elavust rohkemgi, sellepärast et see pidu ei lähe mitte kindla kava järgi, nii nagu tantsujuhid on ette planeerinud, nagu tantsujuhid tahavad, vaid läheb nii, nagu süda tunneb ja nii nagu pealt ja soovin. Sest eks pealtvaatajale demonstreerida siin oma kunsti ja ka endale, et õhutada ja tunda ennast tõelise veolisena. Sest me võime vaielda nii või teisiti, võime öelda, et tantsurongkäik, et tantsupidu kui laulupidu, kenam. Kuid siiski mulle tundub, et peorongkäik, see on kogu peo süda. Kui Narva kollektiivile andis sammurütmi Narva linna tuuri palee ja pioneeride palee pühendatud puhkpilliorkester siis praegu mööduvale Pärnu linnale annab sammuks takti Koidula kooli orkester Koidula kool, nii oli kirjatud fanfaari lippudel. Sedasama embleemi kannavad ka noortel seljal. Pärnu rahvakolonn on taas ka väga kaunilt kujundatud. Põhivärvid on punane erksinine. Lippude ja varasematest rongkäikudest tuntud maiade loosungi kangas tasemel, mida tuule käes on küllaltki raske kanda, on seekord selliseid väikseid dekoratiivseid. Tähelepanutuppa jäid. Iga kollektiivi stantakse. Kuues reas selliseid pilgupüüdjaid ja seejärel saab kohe ka selgeks, kes on. Rahvatantsurühmade kooride ees Läks linna muusikaelu juhtkond ja seepärast Minski nagu alguses, kui silmal oli nii palju, et ei jõudnud teile kõigest järjepanu rääkida jäi nimetamata need, kellele suur lugupidamine selle peo korraldamise eest. See on siis meie koolinoorte neljanda laulu ja tantsupeo üldjuhid ning juhid. Koos tulekandjatega möödus tänase peo üldjuht Eesti NSV rahvakunstnik Heino Kaljuste. Teavet tänase peo au juhikson. Nõukogude Liidu rahvakunstnik, sotsialistliku töö kangelane, Lenini preemia laureaat maestro Gustav Ernesaks. Lavastaja ja kava juht on Eesti NSV teeneline kunstitegelane Aksel Pajupuu. Tema ja tantsupeo lavastaja T4 kultuuridega Alfred Raadik tulid koos tulega lauluväljakule viidava tulega siia kolonni ette. Viljatoomist juba kõnelesime. Mudilaskooridega koos on Anneli Mäeots lastekoorid Tiia Loitme poistekoorid, Uno Uiga ja Venno Laul. Naiskoore ja segakoore juhatavad Eesti NSV rahvakunstnik Arvo Ratassepp ja vabariigi teeneline kunstitegelane Ants Üleoja. Venelaste koorid esinevad taas Eesti NSV teenelise õpetaja Jon tungla taktikepi all. Akordionist juhib venda Tammann ja viiuldajaid. Eesti NSV teeneline kunstitegelane Erich Loit. Vello Loogna hooleks on puhkpilliorkestrit ja Heldur Saade, samuti puhkpilliorkestrite juht. Ja kes teine peakski mängima Tartu marssi, kui mitte tartlaste oma orkester. Just praegu läheneb tribüünile tartlaste tuntud ja üle Eestimaa lugupeetud orkestrite ja kooride juht Sulev Kald. Dirigeerib viienda keskkooli puhkpilliorkestrit. Tartu on üks lugupeetavaid linnakollektiive meie seekordsel laulupeol sest juba ettevalmistuste käigus sakslase juhtidele silma nende kõrgemeisterlikkus keskmine hinne 4,05 osutus kõrgeimaks üle vabariigi. Kindlalt kategooriale pretendeerivat. Eks koorideks olid naiskoorides seitsmes keskkool, õpetaja otsus ja Miina härma nimeline teine keskkool, õpetaja leppoja. Väga kindlalt esimese teeproovidel ka viienda keskkooli segakoor siis õpetaja Sulev Kald ja 10. keskkooli kool. Õpetaja. Põgusas jutuajamises enne rongkäigu algust ütles Sulev Kaldmeeleolu kohta, et mis laulupidu see ilma vihmata, nii nagu vihm paneb kasvama liiad ja muru, nii annab ta ka lauluhindu ja lusti lauljatele. Praegusel hetkel Vihma murepilvi silmade ees ei ole. Taevas on parajalt sinine ja kaetud kõrgete rahulike kihtpilvedega mis varivad pisut isegi päikeseliigset soojust. Ja peaks olema küll kõige parem ilm laulupeol istele nii hästi rongkäiguks kui ka pärast laulmiseks ja rahva hulgas ringi käies. Muide kuulsingi niisugust ütlemist, see pärineb Harju rajoonimeestelt, Saku Puhkpilliorkestri mängijatelt, et kui vähegi võimalik veel, kui ma siit raadio kaudu edasi suur aitäh pilvi Kirsile hästi tehtud ilma eest. Peaks vist küll, ütleme niiviisi, et pilvi Kirsi all mõtlevad kõik kogu meie ilmajaama kollektiivi kes, kui nad mitte ilma ei teinud, muretsesid meiega koos ilma pärast ja püüdsid küll ilma kõik keerdkäigud ette aimata, et siiski anda tõepärast prognoosikas hommikul kaasa võtta vihmavarjud vihmamantlit või mitte. Ja tänahommikune ilmateade näen praegu siit aknast on jõudnud küll kõigini, sest keegi ei kanna kaasas seda, mida ei ole tarvis. Seda rohkem jääb energiat, et kanda endaga laululusti, kanda endaga peomeeleolu. Ja nüüd lugupeetud kuulajad, et pidada sammu toimuvaga, heita pilk rongkäigule ja kuulata järele, kaugele nad on jõudnud. Anname vahepeal saate järjeraadiomajale muusika vahetamiseks. Laulupeo rongkäik liigub, Narva maantee on algusest lõpuni palistatud pealtvaatajatega ja tulvil marssijaid. Laulupeol on võib-olla üks viiendik. Tundub küll, et, et siin on terve Eestimaa terve Eestimaa nooruse lapsed aga tegelikult on neid veel 100000 ja rohkemgi. Kel on pooleli spordilaagri vahetus või kes on pioneerilaagris. Ja küllap neid poisse ja tüdrukuid jätkub veel. Kodudessegi ja lehmakarja ja mererandadele. Kõik see suur lastearmee tähistas maikuus pioneeriorganisatsiooni 50 viiendat sünnipäeva. Pärnu linnas, kes praegu rühib mööda Narva maanteed. Lauluväljaku poole oli üheks suuremaks sünnipäeva tähistuseks rahvaste sõpruse festival. Külalisi oli 12-st Nõukogude Liidu paigast ja nii nagu sellel laulupeol rahvatantsupeol tuhandete hulgast paistis silma üks väike Rossid. Ta, kellest enne rääkis ka Ivar Trikkel kes viieaastane tüdruk, kes tantsijate armeenia tantsurühmas kaasa tantsis. Nii oli Pärnu festivalil kõikide lemmikuks Turkmeenia poiss Murat. See on tore, kui kui on keegi, kes oskab oma rahvast ja maad nii esindada, et kõikidele meelde jääb Pärnu pioneeride maja, rahvaste sõpruse klubi orbiit korraldas oma festivali ja seal oli ta külaline. Pommilt või terve teledelegatsioon pommilt pommipoisi laul Victor haarast pani mõtlema, et ükski paik maailmas ei ole liiga kaugel. Juulikuu lõpu poole toimub Moskvas ja pioneerilaagris Artek esimene rahvusvaheline lastefestival. Pärnu laste sõprus. Pidu oli selle kohapealseks avaakordiks. Kaks aastat on ajalehe Säde eestvõttel töötanud liki klubiliti on rahvusvahelise laste- ja noorsoo-organisatsioonide komitee sime sümbol. Viki ühendab 114 rahvaste sõpruse klubi meie vabariigis. Rahvaste sõpruse klubide põhisuunaks oli möödunud õppeaastal kaasalöömine aktsioonis solidaarsus. Paljud tänase rongkäigu marssijad ütlesid, et solidaarsuskontsert neljapäeva õhtul spordihallis oli üks meeldejäävamaid elamusi. Samuti oli õpilastööde näitusel õpilastööde müük, mille rahad läksid solidaarsusfondi vietnami, Angola laste abistamiseks ja toetuseks. Pärnu linna koolid, kes praegu meie eest läbi sammuvad, on aastaid silma paistnud väga erksa looduskaitsealase tegevusega. Linna koolide parimate hulgas olid tänavusel koolide looduskaitsekonkursil Pärnu esimene ja neljas keskkool kuues ja kaheksas kaheksaklassiline kool. Emotsionaalne oli teise keskkooli montaaž. Las jääda ükski mets. Kõik need koolid on esindatud ka siin rongkäigus. Esimese keskkooli esimesel keskkoolil on puhkpilliorkester ja naiskoor, teisel keskkooli segakoor, samuti puhkpilliorkester ja rahvatantsurühm. Neljandal keskkoolil tervelt kolm koori ja viiendal ja kuuendal kaheksa klassisel koolil rahvatantsijad. Pärnu kuues kaheksa klassiline kool kutsus tänavu kokku kõik Jaan Anvelti nime kandvad pioneerimalevad tulid Toila juuru, Tallinna 21. keskkooli, Tartu Pedagoogilise kooli õppijate esindajad. Ka Tartu pedagoogiline kool kannab Anvelti nime. Meenutati Jaan Anvelti sõnu. Igaüks peab võitlema oma mina eest oma mõtete eest. See juhtmõte läheb hästi kokku koolides, eriti Pärnu teises keskkoolis juurdunud õpilaste omavalitsuse eesmärkidega. Aktiivsus klassivälises tegevuses. See on põhiline, mis kaunistab leppimise aastaid. Ja eks need, kes olid aktiivsed lauludes tantsudes, pillilöömises kaasa lööma, need siis said selle teenitud ilusa suure peos. Mis veel Pärnu teise keskkooli kohta Koidula kooli konverentsidest, Ivar Trikkel enne rääkis pisut. Aga noh, tore, on see nende oma koolipoisilik deviis. Loll on loll olla. Niisiis. Nendel on õppimine au sees. Rongkäigu kolonni kohal lendleb palju liblikaid. Õpilastööde näitusel olid Pärnu loodussõprade maja kaunid libled, liblikate kollektsioonid. Need on siin nagu neid elustanud ja lendu läinud. Rongkäigu kolonnide kohal. Pärnu kuuenda kaheksa klassilise koolitüdruk Kadi Kurema oli teinud pildi vanaema ja kaheksa lapselast. Eks, või siin rongkäigus ehk leida ühe vanaema, kaheksa last kus peres laul kord linnas sealse laulu või tantsuharrastus edasi antakse ja edasi kantakse. Põlvkondade igasuguste kogemuste edasiandmine on ju tähtis kultuuri edasi kandumises ja süvenemises. Jõgeva keskkooli kolonni kaunistavad pioneeride üleliidulise marsi sammume Lenini teel, oktoobri teel sümbolit plakatitel marsruudil teadmiste maailm on paremad Laiuse, Sadala järve ja Palamuse kooli stantaksele Räpina, kes saab kokku lugeda ilusad sõnad. Rahunenud töö, sõprus Jõgevakool, mis on väga hea laulu poolt sämpsik mööda õpetaja Kaarel Tetsmann järv. Järve keskkoolis on au sees isade lahingupaikade uurimine. Nathan sidemetes kurama protseni kooliga. Protseni lähedal langes Nõukogude Liidu kangelane Jaagupis, kunde vooremaal aga Läti sõjamees Karlis ulpe. Peps võitluskaaslasi on Läti ajaloolane ja tema siis abistab nii järve kui protseni lapsi. Järve kooli auditooriumi kohta öeldi rajooni laulupeostaabis nii, et neil on õnnestunud õpilasomavalitsuse rakendamine niisugusel kujul, nagu see ideaalilähedaselt olema peaks. Julgus, tahe otsustada, kodanikupositsioon ja see iga igal kollektiivi liikmel. Põltsamaa keskkool tuli tantsupeole kaheksa rahvatantsurühmaga. Keskkoolitüdrukuid on veel ka Hans Pöögelmanni-nimelise linna kutsekoolirühmas. Mõni nende poiss jälle vastu laenuks keskkoolirühmas. Need head sidemed selle linna koolide vahel. Põltsamaa on roheline linn. Keskkooli on hooldada 13 hektari parke ja haljasalasid kodulinnas, mis on Põltsamaa jõe kallastel ja millele jõgi annab selle linna omapära ja, ja ilu, eriti suvel. Pioneerid kannavad Marsruudi tugevad julged, osavad märki ja sporditöö eest oli Põltsamaa keskkooli kuues klass oktoobrikuus terves koosseisus Artekis. Ja jälle on põltsamaalastel Artekki tee jalge ees Põltsamaa keskkooli pioneerimaleva nõukogu esimees Merike Välk, kes praegu laulupeoorkestris trummar on. Temal on varsti pärast laulupidu ees osavõtt rahvusvahelisest lastefestivalis ja Artekki sõidab ta Adavere kaheksa klassilise kooli lõpetaja Anu piiraks. Adaverest on siin lastekoor ja kaks tantsu Rütma. Anu on olnud hea oktoobrilaste, juhtub marsruut, oktoobrilapsed oktoobrimaal on selles koolis olnud siis huvitavalt sisustatud. Tulevad Palamuse lastekoor ja neidude tantsurühm. Põlemuse Vooremaa südames võttis tänavu vastu looduskaitsekonkursi parimaid. Koolimaja saatis sel kevadel välja teise lennu lõpetajaid. See on üsna uus maja, seega aga loodussõprade kokkutulekust jäi Palamuse paunvere lastele uus park, mis siis kokkutuleku päevadel ühiselt istutati. Tulevad Palamuse lastekoor ja neidude tantsurühm. Põlemuse Vooremaa südames võttis tänavu vastu looduskaitsekonkursi parimaid. Koolimaja saatis sel kevadel välja teise lennu lõpetajaid. See on üsna uus maja, seega aga loodussõprade kokkutulekust jäi Palamuse paunvere lastele uus park, mis siis kokkutuleku päevadel ühiselt istute. Põlemuse saalis räägiti looduskaitsepäevaleht. Möödunud aastal ütlesid õpilased üle terve Eestimaa 11000 puud ja 44000 istikut. Koolides kasvatati üle miljoni lilletaime. Uute parkide rajamisega loovad õpilased püsiväärtusi, mis jäävad kaasaegse kooli lapse loodusse suhtumise näiteks paljudele põlvkondadele, kes meie järeltulevad ja seda loodust on siin kodupõldudelt kaasa võetud. Lilian kolonnide kohal. Ja liblikaid, millest rääkisime, kuulame nüüd vahepeal veidi muusikat. Taas võidu väljak lugupeetud kuulajad. Oleme püüdnud tänase saate üles ehitada niiviisi. Et te saaksite võimalikult rohkem ette Rongkäiguliikumises siit võidu väljakult lauluväljaku poole. Kui äsja kõneles teiega kolleeg Helju Jüssi, siis asus ta liikvaülekandejaamaga Narva maanteel, täpselt, kus ei oska ma ka praegu öelda, küllap nad hiljem täpsustavad. Õige peatselt. Sest umbes tunni möödudes peaks jõudma laulupeo rongkäigukolonn juba lauluväljakule, kus püüame teile samuti reportaaži anda. Kuid rongkäik siin võidu väljakul. Meist on möödunud juba ka Paide rajoon ja praegu peaksid mööduma Põlva rajooni viimased. Ja kohe peatselt saan ma teile öelda, siis peaks edasi tulema juba Pärnu rajoon, nii nagu saate aru, kõigepealt möödusid linnad ja seejärelrajoonid ja finaaliks on siis. Mis vahepeal on muutunud muutunud ei ole õieti midagi. Korduvad, needsamad meeli paeluvad värvid. Praegu pioneerid, noored trummarid, kes lähenevad. Kuid siiski, kui teha võrdlusi kas või varem nähtud laulupeo rongkäikudega siis peab küll ütlema, et pidu peo järel on muutunud nad silmale rikkamaks ja pilkupüüdva maks. Või 1969. aasta juubelilaulupeol oli selleks valdavalt rahvarõiva ilu. Oli nähtud suurt vaeva, mida kroonis kordaminek. Koorid, esinesid kodukihelkondade rõivas siis tänase rongkäigu kujundus, nii nagu alguses juba nimetasime lähtuv pioneerivormist nende põhilistest värvitoonidest ja suvest ja noorusest. Nii nagu see tänasele peole kohane. Ja võib küll öelda, et Mari-Liis küla värvilahendused erksat melon loovad toonid on igati õnnestunud. Nädala viimastel päevadel, kui pidu oli oma algusega lausa peale käimas oli Draamateatri lava muudetud kunstniku ateljeeks Mari-Liis küla sõna otseses mõttes. Ta rassis seal oma 12 abilisega et anda viimast värvi nendele samadele kaunitele punastele. Pidu väravatele, mida rongkäigu peas imetlesime, värviti Tallinna tuulelippe meenutavaid, erk sinipunaseid, lagusid ja neidsamu kollaseid liblikaid, mis praegu mööda lendasid meist. Olid Mari-Liis küla kolleegid kunstniku vallast noored kunstnikud või arhitektid või üliõpilased kollektiiv, kellega olevat lausa lust isegi kella ja kuupäevade mööda rabamisega sammu pidada. Eriti jäid meelde vennad Raudsepal. Ühel vendadest oli käsil diplomi kaitsmine kunstiinstituudis teisel palavalt Tööpäevad Kuusalu autoremonditehases. Diatahtmine omalt poolt pea õnnestumisele käsi külge panna tõi aga mõlemad mehed laulupeo rongkäiku kujutama. Ja iga kolonn, kes mööda läheb helistab ta sümboolselt. Koolikella. Rakvere rajoon on praegu jõudnud võidu väljakule. Võiks arvata, et pool rongkäigust hakkab mööda saama. Koolikell on küll sümbol, mis mõjutab meid kõiki, ükskõik kui eakad meda oleksime. Sest sellega seostub meie esimene koolikell, seostub ka viimane. Alles mõned päevad tagasi olid vabariigi keskkoolide paremad lõpetajad. Ühtekokku oli neid lõpetajaid aga 15000. Vastuvõtul, mille korraldasid Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee ülemnõukogu presiidiumi ja vabariigi valitsus Hea meel on tõdeda, et sirgub põlvkond on aktiivselt tegev suurtes sotsiaalsetes majanduslikes kultuurilistes ümber kujundustes meie maal ütles noortele Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimehe asetäitja Meeta Vannas. Ja eks räägi noorte tahtmisest ise luua mitte ainult tänane pidu, vaid ka nende igapäevane töö. Praegustel päevadel on Eesti õpilasmaleva ligi 6000 noormeest neidu, kes ei ole laulupeoga seotud töös põldudel ja heinamaadel ja täna peaks olema küll suuremal osal Eestimaast hea heina ilm, nii et jõudu teile loogu võtmas või silo tegemas kustega olete. Me laulame teie eest ja kiidame teid aplausiga Teie töö eest. Muide, koos Eesti noortega töötavad meil ka külalisrühmad Moskvast Moldaaviast auga printsist viiendat aastat juba permi rühm siis nii nagu külaliskollektiivid siin meie peol, nii ka meie töös. Ja et nii palju külalisõpilasmalevarühmi meil töötab, eks räägib Eesti õpilasmaleva heast mainest vennasvabariikides. Aga eesti rühmad töötavad ju ka omakorda Leedus, Lätis, Ukrainas ja Gruusias. Ja mõistagi käib selliste vahetuste mõte kaugemale konkreetsest materiaalsest kasust, mis muidugi ka väike ei ole. Ennekõike on see sõprus, mis sellistest ühistu kogemustest kaasa jääb. Kujunevat inimest vermib ja tema tõekspidamisi ellusuhtumist kujundab. Üks Rakvere neidude rühm nüüd täitsa liblika kollase kirjutes kleitides värve on küllaltki erinevaid. Rahvarõivas on põhiliselt siis tantsijad, aga koolide koorid on, on oma oma. Ja mis sa teed siin linnas, paratamatult jääd suve arenemisest maha. Ajasime ennist juttu tüdrukutega koselt, nadolid endale karikakraõitest pärjad pähe pununud. Küsisin, millal jõudsite? Ei, lillede järel käidi kodu vahetult eile õhtul, et oleks värskelt pärjatud tänaseks peoks hommikul varavalgel, siis küllap juba õige pea päikesetõusu punuti, pärjad ja nii nad siit mööda läksid. Ja rukkilillesinine seda näeb ka üsna palju seda värvitooni, kas siis rahvatantsijate seelikut kirjades või, või linkidel. Siis tuligi läbi küll aga küsida, et kas siis rukkilill juba õitseb. Ütlesid, et õitseb kuigi ma päris rukkilillekimbuga ei ole kedagi praegu siit reporteripaigast mööda minemas näinud. Selles on midagi, midagi erakordselt ilusat, kuigi praegu näiteks päris vaikne kuulaja teil kodus ei ole mingit tausta isegi taga minu jutule. Sest sammu astumine see ei ole mitte sõjaväe paraad, mis kaigub kaugele. Selles on niisugust sisemist peetud ilu ja tagasihoitud rõõmu. Ja võib-olla, et ongi enne suurt laulude lendu laskmist kõige kaunim kamani vaikusehetk. Kuigi lauluelamusi on ju saadud ka juba päris pall. Näiteks suureks sõpruspeoks kujunes eile õhtul lauluväljakul toimunud rahvaste sõpruse kontsert erakordseks sündmuseks meie küllaltki heaga harjunud ja nõudlikule kontserdipublikule. Aga reede õhtul Estonia kontserdisaalis toimunud paremate lastekooride kontsert. Vilniuse Õpetajate Maja poiste kord. Tammeka on meile tuttav juba eelmistelt külaskäikudel, nad olid siin 72. aasta pidustustel. Ja vahepeal on aastatega kooritase veelgi tõusnud. Poiste häälte erakordne puhtus ja kõlajõud, mis sulab meeshäälte mahlakusega võimaldab esitada kõige nõudlikuma matki teoseid nii koorile, klassikast kui ka tänapäeva moodsast uni. Lubate öelda kooriliteratuuris ja kõik, kes sellel õhtul kontserdisaalis olid. Ütlesid, et niisugust noorte laulukunstielamust ei ole kaua saanud. Aga erakordse haaravusega hoius, ka Riia kuuenda keskkooli lastekoori esinemine Tormis aplausi teenisid nende väiksed solistid. Üllatav oli nende esinemiskindlus. Kuid muidugi, meil ei ole see ju põrmugi väiksem üllatus ja eriti meeldiv üllatus. Kontserdil esinesid ka meie Luunja kaheksa klassilise kooli laululapsed. Ka Viljandi viies keskkool paelus oma poistekooriga. Nii et ühtekokku võiks küll öelda, et kooride esinemine seejuures ei peaks siiski unustama, et igalühel on oma emotsioonide Välik oma erinev kõlavärv ja musitseerimisega kujunes suureks rõõmuks. Nii nagu see, mis tänagi kuuleme lauluväljakul. Aga nüüd öeldakse niiviisi. Füüsiline lähedus on eriti tähtis siia jäänud südamega nägevat kaugemale. Siis mina olen siiski eraldatud 10 15 meetriga mööduva sammuvatest kooridest. Seepärast väikest muusikalist üleminekut. Raadio Maja vahendusel. Kolleegid Jussi ja Feliks Undusk lähevad otse laulupeoliste sekka rahva hulka et tuua sealt teieni informatsiooni minagi. Ta on ta mööda jõuda lauluväljakule, et seal koore vastu võtta. Niisiis jälle kuulmiseni. Oleme Narva maanteel trammipeatuse kohal. See on see koht, kus trammitee pöörab ära Kadriorg Tallinna laste armsasse paika. Ja praegu läheneb meile arkete. Peamegi vaidluse kohustusest, muidu ei kosta meie nurga peale suure orkestri koorist väljagi. Oleme sõitnud siin sadama trammipeatuse juures juba pikka aega ja näinud möödumas väga mitmeid Coloy. Praegu lähevad Jõgeva lapsed neid tervitatakse. Ja ega ongi niimoodi juba Põltsamaa eraldi näete, olen isegi vaadanud. Ja eks ta ole niimoodi, pidevalt üritatakse möödaminejaid ja minejad tervitavad pealtvaatajaid. Eks see kontakt olegi see, mille pärast me laulupeo rongkäigus nii rõõmsa meelega astume. Nii nüüd sai kolonni vahe läbi ja võib öelda, et äsja läksid meist mööda hiidlased. Sedapuhku oli mandrile, õigemini on mandrile sõitnud üsna arvukas rahvas, Kärdla keskkooli lasteaia segakoor kaheksa klassilise kooli kaks tantsurühma ning lastekoor Emmaste lastekoor Tartu tantsuneiud. Kõik nad läksid kõik mööda hästi hoogsalt sammul ja paistis, et see teekond, mis on nüüd võidu väljakult õigemini õismäel viinud meid ja juba Kadrioru lähistele põgeneda, üldsegi väsitanud. Ja hiidlased lendavadki eriti kõrgenduse närdo neidude tantsu. Võimlemisõpetaja Helve rakas selg on osanud need 12 tütarlast nii tantsu keerutama panna, et ollakse külalisel igal ajal igal pool ja olgu siis suurem või väiksem pidu. Tuleb meelde üks õhtu, kui nüüd enne peorongkäiku käisin hiidlased kui tänavat Tallinna kümnendas keskkoolis vaatamas ja siis oli niimoodi, et oli juba hiline aeg, kuskil kell hakkas 10 saama. Aiaga tule nyyd tuleb Kingissepa rajoon kõige Ethernet merele see ja ja tema järel vahuriided, väikesed tüdrukud, kes helistavad kaali kellasid. Need Kingissepa rajooni lapsed. Ja nendel on kaasas veel igasuguseid muinasjutukangelased, angerjad ja muud mereelukad, hülged ja lestad. Meremeeste lippude kõnet tõlgib asjatundja sõnad. Ema kodukool rahvuskakssada 50 til erinevat merelaineid. Orissaare lapsed võitsid, pioneer ker spordimängude finaalist teatejooks. Õpetaja nelikke, võtsime seda asja tõsiselt. Võetakse riike tõsiselt. Võetakse kõike tõsiselt, väga seejuures huumoriga. Raadioteatrivõistluse peatunne lõpetamisel raadioteatrist võlusid Orissaare lapsed kõiki ja nende teadmiste kohta võib öelda niimoodi, et Orissaare keskkoolis lõpetasid tänavu konvariturienti kuldmedaliga. Küllap võib juhtuda tugev kolleeg, vaenlased tulid polaarsust Saaremaal otsust ja minul jäi juba näidudes Luthori pooleli, aga lõpetatud Rosidki tasuks, sest see on nii mõnedki iseloomulik sellele peole kui ühes ruumis 30.-st keskkoolist. Seal ootab juba vaikselt vanade koolipoisi tüdrukud, vaga mees. Hurraa, juba siin lähevad analoogsed leiud mööda, nagu oli tol õhtul siis naabertoas ja kui mina sisseastumisel, siis käis jutt umbes niimoodi, et täna oli harjutusväljakul midagi puudu. Üldsegi vihma ei sadanud. Ja täna on midagi liikme ja siis ütleski vastu kõige tublim tüdruk, kõige tublim tantsutüdruk, ene põder, et on, mis on, tema oli eelmisel tantsupeol ka ja siis oli hästi kõrvetav päike ei olnudki nii astuda, aga tuleks täna samasugune ilm, et mis sellest väikesest, aga kui ainult ilmaid vihma ei tuleks ja näete ega ei tule. Aga nüüd kuuleme veidi muusikat. Oodake järgmise kolonni. Hoogne sissetulek. Tere tulemast, kuulajad nüüd juba lauluväljakule. Siin on ka tare rongkäiku vaadata, õigemini rongkäiku vastu võtta. Umbes 10 minuti eest saabus rongkäigu pea siia, aga vaatajad, mõtted olid juba kell 12 vahel. Ja siin ma vaatasin raadiotornist siin veel üsna tühjades pinkides istus üks perekond ja nende juurde ma neid tulenes tüdida Vikteerini varadid kohal olite? Sellepärast, et meie lapsed britid juba kolmapäeval viia, sellepärast näha enne seda rongkäiku veel lahti need kohad ära ja tulime nii vana olema. Kunstiakadeemia, Ahtri tänavalt on 40. Ja kui jõudsite sinna kätte, olite rahul kõigega, aga see ema süda võis rahule jääda, olime rahunenud, lapsed millegipärast olid juba ära näidatud ukse peal vastas. Nii on öelnud, et kõik olid terved, see oli kõige suurem mure, tihedalt pahad. Ja no täna ei ole ju viga. Eelproovidel kindlasti. Ma küll ei tea, kuidas oli, aga ma usun, et ta nii et saite, mis hommikul enne rongkäiku lapsed üle vaadanud suhteliselt korda teha ja siis hakkas mulle silma ja lauluväljaku poole. Ja teine potid. Ma näen ilusat lillekimbud pandud germeral, kellele need on mõeldud. Meile nii meeldib, võib-olla lähed partitiivse lauluõpetajale, kes on nii palju vaeva näinud nende lastega. Ja neid on ju tore vaadata. Kas te arvate, et te oskate üles leida, millal teie lapsed tulevad? Hea praegu küll ei ole veel märksa haruldasem. Riietus on väga paljudel ühtemoodi, nagu ei ole veel näinud, ei pea teie lastele. Pioneerivorm on meie lastel. Ometigi, et voolum, neid nad on. Kas lapsed ise arvasid, millal nemad võiksid olla ehitada? Nagu meil ei olnudki rääkida? Juttu ei tea. Aitäh. Olete varustasid vedagini Tiida Põlva rajoonis Kiidjärves päris kaugelt tulnud, aga siin on üks mees, pisike mees, kui vana sa oled? Kuue, sul on binokkel, milleks seda tarvis läheb kaugemale ja keda ta kõige rohkem näha tahad, on sul ka mõni tuttav? Rongkäigud on? Kehtis Toomas Kirsi toovad nad pidime isaga, et tookord suurem poiss mudilaskooris laulavad juba kahekesi. Ja kuidas, kas teie vaatasite tee ääres ka rongkäiku või tulite ta kohe joonelt siia? Lootust jõuaks kahele poole teeäärses lauluväljak, rahvast on niivõrd palju ja pärast on puhas, on sellepärast. Aga nüüd on neil küll hea koht ja, ja poisile pikksilmaga Sid hea näha linna. Muidugi näete, praegu on nii tore, siin on enamus lapsi on kõik saanud õige kõrged, pahad isade kukil ja minu meelest kuidagi liigutav, et niisugusel laste peal on mitte ainult emad lastega. Tulge koju maha, koristan ikka kõik korraga nikega teise, ometi laule laulab harva ja seda lihtne ja näete, mõned on pidanud tulema, päring pidid ketega peole, nii et need on lapsed. Sa ütled, et ma räägin õige mitut lapsevankrit praegu. Siin on üks perekond endale võtnud ka ta pehme vaiba ja pildi peale laastanud. Tiina kas sulle meeldib see pidu? Ei olegi isa eelmistel päevadel neid ka selles teos kuidagi osavõtvad käitumise rähvamatki peal. Lihtsalt raske oli valida mitmedd, teie olete jõudnud osa võtta tööd ega igale poole ei jõua ja peab kasutama, teen raadio ja televisiooni abil nüüd laulupeo rongkäik ja kontsert staatika oma silma ja kõrvaga näha ja kuulda. Aga nüüd on mul küll tore, liidan mehed, kellel on pikk tee selja taga paisid. Kuidas märkimine läks? Väga hästi ka pikk teekond oli ja ega need tuulelohe seal, kus olid päris vastava vaimudele tuul, lendu ei tahtnud viia, lohesid, tahtis vägistada. Ega me jõud oli ka nii toa kabildi hoida, ometi jõud on kõva, aga mis heidab vastase tööga keha kinnitama VTA lõunale, et me lähme sööma, aga praegu on meil vaba aeg ja nüüd lähete natuke rongkäiku vaadata. No kuulge, teie, need rohelisi vestilised, mina küll teangut vaariteletega ütelda, sellega me oleme, rammi paistab, on tee ja katsed jalas olid teile uued või vanad kingad või äkki mitte. Töötab praegu nii pead-jalad uues. Jaak keediseid sööma ja vaatama ja mina soovin teile kõikide teistega, et laul ilus tuleb. Lipake nii, jätame nüüd seekord jälle lauluväljaku hetkeks ja anname sõna nendele, kes linnas ikka veel voolavat trump käiku saadavad. Äsja läksid mööda Paide lapsed. Nemad kandsid uhkelt hästi, kus saime kokku lugeda Tammsaare 100. Vargamäe tõe ja õiguse maad on Paide lastekodurajoonis. Paide kolonni kaunistavad viljapead, rukkililled ja liblikad. Paide rajoonis on ju head põllumaad ja tuntud kolhoosid Estonia ja üheksas mai. Tuleb meelde Tammsaare miniatuurne hoitja lilled. Peletab. Hoidvaid võitja, liblik Võifekad liblikat väga ajama, tallas ära lilled. See on omamoodi aktuaalne see loodusesse, suhtumise ja looduskaitse hardi. Mäletate, võib-olla ka legendi väinjärves? Näljer läks rändama, kuna ta ei sallinud, et temast pesurid. Aga praegu on meie juurde jõudnud juba Põlva rajooni kolonn ja Räpina keskkooli laulupoisid-tüdrukud. Just äsja läksid mööda, palusime õpetaja Vello Sillaste kolonnist välja, et küsida nüüd külas, siis poiste ja tüdrukute tuju on siin. Tuju on tore, kui neile veel vehkibutati, täna läks ilm ilusaks ja meil on kõigil väga hea. Siin peol on juba saadud seda vihma ka, nii et aitab küll, sellest vihmast ja väikeste vahepeal oleks ja tundub, et jääb päike paistma, muidu läheb hästi korda. Kuskohast olid kõige paremini vastu võetud? Ma mõtlen nüüd terve selle Pärnu maantee piirkonnas? Ei oska kongreetselt öelda, igal pool võetakse. Ütleks. Kindlasti kõik igal pool, no jaagu ise tervitusi võib ju ka öelda, sellepärast sind kassid mööda kui ma ei eksi, vist olid need Räpina poisike, söötsid ise niimoodi, et elagu Räpina poisid, elagu Koeru tüdrukud, ela, klopib noorsugu, nii et teised hüljes krimisega. Seda muidugi jah. Nii, ja see tuleb nüüd kindlasti edasi minna pärast, et poisid ja tüdrukud on päris kaugele juba jõudnud ja siis on vaja hakata juba valmistume esinemisteks laululava ja nüüd lähmepärasele sööma ja siis lahtikontserdil juba ette head isu ja sammumist. Täna. Märgid siin enne väga kohmakalt Tammsaaret rääkida. Elanil laulis kevadel. Neil on ainult sellepärast ilusaid, mina laulan. Aga lilled ööbikulaulu kuulsid mõtest enda laulab ju selle pärast nõnda ilusasti. Meie ütleme ja nad võiksid veel ilusamini. Ja siis oli mõte, see laulupidu on nii rõõmus Errikas, sellepärast et vaikselt. Aga lapsed nii rõõmsad ja pidulikud, sellepärast et laulupidu nüüd on meie juures lööb Kadrina tüdrukud, kellest me rääkisime, võidu väljakult, hurra, elagu vaadeldava tüdrukud. Raivo tublid tüdrukud on olnud vaatamata pikale teekonnale näos näha väsimuse. Matkaalane tegevus. Nii tugev igal pool ja Kadrinas teadmata järgmine tramm, harjutatud. Ja nüüd tulevad Kadrina puhkpillipoisid. Ajasime juttu Vello Sillaste, küsisime, kuidas poisid marsivad Üllar tuju. Onu Vello Sillaste on Räpina keskkooli matemaatikaõpetaja. Matemaatikaõpetaja küll, aga mitte tavaline matemaatikaõpetaja. Juba üle 10 aasta on õpetanud lastele ka klaverimängu on aidanud poistekooril rublimine laulma hakata ja Latlike temaga niivõrd juba harjunud, et kui minnakse kuskile suuremale peole või kontserdile, siis Vello Sillaste, et ta ei ole juttugi. Minek. Ja Tallinnas on ka Vello Sillaste poeg ja tütar. Esimene laulab poistekooris, teine lastekooris, nii et võib öelda, et Vello Sillaste on tulnud peole. Tere, tere. Ma tahaksin ära rääkida sellest, mis ma tean Pärnu rajoonist Nad läksid veidi aega tagasi mööda Häädemeeste keskkooli õpetaja endale arendama nelja tantsurühmaga ja naiskooriga. Ja Õpilasi toetas Vändra kultuurimaja orkester. Audru lapsed olid leiba sammuga Audru koolis on niimoodi, et suuremad õpilased iga päev ühel vahetunnil peavad jooksma toidutalongide saamiseks. Poolteist kilomeetrit kolmveerand jäi ka, kui lähed jooksjate talongide ära jooksma, vahetonile ergastab ja, ja siin selles koolis ja täna siin laulupeol rongkäigus liikumine aeglaselt rääkida ei saa. Eriti tubli oli tänavu Vändra kooli seitsmes b klass. Kui Ta talvel võitis ära meie võistluse pea ja tunne, mis käsitles vennasvabariikide elule, siis ka nüüd paar nädalat tagasi jälle andis põhjust pelgas rääkida, kui olin tuua veel. Ärge käituge, kolmandaks. Wolfi mundriga Kultothelkivad kodunud oli, must paraneb ja korrad tundub, ei paista koguga pillitoru tagant väljagi. Vaatad pasunasse, võrgust jagub. Aga õiged helid tulevad varus, ometigi ling ise kuuldes ütleb küll see puhkpillimuusikavõitu mõnus asi oli rongkäigus. Ja tõepoolest ikka puutub, siis päris ilma temata ei saakski. Rakvere poiste puhkpillijuht Gerhard Rägo võib proovida aegu, et ega mujalgi ilma nende Traski läbi saada kõikjal selle suve lõpuaktust, seal on muusikat tehtud. Pasunad annavad ikkagi selle õige pidulikkuse ja kusagil seda pidulikult teisiti saada ei olekski. Jah, aga nüüd oli siuke pisike viga, juhtus siia sellesse jutusse vist küll sisse ka, sest tegelikult ega ükski orkester ju tänapäeval enam õrnema oota hakkama saab ja trummitüdrukud, ühed kaunimad kui teised leiavad pealtvaatajaid. Mina olen ilmselt nende järel sammuvate poistelt postlegi meeled nagu erksamad tööle ja põsed ärksamad sülle koguma. Rakvere esimese kolmanda keskkooli 30 viieliikmelises ühisorkestris ongi tervelt 11 näidu. Enamike käes on siis kas flööt, klarnet, onu Arvid tarvitatakse ja isegi Ingrid plaat kaheksandast klassist. Orkestrijuhi arvates mängivad klarnetit, tajudes poisiks paremini, nii et hurraa, elagu Rakverenäidud. Aga mis asjad need on siis need on õhutrollid või õhutralli lahed. Need on vead ja silmad on sinised ja lõu ja nina punane ja roheline, rohelised juuksed on. Need on kavalasti tehtud, need on sellest toredast rahaliselt kokku pandud ja varraku seotud ja kannavad need hästi pisikesed poisid. Hästi pisikesed poisid, nüüd on kolonnis päris suur vahe, mõeldakse umbes 100 meetrit ja peame nüüd ühe väikese pausi. Laseme lörtsida muusikal juba foonikas. Ja sellega on meie võidu väljakuülekandepunkt lõpetatud töö sest kõik lagunevad ju praegu siia. Lauljad, tantsijad, pealtvaatajad-kuulajad, võiks öelda niiviisi, et parafraseerides vana tuntud ütlemist, et kõik teed viivad Rooma toovad nad täna vähemalt meil maarjamaal kõik siia lauluväljakule. Meie teekond ei võtnudki aega rohkem kui 20 minutit, sest kõikide sõidukite suunaks on samuti praegu Lasnamäe paekallas üleval. Aeg-ajalt asuvad parkimispaigad, iga ruutmeeter vaba maad on seal võetud autode parklate alla. Juba sadu, sadu autosid on kohal, kuid nende vool, nii nagu siit altpoolt tulev rongkäiguvool aina jätkub. Võib-olla ongi see rongkäigu vastuvõtmisel kõige pidulik hetk kõige pidulikum hetk, mis leiab aset siin lauluväljakul, sest orkestreid, kes on kohale jõudnud, on võtnud aset laulukaare all. Ja kordamööda mängivad saabuvad koorid, tervitavad neid ja nemad koore. Aga rongkäiguvool aina jätkub. Võib-olla ongi see rongkäigu vastuvõtmise kõige pidulik hetk kõige pidulikum hetk, mis leiab aset siin lauluväljakul, sest orkestrid, kes on kohale jõudnud, on võtnud aset laulukaare all. Ja kordamööda mängivad saabuvad koorid. Vot neid ja nemad koore. Aga kõige suurem hurra hüüdmine ja tervitamine selle reipa marsi taustal on muidugi kooride ja kooriliikide juhtidega. Kes trigeerimis puldil üheskoos viitavad. Liituvad niisiis veel üsna pikka aega oma tund-poolteist kindlasti. Kuningarongkäigu lõpp on siia jõudnud. Mari tarand oma esimese reportaaži SIIT lauluväljakut juba jutustas nendest entusiastidele, kes mitu tundi siis enne laulupeo algust kohale olid jõudnud, et saada paremad paigad. Aga eks paremaid paiku arvatakse mitmesuguseid olevat ja nii on ka seesama roheline Lasnamäel kaldanõlv juba üksikute peoliste poolt hõivatud. Tõsi, rohelist muru on palju, seda jätkub veel mitmeks tunniks, sest siis, kui on laulupeol kulminatsioonihetk, et siis tavaliselt reporterite kabiini aknast rohelist muru enam ei näe. Ja statistika ütleb siis, et 150000 inimest on lauluväljakul. Pioneerirõivas ja see meenutab, et esimene eesti pioneeri loodi 53 aastat tagasi Leningradis ja sealses eesti lastekodus. 1924. aastal tulin kasvatajaks grupp veiste kommunistlikke noori nende organiseerimisel loodigi, siis esimene pioneerirühmi võeti osa esimese mai pidustustest. Ürituse hingeks olid Eesti Pedagoogilise tehnikumi kommunistlikud noored Aleksander Peterson, August Marland ja Eduard Brand. Eestis loodi esimene pioneeriorganisatsioon 1940. aasta septembrikuus Tallinna Lasnamäe algkoolis. Kui me 1940. aastal oleksime tõusnud lauluväljaku kohale, oleks maja siiani paistnud. Tänaseks on pilgu teele ette kasvanud terve suur kivilinn. Ja eesti pioneeriorganisatsioon on kasvanud kõiki lapsi haaravaks. Esimese pioneerirühma loosungiks oli hästi õppida, see on kommunismi lähtepunkt. Ja eks see ole põhimõte, mille järgi õpivad, töötavad ja milles laulavad tänased noored. Jõgevale joon, kellest siis vaevalt 20 minutit tagasi oli juttu rongkäigutee, kes paigas, on nüüd jõudnud tribüüni ette ja neile praegu hurra püütaksegi. Nüüd oleks aga küllaltki meeldiv teada. Kui palju laulupeolisi on veel tulemas? Kõikide arvestuste kohaselt ei peaks rongkäigu lõppu kolonnid Mer üle võidu väljakule sammunud olema. Lõpuks tulevad nii nagu varem juttu olnud. Taidluskollektiivid, meie külalised ja tallid. Muide kuidas meil on aega põgusaks mõttematkaks praegu ka minevikku. Siis meenutaksin. Neid Päivi kevade ja suvepäini 60 aastat tagasi. Sest just siis olid õpetajad need, kes kõrvuti töölistega hakkasid kiiresti kasutama uut poliitilist olukorda. Eesti õpetajat, kedagi Tervis oli sises arvukalt asusid kohe pärast veebruarirevolutsiooni tegema ettevalmistus oma organisatsiooni asutamiseks ja aprilli, kus toimus ka esimene Eesti hariduskompass seletada. Mitmed õpetajad asusid seal seisukohal, et usuõpetus tuleb õppekavadest välja jätta. Kongressi olulisem nõudmine oli järg. Ainukene tee koolid sõna tõsises mõttes kuuriks teha on emakeelse õpetuse maksma panemine. Ja kongress otsustas Kerd 10.-st aprillist 1009 seitsmeteistkümnes see on siis vana kalendri tuleb õpetes algkoolis sisse sead emakeeles. Ei ole raske arvata, mida see tähendas nendele poistele ja tüdrukutele kes 60 aastat tagasi kooliteed alustasid. Ja ma arvan, et mõned nendest vanaisadest vanaemadest on küllap tänagi veel raadiot kuuldes Sist head peotuju ka teile, vanaisad vanaemad on erakordselt tähtis ja meie tänasesse päeva vahetult üle kantud, on aga kongressi teinud. Vene keele oskamine on meie rahvale nii hästi riiklike ja majanduslike tingimuste või ka üleüldise kultuurilise arenemise pärast tähtis. Sellel kongressil esitleti esmakordselt kaheksa klassilise algkooli näidisõppeplaan siis kaheksa klassi senise vallakoorile kolmedalvas. Paraku veeres ajalooratastel aastakümneid vana rada, enne kui pärast 1940. aasta juunipäevi tõelisest rahva haridussöömist. Põhjaväravatest sisse ja lõunaväravatest välja ja siis juba puhkama keha kinnitama, sest katlad on tulel. Neid on üle 70 ja kogu Eestimaalt on kokku sõitnud siia kõige paremad kokad. Et valmistada head maitsvat laulupeosuppi. Praegu jõudis lauluväljakule Kingissepa kolonn ja nendele Need Burratamised, nüüd kuulusidki. Selgusele jõuda, kus on kolonni järg linna südames sõna kolleegidele Helja Jüssile ja Feliks Unduski-le. Tähendab selle kohtunik öelda enam ei saa. Me oleme Kadrioru kohviku juures juba üsna lauluväljaku lähistel. Võib öelda, et rongkäik oli jõudnud juba rohelisse ja kui linnad oli igal pool inimesi, vaatajaid katustel ja rõdudel tõlkis selle isegi kohvik Kadrioru külastajad on alatu seaduste ja akende poole vaatama rongkäiguliste peale. Ja et ei ole nii, et veidike maksavad kruusaga vaatama, saab tulla aeg. Parem pilt oleks. Kadrioru bändid, mehhaaeff Radio tänavate elektoraat lubavad kohad tehtud kõnnitee äärele ja Rahvariided minu puhul rammusa need märgid. Think. Have kellegil rongkäigus kõige rohkem meeldib, kisub ennast grafaad minema. Tahan lähevad mööda ja toredad, aga siit te olete ka tükk aega sõitnud, oi enam-vähem samal ajal, kui laululapsed võtsid oma koha sisse keset linna, pidime meie tulema siia oma kopsusid haarama, et kõiki näha. Et omad lapsed on juba Aburiinidega. Nad ütlevad kõige viimasena Tallinna linnas. Täna määrab ja keegi ei taha nagu kokku, sealhulgas kõverad. Ei ole, ei ole muidu inimestele pidevalt juurde, tulevad koos rongkäiguga igaüks. Ja terve teie kõrval olnud varababing. Varem pole õnnestunud rongkäiku küll vaadetega Meie tulla ja rabertarrislaslarg veel ei lähe, ei ole veel läinud, ei ole, kõik need lapsed. Kooli läbi ei. Ja EXPO-l ei ole mitte kõik õiguslikud pidulised õilsa marssida peorongkäigus ja mitte ainult pisike poiss, kellega me juttu ajasime, vaidlen tervelt 560 pisikest tantsupoissi-tüdrukut, miks ei saanud peomarsist osa võtta ja peavad ootama? Ka see tuleb kõik selleks, et nemad ei käi veel koolis, nemad käivad lasteaias, vastlapäeva kodus ja teisest küljest võetuna jälle kõik see, mis täna puudu jäi, sai tehtud ammu tasa. Kaks nädalat tagasi olid mudilasrühmad need, kes komsomoli-nimelisel staadionil kõigist teistest varem proov alustasid ja segarühmad 35. Tallinna lasteaias laste päevakodust. Ja kui ma ei eksi, siis juures oli veel ka üks rühm Keilas need vaprad, kes ka väljaspoolt Tallinnat julgesid pika prooviahelasse tulla. Ja ma mäletan, 15. juuni varahommikul siis oli staadion täiesti tühi veel ja kuskil seal idatribüüni seal paremas servas olid need lapsed oma kasvatajatega kohad sisse võtnud. Ja kui tantsujuht Ilmar kambris palus lapsed nad tuleksid tantsumurule, siis esimene tulek oli üpris arg, ikka hästi tugevasti kasvataja käest kinni, aga polnud midagi, läks natukene aega juba tuli rongisõidutantsu väga hästi välja, kuigi alguses kippus vägisi juba esimestest meetritesse rong kraavi minema. Ja järgmisel hommikul järgmisel hommikul tuli juba niimoodi proovi, et laulda üheskoos. Et sõber ära väsi, rändamise hoos, anna mulle käsi, lähme üheskoos oli väga tore laul ja minu meelest tasuks seda täna ka laulda. Ja võib-olla veel lasteaiale rääkida. Ja täna on vähe räägitud. Tallinna viiendal märtsil kirjutas eile ja üleeile staadionil. See on tõesti tore spordipäev, nii nagu päris, nii nagu täiskasvanutel olid võistlused seal 30 meetri jooksja ootel, raugusid ja jälle mingi liivakotikese lise palli, teine lisab ta, läheb liiga kaugele, veereb. Diplomeid jagati diplomi saajad, Need olid tõeliselt uhke tundega, pidid koju, diplomi sai kuradi kõik osa võtta. Aga kui emal madalast hakata? Asja ajama ja, ja tantsu õpetama ja siis eraldi välja ei lõpe. Puyol, tüdrukud küpsevad peost, osa võtavad, Tallinnas pole käinud küll kinos joon käigud, loomaaed ja Tallinna lahel laevaga sõitmas ja Piritale igal pool ja kindlasti on käidud ja kui veel ei ole, siis tasub minna igal tallinlasel ja peokülalisel Pirita tee näitusepaviljoni, kus vabariiklik üldhariduslike koolide õpilastööde näitus, aga nüüd öeldi meile hurraa ja me peame vastama. Vastust ei tulnud välja. Ja kui rääkida nüüd sellest näitusest edasi, siin kolleegid juba veidi meenutasid eespool, mis seal kõik välja pandud, siis peab ütlema, et vigasena kerge pääseda ei ole, seal käiakse nii koolide kaupa klasside kaupa ja kui meie sinna juhtusime, siis oli tunda, et oli tulnud vist tervelt pool rajooni kokku. Ja kui nüüd mõelda, siis ega vist ühelgi teisel kunstinäitusel vabariigis ei ole näinud nii suurt stiili ja materjalivalik ja nii palju kulutada olulisi valdkondi, mis seal kõik väljas on. No need materjalid meelde tulevad paber, klaas ja kamm ja helio. Minule jäi meelde see ühe Wiregaali tüdruku tantsupartner elanik. Tantsida seal komsomoli staadion, seal oli nende elusuuruses kaltsunukk tantsupartner tehtud, väga lõbus poisike, aga see pidi olema nii et mine tea, oli, eks neid baktereid ja rohkem olnud. Oili tugev hurraad ei tea, kas me eal enam püsse praegu vastabki Läks Viljandi kool mööda ja minul on väga head mälestused Viljandi viienda keskkooli koondrühmas eelmise pioneeride kokkutulekul Võrus ilusaid, kõiki oma niisuguguse, hoogsa marsisammu ja ilusate lauludega Viljandi viiendas keskpoistekooris praegusi juba mööda läkski sellesama mehise hurraaga. Jälle juhtus, reportaaže andile, võttis kolleegil sõnad suust tuleb, varsti tuleb kindlasti vastupidi, niivõrd palju muljeid v võrdub, tahame rääkida kõigest sellest, mis näha ja on ka näha, mitte ainult tänased rongkäigus, vaid nähtud juba eelmistel päevadel. Ja oma jutu lõpetuseks paar peale, mina mulle meetrid oleks kõige rohkem Kohtla-Järve 25. laste päevakodu võluvalt paber koera läbides peaaegu originaal. Seal on Nii palju vaeva ja tööd ja üleka pisaraid mõne ebaõnnestumise puhul. Nüüd nad on rahulikult seal lindistused asjadega. Iga näputöö nõuab väga palju küsimusi ja teda vaipadel. Etti lastel olevat. Aga nüüd tuli meie raadio kusse juurde Vello Eha, toosama mees, kellest me võidu väljakul enne rääkisime. Et ta on tulnud Kohtla-Järvelt koos oma lastega. Jaan, Kohtla-Järve kaheksa klassilise kooli lastevanemate komitee esimees. Kes sa oled tegelikult on igapäevaseks tööks igapäevast tööd, ma olen raudtee peal töötanud vedurijuhi abi. Ja nagu me juba välja ütlesime, olete siis 25 aastat, võib-olla ainult koos abikaasaga. Jah, koos abikaasaga küll ei ole, aga ma ise olen, Katrin viis abikaasa oli natukene hiljem. Temal on ka juba peale seda kui nüüd meenutada neid kreegi laulupidu, kui palju neid ühtekokku anda? Üldse kokku? Noorte omasid? Kaks vana siis on. Mis on sellist meelde jäänud, seda tahaks kohe siin laulupeo rongkäigus võib-olla ära öelda. Kõige kõige toredam, kõige toredam on seega. Palju lapsi, rõõmus jääks ilmataat ja meie vastu. Kõikjal teie poisid seal staadionil harjutasid, nendel olnud kartuliribad avastada midagi tuli või ei tulnud, nemad tahtsid ikka ikka kedagi ja mul tuleb meelde, üks väga huvitav episood oli aastatel 60., kui me tulime balti jaama vastu. Pisike poisike ütleb. No kui ilm läheb halvaks jooksupoiss vaatluslike, olgu kasvõi pisikesi poisse alla. Aga meie ei karda midagi. Siis kui läheksime dünamo staadionile, hakkasime proove tegema, siis oligi esimene vihmasabin käes. Siis tugev poiss oli soleerimine, vihmavarjus oli nii, võib tõesti vahel johtuda, aga ega see juhtu nende poistega Kerstit naerda, praegu lähevad hästi. Ma ei julge ettekandel, kui on ühe kooli viiuldaja, ta lõppesid ära. Ja kui nüüd järele mõelda, siis siiski igalühel meist on oma laulupeo lugu. Seal on loomingu lugu pikem, kel nappin, kellel on see osaleja, kel pealtvaataja poole. Aga ikkagi on ta kuidagi hästi armas ja, ja ikkagi ta on päris oma. Ja seal kuskil selle, selle tee alguses on meie esimene pidu, esimene peomarss ühislaul Mihkel lavalt. Võib-olla enamikel kindlasti ka esimene Tallinna sõitma. Ja nii väga kohe tahaksid, esimene sõit ja esimene laulupidu. Lõikadeni meeles oleks, aga võta näpust, kui praegu meelde tuletada, et just mina valetan näiteks ainult 60. aasta suurt paduvihma, veidi vast kähisemale, nüüd häält ja ja koorijuhti, kes oli väga nõudlik ja neid maitsvaid välikatlalõunaid pidu, mis sul meeles, mina mäletan Libraaren olnud laste laulupeost osavõtjaid, väike niisugune õnnetus, et eelmisel õhtul nõelas mesilane peale ja ma olin nii õnnetu, et kuidas labane ilmaga tulen esimest korda pälvida esimest korda suurele peole, et neid õnnetusi ikka juhtub. Tänavu räägitakse lugu Jüri tüdruku kingade peale siis nii et eks ikka tulekuga on, alati lähebki retk ja ja palju parkimist ja, ja palju kergemini, nii et Türi on teada, et ta on niisugune hea rattale linn. Narva linna linnuserühmaga tänavu järved ja juba ema ema ajal oli väga palju. Tuleb paus pärast. Ja pole siis ka ime, kui laulurõdudega Ningaloo, tahan juttu, palun olen, ma tahan lõpuni rääkida. Vot nii oligi tüdruk, niimoodi hakkab minema tantsu. Proovile siin ja tantsukingad jalga panna hakkab jalga panema parema jala Tõng. Teine jälle parema jala king. Exceli. Nii juhtunud, et ta oli võtnud ühe oma kinga ja teise emakingaga. Ja samal ajal oli temal ka erinev, need ei olnud, tema oli tahtnud jälle välja minna, vaatab. Teine jälle lõpetaja, ladina veganeid. Nõupidamisel öeldi, niimoodi. Tuleb austada, edasi öeldud, kes on kaotanud ära. Kadus ära ja seal oli veel. 20 aastat. Seal sees oli kõige muu. Peavad ülemusi omadele nimetati, et huvitav küll, kuidas noorus koju läks. Heina peeter näitab tegemisi. Olgu need poisid. Kaitse tunneb, see teab, et pükse kulub ikka küll ja hommikupoole ühed püksid ja õhtupooleteisest püksid, et kui tahad, et põlved ikka puhtad olek ja mina võin laulupidudega, mõõdetakse nüüd juba ka aega kõike südames olla. Umbes mäletad, samal suvel, kui Tallinas peol käisime, Uiad oh sellest, nüüd on kaks laulupidu tagasi juba viimast ütlemist kuulsin ma üle ühelt vanaemalt, kes bussijaama vastu tulnud sugulastele tütre mehelemineku aega meenutades oli meelest ära läinud ja ilmselt oli vanaemal endal palju suvesid selja taga ja igaüks isemoodi meeles. Kindlasti jäävad need peod üldse isemoodi olümpiale meelde, nii nagu tänavune pidu, aga võib-olla praegu siin Kadrioru kohviku juurest lõpetame ja anname edasi sõna kolleegidele kuulda, kuidas vald käik edeneb mujal. Lugupeetud kuulajad, need tüli hääled. Mikrofoniga otse põhjaväravate all liikus kõik kolonnid hurraa. Ega siis tulevad esimene mees, kes neitsit tervitab, on meie laulupidude asendamatu korraldaja Piret raud pärn. Tema käest saame nüüd ka teada, missugune on rongkäigu üldine olukord, kus on rongkäigu saba, sest ka nendel on tehnilised vahendid nagu raadiol. Praegusel momendil on möödunud rongkäigu viimane lõpp. Tribüüni eest ja kõigi eelduste kohaselt peaks olema praegu hotell Viru juures. Kurat sellega kursis olete siis raadioühendus? Meil on jaak, pidev ühendus, nüüd tänu raadioteenindusele, nii et pidev kontakt oli olemas ja tänu sellele on ka kogu aeg olnud tempokolonnile. Nii et liigun täielikult. Graafikud polekski kolonn ehtsa kokku baktereid mõõta, kui nad kõik korraga liiguks. Minu arvestuse järgi esialgne oli neli kilomeetrit, kuid paistab, et kujuneb välja viie kilomeetriseks, kuna tantsijad teevad oma jooniseid, ilusaid jooniseid ja kahtlematult väga ilus pilt, oli tantsijaid vaadata. Nii et graafiku järgi, millal peaksid viimased jõudma lauluväljakule kõigi eelduste kohaselt kell kolm. Kuidas peomeeleolu on, kui rahva käest küsida? Peomeeleolu peaks kõigil eal, aga ega te väsinud ei ole? Praegu näete ise, kõik on heas tujus, söövad kõhud täis, puhkavad välja ja läheb laulusuled, nii aina uued, uued hurraa-hüüded tulevad, aga kui palju laulu pidasid, olete teie juba siin, korraldab üldlaulupidusid noorte laulupeotuli neli neelamist küll niiviisi, et te näete undki laulupidudest arvata võib. Nii aitäh. Ja nüüd tahaksime meiegi minna koos nendega. Võtame koos lauljate rivi vahele ja siia teie käest ka korra mööda marssida, sest see on ka omaette tunne, mida peab ikkagi läbi elanud, võtame ühe sammuga ja mis kolonni? Me sattusime lamp läbi. Katla ja kool koorida ei esitanud. Firmale oli Järvakandi purre paremale poole üldjuhtimine. Kuidas on teie peo rahva tuju? Me oleme otse tribüüni ees otseorkestrite ees, sammu seavad siin tavaliselt jääb samm lühemaks. Kuigi väravad on võrdselt laialt. Tuntud koolikell kõlas jällegi. Praegu saime teada, et Järvakandi kollektiiviga koos on nende külalised. Presside võis Valka Kredamas. Meeleolu on hea väsitakse siis, kui. Elagu raadiokuulajad. Need olid tervitused siis teine kodused. Ja praegu See oli siis koolikell Tartura joonil. Hea meelega tutvuks kellelegi sellest, kui rongkäigu hoovusest veel kõrvale kuid kahjuks pole see võimalus, et nad lihtsalt ei leia üles tänava oma kollektiivi. Ja praegu minnakse siis üheskoos söömavahepeal anname taas sõnaorkestritele, et siis taas kohtuda. Head pidu. Telefonikõnedest liikmed aleti ebama, hääle ära. Nende viga tuleb veel kenasti välja ja nii võetaksegi see tõesti külaliskoore, need, kes võtavad osa kontserditel üleliidulised aidata laureaat vennasvabariikides. Ja meie vabariigi akadeemik ja neid on tõesti külalgi väga mitmest paigast ja neid on palju. Tervelt 15-st vennasvabariigist. Nimetagem ära mõned koorid, kõige kaugem koor. Praegu tulevad lauluga olgu jääv meile päike kasahhi neiut, imeõrnade valgete balangidega kleitides ja punased kirjad vehkides. Ja nad on tõesti väga kõvad. Krutlejaid voorulikus kaks, meie külalised. Külaliseks on tõesti väga mitmel pool on peole Kamtšatka veel kasvabadis, irovokaadist raskelt Kaunases, aga küllap on nendest jõudnud rääkida juba meie kolleegid. Pigem vaadake rongkäiku, oodake järgmist koor, kuulake rokkar laule. Ja aplaus. Trasiinlate järel tulevad aserbaidžaanlased. Seal on neidudel piprad roosad maani kleidid, tõmmukese. Oregon projektrueerimine koorus täiesti taevasinised ja nüüd hele heleroosa ja igalühel oma raul, sool ja pipar, laulvaid tants käib. Kuulake. Everyt aserbaidžaanlased, aga nüüd tulevad lähemalt naabrid leedulased oma lauluga. Luuletajad pole hääled väsinud vaatamata sellele, et on esinetud suurel Sokos kontserdil Estonia kontserdisaalis raekoja platsilt Kadriorus Harju mäel ja ei tea kus veer. Neetud Martaavia kaar. Oi, aga millises mundris? Lätlased kannavad oma embleemi huvitavat karusnahkadega ääristatud ja jahinoad? Peab olema vist külvati ora ühte küljes on. Gene vahemaa ja juba paistab kirgiisi. Kalaine. Jaakjaak tulevad juba akus mütsidega, Kerteesid. Ka see on tore vaheldus meie rahvariietele. Ja tervitus, tervitus on sama tugev, sama tore. VV koorid lähevad ja ega me joogi kõigest ära rääkida, kõike koorel teile tutvustada. Lauluväljakul on nad kõik ilusti niigi näha. Armeelased väga pool loobivad oma kahemaid karva mitte õhku, Turkmeenia nagu valged pallid, väljuvad rongkäigu kahe. Anname nüüd sõna taas kolleegidele, võib-olla juba lauluväljaku, kuidas jõuavad senna. Ja nüüd, lugupeetud kuulajad, olen otsinud endale veel ühe meeldiva jutuajamiseks paiga, kus Eesti raadiomikrofonid tõenäoliselt küll varem ei ole olnud. Me oleme otse laulukaare katuse all viimastes pingeridades viimaste orkestrite juures, kes siin on paigad? Kaks dirigent on praegu ees, see on selge, kuid missugune on kollektiiv? Kollektiiv on kollektiiv, Kadrina keskkooli ja Tartu esimese keskkooli ühendorkester, mängisime rongkäigus õhel ja teie olete, kumba kooli mina olen Tapa kooli esindajad, palun nimi kahelda üüri tülitama ja teie nimi on Kadri null ehk siis ta on niiviisi, et ükskõik mis pidu võib veel pasunakooride ette kujutada, kuid mitte laulupidu tõenäoliselt küllasele. Nende traditsioonid on siin laulupidude niivõrd niivõrd pekad olnud, et ma vist ei tule väljakuist elakas tüdrukud. Tüdrukud, tüdrukud, ärge suhteliselt vähe ikka trummarid põhiliselt või on pillide peal ka ka flöödid on kasutanud. Mida te arvate, eks? Pasunakooridele mängijad leiab kindlasti niisama kaua, kui on laulupidusid. Ja kui on vedaja, keskkonnad poisid-tüdrukud mängima, sest kindlasti olete näinud ka muret selle seltskonna siin kokku komplekteerimisega? Mõnevõrra ega ühtaegu täiesti tuleb ette, teinekord, aga sellise suure pilu puhul vast vast on üks osavõtmise ihu nii palju suurem ja aitäh ja lähme räägime siis ka mängijatendiga kus koolist tütarlapsed on siis? Missugune peotuju on? Väga tore, väga tore oled enne ka laulupeol käinud, ei, Alexa korter esimest korda. No ja nüüd nii head kohad, nii hea vaade siit alla ja väga rahul kõigega. Aga see pikk maa siiski maha käia ja rasked trummid ka kogu aeg ei tähendanud midagi? Ei tea, peomeeleolu on palju suurem. Poistel on ka nii, nii vahvad näod siin kohe lausa lusti täis. Ütle, mis sinu nimi on? Twitter kalle? Oled sa üksinda, Simon isad-emad kajastu peol. Ja nüüd, kui hakkaksime siis ülevalt taas allapoole vaatama, mis on juhtunud selle tunni ajaga, kui ma lauluväljakule jõudsid. Tagumine, roheline muru, panoraam, kus siis oli ainult üksikuid istujaid, on nüüd juba võiks öelda. Need on meeleolud, mille puhul öeldakse, et kommentaarid on nagu nagu liigsed, sest juba siin praegu nagu see peo üldine hingus saab tuule tiibadesse ja kannab hiljem laulusid. Praegu on meie ümber küll vähemalt üks, 15 orkestrit nii et nad omavahel ainult vahetavad ja nii nagu ühed lõpetavad. Kas te teate, kes on praegu, kes mängivad seal rohelistes küll ei pea. Aga juba järgmine ootab ületades Antarktika voolust, Põltsamaa. Kuulus Põltsamaa. Ja nende marsimuusika saatel hakkame meiegi siis laskuma. Nüüd ülevad tava viimastest ridadest alla esimeste ridade juurde, kus on laulupeojuhi. Sest ta on nii, et mida kõrgemal, seda laiemat haaret. Mida lähemal kollektiividele, seda rohkem, lihtsalt nägu. Aga raadio peegeldavadki? Oota, kas või otse kõige eestimaa kuulata juuresolekul, praegu kiita neid orkestrimehi, kes on selle matkani vahvat läbi teinud, aga nüüd siin vastu võtta ja kindlasti noored ja päris mitu kilomeetrit ligemale viis pööretel on käidud ja, ja pidevalt mängitud ja praegu veel mängivad, võtavad krunni võtnud. Tublid, üks asi on ikkagi paigal mängida, teine asega marssides mängib kaarte, võtab käigul, mängur mitukümmend korda raskem ja seda nad harjutatud palju. Vaatame nüüd sinnapoole, te tunnete neid meie nägude järgi, kellest räägivad oma kollektiivi, mängi praegu, mürisevad praegu mängib oma uhiuutel riietel. Vaatame nüüd sinnapoole, te tunnete neid riiete ja nägude järgi, kellest rääkida, korjama kollektiiv, mängib. Praegu mängib oma uhiuute riiete. Nende kõrval on Saku keskkooli puhkpilliorkester. Ja siin on Pärnu teise keskkooli puhkpilliorkester, Tartu viienda keskkooli orkestri, Sulev Kald, palju-palju teisi kollektiivile ja kes nüüd praegu kohe mängima hakata, siis me siin enam rääkida. Energia kohtuda. Aitäh. Elame. Veel kord ühe orkestrite vahetuse. Uus orkester alustas ja praegu seisame silmitsi selle suure laulu ja tantsupeo kellega siin on elevus kõige suurem. Praegu polevat tantsijad lausa tantsusammult. Aujuhil. Gustav Ernesaksa, ma näen nende keskel tervitavad ja lehvitada. Jah, ja siin Gustav Erne sülest näen ma neid siniseid rukkililli sellesse alguses folklooripäev. Siis ma ei olnud veel jäänud ja praegu tuli neidude rühm. Naiskoorile väga hea kontakti vastu mõningatega valgusteid. Kurna. Aga ega üldse õppida ei ole praegu kerge. Kenad ongi harjunud terrigeerimaks. Jah. Samal ajal on televisioon ja kino ja fotograaf ravimiametilt, et jäädvustada seda laulupidu tulevastele põlvedele. Praegu tulevad esimese üleliidulise puistlemisi tegevuse. Noorte ja üliõpilaste segakoor erakordset laulu pakkusid nad meile. Siin võiks jällegi öelda, et ei ole vajadust, tõlkinud kuulakem nüüd nad laulavad koi aga ehk siiski isetegevuse küllaltki raske, sest siin tekivad laulud. Spontaanselt. Teame seesama Mossa koor sakslus erakordse elamuse kontserdil Estonia kontserdisaalis. Nad esitasid suurepärasel tasemel vene nöörist kaasaegset kooriloomingut. Nende laulumeisterlikkuse tase on ammu tuntud ja teatud 1972. aastal olid nad võidukad Tallinnas koos meie eesti kammerkooriga. Ja veel, kui selle kontserdielamustest mõned sõnad teile jagada, siis, kui nad laulsid koitu, laulsid Mihkel Lüdigi koitu eesti keeles. Ja üllatav mitte see, et nad nende jaoks küllaltki raskete häälikutega õ ja ö tulid suurepäraselt toime, vaid olulisem on vast see, et nende meeleolu, see Koidu laulmise meeleolu oli nii hästi nimelt natuke nii nagu laulavad seda nalja kollektiiv kõlab laulutamis, elamise puhul ongi tähtsaid. Võiks rääkida veel teistestki külalistest. Kasvõi ristikoorist, kelle laulus saime samuti suurepärase elamuse ja juba ela partoki nimelise Ungari taidluskoori esinemine. See koor on Ungari parim Kaidlus, koor ja nende esinemine jättis erakordse muljega Estonia kontserdisaalis väga nõudliku väga kaasaegset repertuaari. Esinesid nad erakordselt suure sisseelamisega aga mööduvat usbekid, kasahhid, viletsamad kollektiivid, kellest neile rääkisid kolleegid Helju Jüssi ja Feliks Undusk. Juba mõnikümmend minutit tagasi Kadrioru roheliste kuuse all võib olla vaariks lisamist veel see, et me teame, kui Eestis ollakse uhke meie koorilaulu sajaaastasele traditsioonile. Tervitus Nõukogude Eestile. Kui meil on sellised vanad traditsioonid laulutraditsioonides, siis selline mitmehäälne klassikaline koorilaul jõudis nendele alles viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel ja seetõttu tere, tere. Ja seetõttu on eriti hinnatav ja lugupidamist, vaat see erakordselt kõrge laulutase, mis nendes. Nüüd aga lugupeetud kuulaja, ma lihtsalt tunnen, et minu hääl ei käi üle sellest meeleolud tulvas nendest hurraa hüüdmistes ja püüame anda vaba voli muusikale ja teie meeleoludele, mida me siis mõnda aega sõnaga ei segaks. Murrame kolleegi lubadust ja segame ikkagi jälle sõnaga. Tallinna kolonn tahab meie meist mööda ja sattusime sealt välja ühe tuttava mehe. Oma kunagise lauluõpetaja, praeguse Jaakobi nimelise poistekooripalee poistekoori dirigendi Peeter Berensi. Kas pidunud erineb millegi poolest eelmistest, ta küllap erineb mitmegi asjaolu poolest. Siin on kõigepealt minu arvates väga palju külalisi kõikjalt Nõukogude Liidus kui ka väljastpoolt, jälgima seda pidu rohkem kui varem. See on kindlasti erinev pidu paljudele noortele, kes on esmakordselt üldse laulupeol. Kellele see on esimeseks pikkades lauluks? Rivides kohe ka võib-olla selle poolest tore laulupidu, et ta on nagu väike niisugune risk olnud ilmataadiga niisugune kakleb ja paistab, et muidu kipub nagu peale ja koolivägikaika vedamine, aga võidame. Tundub, et jäme peale, see on tore. Ja eks omadega pisikene mees siin kõrval käimas, temal on see ka esimene pidur ja sellegipoolest ei olegi erinev. Kuidas su nimi? Kas sina oled ka, kas sa laulad juba kuskil ka? Veel ei laula, no küll sa varsti laulu kohta aga kui küsida veel ka seda, et mismoodi need poistekoorid kõlama saanud teoks? Minu meelest on poistekooride kõlavust sel aastal täiesti nauditav. Et siin on möödunud aastal olnud kartus eraldi, kohe tehtud poistekooride laulupidu, see aitas tänasele peole kindlasti tublisti kaasa. Nii et kui Tartus olid möödunud aastal väga palju külaliskoore, kes olid väga kõrge kvaliteediga ja aitasid niimoodi meie poisse nagu toetada siis täna või tundub, et meie vabariigikoorid kokku annavad sedasama väga tugikõla välja. Nii suur tänu ja nüüd tuleb teil päris pikk jooks teha, kahekesi oma rahvale järele jõuda ja üritame neid kohe kiiresti üles leida. Veel kord suur tänu Tallinna kolongi akadeemia Russalka juures lõppema. Kelly lubadus mitte sõnaga enam mõnda aega vahele segada muusikale, laulule ja peorõõmule. Ja nüüd, kallid kuulajad, kodudes on meie pilgu ees küll üks kõige meeldivamaid järjekordi, mida selle peo ajal nähtud. Kuid mis samal ajal siiski väga kiiresti läbilatsioon, nimelt söömise järjekord. Ja võib arvata, et kui nüüd kõik need 25000 inimest praegu tahavad süüa siis peab olema inimestel, kes selle eest hoolt kannavad. Tõesti terasest närvid ja väga tugev jõud on muidugi hea organisatsioon taga, seltsimees Jaanimägi, teie olete selle asjaajamise tingis. Paljudeni, tõesti jõuate kõik nad ära sööta selle selle aja jooksul ette nähtud aja jooksul jõuame kõike ära toitlustada, selleks me oleme ette valmistanud, põhjalikult ja BMW ületanud. Ütleme, Jaanimägi on Tallinna tootmisosakonna juhataja inimene, kes teab kõige paremini, mis seal kausi sees on, mida praegu tõstetakse, igast lihatükid on hästi isuäratav. Juba täna on kõige parem, nagu lapsed ütlevad, et seal ei tohi. Seal köögiline suhtes on rohelised herned, porgandid ja kartulid ja lihajahu maitsepill ja võitja. De oskad juba sellest rääkida, nii mõnusasti meiega, kes me juba mitu tundi järjest tööd olevat lausa neelatama loba lumelauda. Aga öelge, palun, kus need abilised ma näen, siin on praegu tagustes kitlites uuringuid, mitte vähem kui lauljat. Ja sellepärast, et neil terve kaader korjatud kokku üle vabariigikokki on meile, Emmdeegaavellist, Tartust, Raplasse, Põlvast isegi Hiiumaal ja muidugi meie Tallinna kokad. Peale selle on meile appi tulnud Tallinna koolide õpilased, kes aitavad meil laudu katta ja toitu jagada. Ja katlad on lausa tulel, siin neid on ka üks, üks, üks, väga suur hulk ikka ei oska. Tarvu nojah, nii nagu ikka armees 80 täna eeliskäigud 86 katelt sele lauljatar armee toitlustamiseks ja noorega toitunud järelegi küll ei jää, sest see matk on teinud ikka kõhuka parajasti tühjaks ja meil oleks tõesti hea meel, kui kõik sööma tulek kõik ära, see oleks tunnustus meie tööle. Aitäh teile ja ütlen teile aitäh ka nende emade nimel, kes praegu kodudes istuvad ja meid kuulavad, sest eks nemad muretsevad ju kõige rohkem, et kas ikka ilm on ilus ja kas lapsel kõht saab täis. Suur tänu meie omalt poolt teeme aitäh teile ja ja vaatame nüüd natukene siis seda lauljate päev olid, kes siia sisse ruttab, on õieti nüüd nagu kaks rongkäiku, üks need, kes on laululava eest läbi käinud ja tulevad sööklasse ja teine son rongkäigu lõpuosas, kes jõuab praegu alles siis Mere väravatest lauluväljakule. Nüüd kell on praegu pool kolm läbi umbes kella kolme ajal peaksid olema siin viimased lauljate rühmad. Siis püüame uuesti teiega ühendust saada, kuigi meil on küllaltki raske, sest me hakkame nüüd liikuma vastuvoolu. Kõne all laste laulupidu, miks siis mitteproovidega, lapsi, reportereid, praegu kõnelejaid Ivar Trikkel aga mina kutsusingi raekoja torni, Ivar Milleri. Tema õpib näo keskkooliga. Kas sa tahaksid proovida, kuidas oleks pidevalt reportaaž? No proovi ja siin on teised kõrval nemad üles näidata saju võib-olla tead ka mõnesid Eesti-raadioreportereid nutmas, isalt ei kuulega. Teated. No kindlasti ei pea ju katsume nüüd niimoodi teha, nagu meie oleksime reporterid. Ivar hakkab peale midagi tornik, praegune sonaadi. Lunastada mütside pioneerilaval on pupilli. Jah, ja nüüd teine reporter, aitab, aitab mina. Rahvast on kogunenud väga palju külaliskollektiive. Ja muidugi on tore, aga reporter peab, panid rääkima rohkem midagi niisugust, mida teised veel rääkinud ei ole. Mis te arvate, millest ei ole veel räägitud? Teie ei ole ju ülekannet kuuldud. Mina arvan, et me räägime nüüd teie kooli ja teie kooli. Rääkige natukene sellest. Meie kool, Meie koolis on kolm klassi, füüsika, matemaatika ja Eri. Klas ütles. Mina õpin. Hiiglasi alles üheksandast otsustada Eri Klasi peale, nii et alguses olete kõik nagu koolipoisid. Kas on nii, et kellel peavad temaatikat, jagab kliendid matemaatiline, lasin ikka kõvasti. Aga kas te olete niisugust ütlemist kuulnud, et muusika ja füüsika lähevad hästi vastu? Quinni laulumehed nii tublid olete. Kas teie koolist on rohkem koore vend paistel postipuur Lorstiku tantsija segakoor. Ja nüüd, kui te siia tulite, siis teil on siin ju kindlasti, kuulajaid kaasneb ka sealt, Nõo kandis. On küll meie kooli direktor. Oioi direktoritega kuuleb vaatamine, Evalastit märgime. Kuidas Vittonitele reportaažiga jääb Gazpromi veel kirjeldada, midagi väljakul praegu otse all näha on? Jätkatud käega julgemini lähevad, näete, seal on, jooksevad inimestel vahendeid, et ja mis te arvate matemaatikut, kui suur osa laulu väljendust juba täis rahvast? Hoolannast umbes täidia unid, Minskidelejad ja muru kaasa arvata. Kas näokooli peale matemaatika ja muusika midagi toredat veel on mingisuguseid ringe? Riik. Mis on nupuessering? Aga kas mõni niisugune nuputamine aitab kuidagi laulule ja ja niisugusele heale meeleolule taga ajada, vahel nuputamine? Niisugune tõsine ja mõtlik töö ei käi kokkuteoga ja hulga rähvaga nuputamine vaikne omaette. Ei olnudki nii noh, mis pärast raske, et pikk tee või. Üleeelmine aasta pealik ei, üle-eelmine laulupidu oli õigus ja õigus, aga ega ei käinud möödunud aastal Tartu poistelaulupeol. Ja see oli ju taret, oli küll palju sõpru, palju voore. Poisid, kas raadioreporteritöö on kerge eelist ole? Ma arvan, et anname nüüd ikka jälle juttu päris reporteritele üle. Ka kõige meeldivam peorongkäik jõuab ükskord lõpule, sest et muidu ei saaks ju laulupidu alata. Ja praegu ongi viimased kolonnid sammunud laulupeojuhtidest mööda ja suur osa rahvast läinud sööma ja ühel osal juba vist ka kõhud täis, kas olete käinud söömas juba või ei ole, oleme, kuidas see suvine supp maitses kenasti kenasti, sest kas sina said ka kõik ära? Nüüd oled sa ei ole kõik ära söönud, lisasid jäätist vist nii palju, valt jäätisena ka jamad, kui te kodus kuulates ja nuhtlus, sest mõned eelistavad, vot ja siis hiljem ma nüüd tahaks teada neid kauneid rahvarõivad viitavad nagu, nagu Saaremaale. Ja Kaarma rahvariided. Saaremäe lüürakooril on sellised, noh, päriselt. Ja see must pikk seelik, see on alati nii ilus olnud. Kihelkonna rahvariie on pigem nii et meil ongi siis saarerahvaesindajad üsna üsna kaugelt tulnud kohe üle mere. Elevere. Kuidas seekordne sõitmine oli? Ei olnud, mida ilm oli vaikne ja mis teiesugustel ilmasteni õppinud, merd sõitma, harjunud sõitma ja igat moodi näinud, aga see kolmeni vaikne, seal oli sõita, jääks pidule ka tore olnud, et ma vaatan, te olete tantsurahvas kõik imeilusat, riigitud, puhtad, valged kõik, meenutades mööda läinud päid, lausa imesta. Kas olete vahepeal puhastanud-pesnud ka näitleja ja peab ütlema, et hästi peaaegu et läbi selle tähtsus on ju peaaegu kell 12, söönud siis heitele lapsed, laste lapsed läksid magama ja hakkas meil pesu pesu. Ja täna hommikul kella viiest olime jälle platsis triikida. Aga sellest on teile ka nüüd nii palju aplausi jagatud, et see vaev on küllap ära ära tasutud lausa kuhjaga. Kas teie olete ka varem olnud laulupidudega seotud? Jah, lauljana ma olen ise osa võtnud juba 47.-st aastast, kuna veel õppisin Kuressaare ehitustehnikumis. Aeg 47, tuletame meelde, et ka selline tähis on täna olemas, siis meie Nõukogude Eesti laulupidude 30 aastat on mööda läinud. No selleaegne sõitmine vist oli natukene teisiti, isegi kui ma Juhan Smuuli meelde tuletan, kuidas siis ikka hiidlased tulid peole? Jah, rongiga sai tuldud ja. Ega siis muidugi nii kiiresti ei läinud. Päeva selleks võtmed kohale jõuaks, need olid need, need kuulsad kaubavagunid või loomavagunid, nii nagu siis nimetati ja siis sõitis. Kas sina, neiu, tead, mis asi on susla? Ei tea? Muidugi ei tea. Sus Laan läinud minevikku koos kitsarööpmelise raudteega, kuid sellise raudteega siis loksut ilusasti Tallinna laulupeole, aga eks pidu peeti sama hästi, ainult muidugi rahvast oli vähem ja kõik see silmailupilt oli, oli hoopis midagi muud. Aga laulurõõm on ikka ühesugune, FC Floral. Nüüd oleks ainult Patkume, ütleks, kellega me juttu räägime, sest ma kujutan ette, et üks osa Saaremaast, kellel praegu aega nüüd kõik kuulavad, kirg, kõrv kikkis, et kes need siis räägivad. Linda väärt nõu. Jaanid jutt, trimmeri saar, harjus kust koolist olete? Kingissepa kaheksa klassilise kooli kaheksandast sellest koolist, teie, Lea vann, kingist, pioneeride maja. Nõnda, no teid on üks suur, jäägu ikka siin Kingissepast, eks ole, no Kingis Lepassaar jagu, eks meie meie majast üks endale viis kollektiivi nendest kolm tantsurühma rahvamuusikaorkestri akordionistid ansambel. Siis te olete väga esinduslikult väljas ja siiamaani on kõik vist läinud ka, nii nagu kõigele ei maksaks isegi küsida, et ikka viis pluss on meil olnud. Siiani on hästi läinud, kõigil on hea meeleolu ainult veel täia tagasi koju sõita. No kui siia saadud ja pidu peetud, küll siis tagasi koju ka saab. Aitäh teile nüüd tõepoolest istuge natukene siin rohelisel murul, sest jalg tahab küll pärast niisugust pidu puhata. Külastage nüüd pilgul veel natukene ringi käia, sest meie ülekandeaeg läheneb lõpule. Siis on jõudnudki kätte selline hinge tõmbamise ja suureks lauludele ennustamiseks valmistumise aeg. Kõike söönud on murul istet võtnud, kes isegi puu varjus, kuigi päike ei ole täna liiga tuline, võiks öelda, tuul on parajalt jahe. Ja. Ma ei oskagi teile praegu nagu midagi öelda selle selle suure värvirikka rongkäigukanga lõpetamiseks. Võib-olla nad seda, et me oleme eetris olnud peaaegu kolm tundi ja on räägitud kõigest, mida on nähtud, on püütud tuua teieni kõik, mis südant on liigutanud. Seda kõike on olnud hästi-hästi palju. Kuid peamine suur laulupidu on ju alles ees. Seepärast lõpetame selleks korraks, anname aega ja puhkust teile ja raadiotehnikale, mis ka võib üle kuumeneda liigsest tarvitamisest, sest kolleeg minu kõrval katsuki praegu, et kas masin on siiski veel parajalt töökorras ja akud laetud, et jätkata siis juba pisut enne kella kuut teist, kui algab laulupeo kontsert jälle kuulmiseni. Kuulsite ülekannet Eesti NSV koolinoorte laulu- ja rahvatantsupeotegelaste rongkäigust. Helipildi sellest andsid edasi vabariigi teeneline ajakirjanik Ivar Trikkel reporterit Helju Jüssi, Feliks Undusk ja Mari Tarand. Ülekandeid tehnilise külje eest kandsid hoolt operaator Ingrid ekstein, helirežissöör Vello Meier, heliinsenerid Kaido Karro, Valdur leeben, Tiit Mets, Rein Palo, Vello priimann, Jüri Roosipõld ja helitehnik Reinlast. Toimetaja oli Leho männiksoo.