Kordan, Toompead rünnatakse, taevas saab ainult sellises kriisis krampis ma tahaksingi elada, mis on sellel pildil valesti? Olukorrast riigis? Tere, head kuulajad, täna on 29. detsember, kell on 12 ja kuus minutit. Oleme raadiomaja viiendal korrusel, poliitika, saate olukorrast riigis kahetunnise erisaatega oleme siin otse-eetris. Kolmekesi seisame, eks inimene istub, kes istub, seda ma ei ütle, et see pole ka tähtis. Ja meie peatoimetaja palvel, siis me hoidsime kuni viimase minutini saladuseks, et kes on need kaks külalist, kes täna tulevad meile ja siis analüüsima lõppevat aastat. Aga nüüd võib selle välja öelda, et enne küll olgu öeldud seda, et kumbki neist ei ole olnud peaminister aga vaadates Eesti poliitilist olukorda vaadates nende inimeste võimeid, siis ma kahtlustan, et neil mõlemal on hea võimalus lähematel aasta saada Eesti peaministriks. Ja meie tänased külalised on Reformierakonnast. Endine rahandusminister, riigikogu liige Maris Lauri, tere päevast. Tere päevast. Ja Keskerakonnast sotsiaalminister Tanel Kiik. Tervist. Ja meie oleme nagu ikka, Andrus Carnouja. Marju Himma ja kui Andrus Carnoosin viitas, et kumbki neist ja peaminister aga potentsiaali on, siis tõenäoliselt ei viidanud ta mulle, ehkki tõenäoliselt on ka minul kunagi potentsiaali saada peaministriks. Aga millest me täna räägime, räägime mõistagi aastalõpusaatele kohaselt sellest, milline on olnud aasta Eestis aastal 2019. Ja ajakirjanikele omaselt panime paika raamid ja teemad ja fookused. Ja millest me siis räägime, räägime muidugi, Ma arvan, päris aasta algusest me jalust alustame märtsikuust ehk et kuidas sai kokku see koalitsioon, mis ülejäänud aastast on meile nii palju kõneainet pakkunud ja räägime ka mõistetavalt poliitkultuuri muutusest, mida see aasta on meile näidanud. Vaatame ka otsa sellele, mida siis valitsus on ära teinud ja mida oleks võinud teha. Ei saa mööda sellest, mis on tehtud, ehk räägime ka apteekidest ja pensionireformist. Kliimapoliitikast ja teaduspõhisest, majandusest samuti. Ja vaatame võib-olla siis otsaga veidi tulevikule. Olukorrast riigis. Meie meie esimene teema, siis on meil siin vähemalt sõnastatud niiviisi, et et me räägime sellest, et kuidas koalitsioon kokku sai selle poliitika aasta tähtsaim sündmus olid märtsi parlamendivalimised. Et poliitika teatavasti selline kummaline eluala, kus tulemusi parandada on võimalik, ainult et ei ole võimalik väga sageli need seal on võimalik teha ainult kord nelja aasta tagant. Olgu meeldetuletuseks siis öeldud märtsivalimised, siis kujunesid niiviisi, et Reformierakond sai 29 protsenti häältest 34 kohta Keskerakond 23 protsenti häältest 26 kohta EKRE 18 protsenti häältest, U19 kohta Isamaa 11 protsenti häältest ja kaks teist kohta sotsid siis vastavalt 10 10 ehk 10 protsenti häältest 10 kohta. Ning mis minu meelest on nende valimiste puhul tähtis. Toonitada on see, et ligi kümnendik häältest jäid ukse taha. Üheksa protsenti antud häältest anti erakondadele, mis ei pääsenud parlamenti. Ja ilmselt on ka see üks siis põhjustest, miks meil hetkel 100 aastat minu meelest on õige iseloomustada sõnaga selline patiseis, et justkui koalitsioon on kokku saadud, aga see koalitsioon ei taha kuidagi tööle hakata, vähemalt, et nii palju, kui ma aru saan, siis Reformierakonna ja opositsiooniliidrite, millest ei ole tööle hakanud, Tanel Kiik saab kohe varsti parandada, kas on tööle hakanud. Aga meil on siis selline seis, et Reformierakond võitis valimised suuremalt kui kunagi varem. Ja nüüd on siis istumas 34 inimest Riigikogus. Ja nii palju kui ma need vähesed korrad, kui mul on õnnestunud Maalt linna pääseda, Toompeale käia, siis olen ma näinud, sest ma olen seal ainult Reformierakonna poliitikud, sest ta on erakordselt igav Leva näoga. Ta samm on väga loid, tal ei ole kuhugi kiiret ja mis on ka osal aru, ei ole ka midagi imeks panna, sellepärast et opositsioonipoliitiku saatus on ju see, et tõepoolest ei ole midagi teha kui oodata ja oodata ja loota, et äkki juhtub ime. No mul on niisugune tunne, et võib-olla sa oled näinud siis ainult opositsioonipoliitikud, et koalitsiooni omasid ei olegi näinud, minuga ikka juhtub see, et on aeg-ajalt komisjoni istung või saali istung, kus koalitsioonipoliitikuid üldse ei ole. Et või on väga vähe neid kohal, et opositsioonipoliitikud ikkagi teevad nii palju tööd, kui jaksavad, palju on võimalusi ja ma arvan, et need võimalused, mis parlamentaarne töö annab, on, oleme ikkagi ära kasutanud. Ega iga asja peale ei tasu muidugi kakelda ka. Nii et see oli praegu subjektiivne kirjeldus Carno poolt, millised näevad välja opositsioonipoliitikud, aga Tanel Kiik Tegelikult kui ma torkan kohe vahel, et tegelikult Ma tegin selle üldistus ainult ühe inimese põhjal, ma nägin Kristen Michalit umbes kuu aega tagasi ja see, see loidus eelne väli, mille põhjalt äsjased, aga see loidus tõesti hämmastas sellepärast et tegemist on ilmselt Eesti hetkel Riigikogus olevatest inimestest ühe mõjukama ka kunagi olnud ühe mõjukama, ühe võimeka Kamaga inimesega, kes oleks valmis juhtima Reformierakonda inimesega, kes oleks valmis juhtima tervet riiki. Aga siis nähes seda tantsi sammu, millega Toompealt alla suundus. Lootma, et küsimus ongi selles, et tuleb vaadata ikkagi seal Toompea saalides ringi ja nii-öelda õigeid inimesi kohata, nüüd üks inimene ei ole representatiivne tõesti. Et ma võin lihtsalt rääkida rahanduskomisjonis, kus me näiteks oleme vaielnud pensioni eelnõu üle ja seal on ikkagi minu arvates päris korralik tulevärk käinud ja päris aktiivselt käinud ja just nimelt opositsiooni poole pealt koalitsioon näiteks kadus ühel hetkel peaaegu sealt ruumist ära, niiet et ma ei tea ju nad siis üldse ei osalenud, ei räägi debatti, ei ole nendega, nad ei vasta küsimustele või nad kaovad kuskilt ära, minu arust on nemad hoopis sellised suhteliselt loiult ja. Selline natukene mõtetu pingpong, ma arvan, et hakkame arutama, kes meil Liivimaa parim ratsutaja, kes on loium, kes on kiirem, et eks need debatti peetakse nii avalikult peetakse Parlamendis peetakse valitsuses, mis puudutab pensioni teist sammast, siis ma arvan, et väga vähe on teemasid, kus nii pole, debatt on peetud avalikult kui see, ehk et oleme nii erakonna sees neid pidanud, oleme koalitsiooni sees pidanud, avalikkuse ees ongi erinevad arvamused, erinevad seisukohad nii koalitsioonisiseselt kui loomulikult ühiskonnas tervikuna ja need debatid jätkuvad kindlasti nii parlamendis kui ka lähikuudel avalikkuse ees. Kahjuks küll koalitsioon nagu pensionidebatti parlamendis eriti ei osaleb, mina julgeksin küll seda näha ei olnud komisjoni aruteludes eriti aktiivselt komisjoni esimees loomulikult osales, aga noh, ma ütlen, et ühel hetkel oli koalitsiooni poole pealt võib-olla tõesti üks, kaks inimest kohal. Minu naljakas rahandusminister käinud esinemas, mina käinud sotsiaalkomisjonis rahanduskomisjoni kutsunud. Ja kindlasti on küsimus selles, et mis toimub saalis ka, et, et noh, et ei ole seda diskussiooni. Minister rahanduskomisjonis oli rahandusminister oli noh, ütleme väga ülbe ja noh, mitte eriti viisakas. Ja tõesti sotsiaalministrit ei olnud. Noh, ole küsimus säästunud sama A siis esindajat Selle teemani ja nende detailideni edaspidiste teemade juures, aga ma tulen tagasi sinna märtsikuusse ja, ja Tanel Kiik, see ei ole saladus, et teie olete üks selle koalitsiooni kuidas sisalda kokkasid kokkupanijaid ja, ja ma tahaksin seda nüüd kuulda, et kuidas see koalitsioon, millal tegelikult see koalitsioon kokku pandi. Kas vastab tõele, et valimiste õhtuks oli tegelikult teada, et uues koalitsiooni, mis tõenäoliselt on EKRE ja Isamaa Ei vastu, ehk tegelikult pärast valimisi selle õhtul ööl ütleme, oli näha, et on laias laastus kolm varianti, mida toob uus koalitsioon. Reformierakonna Keskerakonna liit on Reformierakond, Isamaa sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond EKRE Isamaa. Noh loomulikult neid kombinatsioone veel, aga ülejäänute puhul tekiks juba küsimus, et kas partnerid on liiga palju või kattuvus nagu ülearu suureks. Eesmärk on saada üle 50 protsendi ja oligi selge see, et senine koalitsioon ehk siis Keskerakonna Sotsiaaldemokraatide Isamaa maali saanud valimistel selles mõttes ütleme siis kollase kaardi punase kaardi enam jätkata ei saanud ehk parlamendienamust teatavasti kogu ja reaalselt need debatid ja arutelud põhiosas algasid siiski järgmisel päeval, järgmisel päeval ma ütleksin niimoodi, et siinse initsiatiivi võtmine kõik kuskil käest kätte ehk esialgu tundus, et see initsiatiiv reformierakonnal nagu üsna pea võttis initsiatiivi Keskerakond ja küsida, et millal paigasse koalitsiooniks tal ikka paigas, siis kui lõpuks need koalitsiooniläbirääkimised said lõpuni peetud väga palju raskeid küsimusi läbi vaieldud leping sai sõlmitud allkirjad alla ja sel hetkel oli tegelikult selge, et tänane koalitsioon sellisel kujul tööd alustab. No aga need rasked küsimused, mis asjad said siis allkirjad alla lõpuks, et me praegu näeme, ma ütleksin, et detud nagu tegevuste sõnade lahknevust, et mille üle te siis nii kõvasti vaidlesite ja mis siis, mis siis nagu see lõpuks konsensuskoht oli, et sinna koalitsioonileppesse sai? Noh, ütleme, et üle kuuenädalane kestid, üks tema oli loomulikult sama, teine pensionisammas, ehk meie jaoks on väga oluline klient Keskerakonna poolt, nüüd see, et jätkuks selline põhimõte, et inimesed jätkuvalt automaatselt ühinevad sambaga. Et lahkun vahelt, vabatahtlik, et ei ole sellist olukorda võimalust, et riik kedagi sealt jõuga välja võtab. Samuti on tegelikult väga positiivne, et ka maksupoliitiliselt on täna ju eelnõus sees selgelt, et mõistlikum on raha välja võtta pensionieas, mitte seda teha töö eas. Teine teema, mis oli, võib-olla mitte meie poolt nimega laual, loomulikult oli simple EKRE poolt lauale ju, mis oli ka meedias väga tugevasti olini kooseluseaduse küsimus, mille osas lõpuks saigi koalitsioonilepingusse sõnastus, mis kõiki osapooli rahuldas, ehk ei liiguta edasi lepinguga vabandust selle seadusega ega tühistamisega ega rakendusaktidega ehk mõnes mõttes selline patiseis, mis tegelikult valitses eelmisest paranema, panete sisse selleks konkreetne näide reforme ja samamoodi on neid küsimusi veel on see pensionipoliitika küsimus, on riigireformi küsimus, on see kohalike maksude teemadel kohtimine, vaidlesime, arutasime seal kuue nädala jooksul oli väga palju, loomulikult kõigil kolmel erakonnal olid väga ambitsioonikad platvormide eeskätt isegi võib-olla võiks öelda, et kui nüüd rääkida rahalisest maksumusest, siis EKRE omale kõige ambitsioonikam järgnes Keskerakond, Isamaa oli mõnevõrra tagasihoidlikum. Aga arvestades seda, et rahalisi võimalusi oli rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi ütlemata napilt, siis saada tegelikult kokkulepetele kolme erakonna vahel, kelle platvormide kogumaksumus on mõned peast numbriga, võib natuke, eks siin suurusjärgus viis miljardit eurot raha, mida jagada suhteliselt miinusmärgiga, siis oligi väga tõsine väljakutsel. Aga ometigi te leppisite kokku sellises asjas nagu et tuleb kohalike valimiste ajal küsitlus perekonna kohta ja see on nagu puhtalt EKRE ja puhtalt ka Isamaa selline teema, mis ilmselt rikub need kohalikud valimised täiesti ära ja tekitab ühiskonnas veel suurema lõhe, kui ta on. Nii et mina ei leia sellises diskussioonis. Te saite nagu hea hea lahendus, et see, ma ei tea, mis seal juhtuma pooleteise aasta pärast hakkab, aga tunne on, et see tuleb väga kole. Maris Lauri. Ma tulen korraks tagasi nende koalitsiooniläbirääkimiste juurde. Kaja Kallas oli tegelikult ju see, kes oli valmis. Mõnes mõttes oli ta kõikide mõttes juba nagu peaminister. Valimiste õhtul peetud kõne peegeldas justkui ka seda. Aga kuidas siis läbirääkimised niimoodi rääkisid, et mis hinnangu te annate Kaja Kallasele? Ega ei oska öelda, ju mina seal läbirääkimistel otseselt ei osalenud. Mida oli näha, oli see, et kui esimees, et kokkupuuted olid, on sellised lootustandvad siis noh, esimesel või teisel päeval oli kuskil murret, oli näha Ta oli olemas teine idee. Teine mõte, inimesed muutusid järsku suletuks ja enam ei ütleme hakkas näitemäng pihta, et tegelikult, et ma arvan, et põhimõtteline otsus tehti siiski esimeste päevade jooksul ära, et Reformierakonnaga ei tehta. Ja see oli just nimelt sedapidi. Ja eks seal võis olla väga erinevaid põhjuseid, põhjuseid. Üks kindlasti oli Keskerakonna suur kibestumus kaotuse tõttu, sest mulle tundub, et nad arvasid, et juba jaanuaris, et nendel on võit käes. Ja suurelt. Ja nüüd tuli väga suur kaotus tegelikult Reformierakonnale. Noh, ja siis oligi vaja leida lihtsalt lahendus, et see on see mulje, mis jääb kõrvaldaks. Et nagu ma ütlesin, mina ise läbirääkimistel ei osale. Edasised püüded, ütleme, jätsid mulje, et tõesti, et noh, need on nagu näiliselt ütleme nii, et ei tahetud kontakti võtta, ei tahetud rääkida, ei tahetud suhelda, et või tehti seda väga formaalselt tõrjuvalt ettekäändeid, et lükates nii, et püüa oli kindlasti olemas. Aga see, mis te ütlete väga viisakalt niiviisi et suhtumine muutus. Kaja Kallas rääkis mulle eelmisel nädalal antud intervjuus, et Helir-Valdor Seeder konkreetselt solvastada kõneluste ajal. Et see, see teie selline viisakas väljend selle kohta suhtumine muutus, on tõesti viisakas, aga ma tahaks ühte asja küsida. Maris Lauri, öelge palun, kuidas te poliitikuna ennast tunnete, et olete erakonnas, mis on võitnud valimised ja siis ühel hetkel ei ole talle mitte midagi. Ütleme niimoodi, et poliitika ongi see, et eks seal on natuke matemaatikat sees ju siis saadi mingi kokkulepe, eks kindlasti natuke pettumust selles osas, et need lubadused, mis kõva häälega enne anti eelkõige see, kuidas Keskerakond ütles, et nad mitte mingil juhul ei tee EKREga koostööd ja väärtustega ja nii edasi. Ja siis piltlikult öeldes järgmisel päeval peale valimisi seda sõna murti. Et see tekitas väga suure küsimused. Seda enam, et Reformierakond arengu rünnati väga tugevalt, et te teete EKREga Te teete ju EKRE'ga ja siis, kui me saime kogu aeg kordasime, et me ei tee Ekrega ei tee Ekrega siis tegelikult tuli välja, et ise tehti, et see oli nagu see koht, kus noh, ütleme nii, et meeste ausus või siirus muutus minu jaoks väga kaheldavaks. Et see on asi, millest ma päris hästi Eesti poliitikas ei mõista, et miks tahetakse endast sellist halba muljet jätta või ebaviisakat muljet jätta või selliseid asju teha. Ma saan aru, et kui on kombinatsioonid, on mõned paremad lahendused ja koalitsiooni moodustamiseks ja seal on mingid põhjendused. Aga ma tahaksin ikkagi olla selline inimene, kes julgeb pärast öelda, et ma ei ole asja eest teist taga oma sõnu murdnud. Eriti selliseid põhimõttelisi kohti. Tõsi on see, et neid olukordi, kus valimised võitnud erakond jääb opositsiooni, on Eesti poliitika ajalugu näinud varem korduvalt, sealhulgas Reformierakonna eestvedamisel või kaasosalusel on saast 99. aastal 2003. Toona näiteks eks ole, 99 aasta näit seal vahe oli 10 mandaati Keskerakonna ja Isamaa ja Reformierakonna vahel ei takistanud tegemast kolmikliitu ilma valimiste võitjat. Ja tõsi on ka see, et esimene nii-öelda erakond, kes selle kolmikliidu murdis toona siis Keskerakonna kokkuleppele ka Reformierakond, kes enne valimisi oli samuti öelnud, ta seda ei tee. Nii et selles mõttes senine. Nii teie ütlesite, teie tegite, meie poleks nii kunagi teinud ei päde lihtsalt, kui vaadata Eesti poliitika ajalugusid, koalitsioon ongi tehtud, erinevaid on vahetunud ja see on normaalne osa sellest Kindlasti on see osa, ütleme niimoodi, küsimus on selles, et millal seda sõnamurdmist tehakse või millal olukordi vahetatakse, et kui on küsimus ikkagi selles, et asjaolud muutuvad tuntavalt keskkonna mõttes sisse, siis on see arusaadav. Mingid tingimused on osutunud teistsuguseks, kui on arvatud või me vaatame kas või Saksamaal, eks, et sotsid läksid konservatiivide ühte valitsusse lihtsalt sellepärast, et alternatiiv oli midagi halvemat ja hullemat. Ja teised alternatiivid erakorralised valimised, eks. Et see on see koht, kuskohas on nagu arusaadav, on olemas Keskerakonna puhul oli väga selge põhjus, miks temaga ei tahetud mitmeid aastaid koos teha, see oli seotud eelmise esimehega ja tema käitumisega ja tema tegudega. Nii et kui on olemas kombinatsioon ja see on teada, eks, et siis jah, seda tuleb teha. Millest ma üldse ei saa nagu aru, ja ma ei ole senini seda mõistnud, on see, kuidas Eesti poliitikas räägitakse mingitest asjadest, mis juhtusid 10 20 aastat tagasi ja siis üksteisele nii-öelda, aga sina tegid nii, aga sina tegid nii. No ma arvan, et poliitik peabki tegelikult teadma, peab, Ütleme seda eitatakse sellise süüdistavas vormis, et Isamaa tüüpiline Isamaa liikmete nagu tüüpiline asi, teie leidsite meid, öeldakse Reformierakonnale. Noh, ma võiksin öelda ka niimoodi, et noh, et, aga kes viimasena reetiseks Reformierakonda, eks. Et mina arvan, et see ongi see koht, kus iga erakond valib endale võib-olla sobivama lahenduse ja tal on kindlasti omad põhjused, miks ta seda teeb nüüd, kas see on alati mõistlik või mittemõistlik? See on see järgmine. Tõsi on see, et 20 aasta jooksul Reformierakond on igal valimistsiklil vahetanud, partneriteks on see enda initsiatiivil, on ühe korranud tõesti opositsiooni jääda, nii et selles mõttes see ajalooline meenutamine ja asjakohane igati teemakohane ongi selles, et kes, mis vaatepunktist vaatas, et miks seda tehti. Huvitav olukord, et nad reformierakonnal on põhjused, teiste puhul on justkui Einge enne vihjasite sellele, et väga arusaadaval, et põhjus oli eelmine erakonna esimees edasi. Need Reformierakonna Keskregulatsioonid olid just nimelt eelmise erakonna esimene aga mõlema sündmuse Mis tekitasid selle tõrke eelmise Keskerakonna esimehega, tulid ju natuke hiljem, eks kus tuli raha kohvris ja nii edasi, eks ole. Ja, ja muud asjad, aga kui ma räägin seda, et seda Keskerakonna selline meelemuutus toimus sisuliselt päevadega, mitte olukorras ei olnud mingit selget põhjendust, miks valiti EKRE. No me näeme tehnik kliendi vahel, et Reformierakonda püüdnud kunagi nagu vaadata korra selles mõttes nagu peeglisse mõeldud, aga miks siis ikkagi on, et viiest parlamendierakonnast kolm eelistasid teha koalitsioon ilma reformierakonnata ja tõsi, sotsiaaldemokraadid ütlesid, et nad tahavad Reformierakonna teha, aga nende hulka matemaatiliselt ühtegi muud alternatiivi. Nii et isegi nende puhul võib küsida, et kas tegelikult Reformierakond oleks olnud nende eelistus. Vot, mina ei tea, mina olen ka mõelnud selle üle mikspärast ei taheta Reformierakonnaga teha ja üks ja neil on kindlasti väga palju mõtteid, põhjendusi kindlasti üks asi on see, et noh, ongi needsamad mingisugused väga kummalised ajaloolised kibestumise mis minu arvates on tihtipeale natuke naeruväärsed. Siis on kindlasti mingisugused teised kalkulatsioonid, seesama küsimus, kui Jüri Ratas soovib olla peaminister, see oligi ainuke lahenduseks võtta Ekrega punti ja tehase diil nendega. Need on need lahendused, võib-olla on sealjuures ka sellised aspektid, mida noh, võib-olla ei taheta hästi kuulda, on see, et erakonda, Reformierakonda juhib naisterahvas. Mina julgen öelda, et on terve hulk inimesi, kes tunnevad ebamugavalt ennast naisjuhi kõrval ja aeg-ajalt on osad inimesed, kes tõesti Käitub mäletan, kui tähtis teie väga tugevasti tööd Jüri Ratasega, Kadri Simson oleks Keskerakonna esimees ja ka Keskerakonna peaministrikandidaat. Ma ei ütle, et see kindlasti ei olnud meie jaoks see naisjuhi küsimus. Ütleme, et teatad sellist ebakindlust, see kindlasti põhitegur, aga see on teatud komponent selle asja juures, kus tuntakse ebakindlalt, et naiste juures, et see ei ole kindlasti absoluutne, aga, aga osadel inimestel, kes pani koalitsiooni kokku, see mõte kindlasti kuklas olid, tundsin ennast ebakindlalt. Sellises olukorras kindlasti mõeldakse selle peale, et reformierakonnas, et puhul, et kas nii-öelda erakonna juht on nüüd siis kellelegi nii öelda käpik, mis on täiesti vale mõtlemine, aga seda mõtlemist, seda ma kuulen nii palju, seda kulub ajakirjandus, seda väga paljuski poliitkommentaatoritest ei suudeta uskuda, et Kaja Kallas on iseseisvalt mõtlev inimene näiteks. No aga ma küsin siia vahele, kui meil oleks naispeaminister, oleks Kaja Kallas, oleks keegi teine, mis siis meie praeguses poliitilises kultuuris teistmoodi oleks, sest et ega peaminister üksi ei valitseja, nagu me selgelt näeme praegu, et siis mis see naine siin teistmoodi. Ei, ta ei teegi teistmoodi, aga lihtsalt mulle tundub, et osadele inimestele on väga raske, nagu ütleme, nendele meeldib, kui mees on juht ja see käib nii naiste kui ka meeste kohta, Nad on ühiskonnas tervikuna praegu müüa, selle, see on olemas ja, ja noh, ütleme see natuke naljakas, minu minu jaoks on salatinaljakas olnud, et kui juhtide puhul vaadatakse tema sugu ütleme, aga ma aeg-ajalt tajun seda suhtumist ühes või teises situatsioonis, aga poliitikast, mis on tegelikult tobe Tee tulist vestlust kuulates tekkis mul pigem küsimus, et kas küsimus ei ole laiemalt selles, et üks erakond oli liiga kaua võimul võib-olla natukene teised hästi ka sinna juurde tervikkompotti vaatame siis mitte midagi ei ole ju suures osas muutunud peale selle, et noh, EKRE lasti ka võimu juurde, last iga eliidi hulka. Aga, aga ma tulen selle küsimuse juurde, et äkki meil on ikkagi seda värsket õhku natukene vähe siin meie erakondade hulgas ja ka rahval on vähe, kelle hulgast valida, sest me kõik oleme juba näinud ja ei tundu, et miski asi paremaks No eks ju ongi seesama lugu, mis nüüd juhtus selliste valimistega, kus väga suur osa hääli ei jõudnud esindatud riigiks 100 näiteks et jah, eks, et kindlasti on terve hulk inimesi, kes igal valimistel otsivad seda uut õhku. Ja reaalsus on see, et ikka ja jälle nad pettuvad, eelmisel korral oli vabaerakond, eks, et väga tugeva toetusega peale valimisi veel eriti kõrge toetusega, aga siis ta hakkas vaikselt vajuma, eks omavahelised tülid, segadus ja lõpuks tekkis küsimus, et mida nad esindavad või mis nende väärtused on või noh, ütleme see vastuolu hakkas välja paistma. Tõesti, et noh, ütleme see valikuruum on võib-olla natukene vähene. Kindlasti ma julgeksin öelda, et on sellist kadedust ka, eks, edukate suhtes ikka tuntakse kadedust. See on inimlik, võib olla väga paljude inimeste jaoks. Et noh, ja see on ka erakonnamaastikule, et aga ma loodan siiski, et noh, nagu terve mõistus võtab, et suudetakse mingisugusel hetkel nagu isiklikud asjad kõrvale panna. Kui me nüüd vaatame, kas meie Eesti poliitikamaastikul midagi muutunud, siis mina julgen öelda küll, et väga palju on sellel aastal muutunud sellist ebaviisakust. Ma ütlen viisakalt, selle kohta, millist me praegu näeme, on ikkagi niisuguses ulatuses, et noh, ma suhtlen väga erinevate inimestega väga erineva sotsiaalse taustaga ja nad kõik ohkavad ja oigavad ütlevad niimoodi, et et, et sellist labasust, sellist matslikku käitumist avalikkuse ees, mis praegu on toimumas, et sellist ei ole varem nähtud see teeb inimestele haiget, sellepärast et teatud mõttes kajastab nii-öelda Eesti riiki või noh, nagu sellist riigi enda Eesti enda sellist nõrkust või rabedust Aga see on üks nendest nii-öelda öeldakse globaalne megatrend, ehk et parempopulism hakkas lihtsalt ühel hetkel selliste öeldakse diskursiivsed meetoditega, ehki sellel viisil, kuidas väljendatakse, tõlgendatakse, hakkaski niimoodi levima, see nakkab, see on lihtsalt nagu ühiskonna peegeldus. Jah, köhi normaaloli küsimus on selles, et eks me alati tahame, eestlased on alati tahtnud olla paremat teistestaks Se püüdlikkus olla parem, teistest on minu arvates kuidagi väga sügavalt sees mees. Ja ilmselt me ikkagi lootsime, et see vapustus läheb meid natuke rahulikumalt mööda, kui, kui ta nüüd on juhtunud. Noh, jah, eks need on, on teatud mõttes on need globaalselt trendid ja, ja ma ei teagi, kas need ja kuidas nad pöörduvad, eks lõpmatuseni ei saa kesta. Vaatame selliseid ajalootsükleid või poliitikatsükleid siis ühel hetkel nad saavad otsa. Kas me oleme need esimesed, kes või esimeste seas, kes vabaneb sellest survest ja miks me pidime nad just niimoodi vastu võtma ja endale elu niimodi keerulisemaks tegema, eks, et et see on kindlasti. Tõsi, ma arvan, et rääkida sellest, et kes on kus käinud ja kellega suhelnud panga jagu kõik 15 maakonda ministriametit disläbi sõitnud, kohtunud väga palju inimestega, tõsi on see, et vaatas toetusnumbrid vaates küsitlusi vaadates ka tegelikult rahvakohtumiste pilti, siis üks valitsuse toetajate ja vastaste around umbes pooleks ja see on olnud niimoodi tegelikult sõltumata valitsusest, no eilse tegelikult ütlevad, et meil on suurem, leiame, leiame ühe küsitluse niipidi, teine küsitlus, teistpidi siis ütleme, et järelikult on maailm muutunud, et ega ta nii kergesti muuta, ehk reaalsus on see, et, et neid inimesi, kes ootasid, et tuleks muutu, siin oli nähtavasti palju, mida näitab ka riigi valimistulemus, Jahreformerand võitis, sai juurde eelmise korraga võrreldes mõned mandaadid oli vist neli koma peastexi, samal ajal EKRE sai juurde 12 mandaati, eks ole, et see näitab ka seda, et ootus nende järgi sellise poliitika järgi ja oli isegi valimisära ja tegelikult ka valimiskampaaniate mahtu istusin ja muud sellist. Ehk ma arvan, see, et EKRE-l on võimalus täna näidata oma valijatele oma inimestele ja ka tegelikult laiemalt ühiskonnale, kuidas nad valitsus toime tulevad. See on iseenesest märgilises mõttes õige. Nüüd on nende enda asi tõestada, näidata, et nad suudavad teha sisulist tööd, et nad suudavad üle olla, aga sellistest igapäevastest poliitilistes kimptustes sekeldustest, kui küsida, kas see on alati õnnestunud? Ei, see ei ole alati õnnestunud. Aga eks see kaheksa kuud on olnud selline küllaltki üles-alla tõusude-mõõnadega. Loodame, et järgmine aasta tuleb selles osas parem ja tuleb selles mõttes positiivsem ja ka see osa ühiskonnast, kes tänast valitsust ei toeta, läheb siiski, et tehakse ka õigeid asju, isegi nagu vabariigi president välja tõi, siis valitsuse otsused tihti lähvad retoorika. Ta presidenti hakkasite nimetama, siis küsime kohe alguseks selle ära, et, et kuidas see ikkagi on niiviisi, et maris Lauri ütles väga õigesti väikesest ebaviisakusest, et et kuna meil on siin minister stuudios, siis ma ikkagi tahaks kohe aru nõuda, kuigi ma lubasime alguses, et me ei nõua aru, aga ikkagi tahaks ühes küsimuses aru nõuda, et kõigepealt tänan teid. Just. Kas te lähete presidendi vastuvõtule? Meil on plaanis tõepoolest mind, aga mul tegelikult absiks, teine küsimus, et miks te, miks te seal valitsuses presidendiga sel aastal ebaviisakalt käitus, et ei olnud nõus minema tema jõululõunat? See nüüd on mingi retooriline küsimus. Ma ei tea, et sellist kutset oleks tulnud, aga ma ei ole, kindlasti ei tööta, ei vabariigi presidendi kantselei sega riginants. Mulle on väidetud, et seda vist formaalsused kutsub, tõepoolest ei tulnud, sellepärast et oli enda teada, et, et peaminister ei tule sinna. Vot selliseid väiteid võimatu kommenteerida, et keegi kuskil midagi ütles, minule sellist infot ei ole jõudnud, mina tean, et sellist kutset ainult mulda ministrina pole tulnud. Olen lauri presidendi kohtunud nii erinevatel üritustel, ka Kadriorus, tema kutsel ministriametis ma ei näe küll sellist, ütleme olukord, et meil oleks nagu öeldud, mingisugused selliseid vastuolu tõttu ei mahuks ühe laua taha valitsuse liikmed ja vabariigi president ära, et pigem pigem ja kindlasti ma arvan, et põhi põhiosasse põhiosas vähemasti kindlasti mahuvad see, et, et on olnud mõned ministrid, kes on olnud kriitilised. Vastuseisu ei mahu ju peaminister ja see ongi minu juurde ja ma arvan, et peaminister ja vabariigi president kohtuvad, oman regulaarselt. Ja minu arvates ongi see koht, kus tekib küsimus, et vaadates kõrvalt, et kui helmed solvavad peaministrit otse kaamera ees päris petavad, nad ei ole, ütleme, et on näha, et nad teevad peaministrile olukorra väga ebameeldivaks ebamugavaks ja ilmselt on vahetult mingit kokkulepet murdnud siin see viimane noh, poolteist nädalat, kaks nädalat tagasi olnud samas, kui kõik asjad, mida ütlevad näiteks Kaja Kallas president ütlevad, siis neid võetakse, võtab peamisse kuidagi väga valuliselt, et et mikspärast meeste öeldud inetusi talutakse Töödeldud ei, talude ärme palun niivõrd nagu ütleme, valele teele küll mine küsi midagi pistmist soo, soopõhine vastandamise, ehitan. Kogu austuses antud juhul küll eksitaja. Et ei ole siin kindlasti mingit probleemi keskerakonnale üks erakond ja ma arvan, kus olnud naisi tippu vaatad rohkem kui teistele, eks ole. Ase esimeste seas ministrite seas, nii täna tulevikus nimetasime esimese naisterahva Euroopa Komisjoni volinikuks teatavasti Eesti poolt. Et väita kuidagimoodi, et meil on siin topeltstandardid. Ma ei, ma ei ütlegi, et see on erakonna tasemel, aga kuskil mingisugune Jüri Ratas on sama erakonna esimees, kes määras sedasama Kadri Simsoni näiteks Euroopa Komisjoni volinikuks on toonud mitu inimest ministriks. Iga kord on öelnud omavalitsuse erakondadele, et palun olge võimalusele ja kaasake ka naisterahvaid, et just nimelt näidata ka sellist tasakaalu väljapoole. Loomulikult sugu ei saa kunagi olla põhiline eeldus ministriametiks määramisel ei tohi olla, on kindlasti ka takistuse see põhiline asi, millest me oleme lähtunud. Kui ma olen ka varem arvanud, et Jüri Ratas on väga avatud meelega inimene siis noh, ütleme viimastel kuudel on minu jaoks väga suur küsimus olnud, et mis on need käitumise ajendid, millest ta lähtub. Ma lihtsalt ei saa aru, enam, see ei ole nagu see inimene, keda ma ütleme, nägin aasta tagasi või, või kaks või kolm aastat tagasi. See just see muutus on kindlasti kindlasti peaministri amet, inimest muudab selle üle. Ma üldse ei hakka vaidlema, aga noh, nagunii kardinaalne muutus noh, tulles nagu natuke võib-olla. Okei, me lähme kolhoosist debatis. Ma arvan, et püüdnud varem meediast tuua, et kui te hakkate nagu poliitilisi vaidlusi taandama põhisele tasemele kus me oleme täiesti Laual sen laual siinsel laual ühiskonnas ja mina enda jaoks olen üritanud esiteks seda mõtestada ja kui me vaatame, mida politoloogid erinevatel aegadel on poliitilise kultuuri iseloomustamiseks mõtestanud, siis kuidas me käsitleme poliitilist kultuuri ja lisaks erinevatele väärtustele ja hoiak võttele ja mis kõik siis peegeldavad lõpuks ka normid ja sümbolid, mis on ka meil sellel aastal väga laual olnud, mis lõpuks siis peegelduvad nendes reaalsetes tegudes siis ma otsisin välja ühe, 10 aastat tagasi, Tõnis Saarts, Leif Kalev. No ikka aeg-ajalt tehakse selliseid ülevaateid, milline on millise riigi poliitiline kultuur ja, ja mida nad siis ütles, et 10 aastat tagasi Eesti poliitilise kultuuri kohta ja ma igaks juhuks ütlen, et see oli see aeg, kui reform oli juba mõnda aega olnud, võimul, jäi veel, jätkas mõnda aega, esikohal oli materiaalsus instrumentaarses, mis siis oli ennekõike orienteeritud, et majanduskasvule rahalisele heaolule, muuhulgas siis sellele, et palgad kasvaksid, sotsiaaltoetused oleksid olemas ja nii edasi, regionaalne areng sealjuures. Aga Eesti poliitilist kultuuri iseloomustas ka maskuliinsus ehk sedasama meestekeskuses muidugi maskuliinsus, femininsus selles kontekstis tähendavad siis seda, milliseid otsuseid tehakse feminiinne, kultuur, poliitiline kultuur oleks siis pigem see, kus tehakse selliseid pehmetel väärtustel, tuginevaid otsuseid, ülekaalukamad metsis iseloomustas maskuliinsus, mis väljendus tegelikult selle võistluslikkuse ja siis sellise tugevuse näitamise kaudu see eesti viie rikkama riigi hulka, meie oleme kõigest paremat, kes on edukas, on see, kes jääb ellu ja nii edasi. Ehk et see poliitilise kultuuri osa ei ole tegelikult muutunud. Aga ärge siis samasugune. Mul on niisugune tunne, et vahepeal siiski hakkas asi tasapisi muutuma. Et need muutused aegamööda toimusid, aga nüüd on nagu hästi tugev tagasilöök tekkinud selles osas, nii et ja mul on selles mõttes kurb, et see on toimunud. Ma ei tea ma seda ikka täiesti nõus, et püüdsin mõelda, et vaatame Keskerakonna just nimelt antud julgana Jüri ratast, jutt on erinevaid kandidaate, erinevaid, võib olla aktsioone ja inimesed jutud läbi aastate, kui ratas oleks erakonda juhtinud või väga selgelt see juhtimise osalenud on seesama Kadri Simsoni soovi. Tähendab eesmärk oli meil toona saada Kadri Simsoni-st 2015. Aastaga peaministrikandidaate 2014. Haanja kahjuks ei õnnestunud, järgmine eesmärk oli saada Kadri Simson-ist, kes on väga tugev poliitik, Keskerakonna esimees, väga napid, suur, seal 50 häält vist, vahe toona Edgar savisaarega. Järgmine suurem kampaania oli Mailis Reps vabariigi presidendiks, tõsi, ta sai väga tugeva tulemuse, aga lõppu jõudnud ehk et tegelikult erinevaid naisi on toetanud Jüri Ratas läbi oma poliitika tee korduvalt on teinud seda valitsusi, et tal on teinud seda täna Euroopa komisjoni volinikuga ja rääkida kuidagi seda tema jaoks on nagu soopõhine vahetegemine kuidagi moodi. Tanel Kiik, me räägime erinevatest asjadest, ei räägita sellest, mis soost on poliitik ja meie räägime sellest, mis on väärtusruum. Kas need. Maris Lauri rääkis ja rääkis sellest, et naine naistele lubatud vähem kui meister. Maskuliinsus defeminiinsest poliitilisest uurisite meie oma selgelt maskuline liigub rohkem ja üha rohkem sinnapoole, sellepärast et tõsi ta on, et Keskerakonnast on tugevaid naispoliitikuid, Mailis Reps siiamaani Haridus-Teadusministrina. See haiglas noh, ütleme, selles mõttes on Keskerakond tõesti olnud liberaalne erakond, et seal on naised olnud alati tegusad ja, ja mulle iseenesest meeldib, sellepärast et keskerakonnas, kui me vaatame riigikogu koosseisu, siis on ka küllaltki palju naisi sealt osas, kui me vaatame nii-öelda konservatiivseid erakondi, meil kaks tükki praegu riigikoguseks on naiste esindatus oluliselt tagasihoidlikum, oluliselt tagasihoidlikum. Ja nüüd, et need kaks konservatiivset jõudu valitsuses on suhteliselt domineerinud ja minu arvates on see valitsus võrreldes eelmisega ja, ja võib-olla ka üle-eelmisel muutunud oluliselt tõestimaskuliinsemaks. Ja see poliitikas ütleme sellises käitumisstiilis, ütleme nii, et see kandub natuke üle sellises stiili otsustes ütleme, teatud mõttes halvustamist või sellisesse suhtumisse. On, on näha Poliitilise kultuuri osa on ka seesama diskursus, milles räägitakse, keelekasutus, väljendusviis, retoorika ja kõik see Kas me nüüd räägime valitsusest või konkreetset erakondlast, mõtlen korra niimoodi, et kui mõtlen, kas Reformierakond või Keskerakond on traditsiooniliselt läbi aegade kumbal maskuliinsus? Ausalt öeldes, et Reformierakond on pigem olnud seda Andrus Ansipi juhtimisel, oli näiteks 2011 aastal, näiteks ma räägin aja Luganglersonaaliasse naisterahvas ja katkisest meesterahvast valitsuses, eks ole. Aga, ja samal ajal tegelikult ka otsused ja kogu retoorika pigem reformi või keskerakonnas rääkinud sidusust ühiskonnas, kes on võimalus hakata uitama ja näha. Aga kui me räägime tasa olevikus. Ütleme, praegusest keskkonnast, praegusest olukorrast, siis noh, ütleme niimoodi, et praegu on ikkagi niimoodi, et kui riigikogu saalist vaata, siis see liberaalsem pool ja sotsiaaldemokraatlik pool on, seal on ikka naiste esindatus päris palju tugevam ja kui me vaatame, kui palju on, kuidas tugevatel positsioonidel, siis Riigikogus opositsioonis on näiteks komisjoni aseesimees Siim kõvasti rohkem. Nii et noh, ütleme selles mõttes Hansen Sookeani lähenemine ei tähenda ise isenesest. Noh, ütleme nii, et need on nagu faktides. Ta ilmselt natuke peegeldab ka mõttemaailmamuutust Mõttemaa muutus, muide ma tulen sellesama 2009. aasta artikli juurde, mille siis politoloogid kokku panin, ta iseloomustasid seal poliitilist kultuuri ka selle kaudu, et Eesti ehkki see nõrk kodanikukultuur, ma arvan, et 10 aastat on mööda läinud ja nüüd me näeme, mida tegelikult see kodanikukultuur tähendab see tähendab seda, et meil on teismelised protestivad kliima eest poliitikute vastu me näeme, et inimesed protestivad tehaste vastu arenduste vastu metsa eest pole päeva, kus ilmselt ei looda mõnda petitsiooni, et need on kõik need kodanikuühiskonna ilmingud. Kas praegune ütleme siis poliitiline kultuur, praegused poliitikud, sealhulgas koalitsioon, tuleb toime sellega. Ma arvan, see on väga positiivne, et mida rohkem on kodanikuaktiivsust algatasid kande käele, see ei ole. Mina räägin enda eest, mina räägin veel valitsuskoalitsiooni eest, mõne ükski valitsus avalduses kordagi olnud kodaniku. Aga, aga kui Minu jaoks on ka väga positiivne muutus, sest et mulle meeldib sellist, ma hüppan ka nüüd ajalukku, eks, et kui kui me vaatame seda näiteks kohalikud omavalitsused peale seda, kui 40 tal ja 41. Vene väed lahkusid koheselt kohalikud, et omavalitsused tulid uuesti kokku, kes olid ennem laiali saadetud, Lõuna-Eestis tekkis selline integreerunud, kus ei olnud veel saksa võim kohale tulnud, et see kohalik võim olin nagunii tugevalt sees, inimesed hakkasid kohe asju korraldama. Ja mul on väga hea näha, et sellist arusaamist, et see on meie asi, see on kohalik asi, et seda on sel aastal palju rohkem tulnud. Kindlasti on üheks ajendiks olnud võimude käitumine nii keskvalitsuse tasandil. Viitan siin mitte nii-öelda valitsuse kui terviku, vaid teatud valitsuse liikmete käitumisel. Kindlasti teatud omavalitsustes, kus inimesed on nagu leidnud julguse öelda, mis nad arvavad, et see on väga hea. See teeb kindlasti osadel poliitikutel elu keerulisemaks, aga see on, see on positiivne muutus, sest see näitab, inimeste jaoks on Eesti oluline. No kui me alustasime seda arutelu praegu sellest, et kas peaminister läheb vabariigi presidendi vastuvõtule vabariigi aastapäeval ja, ja noh, nüüd on siis üks koalitsioonierakonna liige minister, tulnud ka välja avaldusega, et ka tema ei lähe sellel põhjusel, et just nimelt põhjuseks on siis presidendi ja valitsuse vahelt läbi jooksnud must kass ja et seda ei tasugi isegi eitada. Ja kui me vaatame tervikuna, siis valitsuse tegevuskavas on ka tegevust põhimõtetes kirjas sidusus. Ma väga tahaksin jääda, millesse sidusus siis seisneb, et täpselt sõnades on ta, niiet edendame sidusat hoolivate sallivat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end turvaliselt, ühiskonnaellu kaasatuna, seda on oluline siin võib-olla ka sõnades niimoodi välja öelda, mida me oleme siis näinud, et me nägime, kui oli torm, siis riigis oli kõik hästi, ainult kohalikes omavalitsustes ei tuldud toime, inimesed istusid külmades kodudes ilma elektrita, kannatasid kahju selle kaudu riigi seal kõik hästi. Et ühelt poolt see wälja jäetus, ilmajäetuse küsimus. LGBT vastu on protestid. Meil on halvustavad kommentaarid naiste suhtes vähemuste suhtes. Et kust see sidus ühiskond siis on? Et ma arvan, et see eesmärk on igatahes üdini õige, see nimetatud mõnes mõttes kandva eesmärgil, üle ega eelmisest koalitsioonist Jüri Ratas juhtis, mille oleme, nägime väga selgelt, et näiteks eesti ja vene kogukonna suhtumine riiki, suhtudele, usaldus Euroopa Liitu, NATOsse, riigiinstitutsioonidesse, peaministri, vabariigi president. Institutsioonide vastu langenud. Ma räägin nüüd ERSO-s esialgu, et Donald Me startisime 2016 sügisel, siis siis muukeelsete elanike toetus kaitseministeerium uuringute alusel, nii valitsuse, peaminister kõigis oli märkimisväärselt madalam kui, kui eestikeelsetel järk-järgult tasandusid selle kahe poole aasta jooksul siin uues ametis oli tänase valitsusega, seal on tõepoolest nagu ütlesin, tõusis, nõelasid kindlasti neid näiteid te välja tõite, on see LGBT vastased protestid või, või mingisugused solvangud naiste suhtes, nüüd need on olnud inetud, neid ei oleks tohtinud olla. Nende eest on piinlik. Aga mis puudutab torminäidet, siis noh, siin ma arvan, tegelikult riigi ja kohaliku tegevuse kuidagi vastandamisega päris nõus ei ole, sest eks need lahendusi tehti koos, suhtlesin mina olen suhtes kui peaminister, kohaliku asja esindaja erinevate hooldekodude haiglatega ka päästeametiga, just nimelt, et et oleks selline kiire infovahetus, oleks abi tagatud vajadusel ehk et erinevad ülesanded on jaotatud, mis on riigi roll, mis on kohal kohas roll, aga rasketel hetkedel tehakse koostööd, aidatakse ühiselt parimaid lahendusi leida. Et siin ma küll ei näe, et tänane valitses kuidagimoodi kohalike omavalitsuste tasandil vähem toetaks, pigem vastupidi, me oleme järjest eelmise valitsuse juurde pannud sinna ressurssi ja toetust ja ka seekord, kui vaatame kas või linnade-valdade liidu ja riigieelarve läbirääkimisi, siis järjest on saadud tegelikult kokkuleppel riigieelarves on pandud ühtemoodi nii-öelda allkirjad alla see, midagi, midagi varasemate juhtunud reformerdan valitsuste ajal ja ükski aasta alates majanduskriisist, millal teatavasti kohaliku vastu lubasi kärbiti siiamaani selle taastamisel juht jõudis ka Jüri Ratase esimene valitsus, ehk ma arvan, et, et seal on pigem selline koostöö sidusust ainult paremaks. See, et on olnud nagu öeldud, neid negatiivseid näiteid sellest on kahju ja väga loodan, et uuel aastal Seal on nii palju, mis see võis olla muidugi, selline praktiline küsimus, et üks asi on, omavalitsusel on ikkagi peale seda liitmisi nad ei ole kõik hakanud nii-öelda sujuvalt tööle. Ilmselt osad valdkonnad on ära unustatud, ei ole tähelepanu pööratud kahjuks inimlikult on selline asi ka, et noh, et kui midagi ei ole juhtunud ehk siis ei juhtu ka tulevikus ja nüüd juhtus ja siis ei osatud käituda, et noh, siin on, see oleks ilmselt need jamad oleks juhtunud ükskõik millise valitsuse ajal, sest ütleme, kohalik teadmatus või valmisolek kui teatud kohtades jättis soovida kahjuks inimlikel põhjustel mingitel vahetevahel ka objektiivsetel põhjustel ja tõesti võib-olla ilmselt lootsid, et ei juhtu. No kui ei ole kunagi juhtunud, siis ei usuta juhtunud. Siis on muidugi ilusast ühiskonnast räägime ja see, kui valitsuse liikmed näitavad sellist passiivagressiivset käitumist üles presidendi üks institutsioon, teise institutsiooni vastu, see just ei ole ka väga ühiskonna sidustamine, vaid pigem näitab eeskuju lõhede osas. Mehhanismi osas. No see ongi seesama küsimus, et kui ikkagi valitsuse liikmed ütlevad piltlikult öeldes riigikogu liikmetele, et te olete ajusurmas või, või te olete idioodid. Kuidas te muidu tundsite, kui, kui selline väljend kõlas ka teie suunas ilmselt? Ütleme, see on ikka ja jälle tekib selline tunne, et kui sa oled seal saalis, et ma hoian nüüd kõvasti tooli servast kinni, et ma siit saalist välja ei lähe, sest see on ilmselge solvang ja see on tehtud sihilikult, see ei ole niimoodi, et see juhtub kogemata, see on väga selgelt sihilikult tehtud solvang teadlikult ja, ja just eesmärgiga nii-öelda koht kätte näidata ja kott nätke näidata kätte siis nii-öelda vastastele. Ja EKRE näeb vastaseid vaenlasteni mis minu arvates on täiesti jabur olukord, eks. Ma ma lihtsalt, ma lihtsalt ei aktsepteeri sellist niisugust lähenemist, et kui me oleme Eesti riigis, me peaksime kõik olema noh, eesti riigi patrioodid või vähemalt soovime Eesti riiki arendada ja siis lihtsalt näha teist poliitilist jõudu vaenlasena. Ja selles ilmavaate mõttes ütleme, sa võid olla vastane, mina suudan aru saada mikspärast osad toetavad EKREt. No ma ei ole sellega nõus. Aga, aga noh, hea küll, nad toetavad seda. Aga küsimus on lihtsalt selles, et sellepärast minna inimest lihtsalt solvama ja öelda, et on vaenlane ja ta ei kõlba kuskile. See noh, see ei ole inimlik. Praegune valitsus tekitab minus segadust kahes küsimuses, nimelt üks on siis see valitsuse moodustamisega on rikutud seda parlamentaarses loogikat, et valimiste võitja peaks olema parlamendi, valib peaministri parteid juhtima valitsust, et seda on raske mõista, et Tanel nimetas siin 99.-te 2000 kolmandat aastat, aga aga 99. aastal oli ju enne valimisi teada, et juhul kui kolmikliit saab teatud hulga hääli kokku, siis moodustavad valitsuse selle, see oli enne valimisi teada ja 2003. aastal oli olukord selline protsentide poolastele, tõsi küll, Keskerakond suuremaga kohtade arvult olid Res Publicaga võrdselt. Et ma arvan, et see segadus, mis sellise loogikarikkumised juttu on, tehtud, et see segadus saadaste valitsust kuni järgmiste valimisteni. Aga teine küsimus, mis on minu jaoks segaduses, on ikkagi see, et ega ma väga täpselt ei saa aru, mis on Keskerakonna poliitika, sellepärast et kui enne valimisi nägime sellist keskerakonda, kes iga päevaga muutus aina rohkem ja rohkem Reformierakonna nägu Insolvuses kaalutusega reformierakonnalt hääli saada järjest võeti üles neid lubadusi, neid programmi punkte, mis olid Reformierakonnale iseloomulikud siis nüüdne Keskerakond, mida ma näen, on siis on see, et Keskerakond läheb iga päevaga järjest enam EKRE nägu. Keskerakond on ikka Keskerakonna nägu olnud, ehk siis see, mis toimub, on ju see, et et ma ei oska kuidagi prognoosida seda, mida peaministripartei järgmisena võiks ette võtta. Et. Me ei tea, mis, mis, mis see tulemus on, vähemalt Reformierakonna puhul on vähemalt mingisugunegi poliitiline loogika läbi aastate kümnete aastate läbi valimistest valimisteni jälgitav. Aga Keskerakonna puhul, mis on teie programm järgmistel kohalikel valimistel, ega ma väga hästi seda prognoosida ei oska? Koebrognoosid prognoosida, et see on väga sarnane 2017 aasta platvormile, mis tähendab tugeva kohaliku omaduse ehitamist, mis eeskätt keskendub sotsiaalvaldkonnale, keskelt majandusele, taristu valdkonnale, kohalike teede küsimustele, erinevate teenuste pakkumisele ja Keskerakonna programm ja positsioonid pole muutunud, see, et valitsuskoalitsioon, mille koosseis on natuke erinev, mille loomulikult siis poliitikaga mõnevõrra teine, võib-olla korraks ta piltlikult öeldes Keskerakonnal üksi valitsedes või koostöös mõne teise erakonnaga, see on arusaadav, aga erakond ise on niisugune suhteliselt sarnane. Mul on selle erakonna kokkupuuteid suuruses 10 aasta jooksul liigelane olnud küll nendest kõigest kolm, aga, aga nähes neid arutelusid debatte erakonna, siis nähes neid poliitikuid, lähesca inimeste liikumist, kes on juurde tulnud, ma ütleks, et erakond on üheaegselt liberaalne poole ja küllaltki sotsiaalse mõõtmega jätkuvalt, nii nagu ta on olnud juba viimased aastad Jüri Ratase juhtimisel ja kindlasti oli ka algselt võib-olla ütleme siis Edgar Savisaare parematel päevadel, kui nii võib öelda uute Reformierakonna muutumist, siis siin ma vaidleks kohe vastu taaskord poliitika ajalukku vara, nii suurt muutust nagu Reformierakond on teinud ise ma ütlesin ala pärast aastast 2007 alates, kus väga selgelt sellisest parempoolsete ettevõtlussõbraeks erakonnast pöörduti tasuta asjade lubamise, sellise kiire majanduskasvu lubamise erakonnaks alates 2007, mis tõi ka edu tegelikult neile alates sellest on saadud alati 30 kohta rohkem nagu valimistel, eks seal on palju suurem muutus, kui on see, mis on keskerakonnas toimunud. Ehk et on liigutatud sellisest üldrahvaerakonnast, hakati rääkima pensionipoliitikast, mis kunagi nüüd hakata rääkima lastekohtadest igasugust muudest teistest teenustest, mis varasemalt tasuta kõrgharidusest isegi, mida varem veel enam, sõnum, eks, ei, seda küll, aga ma räägin nendega käsn, mis reforme on üle võtnud ja toetama asunud teemad, mida kunagi tegelikult on traditsiooniliselt väga grammil lugeda latvormil programmi, kodanike riigi manifesti, kõiki. Kuna ma ise olen valimisprogrammi kirjutanud, tamisel kokku pannud, seda siis ma natuke tean, mis meil on näiteks hariduse osas, diskussioonid ja kõik nii edasi olnud. Küsimus on ikkagi ilmselt iga erakond muutub, sest keskkond muutub, ühiskond muutub ja, ja teatud mõttes on sellised asjad ka loogilised. Kui muutused toimuvad väga järsku ja ootamatult ja neid on, neid on hästi põhjendatud, siis tekibki küsimus, kuidas, kuidas on juhtunud niimoodi, et suur osa Keskerakonna liikmeid toetab järsku pensioni teise samba nii-öelda lammutamisteks? Ma tean See ei ole muidugi Üllokiks selles mõttes, et Keskerakond on alati vihanud panku ja printsi. Fondi küsimus on küsimus. Alguses räägitakse ühte juttu ja siis järsku niimoodi toimumiseni sügavmuutus, et, et see tekitab küsimusi, hämmastust seesama olukord, kui apteegiteemal on nagu kardinaalselt erinevad seisukohad sotsiaalministrile sotsiaalkomisjoni esimehel, eks, et siis tekib küsimus, et noh, mis siis nüüd on, eks. Et ja, ja nii edasi kindlasti muutuvad ja võib-olla mina olen noh, erakonna liige viis aastat olnud ja enne seda ma julgen öelda, et ma olen parempoolse ilmavaatega inimene ja ma olen väga erinevaid erakondi 30 aasta jooksul valinud. Aga see, et valguti võib-olla natuke liiga vasak, kuule, ma olen sellega nõus, peaks natuke paremale liikuma, Reformierakond. Aga, aga noh, eks, et eks see ongi see kombinatsioonide asi, et noh, meil on siis nii-öelda liberaalne, vasakpoolne, liberaalne parempoolne noh, iseenesest loogiline, et liberaalid saavad endal ühisosa kuskilt noh, selgus, et ei saanud. Mis eneses, et noh ju siis on mingid Tegelikult mul tiksub kogu aeg kuklas küsimus, et kui, kui ekre sant nagu Hans Luik ütles tabavalt, sa sant, kes sauna lubati, kui seda santi oleks lavale lubatud ehk valitsusse. Et kas siis me saaksime rääkida täna sellest, et tõesti selline avalik ruum, poliitiline kultuur, oleks viisakam, leebem ja ega ma ostes ei ole suutnud enda jaoks seda vastust välja mõelda, sellepärast et kui, nagu me enne ütlesime, et, et kui eeskujud on, Boris Johnson Donalt Trump kas või makroon oma kuulsa ajusurma jutuga, et et siis ilmselt ei oleks see väga palju muutnud või oleks. Ilmselt oleks natukene teistsugune siiski et kui me vaatame seda, mida EKRE tegi eelmises riigikogu koosseisus, siis aeg-ajalt olid ikkagi sellised sõnavõtud ja kõned, et noh, mina näiteks läksin saalist välja või küsin indeksid välja sellepärast et seda oli vastik kuulata. Kindlasti nad oleksid opositsioonis olles lärmaksid täpselt samamoodi, aga opositsioon ei ole valitsus, eks, et teatud asjad jääksid ära, teatud solvangud jääksid ära või nendele ei pöörata nii palju tähelepanu või nendele ei võetaks nii valusalt, kui seda teeb valitsuse liige. Kui, kui ta niimoodi ütleb, solvab või käitub, et see on tasemevahe või see, see on see koht, kindlasti oleks seda raiskamist ka, aga ta oleks nii-öelda astme võrra madalamal ja ei saaks ehk nii palju tähelepanu. Aga räägime sõnade asemel nüüd tegudest ka, et täidesaatev võim võiks ette näidata siis, mida on tehtud ja, ja mida on nagu plaanitud teha. Kui ma vaatasin valitsuse tegevusprogrammi, siis üldiselt need asjad, mille EKRE on sinna silmnähtavalt sisse pannud ja millele on tähtaeg seotud, siis selle lõppeva aasta sees näiteks või kohe lähiajal siis need asjad on saanud ka tehtud, olgugi et need on olnud jah, selliseid võib-olla lihtsad ja kardinaalsemad, aga nemad on oma tegevusega teinud seda, mida nad on mõnes mõttes ka lubanud. Jah, see retoorika, mis sealjuures on, ei ole võib-olla kõige viisakam olnud, aga tegutsenud nad ju on, et maris, Lauri, mis teil ekkele siis ette heita saadavat võimu sellisel moel täide, nagu nad on seda lubanud? Küsimus on selles, et kas oma valimiseesmärke peab realiseerima sellisel viisil, nagu nad seda teevad? Pakend pole kõige kenam, aga asi saab tehtud. Alkoholiaktsiis langeb ja noh, ütleme niimoodi, et me võime väga erinevates kohtutes rääkida, kuidas asju tehakse, kas tehakse mõistlikult ja tihtipeale asi ei ole ju selles, et diskussiooni ei teki juures sealhulgas ka selle sama alkoholiaktsiisi langetamisel, eks et noh, selle asemel et leida optimaalne lahendus, võeti nii-öelda joonlauaga. Siinsamas luuakse reservi või kasutatakse selliseid sisekaitse, reservi või ka muid asju, kasutatakse sõnu ja pannakse külge silte, mida justkui tehakse. Asjadele, ütleme, sildistatakse asjad teistmoodi ja näidatakse juskui, ollakse midagi tehtud, reaalselt nad nii palju ei ole tegelikult teinud. Et see on, see on nagu selline so-so element, sealjuures kindlasti, et. Ma saan aru, miks nad seda teevad sellise lärmi puhul nad kardavad kohutavalt seda, et nad nii-öelda sainistuvad. Mulle on väidetud, et see valitsus on vähemalt kaks korda olnud laiali sel aastal esimest korda pärast siis politsei peadirektori vallandamise katsed ja teist korda, nüüd pärast seda, kui Helme solvas Soome peaminister Mart Helme, Tanel Kiik, et kas saate te nüüd öelda, kas see väide, mida ajakirjanikele ahistatakse, on see tõsi ja, ja siis see küsimuse teine pool, et kas mitu korda selle aasta jooksul olete kahetsenud seda, et ta märtsis andsite nõusoleku helmestega minna? Ametit enne märtsivalimisi, muide ütlesite ka, et te teete koalitsioonis selle parteiga, kes aitab võimul püsida ja Keskerakonna eesmärke täide viia. Nii-öelda mitteküsimuse järjest, aga jah, tõsi on see, et need kaks viidatud olukorda olid selle valitsuse jaoks, ma arvan isegi võib-olla mitte sisuliselt, aga eeskätt märgilise ei olnud kõige raskemalt, ehk et noh, laiali oleks ikka siis korraks laiali, ehk valitsus oli koos valitsuses on olnud koos alates 29, aprill. Aga need kaks hetkel on tõesti sellised, kus võib öelda niimoodi, et kui oleks läbirääkimised, oleks arutelud lõppenud teistmoodi, siis siis seda valitsust täna poleks enam olnud. See on tõsi, aga eesmärk oli tõesti kõigil kolmel partnereid jätkata ja seetõttu tuli ka tunnistada siis toona mõlemal juhul EKRE ministritele astuti teatud piiridest üle, kusjuures pidevalt üle astuma ja mõlemal juhul vabandati ja valitsusel oli võimalik minna edasi. Mis puudutab nüüd seda, et, et kas keegi on kahetsenud, noh, ma arvan, senine tagantjärgi tarkus või selline üldse teoritiseerime, et kuidas oleks mingis teises koalitsioonis või opositsioonis seda kunagi ei tea, ehk et see on alati niimoodi, et selleks, et saada adekvaatset pilti, oleks vaja kahte-kolme alternatiivset universumit, kus oleks siis alternatiivsed valitsused ja vaataks, kuhu riik on siis jõudnud, kuidas oleks olnud meeleopositsioonis, kuidas oleks saanud meil koalitsioonis kellegi teisega kuidas oleks toimunud võib-olla ka sellesama, mida korra viidati, ehk EKRE toimetamine opositsioonis, kuidas oleks mõjunud tegelikult nende reitingule ühiskonna võib-olla just nimelt sellele samale populaarsusele ehk et kas see, tänane nii-öelda võib-olla siis debatiga muu oleks pehmem, oleks vastupidi, olukord hoopis kriitilisem? Nii, aga nüüd läheme kuulame uudiseid, meil olid siin kaks külalist. Maris Lauri Riigikogu liige Reformierakonnast, Tanel Kiik Keskerakonnast, sotsiaalminister, stuudios olid Marju Himma, Andrus Carnov. Olukorrast riigis. Kordan, Toompead rünnatakse, tule taevas appi, ainult sellises kriisis krahviks ma tahaksingi elada kellegagi Lanesse olukorrast riigis. Ja olukorrast riigis jätkab siis aastalõpusaateteist tundi. Lisaks ajakirjanikele Andrus karnauraja, Marju Himmale on meil stuudios poliitikud maris Lauri ja Tanel Kiik ja praeguseks oleme läbi käinud juba päris tugevalt Eesti poliitilise kultuuriteemasid puudutavad asjaolud. Räägime ka nüüd lähemalt tegevustest, mis on tehtud ja, ja mis oleks võinud olla siis kas teistmoodi või mida siis võiks veel teha. Ja Andrus, kardan küll, lubas siin eelmise tunni lõpus, et me kohe alustame apteegireformiga, aga mina tulen tagasi ikkagi selle juurde, et mida valitsus on siis ära teinud. Ja, ja kui ma tulen jälle tagasi selle juurde, mida, mida Tanel Kiik enne valimisi ütles, ehk et mis on siis need Keskerakonna eesmärgid, mis kindlasti tuleb ära teha erakonnale erakorraline pensionitõus, ravijärjekordade jätkuv lühenemine, lapsetoetuste tõstmine, noorte perede toetamine, aga ka riigieelarve põhjalik revisjon. Pensionitõusuga läks, nüüd. Läks. Noh, jah, ma saan aru, et alati irooniliselt öelda, seitse eurot, aga vähe kokkuvõttes tõuseb pensioni 45 eurot, mis on 12 aastane suurune tõus ja tõsi on ka see, et erakorraliselt pensionit viimati Eesti vabariigis tõusid esimesel juulil 2007 ehk et tegelikult vahepealsetel aastatel oleks iga aasta sama seitse eurost juurde pandud, oleks täna keskmine pension 100 eurot kõrgem. Nii et ma arvan, et märke ja samm on tehtud loomulikult seal esimene samm mitme sammu nii-öelda reas eesmärk nelja aasta jooksul on erakorralist pensioni tõsta loomulikult teel ja läksime ka seekord tõstnud rohkem kui riigieelarve võimalused oleks natukenegi olnud paremad. Mina ausalt öeldes sellest aru ei saa, et kuidas on see võimalik, et Eesti majandus on praegu paremas olukorras kui kunagi varem. Me oleme jõukamad, kui kunagi varem, siis tuleb peaministripartei ütleb, et me tõstame 100 eurost pensione, välja tuleks seitse. Peamise partei ütles, et 100 eurot koos indekseerimisega tuli neli. Kuus võrrelda. Võrreldavaid asju võrrelda alguses oli, mina kirjutasin valimisplatvormi, tean väga täpselt, mis kirjas võin tsiteerida. Ja pärast muudeti seda natukene jah, saad ilmselt aru, asi ei ole realistlikeks, reaalsus oli see, et eelmine valitsus ajas ju riigieelarve sügavasse miinusesse ja see on see häda, millega praegune valitsus on siis noh, teatud mõttes plindris ja see tähendab ka seda, et ei saa neid lubadusi teha, tuli tegelikult kärpida. Noh, nii-öelda neid ideid ja mõtteid ja päris palju asju viisakalt öeldes, nagu meil riigieelarve menetlemisel kõik ministrit selleks, et me lükkame edasi. Tegelikult noh, ütleme niimoodi, et edasilükkamine, antud juhul oli tihtipeale see, et kui sa lükkad nii palju edasi, siis tegelikult on tegemist kärpimisega lükati edasi kaks-kolm ja vahel ka määramatusse tulemusi. Vaieldes Manhattan asi, mina arvan seda, et eelmise valitsuse tervishoiu lisaraha maksutulu, reform, kohaliku mantsesse lisaraha, erinevate ka pensionisüsteemi solidaarsemaks muutmine, lisaraha põllumeest, need kõik olid õiged otsused see, kui need tähendab eelarve lisakulu ja tihti ka nii-öelda püsivad kulu. See on paratamatu, aga eelarve eelarve eesmärk ei olegi tulla iga hinnaga nulli. Jäta väärküsimus asutamata nendest, need on väga pikaajalised programm, pikaajalised teemad milledel on tulnud tegeleda ja loomulik, nendega tuleb tegeleda edaspidi. Mina eelistan kergelt miinuses eelarvet sellele, et vajalikud teenused rahaliselt. Küsimus on niisugune, mikspärast eelarve läks miinusesse, esiteks oli seal taga see, kuidas aasta lõpus tehti selliseid kulutusi. Mina ei usu, olles olnud rahandusminister, et rahandusminister ei teadnud, millises seisus on eelarve. Ta pidi seda teadma. Vandenõu teoreetiline Lähen, maksan maksutuludest. Tule on võimalik saada andmeid iganädalaselt ja sellise ajaloo puhul on näha ka, kui asi hakkab käest ära minema. Marius maksutulumaksuraskused olid üle 100 protsendi. Selle inimesele ilmselt ka tuhandetele kuulajatele oletatavasti, kes meid kuulavad, ära seletada. Tanel Kiik ütles välja selle Jüri Ratase valitsuse teenusega praeguse valitsuse põhilise teisi, mis erinev võrreldes Reformierakonnaga, et eelarve võib minna miinusesse. Saavad teie erakond vaidleb sellele kogu aeg vastu. Kas te võite selle umbes öelda ühte või kahte lausesse, millest ka minusugune inimene aru saab, et mis sellest halba on selles väikeses miinuses? Küsimus on selles, et jooksvad kulud peavad olemad jooksvate tuludega kaetud. Kui eelarve läheb miinusesse, siis see miinus peab olema põhjendatud selliste asjaoludega investeeringutega näiteks mis tehakse selleks, et tulevikus saada rohkem tulu. Et see on see koht, kus kohas võidakse minna miinusesse võidakse seal ju tuleb vaadata ka majandustsüklit kindlasti ehk majanduslikult headel aegadel tuleks endale koguda nii-öelda reserve siis kehvematel aegadel. Reserve, mis toovad valitsusele ainult miinustest Ühesõnaga, hoidmine on praegu see küsimus. Reserve paiku. Ütleme niimoodi, et kui me ütleme, et noh, miinus on nagu absoluutselt halb see on sama küsimus, kui me inimestena hoiame praegu suurem osa oma raha tegelikult jooksvatele, hoiustel, mis inflatsiooni mõttes ju ka kulub, eks, et me leiame, et see on mõistlik, me ei löö seda raha ju endal kogu aeg konto peal sirgeks. Täpselt samasuguse loogikaga tuleks lähtuda ka riigi olukordades, et on asju, mida on mõttekas teha laenuraha eest. Ma ei tea, inimene ostab endale kodu. Aga, aga on asju, mida ütleme, toitu osta laenu eest. See saate aru, et ühe eraisiku elukaare, tema teenimiskaar on sootuks erinev riigi omast, sest riik piltlikult öeldes kogu aeg noor, kes teenib järjest rohkem rohkem ja rohkem erinevad eraisendid, kes kelle sissetulekud vananedes vähenevad. Asi ongi selles, et riik ei pruugi teenida, tuleb ikkagi aru saada sellest, et täpselt nii nagu eraisik peab ka riik oma võlad kinni maksma ühel hetkel. Ja see võib lõpuks osutuda niivõrd koormavaks. Kusjuures ei pea kinni maksma, see ongi kõige vahvam asi, see, et riik ei pea neid kunagisi eesti võlakoormuse olematut protsenti kes tegelikult ei ole meil mingisugust sellist nagu muret, et sellega, et tänased eelis, valitsus, otsused oleks kuidagimoodi küsimus on nagu ärimees, on olemas reeglid ja reeglitest kinni pidada ja. On selles, et kui näiteks seesama eelmine valitsus panin 38 või kui palju neid miljoneid oli nii-öelda katuserahadest, kulutas valimiseelselt ära, see on nüüd siis selle aasta koormus olnud, et noh, sealhulgas oli kindlasti asjalikke kulutusi, aga päris palju oli sellist mõttetut kulutamist. Mis oleks võinud investeeringuid, neid jutt on ühekordsed investeeringud, mida justkui tohtis teha. Rääkides investeeringust üldse, vaata laiemalt. Investeering on ainult see, kui me paneme raha taristusse majandusse, näiteks tervishoiujärjekordades näiteks eelmine valitsus tegi see konkreetselt investeering inimese tervisesse sellest nad oleksid töövõimelised, saaksid kauem tööl käia, jõuaksid kiiremini tööle tagasi näiteks saavad erinevates operatsioonide järjekordades mõnevõrra kiiremini löögile enne kõik vajalikud otsused. Ma saan aru, et reforme loogika on alati see, et ootame, kui majandus, kas järg jõuab, paneme ootele. Me paneme hotelli tervishoiu otse, loomulikult, see on ju näha olnud, eks ole, ma ei ole näinud Laane haigekassa eelarvet 200 Eestiga suurem katmata ravivajaduseks on kõik pikkalise probleemid, mida on pidevalt edasi lükatud, oodatud kunagi saame jõukaks, siis tegelen, ma olen põhimõtteliselt vale suund on Eesti maksupoliitika olnud jõuka inimese nägu, aga tihtipeale Eesti tervishoiu, sotsiaalpoliitika ja muu selline pole seda olnud. See on, küsimus on selles, et kindlasti nende probleemidega tuleb tegeleda, aga kui me otsime lahendusi erinevatele probleemidele, siis me peame vaatama pikaajaliselt, et me ei saa mõelda niimoodi, et noh, täna lahendame selle asja ära. Ja täna Norra kõik tehtud, aga küsimus on selles, et mis juhtub viie 10 20 aasta pärast, kas selline lahendus võib olla koormav? Tihtipeale on ka see, et väljapakutud lahendus jah, ta lahendab mingi probleemi ära, aga on olemas mõni teine ja parem lahendus ja vot seda diskussiooni nagu väga palju ei ole ja seda välditakse ja ka selle valitsuse puhul Me pidime maksudena jõudma, saate teie saate teises pooles, aga me juba jõudsime, et räägime nüüd siis selle asja selgeks. Tanel Kiik, teie erakond lubab kogu aeg mingit maksureformi, mis see täpselt on, sellest ma aru ei ole saanud. Ja samamoodi siis tahaks teada maris Lauri käest, et Aegikest ütles kasutades siin minu meelest minu sõnu, et Eesti maksusüsteem jõuka inimese nägu, et mis siinsamas saates kõlasid paar kuud tagasi, et et on siis jõuka inimese nägu või ei ole. Ma olen seda jõukimise nägu rääkinud viimased kolm aastat, ehkki ma ei tea, kes esimesena ütles, et ei pea, ma arvan, siin hakkama konkureerima, aga, aga see on põhimõte olnud küll, et me oleme pigem toetanud jõukamat osa ühiskonnast läbi madala tulumaksule või suhteliselt kõrge käibemaksu samal ajal pidevalt ka soodustades erinevaid skeeme, otse öeldes raha väljavõtmise, näiteks dividendide näol, kus ei maksta sotsiaalmaksu, kust ei lähe raha ei pensioniteks ega tervishoidu ja tal on nii, mis saab edasi? 2020 aasta kevadel esitab Keskerakond Keskerakonnal maksupoliitika töörühma, õigemini mille, mida mul on au juhtida oma ettepanekud, milline võiks olla Eesti pikaajaline maksusüsteem. Kindlasti me käsitleme seda nii tarbimismakseni tulumaksu, nii sotsiaalmonotoonselt slaide, mis tal seal on seal kirjas, kuna see on kokku leppimata, siis ma võin tuua enda poolt näitajad, mis mulle laual wandon, hoolduskindlustusmakse näiteks eks ole, üks konkreetne debatt samuti on näiteks meie erakonna liige Andrei Korobeinik, pakun väljatelust, tuleks rääkida digimaksust. Kindlasti keskkonna eemaldatakse, muidu hoolduski loomulikult. Jõukuse ehk vara maksustamine seal samasugune tööjõumaks nagu praegu. Aga ta on oluliselt solidaarsem, ta ei muuda seda maksude struktuuri mitte üks gramm. Maksab armastan kõrgelt tähendab tegelikult vastupidi. Maksukoormuse tõus, tõus ei pruugi olla halb juhul, kui inimesed saavad rohkem teenuseid, neid kahte asja tuleb vaadata koos, ei ole mingi imeasi, et vaatame maksukoormust maksumuses, madal inimeste hea ei ole nii, aga vaatame, inimesed vajavad sotsiaal-tervishoid ja muu siis eeldabki, tuleb koguda struktuurist seda mõtlengi, et minu meelest pigem tuleks liikuda Eestis pigem kõrgem tulumaks ja madalam käibemaks kui vastupidises. Tänane süsteem soosib just nimelt seda, et vaesemast vaesem inimene maksab kogu oma sissetuleku pealt toiduks kuudeks, kuludeks elektriks, kommunaalideks käibemaksud ja muud kulud ära. Tema maksukoormus kokkuvõttes on kõrgem kui selle inimese, kes rohkem teenib, võtab raha dividende välja, muul viisil. Praktiliselt maksab käibemaksu kümnendikud oma tuludelt võtab sellegi ettevõtte kaudu. Me peaksime rääkima sellest, et tõesti, et meie maksusüsteem on kujunenud ajaloolisel protsessis, eks seal on olemas teatud põhjused, miks ta niimoodi on olnud, seal on kindlasti sees mõned rumalused. No kodualuse maa maksuvabastus, ma julgen seda kindlasti väita, et sellel hetkel, kui see kehtestati, see ei olnud eriti mõttekas. Seal on veel Võimalik seal on küsimus nüüd selles, et Meil on teatud mõttes vaja hoopis maksubaasi laiendada, tõesti, on olemasolukord, kus osad inimesed näiteks ei panustagi võib-olla nii palju, kui nad võiksid või peaksid. Või nende maksustamine on keeruline, Nad ei saa isegi sotsiaalhüvesid selle tõttu näiteks et nad töötavad töö ette võtu lepinguga väga erinevate paindlike töövormidega aegsed, et et küsimus on selles, et kuidas tagada nendele inimene teatud mõttes sotsiaalne kindlustusse sama ravikindlustus, pensionikindlustus, kuidas ja samas tagada, et nad panustaksid maksustamis nii-öelda adekvaatselt. Me ei saa teha niimoodi, et meil on sotsiaalsüsteem selline üles praegu, et ütleme vähem, kui pooled inimesed maksavad ja ülejäänud saavad kõik saavad hüvesid, eks, et noh, me peame natuke selles mõttes vaatama, et kas me see on see koht, kus kohas võiks olla diskussioon, kuidas tagada see, et oleks õiglasemalt ja avatud teatud maksukoormus, et me võiksime arutleda selle üle, kas kõik need asjad, mida riik pakub, on otstarbekad. Kas me peame jagama kõikidele inimestele, kes on majanduslikult jõukad, neid hüvesid järsku peaks ikka jagama siis selle põhjal kes ise ei saa hakkama mitte selle järgi, et kõigile ühtlaselt ja võrdselt, eks, et see on, need on need kohad, kus tuleks diskuteerida. Aga ikka ja jälle ütleme juba ka eelmise valitsuse puhul oli see, et tuldi välja ideega ja et teeme sellise soodustuse sellise toetuse olles tollel hetkel sotsiaalkomisjonis. Ja ma tunnistan, et aeg-ajalt tundsin ma seal ennast väga suure võõrkehana, küsisin, et aga kuulge, et järsku igale inimesele ei ole seda vaja. Et minu meelest on igal inimesel vaja haigekassakaarti See haigekassakaardi küll, aga kas on küsimus selles, et kas igat sellist teenust, kas iga rahaeraldust igal inimesel on ikka vaja, näiteks mina tunneksin ennast puudutatuna, kui, kui mina mingisugust, kuigi mul võib olla mõneks toetuseks õigust, aga kui ma peaksin seda minema võtma? Puudutab suurem sõda, nüüd määritakse see mulle nii-öelda piltlikult öeldes vahetevahel et maksubaasi laiendada, väga nõus sellega eriti sotsiaalvaldkonnast, kui me räägime, aga kui me nüüd taas võrdleme nii-öelda Reformierakond opositsioonis võttes opositsioonis, Reformierakond on isegi lennukam ja julge oma mõtetes, kui seni oli ta valitsuses, see mulle meeldib, sest valitsus olles tegelikult ju noh, oleme ausad ikkagi maksude mõttes räbalais riigis tervikuna, maksundus väga selgelt peenhäälestusega, see oli teadlik valik, maksuvaba tulu tõus näiteks, mis lepiti kokku seal 170 eurot 10 euro kaupa, tõstminedas 10 eurot. Ma tuletan lihtsalt meelde, ettepanek oli, suurendatakse sama valitsuse vale valikuvõimalus ja siis otsustati mitte seda, et Reformierakond oleks väga olnud selle poolt, et tõsta 10 euro kaupa, vaid oli soov kindlasti tõsta palju kiiremini. Aga tollel hetkel tolle valitsuse võimalused ei võimaldanud täpselt, nii nagu ka praeguse valitsuse võimalused ei võimalda asju teha. Mis puudutab seda 500 eurost tulumaksuvabastust, siis oli tõesti suurepärane, ma ajakirjanikuna poliitika kommentaarina kiidan, kiidan ja kiidan seda julgust. See oli tõesti väga hästi tehtud, aga meil on siin praegu, mis meil on seitse-kaheksa protsenti aastas, keskmine palgatõus, eriti jõhkralt tõuseb siis palk alumises otsas. Miks see 500 eurone tulumaksuvabastus igal aastal ei kasva, sellest? Oi, see küsimus, see on kahtlemata teemasid, oleme arutanud sammudeni erakonnas kui valitsuses, et tuleb mingi hetk kokku leppida, kas me hakkame seda 500 euro piiri tõstma, selles mõttes hakkab maksutulu summa suurenema, kõigil viia sealt ülespoole või me hakkame liigutama seda vahet 1200 kuni 2100. Tänase vahemikust teatas ta hakkab kahanema ülespoole, näiteks algselt oli mõeldud nii, et keskmise palga juurest hakkab langema, jõudes umbes 20 keskmiseni ligemale. Tol hetkel oli 2016 aasta andmete põhjal tehtud 16, novembri otsused. Ehk kindlasti tulebki muutma hakata see, et ta oleks nüüd neli aastat paigale veel pikemalt paigale see kindlasti, ma arvan, mõistlik Keskerakonna vaates töötamine, ettepanekud välja seesama töörühma raames, nagu ütlesin, eesmärk on juba kevadel nendeni jõuda, mis on päris ambitsioonikas eesmärk tegelikult arvesse seda, et siin pole palju aega jäänud ja kindlasti ka maksuvaba tulusüsteemi osas selge selline meiepoolne pakett, mis ei pruugi olla nii-öelda valitsuse seisukoht, mis võib juhtuda, et tuleb teemaks alles 2000, et ma ei tea, 23 riigi valimistel, aga võib-olla osa sellest kattub valitsuse positsioonidega, et kindlasti see küsimus on igati põhjendatud. Et aga nüüd vahetame teemat, räägime hoopis kliimast. Räägime kliimast, kui võtame evolutsioonibioloogia seisukohalt, siis kui me räägime liikide väljasuremisest, siis üldjuhul on ellu jäänud need liigid, need eluvormid, mis suudavad keskkonnaga kohanduda. Kliimateemast rääkides me keskendume liiga palju, võib-olla sellele, et mis on Euroopa eesmärgid ja miks ikkagi kas Eesti läheb kaasa ei lähe kaasamis, poola teeb, aga tegelikult kõige suurem saastaja on Hiina ja räägime sellest globaalsest kontekstis ja liiga vähe räägime sellest, kuidas, kes siin kohapeal kohandada. Ja sellest, kuidas me siin Eestis saame sellega hakkama, et üks suvi on põud ja teine suvi on jällegi liiga suured tormid ja liigniiske ja, ja lõpuks me ei suuda oma toitu kasvatada, ei suuda siin keskkonnas elada ja siis lõpuks taandub kõik ainult põlevkivi diskussioonile ja sinna see diskussioon lõpeb, sest et see on selline nokk kinni, saba lahti lahendus. Ehk siis küsimus teile, et mida me Eestis sees, valitsuse tasandil, aga ka riigi tasandil peaksime Eesti elanike jaoks tegema, sest et enne seda peaks küsima. Kas te arvate, et kliima muutub? Kliima muutub, ilmselt ta on kogu aeg muutunud, eks ja nüüd on küsimus selles, et inimeste mõju inimese tegevuse mõju on hirmsalt inimajaloo kõige tugevam ja see on see koht, kus kohas inimesed võib-olla saavad seda kliima Dust pehmendada just selle kaudu, et nad ei tee asju, mis ei ole mõistlikud ja arukad. Me hävitame keskkonda, see selles mõttes on sellest muidugi aru ei saa, et me oleme alati, aga tõenäoliselt ei suuda kiiresti tagasi pöörata seda protsessi, mis on käivitatud 50 aastat tagasi. Ja see protsess soojenemine jätkub juba ainuüksi maailma meresoojenemise tõttu järgmised 200 aastat tõenäoliselt nii, et sinna seda kätt ei suuda ette panna, aga mida mihkli sees suudame teha näiteks teaduspõhise lähenemisega selle jaoks, et me siin üldse elada saaksime? No esimene asi ongi see, et just nimelt teaduspõhise lähenemise kaudu jõuda selleni, et inimese jalajälg, nii-öelda inimnoh, ütleme, keskkonnale muutuks võimalikult vaikseks siis me suudame seda protsessi võib-olla pidurdada ja, ja siis me suudame ka sellega kohaneda. Aga sellisel juhul me ei ehita neljarajalisi teid. Sellisel juhul me istume pimedas, sest meil pole voolu. Me ei ehita ka muide neid tuuleparke ka nende ehitamine on väga kallis, sellepärast et see ei too meile stabiilset energiaga varustatust. Paljusid asju ei tee, mida me teeme, lähme tagasi. No vot see ongi see koht, kus kohas me peaksime võtma nii-öelda teadlased kokku, teadmised kokku ja globaalselt, vaatama neid erinevaid variante, erinevaid võimalusi ja julgema diskuteerida nende valikute üle. Need tõesti vahetevahel on. Siuksed võib olla inimesele mitte väga meeldivaks. Kui sulle öeldakse, et sa vaata, mida sa ostad, kui palju sa ostad? Kust sa ostad, kui palju sa tarbid, energiat ja kuidas sa liigud, eks, et siin on inimese mugavuste harjumuste selline kompleks, aga, aga vastu tuleb panna ka see, mida me siis soovime saada pisiasjadest, et võib-olla inimestel on tihtipeale raske aru saada kliimasteks, et räägime siis näiteks keskkonnahoiust või keskkonna säästmisest, mõned inimesed saavad palju paremini sellisest sõnumist aru. Nende jaoks kliima tundub natuke liiga suur või liiga hoomamatu teema, et väikeste sammudega osade inimeste jaoks on vaja rohkemat osade inimeste jaoks vähemalt. Me jookseme tõesti kokku selle teemaga, kus on seotud põlevkiviga. Et me oleme oma energiat saanud põlevkivist. Ja on selge, et me peame sellest ühel hetkel lahti ütlema sellest pääsema, kuidas sinna jõuda? See on väga suur dilemma. Sest et kuskilt tõesti me peame selle energia võtma kuidagi seda tootma, mina julgen seda öelda, milline see ideaalne lahendus on ja milline see kombo peaks olema, kui palju seal on tuuleparke, kui palju seal ma ei tea, on, võib-olla leitakse mingi tehnoloogia tõesti turvaline, niisugune väike vesinik või, või, või tuumaenergiast või ma ei tea seda, mina ei ole selle ala spetsialist, ma tahaksin kuulata, mida räägivad teadlased, milliseid asju välja pakutakse ja on väga võimalik, et need asjad, mis esialgu välja pakutakse, ei realiseeru realiseerus. Teate, mida räägivad teadlased, teadlased räägivad seda, et valitsus võiks leida raha selleks, et kõik Eesti elamut soojustada. Et valitsuspoolne rahastus võiks olla umbes kolmekümneprotsendiline, 70 protsenti leiaksid majaomanikele korteriomanikud ise ja see oleks juba tohutu panus. Aga Ma olen väga. Ma ei näe seda, ma ei näinud seda eelmiste valitsustega praeguste valitsuste programmis, et see on selline näpuotsaga raha eraldamine selleks teemaks. Selle asemel. Päris nii ei ole, tähendab, selles mõttes, et loomulikult kui räägimegi olen kliimast siiski mõistlikum on, annan taandada see nii-öelda osadeks, eks ole, üks on energeetika pool, teine asi on taristu ja hoonete pool. Kolmas asi on igapäevane, võib-olla siis keskkonnateadlikkus toodete tarbimine laiemalt, mis on ilmselgelt eriti jõuluajal vägagi aktuaalne teema. Ja loomulikult on ka transpordiküsimused, ehk et valitsus on, teil polnud kokku kliima energeetikakomisjoni, mis tegelikult just nimelt välja töötabki ettepanekuid nii meie kasvuhoonegaaside vähendamiseks, samuti teadlaste loomulikult küsitakse ja konkreetselt. Ise käib, ma väga tahaks alati teada, kuidas need, kus need teadlased seal laua ääres Komisjoni liige Olav nii tunnistan ausalt, et kindlasti võime saata selle kohta ülevaate, millised on komisjoni protokollid olnud, kes on seal osalenud teadlaste poole pealt. Ja kahtlemata seda nii-öelda nõu haud või seda infovahetus peabki pidevalt tegema. Puudutab konkreetselt siis näiteks seda ettepanekut, mis tuli välja sellest sei analüüsist, et viima neutraalsem jõudmine 2050 aastat. Realistlik kulud, mida hinnata oli 17,3 miljardit, kõlab utoopia suure numbrina, tegelikult seal sees oli nii erasektori kulud kui riigi kulud. Erasektori puhul me ei räägi mitte ettevõtlusest, ainult me räägime ka näiteks korteriühistutest, kes teevad tõstid enda hooneid energiasäästlikumaks. Inimesed, kes soetavad energiasäästlikud autosid, teevad teadlikumaid, tarbimisvalikuid ja samamoodi ka riigiste riigi roll, nii-öelda avaliku sektori roll rahaliselt oli selle hinnangu järgi vajalik, kui suur see kolmandiku ulatuses. Aga, aga see number kindlasti aastate jooksul muutub kindlasti suures osas kasutame siin nii CO2 vahendeid, kasutame siin ka järgmise eelarveperioodi Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendeid. Need debatid on käimas ettepanekud, mis on, mina olen nagu näinud on olnud väga kemataksin kliimaots ambitsioonikat ehk et suunata väga palju vahendeid just nimelt nii energeetikasse nii hoonete energiatõhususe parandamisse, raudtee elektrifitseerimine ja need on kõik suured otsused väga suure kuluga otsused pikas plaanis toota Eesti riigile tagasi, sest puhtam õhk, puhtam keskkond, ka tervem. Selline kodune kliima on, see puudutab selliseid õhukvaliteeti madalamaid küttekulusid, see on iga inimese Minu meelest tervise lubadused 20 50 olla siis, mis on CO2-neutraalne, et see lubadus on niisama ilus kui jõuluvana, et tegelikult 30 aasta pärast enamik inimesi ei pruugi seda üldse kunagi nähagi või siis nad on väga vanad ja see sinna jõudmise teie nii pikk, et see kõik on üks ilus muinasjutt, mida me endale lubame, et me justkui teeme, teeme, teeme ja teeme midagigi. Tegelikult samas ei tee peaaegu mitte midagi. Põhimõtteliselt ei läinud minutitki, kuni me jõudsime kliima ja teadvuse teema juurest ikka rahani. Ma saan aru, et ilma rahata väga paljud asjad ei jõua neid väärtusi. Ma näen iga päev teise poole pealt ka, et väärtus oli ka see, kui kõik erakonnad, välja arvatud EKRE allkirjastasid teadusleppe aasta eest ja tulemus sellel on null. Sellepärast riigieelarvestrateegia kohaselt küll teadusrahastus ei vähene, aga siiski ka ühe protsendi poole ei liigu. Mis oli kirjas nii erakondade valimisplatvormide ajal kui oli ka kirjas või on ka siiamaani kirjas valitsuse tegevusprogrammis, valitsuse tegevusprogrammis, millegipärast käsitletakse teaduspõhist majandust, ainult selle kaudu suurendatakse tootlikkuse tootlikkus kasvab hõivata kohta ja tööhõives osalemine suureneb. Kuidas täpselt see teaduspõhine majandus välja näeb, Tanel Kiik. Sest tegelikult trumme ei saagi kätkeda kõiki nüansse ja seal on ka eraldi keskkonna plate peatükk, ehk et loomulikult eesmärk on, et erinevate otsuste tegemisel on see ettevõttes toetamine, on see energia, energeetikaalased, otsused oleks võimalikult palju kaasatud teadmisi nii ülikoolidelt, teadmisi erasektorile, kui me räägime ka Eesti Energia näitajate, eks ole nendest otsustest, mis puudutavad põlevkivi ressurssi, selle musike mõistlikumat kasutamist või mittekasutamist, mis ongi debati koht, arutelu, koht, kui pikas plaanis see on kulutõhus ehk seda tuleb teha, ma annan jooksvalt igapäevaselt seda tegema, kampaania korras, aga, aga kindlasti riiki juhtida ja teha selliseid pikaajalisi otsuseid keskkonna valdkonnas puhtalt valitsusele. Minu meelest see kui Greta Thunbergi siis septembris, et kuidas te julgete siis eestipoolne vastus sellele küsimusele, kuidas te julgete on see, et valitsus kavandab uut põle põlevkiviõlitootmisjaamu, et vastus ongi see, et julgema küll ja, ja mis see teie asi annate protestida selle vastu, et me peaksime piirama kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Just see asi langeb ikkagi väärtuste küsimusele, et seesama, see, kuidas on Thunderi persoon Eestis vastu võetud, siis minu meelest valdav suhtumine on umbes selline, nagu maris Lauri kirjutas, kirjeldas saate esimeses tunnis suhtumist naistesse. Et see suhtumine on üleolev. Suhtumine on selline ja siis ma arvan, et seal võib kokku võtta sõnadega, et mis sa, laps, ka teadmine parem kooli õppima mitte ära räägi meile kliimast. Need lapsed õnneks on õige pea valija, nii et ma tahaksin teada, mis võib-olla mitte järgmistel või ülejärgmistel valimistel nendele lastele öelda on, kellele sai näkku öeldud, et aga mis see laps ka teada See on tegelikult peegeldus sellest, et noortel on see mure. Vanematel inimestel noh, põlvkondade vahetus on, mured muutuvad ja on selge, et noorte jaoks on see keskkond tõesti mure. Mis on lahendused meie siin Eesti pildiseks? Need peavad olema kompleksselt, me ei saa võtta niimoodi, et me tegeleme nii-öelda üks ministeerium tegeleb ja teine ministeerium, vaid me peamegi tegelema koos ja kompleksamalt. Noh, ütleme niimoodi, et vähemalt praegu on selline tunne, ma ei tea, mis valitsuses tehakse, eks, et ütleme, Riigikokku seda peegeldust ei jõua kuidagi. Seesama küsimus, et tõesti elamute soojustamine on üks kõige tulemusrikkamaid ja kasumlikumaid või noh, ütleme samme nii-öelda mikrotasandil. Aga järgmine küsimus on transporditeemast nii. Me rajame, raudteesid. Samas me teeme neljarealised maanteed, andke andeks, need asjad kaks tükki kokku ei lähe, raudtee on kindlasti energiasäästlikum, eriti kui me liigutame suuri kaubakoguseid, aga inimeste mõttes ja noh, nii palju kui ma olen vaadanud, siis paljudele inimestele tegelikult meeldib raudteega rongiga sõita. Eriti kui ta sõidab piisavalt sageli, on mugav ja kiiresti. Mina tunnistan, et mina olen see õnnetu inimene, kes ei ole veel sõitnud tükk aega aga lihtsalt marsruudid on olnud natuke teistsugused. Aga küsimus on see, et me peaksime vaatamagi nii-öelda raudtee, reisijate transpordi koos bussi, trans, spordiga ka muude, ühesõnaga sellist vaadet tegelikult kompleksselt ei ole või, või vähemalt ma ei ole kohanud. Räägitakse, et jah, niidaks tegema. Aga mida, mida tehakse selle nimel, et need kaks süsteemi arendada koos maanteetransport ja raudteetransport? Seda nagu ei, ei taju hästi. Aga kuhu see arutelu siis jääb, et asju peabki kompleksselt, eriti kompleksid. Küsimusi peakski arutama kompleksselt erinevaid kasvatusega, kust see, kuhu see jääb. Muide, selle neljarealise või neljarajalise neljarajalise? Tee, aga me saime kõik aru, millest jutt on selle ehitamisest 10 kilomeetrit oleks see, mis täidaks ära teadusleppes lubatud ühe protsendi. Ja seal on noh, ütleme küsimus ongi, ütleme nii, et ka sellise maantee ehitamine on tegelikult loodusressursside mõttes palju kulukam kui raudtee rajamine, eks. Ja nüüd ongi küsimus, et Need on keerukad asjad keerukate asjadega kipub olema nii, et inimesed tahavad neid edasi lükata, nad ei taha nendega tegeleda, sest et on väga suur potentsiaal oma hambad murda. Ja ka paluga palju poliitikud selgelt mõtlevad selle peale, et ma teen midagi, aga järsku järsku see maksab mulle mingil hetkel kätte, et võib-olla selline pisike hirm või kartus selle probleemi komplexuse suuruse juures ongi see asi, mis ei pane asju nagu liikuma. Kuid ma, Ma arvan, et see on see koht, kuskohast leiaksime päris tugeva konsensuse eesti poliitikute seast. Noh, võib-olla jättes siis mõned inimesed kõrvale, kes ilmselgelt ka eitavad sellise kliimamuutuse olemasolu. Aga kes võib-olla osad nendest on võib-olla nõus sellega, et keskkonda tuleb säästa, nii et võib-olla saab ka nemad siiski pardale. Diskussioon peaks olema nagu tõsisem, aga sellel peaks olema eestvedaja. Ja vot selle eestvedamist ütleme niimoodi, et kui, kui valitsus on eestvedaja, ei ole hästi tajuda seda eestvedamist, et ma mõtlen, et sinna on koht, kus kohta tuleks kaasata võib-olla tõesti ka nii-öelda kodanikuliikumist ja ratsionaalsel tasemel, et mitte väga emotsionaalsel tasemel. Sest me oleme teinud Eestis asju, mis on tegelikult alguse saanud mitte valitsuse tasemelt, vaid on erasektori või nii-öelda erainitsiatiiviga. Et me peaksime ka sealt selle motivatsiooni nägema. Aga kuidas te kujutate ette, et meie paremäärmuslik valitsus hakkab äkki rääkima kliimamuutustest ja reaalselt Politsei aga räägime sellest ja see on erakonna koalitsioonilepingus on mõlemad selgelt seatud, nii põlevkivi ressursi tarbimise vähendamine, nii energiatõhususe parandamine. Samamoodi on kokku lepitud kliimaneutraalsus aastaks 2050 nagu öelda moodustatud vastav komisjon, ehk tegelikult. Ma saan aru, et opositsiooni roll kritiseerida. Minul on ka kogemust kahe linnavalitsusega ja veel kauem kogemust nähes valitsusi kõrvalt opositsioonist. Ma ei arva, et varasemad valitsused oleks mingil määral rohkem tegelenud kliima energeetikaküsimustega kui tänane valitsus. Pigem jääb mulje, et kaheksa kuuga see valitsus on teinud rohkem otsuseid, rohkem arutelusid kui nii mõnigi varasem ja ma arvan, et seal on positiivne, sest ega need kliimaküsimused pole kerkinud nüüd viimase kaheksa kuu jooksul, eks endal on aastakümneid, räägime jumalast. Seda aastat iseloomustabki kõige täpsemini üks asi, mis seda iseloomustab, ongi see, et äkki see kliimateema meile kohale jõudnud lihtsalt nagu te ütlete, et varasemad valitsused ole tegelenud ega pole ka olnud väga palju põhjust tegeleda, sellepärast et mulle tundub, et just nimelt sel aastal on see ka siin Eestis jõudnud äkki teadvusse. Velotrend, või lihtsalt on jõudnud kohale siia, nii nagu paljud muud asjad on jõudnud. Ütleme niimoodi. Ega noh, tihtipeale juhtub, et tulevad mingid uued sõnumid, eks nendest räägitakse, räägitakse siis ühel hetkel käib see plaks, eks saadakse aru oma analüütiku ajast ma mäletan lihtsalt seda, et kui sa räägitud, et me vaatame rahvastiku teinud, et millal töötajad nii-öelda otsa, et ühel hetkel tekib see tööjõupuudus, mitte keegi ei uskunud ja siis ühel hetkel plaks käis muudatus ja siis hakkasid kõik küsima, et kust ma endale töötajad seal ja nüüd on ilmselt sama asi juhtunud ka kliimaküsimustega, et sellest on räägitud, räägitud, räägitud ja sel aastal järsku on siis see kohale jõudnud. Nii et nüüd ongi see, et me peaksime nüüd midagi tegema hakkama sellega ja, ja võib-olla kiiresti jah, midagi tehakse, aga, aga ta ütleb, et väga paljudele inimestele jääb ikka muljet seda piisavalt intensiivselt. Või ei tehta õigel viisil või nad ei ole kaasatud või, või noh, ütleme see ütleme me oleme teatud mõttes vist enesereflektsiooni situatsioonis, et me tahaksime midagi teha ka, ei tea täpselt või kuhu minna. No siin tekib juba vastuollu, eks ole, et ei tehta küllalt kiiresti intensiivselt ja samal ajal ei tea täpselt kumine ehk et tempo ei saagi olla selline, et täna täna otsustan analüüsi võtted, eks seda tulebki teha teises järjekorras. Puudutame enne viidatud sama põlevkivi rafineerimistehase küsimustes ega seal peetavas, mida sa väga pikalt debatte ja kogu see nii-öelda plusside-miinuste arvutamine, et kui palju see on siis energiasäästlikum võrreldes põlevkivist energia tootmisega, ehk siis need õli tootmine, eks ole, ja mina jooksen ära, tasub seda, mis on need alternatiivid kõiki kaalutikaga pikalt ja põhjalikult praegu on mindud pigem selle eelrafineerimistehase teed, aga reaalsus näitab, näitab, ütleme lähiaastate ja aastakümnete kas või teha saab valmis, kas ta ära tasub ennast, mis vahepeal veel muutub? Kliimapoliitikas ikkagi küllaltki prognoose, kas ambitsiooni tase pidevalt tõuseb, Euroopa tasandil tõusevad ka maailma tasandil, samal ajal nagu viidatud, siis me kahjuks näeme seda, et väga paljud suurriigid, kes tegelikult ju põhiosa emissioonides tekitavad on liikunud kahjuks vastupidist teed. Seesamarafineerimistehase küsimus ongi see, et see töötab tõenäoliselt teatud tingimustel osutunud nii-öelda kasulikuks, aga kõik märgid näitavad selles, et see tõenäosus, et ta muutub majanduslikult mõttekaks kasulikuks see tõenäosus väheneb, ütleme nii, et ta muutub järjest vähem kasulikumaks. Kahjuks ei ole nagu sellist kalkulatsiooni nagu väga hästi näha. Ma tõesti südamest tahaksin näha seda kalkulatsiooni, mis on need eeldused, millistel tingimustel see tehas osutub nii-öelda kasulikuks ja millistele ta ei osutunud. On Eesti Energia juhtide kohta, ma arvan, kindlasti liidu liikmetel see võimalus on, sest ega tegelikult ju täpselt nii, nagu enne viitasite, neid otsuseid ei tehta valitsuse tarkusest, et saame viieteistkümnekesi kokku ja otsustame, kas tasub või ei tasu ära. Seal taga ongi analüüsid, seal taga on Eesti Energia teadmised, seal taga on teised nende konsultatsioonipartnereid Virumaal on ja loomulikult ka valitsuse siis nii-öelda poliitiline. Kas toetuseid. Kõige hullem on selle tehase juures on see, et pangad ei anna sellele enam laenu, mis tähendab seda, et valitsus peab selle tehase investeeringu oma taskust leidma. Ja hullem on selle juures ka see, et see, mis seal tehasest välja tuleb, on lõpuks ikkagi põletatuna CO2 ja see ei muuda meie kliimat kuidagi paremaks. Tõsi, majandusele ta teatud määral võib kasulik olla, aga nii nagu me ilmselt kliimaprobleemi, mis on riukalik probleemi lahendame siin stuudios ega ei lahenda ka lähiaastatel Eestis ega Euroopas. Niisamuti on meil tegelikult kestnud vähemalt viis aastat tegelikult juba rohkem ehk Steineri riukalik probleem ja ma ütleksin selle, sellel silt on küljes, apteegireform. No sellega on ju niiviisi, et mina-aastase analüütikuna aru ei saa, mis toimub sellepärast et kui lühidalt meelde tuletama, siis järgmise aasta aprillist ka 2020. aasta aprillist peaks olema Eestis apteegikorraldus selline, et hulgimüügifirmad apteeke omada ei tohi, apteeke tohivad omada ainult proviisorit, nii, mis siis valitsus tegi, uus valitsus tuli kokku ja otsustas, noh, tühistavad selle reformi ja siis riigikogus juhtus äkki mingi ime selline jõulueelne ime, kus eelnevaid saanud hääli kokku ja nüüd on tulnud siis valitsus välja uue ettepanekuga, et siis ülemineku aega apteegireformi ülemineku aega veel pikendada. Et ühesõnaga tegelikult minu meelest nagu ma ütlesin, et ma ei saa aru, mis toimub ja minu meelest kõige täpsem kirjeldus selle asja kohta on selline varjude mäng, et aru saada, kes on huviline, kes on kasusaaja, mis on ühe või teise poliitika positsioon sellest aru saada, peaaegu ei ole võimalik. Ja faktide täpsustamiseks valitsus ei otsustanud kordagi apteegireformi tühistamist ega ei teinud ettepanekut seda tähtaega, see on hea varjude mängu üks näide sellest, kuidas valitseda isolatsioon tega ettepanekul. Ka valitsus ei puutu asjasse, lihtsalt oleme täpselt seal, algatasid riigikogu fraktsiooni kõigepealt tühistus, ettepanekud ei leidnud parlamendi toetust. Valitsus riigikogu fraktsioonid on kudagi sõltumatut valitsust, aga see on tüüpiline. Valitsuse Riho ei, ei ole taevane, mõistame pakest aknale. Valitsuskoalitsioon sellist nii-öelda mingit ei teinud, seda koalitsiooniläbirääkimissellist otsust ei teinud ka valitsuskoalitsioon tervikuna tõesti, Ada, koalitsioon ratas selle sellega nõus parlamendis toetust leidnud, kuna algusest peale oli teada, et Keskerakonna sees on erinevaid arvamusi, on inimesi, kes ootavad apteegireformi senisel kujul, on neid, kes arvavad, tuleks teha väikseid muudatusi ja neid, kes arad, tuleks päris tühistada. See on teema, mida on arutatud kolm viimast parlamendi koosseisu. Nagu näha, arutatakse edasi. Mis puudutab nüüd seda tähtaja, mitte isegi edasilükkamist, ma rõhutan, see on etapikaupa ära teinud, on kaks täiesti erinevat asja kardinastelet asja, see, mis on sotsiaalministeeriumi, ravimiameti ühisettepanek, millele mina esitanud sotsiaalkomisjonile, see ei ole valitsuskoalitsiooni positsioon. Valitsuskoalitsioon siin eeskätt siis, nagu öeldud, sotsiaalministeeriumi, ravimiameti ja minu isiklik ministeerium ei ole minu isiklik positsioon ministeerium kunagise olla rääkida kogu valitsuse nimel. Eeskätt sellistel teemadel, kus ei ole konsensust, mis varjude mäng. Varjude mängu aga räägime siis selgemaks asjad, et meie ettepaneku sisu on ju see, et liikuda ikkagi reformiga edasi, et mitte minnes tühistama, et mitte lihtsalt lükkad see tähtaeg jälle edasi kuskile määramatusse kaugusse võid hakata järk-järgult seda ära tegema. Järk-järgult ärategemise põhilised plussid on see, et on rohkem aega kohaneda turul nii proviisoritele kui tänastele apteegiomanikel, samuti inimestelt kohalikel omavalitsustel, et isegi teoreetiliselt pole võimalik inimesi hirmutada selle jutuga, et nüüd läheb homme siin 300 apteeki kinni või muu taoline, mida siin aktsiooni korras kahetsusväärselt tihti korra ehk selle ettepaneku põhine sisu on reaalselt see reform ära teha siin reforme ärategemise puhul me ei lähtu mitte sellest, mida arvab üks ja teine, ma ei tea siis turuosaline me lähtume sellest, mida näitab rahvuslane, praktika, mida näitab meie tervishoiu valdkonna, ütleme siis seadmeid esimesel aprillil aru, miks ta seda veel kolm otsest raha vahepeal on üle kolme kuu peetud debatil, et kus on tekitatud kahjuks või õnneks siis arusaam, et, et on tulemas suured muudatusi, mida sa ju ka täna veel välistada, kuna parlament põhimõtteliselt otsustas selle eelnõu esimesel lugemisel katkestada, mis ette nägi tühistamist, aga parlament ei ole otsustanud ühtegi muud otsust veel. Ja aeg on veel kolm kuud ehk et kuna vahepeal on näha olnud, et kahjuks ei ole turuosalised tegelenud aktiivselt üleminekuga Maran, Augus, Bernard viganud, see viis aastat anti küll aega, aga ei tehtud mingisuguseid vaheetappe rakendusakte, vaid looteti, turg iseennast kuidagimoodi paika paneb, me näeme, et seda ei ole juhtunud. Meie ettepanek on hakata järk-järgult üle minema, alustades haruapteekidest suuremates kohtades, kus ei mõjuta teenuse kättesaadavust järk-järgult liikuda keskmise suuruse keskustesse, siis väiksematesse kohtadesse. Võimaluse järk-järgult turgu ülevõtta Soviisorilt tagab teenuse kättesaadavuse ja annab reaalse eelduse, et sellesama parlamendi koosseisu jooksul saaks saaks apteegireform reaalselt tehtud. Nüüd ma saan aru, kui raske elu on Andres Kuusk, keda peab ETV foorumit juhtima. Aga ma tahaksin tulla põhiküsimuse juurde, kuidas te meid veenate, et, et kõik see segadus, mis praegu toimub, ei ole seotud sellega, et apteegi omanik on teinud keskerakonnale suuri annetusi? Arvestades, et selle kohta on olnud ka Keskerakonnast riigikogu liikmetel päris kriitilisi noote, kas tulevad siis advokaadibüroodest kinni makstud eelnõud või mitte? Tegelnud eski advokaadibüroost need eelnõud, mida sotsiaalministeerium väljastab, on olnud sotsiaalministeeriumi ametnike ameti koos tehtud, kaasa arvatud need ettepanekud saatsime komisjonile, mis läks siis minu kirjaga Tõnis Mölderile kõigile sotsiaalkomisjoni liikmetele. Ehk loomulikult, et ma saan täiesti aru sellest, et kuna turuosalised on küllaltki mõjuvõimsad inimesed, ettevõtted Eestis, kuna turu maht on sadu miljoneid eurosid. Me räägime ravimitest, üksi on 300 miljonit, kogu apteegis 400 miljonit, kui panna sinna juurde kõikvõimalikud nii-öelda lisatooted ja pidevalt kasvab, ajasid loomulikult, huvid on suured, vastuolud on suured, erinevaid arvamusi ongi palju. Kes tahab turuolukorra külmutamist, kes tahab edasilükkamist, kestab laus, tühistamist, kes tahab panna kõikvõimalikke ravimeid poodidesse ja võib-olla üldse tanklates. Mina isiklikult ei toeta, et need ettepanekud ongi seinast seina. Maris Lauri, aga kuidas teile paistab, et kas, kas sotsiaalministeerium valitsus ajavad iseseisvat poliitikat ravimituru reguleerimisel või vajavad nad siiski pigem mõne siis suurrahastaja poliitikat? Mul on mulje, et sotsiaalministeeriumis on olemas mingi seisukoht selle asja suhtes ja tundub, et see seisukoht on seotud siis selle reformiga läbiviimisega just praegu planeeritud kujul. Et eelmisel koosseisus, kus ma olin sotsiaalkomisjonis oli selline seiskus, kui see seadus kunagi vastu võeti riigikogus, siis oli nõue, et sotsiaalministeerium teeb analüüsi. Ja ma lihtsalt mäletan seda, kuidas me küsisime sotsiaal ministeeriumilt analüüsi, et kuulge, et nafta ja see mõte oligi selles ja see pikk aeg, mis ette nähti, et kui tehakse seadus, võeti vastu hinna põhjaliku analüüsita, vaadati erinevaid lahendusi erinevates riikides ja siis ilmselt noh, nii-öelda tolleaegsed riigikogu liikmed tunnis noh, nii-öelda parima tahtmise juures valisid variandi, mida nad arvasid, et on kõige parim, aga nad ei olnud selles veendunud ja ütlesin, et sotsiaalministeerium peab tegema analüüsi. Seda analüüsi ei tulnud. Ma mäletan, kuidas öeldi, et tuleb jaanipäevaks sügiseks, siis tuleb aasta lõpuks ja lõpuks öeldi, et selle analüüsi ei ole ja ei tule. Nii et see oli nagu see oli selline hämmastav olukord, millest ütleme, see sari nagu kurb ja paha vaadata kõrvalt, kus ütleme nii, et me peamegi nüüd uskuma seda, et see lahendus, mis on välja pakutud hakkab ehk tööle, aga. Me ei pruugi olla 100 protsenti kindlad, see ei ole põhjendatud, seal on ongi nii, et erinevatel osapooltel on omad argumendid, nende argumente ei ole suudetud ei veenvalt kinnitada ega veenvalt ümber lükata, sest et erinevates riikides on ka lahendused väga erinevad olnud, nii et igaüks võtab selle lahenduse mis temale meeldib. Ja need näited teistest riikidest, mis tema lahendust Teie majandusanalüütikuna, kui te vaatate korraks seda ravimiturgu, näete siin üldse probleemi. Jah, ütleme niimoodi, et kindlasti, kui minu jaoks on siin kaks asja, küsimus on selles, et kas proviisorid peavad olema apteekide omanikud? Küsimusele küsimus on selles, et ma ei ole 100 protsenti veendunud, ma arvan, et igas apteegis peab proviisor olema. Ma olen lihtsalt näinud neid, kus ei ole ja see oli päris kohutav olukord kuskil, kui nad hakkasid tulema need mingisugused asjad. Aga noh, ütleme see on see üks lahendus. Teine küsimus on selles, et kui kas on lubatud vertikaalne integratsioon ja kui me vaatame praegu ravimituru regulatsioone siis nad retseptiravimite ruun päris jäigad, seal on erinevaid kontrollimehhanisme. Aga kui me tahame vaadata, see Eesti ravimiturg on suhteliselt väike ja tõesti, see on täpselt nii, nagu kütuseturul ta kipub olema, nii et sealt tegutsejaid on vähe, lihtsalt ei mahu turule efektiivselt tegutsema ja see tähendab seda, et regulatsioonid peavadki, olemegi tugevad tunne. Tunne on nagu selline, et ka konkurentsiametil ei ole ehk antud piisavalt jõudu selleks, et kontrollida et seda jõudu kasutatakse adekvaatselt. Veel üks lahendus, mis tegelikult eeldab Euroopa tasemel kokkuleppeid, on see, et, et kui ravimid näiteks on kinnitatud mõnes teises riigis, eks, et ütleme, avada apteegiturud või ütleme, ravimite turud üle-euroopaliselt kahjuks on Euroopa kaks suuremat riik ei ole sellest huvitatud, sest nemad on ise kõige suuremad, nendel ei ole sellist probleemi. Lihtsalt näide on selles, et kui on olemas mingi ravim, siis ta peab Eestis saama nii-öelda loa taotlemisel. Protsess Liidust luba tulla turule. Jah, aga ütleme niimoodi, et seda väga palju ei kasutata, ütleme, et me saaksime selle turu natuke lahti, eks, et võib-olla see annab mingit lisa lisaefekti. Kui me vaatame praegu toimivat turgu, siis tarbija seisukohalt võib-olla mõnes mõttes tõesti väga mugav, et apteeke on igal pool. Me võime küsida, kas see on ratsionaalne? See on apteekide videolindi küsimus. Kosumisele. Noh, ütleme niimoodi sellised, kelle vaatevinklist, eks suurem võrk, seda kallim Need on, mida rohkem on töötajaid erinevates, kõik need rohkem rendipindasid kõikvõimalikke kaasnevaid kulusid, siis seda kallim kokkuvõttes eestlannadest apteegivõrgustik on ja kokkuvõttes ravimiteenus on ja ravimite puhul on alati küsimus, kas see kogus tarbitakse mõistlik meil Eestis tähendab kümneid tonne ravimijäätmed iga aasta hävitamisele ja veel veel rohkem seda, mida kokku kogutagi. Ehk tegelikult see kogus, mis inimeste ravimid omale soetavad, kui ja kõikvõimalike lisatooteid mis iganes, kaks erinevat retseptiravim tegelik kasutegur on tihtipeale teaduslikult pehmelt öeldes kaheldav. On retseptiravimite, kus turg on tõesti üpris reguleeritud, me võime sealt vaadata, et kas see regulatsioon on adekvaatne, kas sealt võiks mingit paindlikkust juurde lisada või mingit kontrolli juurde panna ja siis on nii-öelda käsimüügiravimiteks, kus tõesti on alati olemas see oht, et inimesed võivad ennast nii-öelda üle osta ja tarbida, teevad seda ka praegu. Et küsimus on see, et kui inimene läheb ostma endale valuvaigistit ja ta ei oska sealt valida, siis see inimene, kes talle selle soovituse annab, oskab seletada, kui palju ta võiks võtta noh, lähtudes oma kaalust või, või valu olemusest või milline ravim, on see kõige õigem. Et aga noh, mina mulle ma ei ole veendunud, et see lahendus, mis praegu on välja pakutud, on parim. Aga mul ei ole ka seda kõige paremat lahend. Aga kas sellega, kui apteegid lähevad proviisorite omandusse, kas sellega ei kaasne mitte samasugune olukord nagu perearstidega praegu, kus on turg lihtsalt jagatud eraettevõtjatest perearstide vahel, mistõttu on ka võimatu uusi perearste leida, seepärast perearstiturule tulek tähendab ülisuurt rahalist investeeringut ja tihtipeale kate investeeringut, mis tõenäoliselt kunagi ennast ära ei tasu. Ja tulemus ongi see, et kui need pärast, kes on omavahel ära jaganud, järjeks järjest saavad, vanaks lähevad pensionile, siis lõpuks me olemegi ilma perearstide, apteekrite läheb täpselt samamoodi. See on üks nonii. Mis võib juhtuda, see on, küsimus ongi selles, et kindlasti kõik, ma julgen väita, et kõik proviisorid ei soovi olla. Ja oma soovivad, sest seal on väga kasumlik äri. Ma ei ole näinud veel õhtul. Ega kõik ei pea, ehk Eestis on suurusjärgus 1000 proviisorite, selleks et omada kõiki tänaseid Eesti apteek, on vaja umbes 100 kahtekümmet proviisorit, igaühel võib olla kuni neli, ehk et see argument ütles, et kõiki soovilise tegelikult ei päde kõiki peagi, nii nagu laiemalt Eesti inimesed, kõik ei soovi olla ettevõtted, aga iga 10. on seda tegelikult moel või teisel mõne väike väga lahke ehk et selles mõttes, et see, see ole murekoht, küsimus pigem on selles, et nagu öeldud, see üleminek, kui seni on oodatud, et turg paneb ennast ise paika, aga kui ole müüjatis olla kostjat ehk et Ma võin öelda, et keegi ostud mulle apteegiketi ära või ketis kuuled apteeke, aga pole neid ka ise aktiivselt soovinudki müüa, olen korduvalt palju nii viimasel ajal kui varem seda, et ma olengi selle vastu, ma arvangi, et see on vale, ma kavatsen minna siin kohtusse välja, eks ole, sinna erinevad ka välisnii-öelda investoreid olnud samade sõnumitega, siis on ju naiivne loota, et see turg ennast ise nii-öelda paika paneb. Ja sellest ongi meie senine etapi kaupa lähenemise ettepanek tingitud, et ei tekiks kasvõi ajutist ülemineku sellist raskuste perioodi. See, et Eestis on kogu ravimiturg müttavad Eestis, Euroopas ja maailmas tervikuna suhteliselt läbipaistmatu kogu hinnapoliitika ravimite toomine, sisse-väljavedamine, nii-öelda eksport, koguse hinnastamine, see, see koht, kus tuleb teha koostööd neuroopli tasandil, meiega teeme seda nii WHO tasandil, ehk ma annan resolutsiooni kui loomulikult ka riigist koha peal. Meie senine regulatsioon on olnud pigem suhteliselt mõtlesin liberaalne, ehk tõesti konkurentsiametil ka ei ole olnud, neid võimalusi ja õigusi pole olnud sellist korralikku ka nende turuhinnaregulaatorit, kes jälgiks seda kogu poliitikat, mis on täpselt siis maaletooja hulgimüüja ja apteegiketi vahemil toimuvad. Et otse frantsiisilepingud on see ravimite tarnimine tarnimise küsimused. Ehk me näeme neid probleeme, Läheme nüüd tõrkeid, me näeme sellist küllalt palju läbipaistmatust ja apteegireformist. Ta ei aru, kellele on vananenud. See, kui me apteegireformi teostamist järjest edasi edasi lükkama, Te saate aru, kes, kellele see kasulik. Mina usun sellesse hulgimüügifirmale kasulik või kahjulik selles mõttes, et kui me hakkame niimoodi mõtlema, siis me jõuame üsna kiiresti omadega plindris. Ehk et meie eesmärk sotsiaalministeeriumis on see apteegireformi järk-järgult ära teha, et üle minna proviisorapteekide süsteemile, nagu on Soomes nagu Kesk-Euroopas seetõttu, et korda seisukoht apteeki ei ole, pood, apteek on terviseasutus, terviseasutust võiks juhtida tervise valdkonna inimesed, seda võiks omada tervise valdkonna inimesed. Miks omada, ma saan sellest aru, et nad peavad seal töö, sest paratamatult suunab eeskätt seda kogu suhtumist kogu mentaliteeti, kogu eesmärki, kas eesmärk on eeskätt inimesele maksimaalne kogus ravimeid, kus igasugu lisa toota, tõid, kaasa anda eesmärk arvutata tervist? Vini Saarist omanik ei taha müüa võimalikult palju, see on täiesti ebaloogiline. Iga omanik tahab müüa võimalik. Oi seevastu tõele ehk et kuidas see vastab tõele, näidake mulle oma nime võimalikult loomulikult iga ettevõtte vallas ka ettevõtlusprojektijuhtimist õppinud ettevõtte üks põhi, nii-öelda sisulisi eesmärk, loomulik kasumi teenimine, aga kasumeid vaktsineerimisele teenimisele vahe ehk et kui me räägime tervisesektorist, mida ma olen kureerida Eestis, siis väidan siin ikkagi väga palju töötatakse missioonitunde pealt töötatakse ka just nimelt selle eesmärgi pealt. Tööstusel köögist, proviisorivandes, teadlase, hooldajate palku, õdede palku, erinevate sotsiaaltöötajate palku siis siin valdkonnas nii sotsiaalses kui tervishoiust, väga palju töötas missioonitunde pealt ja seda teevad ka arstid, sest ega nende palka ja vastutus on mõlemad. Umbes viis minutit, me peaksime rääkima kaks sõna pensionist. Aga me ei räägi pensionist. Me oleme sellest sellest sellel aastal nii palju rääkinud, et ausalt öeldes ma enam ei jaksa. Ja nüüd ma küsin siia lõppu hoopis selle, mis saab tulevikus, me teame seda, et esimesel aprillil tõenäoliselt ei jää inimestel ikkagi ravimi kätte saamata, sellepärast et. Me juba nägime selle testversiooni ära ja ei läinud need apteegid sugugi nii kinni midagi jää, tulles apteegireformi juurest üldise tuleviku peale, et mis meid siis ees ootab, kui me EKRE puhul räägime sellest, et nendel oma selge narratiiv, mida nad ajavad. Me oleme rahvuslikud. Me hoiame Eestit sellise väikese puhta valge riigina, meil valitsevad mehed, meil on asjad paigas, meil on selge narratiiv, mis on Reformierakonna narratiiv praegu opositsioonis olles. Varasemad narratiivid me oleme ära näinud, need viis rikast riiki ei teostanud, kirjuta sokkide peenhäälestus ka mitte, mis sa praegune narratiive. Eks soov oleks Eesti elu edendada, mille ülemaailmselt ei vaidle ükski erakond. Aga mismoodi seda teha, ma arvan, et see on see, et kui me võtame kaasa, oleme avatud erinevate võimalustele, teeksime seda teaduspõhiselt rohkem diskuteerides arutades jättes kõrvale sellised sildistamised. Ma isiklikult, et üldse ei usu, et EKRE oma käitumist muudab, sest et see nendele tähendaks toetajate kaotust. Lihtsalt üle. Lahe näide on niivõrd värvikas. Nii et eks me siis näe, kuidas tuleb, et meie soon asja teha paremaks me kindlasti ei väida seda, et asjad on minevikus kõik hästi tehtud. Vigu on alati, kõik on vigu teinud, aga küsimus on selles, et kuidas me edasi läheme. Ja see edasiminek tähendab teatud asjade korrigeerimistatud asjade muutmist. Omavahel. Seisavad kohe tulevad kohalike omavalitsuste valimised, juba käivad ettevalmistused, teil on Tallinna linnapea kandidaadiks Michal pakutud, kas see tõesti on, nagu see kõige parem kandidaat? Tere no ütleme niimoodi, et piirkonna juht on eelduslikult ka piirkonna nii-öelda omavalitsuse kas kõige parem? No loodame siis ikkagi, et on kõige parem, et kui on niimoodi valitud, siis järelikult on kõige parem. Kas see kas ei ole mitte Kristen Michali alandamine, saateandja minister, kandideerime omavalitsusjuhiks? Tallinna linn on piisavalt suur ja piisavalt uhke koht minu arvates Tallinna linnapea ametikoht, nii et ja Tallinnas on kindlasti väga palju võimalusi asju paremaks teha. Tõsine see, et Tallinna linn on ka juhtinud endised ministrid korduvalt ehk selles mõttes kindlasti selle preiliga nõus ei ole. Kristen Michal kandideeris ka eelmine kord linnapeaks, kui ma ei aimanud, et ta 2017 aastat, aga küsida, kes on parim linnapeakandidaat, siis ma arvan, et nii küsitlused näitavad, siis istu, linnapea on tõepoolest tõestanud, et ta suudab seda linna juhtida. Olen väga tänulik, näiteks enne otsuste tulemusena on suunatud lisa Rahjust, sotsiaalvaldkondades loomulikult mulle valdkonna ministrina on oluline ja ma usun, et neid ettepanekuid, neid tegevusi, mis ta teeb ka alkoholipoliitikas laiemalt ka taristu küsimustes ongi tasakaalukad mõistlikud ja usun, et nad leiavad ka valijate toetuse nii lähiaastatel kui ka kohalikel valimisel. Jah, selline mehelik lähenemine, et rohkem asfalti, rohkem autosid, see tõstis. Alles oli, rääkisin, sotsiaalvaldkonnas, tehti saanud lisaraha tugiisikuteenuse pakkumiseks inimestega, kes seda vajavad, mis on üks alarahastatud teenuseid Eestis. Siin ei ole mitte midagi maskuliinsus hoolinud, käitumine ja arvamus. See on see koht, kus tegelikult on omavalitsustel on väga suur roll sotsiaalvaldkonna teenuste pakkumisel ja see on koht, kus väga paljud omavalitsused ei ole olnud piisavalt võimekad. Nüüd suuremates omavalitsustes peaks olema see võimekus kohane, küsimus on, kas on olemas inimesed, kas on tahtmist, kas on visiooni asju teha, õieti paremini ja asju ajada, teine koht, kus on, kindlasti on koolivaldkond, omavalitsustel ja loomulikult, et kõik kommunaali seotud tõesti on tänavate korrashoiu ja kõik need asjad, sind, omavalitsuste ja maanteel ja küsimused seal omavalitsuste tüüpiline nii-öelda valdkond. Ja ma tõesti loodan, et omavalitsused, olles nüüd suuremad, oskavad näidata asjuva visioonilisemalt ja pikemas perspektiivis vaadata õppimise aeg, eks praegu veel poolteist aastat, aga, aga ma arvan, et nii, kuidas aasta pärast on valimiskampaania endiselt kuumalt ülevas, nagu ma ennem ütlesin, tõenäoliselt segab omavalitsuste valimisi, siis rahvahääletus. Ja see võib tegelikult inimeste tähelepanu sisu teemadel kõrvale lükata, mis on väga halb. Ma arvan, et inimesed peavad saama oma kohalike asjade üle rääkida, sest seal on see koht, kus inimesed saavad kõige paremini aru ja tunnet. Aga ma väga loodan, et Reformierakond jääb nende sõnade juurtega lasteaia pärast, et mine vastandamise stiilis, et eestlased valivad seda erakonda venelastele seda erakonda nagu nägime eelmistel valimistel mitmetel varasematel, nii et tõepoolest loodan, et saame keskendu sisu teemadele, saame arutleda selle üle, milliseid sotsiaalteenuseid pakkuda, millise hinnaga, millisele sihtrühmale, kuidas tuleks minna edasi haridusküsimusega, teete küsimuse taristu küsimusega lasteaia kohtadega, kuidas minna edasi haldusreformiga, mis küll kohaliku valitsuse otsustada, aga siiski nende sisend on siin ülioluline. Ma loodan väga, et tuleb sisuline debatt, aga aasta aja pärast praegusest loodan ka seda siiski oleme veel rahulikul jõululainel. Ta on niisugune aktiivset kampaaniat tegema, ei pea. Õnneks on meil võimalik vaadata otsa poliitikutele loota, et teete sidusama, testiti, mitte lõhestada seda rohkem oma tegevustega, et me jõuame nendesse kohtadesse, kus me saame rääkida sisulistest asjadest ja vähem sellest, kuidas neid sisulisi asju pakendis tehakse. Ja mina loodan, et ma rohkem kunagi ei näe enam Eesti poliitikas sellist asja, nagu on toimunud teise pensionisamba ümber, kus ma kuulan ainult valetamist, valetamist, valetamist, valetamist, et ma loodan, et see valetamine inimestele näkku valetamine sel teemal lõpeb tuleval aastal. Aga see saade on nüüd lõppenud. Meil olid siin kaks külalist, maris Lauri Riigikogu liige Reformierakonnast. Tanel Kiik Keskerakonnast, sotsiaalminister, minu vastas seisab. Marju Himma, mina olin Andrus Carnov. Ilusat aasta lõppu teile kõigile. Olukorrast riigis.