Tere õhtust, head ja trühvli. Väga tore, teid on nii palju täna siia tulnud. Ma olen Maarja Merivoo-Parro ja mul on täna suur rõõm avada kivi paberkääride värske sari, mis loodetavasti kestab kevadeni ja selle sarja nimi on kohtumineloojaga. Ja me ei kohtadena oma loojaga. Me kohtume muusikaloojaga. Tema nimi on Erki Pärnoja, palun. Me ei saa nagu minna muude teemade juurde, enne kui me ei ole rääkinud ikkagi sinu värskest plaadist, sellest, mis just ilmus, nii monumentaalne, see on nii teistsugune. Nii suur. Kuidas välja tuli? See tuli, see tuli väga ammu ja ootamatult, et saan kohe ette ära öelda, et tegelikult see aeg, kui ma tegelesin 100 looga need aastad, ma arvan, et seda on üle kolme aasta vist sinna sisse mahub tegelikult ka minu eelmise albumi hektari loo tegemine ja piss just oli valmis saanud oma esimese plaadi nimel Belgiat. Nii et siis ajalugu on tegelikult saatnud eelmist kahte plaati ka. Aga, aga see algas kõik ühest telefonikõnest mis tuli. Ebasobival hetkel nagu vahel tulevad sellised asjad ja kolisin parajasti, tassisin midagi rasket ja siis tuli telefonikõne. Et kas ma tuleksin ühele kohtumisele jazzkaarega. Et Kaupo Kikkas järel on üks väge ideema. Ja jah, sealt see algas kohtumisest Kaupo kajas jazzkaarega. Kaupo rääkis oma ideest natuke lähemalt. Et taustaks niipalju, et kaubane sarnase projekti tegelikult kunagi teinud, aga mitte sellises mastaabis, vaid sellise nagu prototüübi Inglismaal seal ei andnud feissis. Ja siis see oli üks väikelinn, kus ta tegi selle, kus nad pildistasid 100 inimest üleval üles tänavail kuskil selle väikelinnatänavail. Aga ta tahtis seda edasi arendada ja tahtis teha sellest sellise suure suure asja, kus oleks siis koos muusika lavakunst tekstiline osa, fotod. Fotograafia. Et jah. Sealt sai alguse kaubast sai see alguse. Ma olingi kõigepealt. Kui me olime käinud paar korda koos, ei rääkinud sellest, mis ei tee, saab olema, et me Leiame need 100 eestlast, kes tulevad sinna projekti ja, ja, ja läheme lõpuks nendega lavale. Siis kui me oleme selle idee kokku saanud, siis mina kohe teadsin, et Sergei, minu töö, muusika kirjutamine ja ma hakkasin muidugi kohe peale seda kohtumist oma arust suuresti muusikat kirjutama aga sellest ei olnud väga palju kasu. Nii et kõigepealt sai 100 lugu kirjutatud et päris nihuke mahukas materjal, see kirjutatud, mis lihtsalt jäi alles kasutuseta. Sest ühel päeval ma läksin jaskar kontorisse koosolekule, kus siis oli meie selline suur tiim koos kus oli siis Kaupo selleks ajaks juba Jaak Prints, Laur Kaunissaare ja palju inimesi jazzkaarest. Siis mina olin viimane inimene, kes oli käinud nii-öelda väljasõidul, ehk siis kohtumas nende 100 inimesega nende kodudes erinevates kohtades üle Eesti. Et mul ei olnud aega, sest ma tegeles muusika kirjutamisega. Ja siis ma mäletan, et jaak ütles mulle seda, et enne koosolekut wikistusid ümber ümmarguse laua. Vaata neid inimesi siin, vaata kas sa näed, et neil on midagi, mida sul ei ole. Et kõigil oli pilgus, oli see mingi eriline säde, sest nad olid, nad olid saanud aru, millega me nagu tegelema päriselt. Ja siis ma pidasin selle koosoleku vastu ja panin ennast kohe järjekorda, et minna nagu kiiresti nii-öelda nagu fiil dueki tegema. Ja jah, ja siis ma sain aru, millega me tegelema, et siis hakkas tulema päris. Päris ideid, mis olid seoses kõige muuga seoses sellega, mida tegi Jaak, mida tegi Laur oli teinud kaubama oma portreeraamatu jaoks, siis hakkasid tekkima need seosed. Sain aru, millega ma suhestunud, kuidas? Jah, kuidas see muusika peaks sündima praegu selleks hetkeks, kui see plaat on väljas nüüd natuke vähem kui nädal aega. Siis ma tõesti tajun, et seal muusikas on, on sees, seal on tunda ka. Kaupo jaagu Lauri ja nende inimeste mõjutusi ja nende kohtade mõjutusi, kus me käisime Su muusika, eriti su instrumentaalmuusika on tegelikult nii tugevalt narratiivne et sinna ei mahugi sõnad. Küsisin sõnad panna siis see tähendusväli justkui laheneks. Kuidas sa selle käekirjani jõudsid. No tegelikult kui päris aus olla, siis ma olen alati tahtnud olla laulja. Nüüd on see välja öeldud, kõik teavad. Aga no mul ei tule lihtsalt hästi välja, when arvestatav bäkki laulja ansamblites, aga. Aga noh, tegelikult ja kõige rohkem olen vist kuulanud. Ma arvan, et üldse elus selliseid Singer songreithereid, inimesed, kes, kes tulevad ja mängivad pilli ja laulavad ja see kõik on, kõik on ühes inimeses, et kõik kõik, mida sa kuuled. Ükskõik, kas ta mängib klaverit, kitarri, trumme, bassi, mida iganes ja laulab sinna juurde ja, ja ma kuulen selle inimese häält, kuulen tema pillimängu, kuulen tema mõtteid tema sõnade läbi. Ja kuidagi tajun üldse kogu tema seda olemust. Seda ma olen kõige rohkem imetlenud, aga. Ja minu laulukarjäär piirdus paraku poistekooriga. Ja ja ma isegi pidasin seal kaua vastu, et tegelikult väga meeldis poistekooris. Abiks tuli häälemurre, ma teadsin, et kui keegi sellest teada saab, et siis mind visatakse sealt välja, siis ma natuke aega Peikesin. Maigutasin suud, et inimesed ei saaks aru, et mõnele mure olnud. Aga siis tuli ikkagi välja ja seal lõpes minu lauljakarjäär. Nii et ma, ma arvan, et tegelikult mulle nendest Singer songreiteritest kuidagi eeskuju võtnud, need on kuidagi mulle kuidagi saanud kuidagi minu osaks see, kuidas nemad oma muusikat teevad ja ma arvan, et ma lihtsalt olen leidnud oma hääle läbi läbi kitarri. Et ma ei ole tahtnud teha instrumentaalmuusikat sellepärast, et teha instrumentaalmuusikat, vaid lihtsalt mul on nagu need võimalused teha oma lugusid oma laule. Jaa. Ja kitarr on kitarr? Ei, ma olen lihtsalt kõige kauem mänginud ja ma nagu oskan selle peale ennast kõige paremini väljendada stuudios ka teiste pillide peal, aga aga elavas esituses läheb raskeks, teiste pillidega praegu ei ole. Ei ole nii palju aega, et harjutada midagi uut endale sama hästi selgeks. Aga siis sa oled ikkagi Singer Said, päkkab Singer song Reiter. Väga originaalne paistreensule seda rääkinud ka. Kui ma olin 13 14, siis ma käisin ka kooris Eesti koolinoorte segakooris ja meil oli koorilaager. Ja seal oli üks tütarlaps nimega Katrin, kelle magamiskoti kõrval oli raamitud sinu pilt. Ja räägime. Ja siis ta oli väga uhke selle üle. See oli siis aeg, kui mobiil ei olnud sina ise andsitele. Ta väitis, vähemalt täidis on Erki, see on minu noormees, temast tuleb kitarrist. Niimoodi ta rääkis kõigile. EKS-i laagris, aga see oli tõesti väga ammu ja see oli ikka seal pildi peal väga noor siis, aga sul oli juba kitarr käes küll. Et sa mainid ka, et see on see esimene pill. Aga millal see teadmine tuli, mida Katrin juba teadis? Et sinust kitarrist ikkagi päriselt. Mõtlen kahte asja paralleelselt katsun ajas tagasi minna, mõeldagi, kellele mu pilte olen jaganud. Teisme-eas. Aga sellel kitarri asega mul tuleb tegelikult üks asi veel meelde. Ma käisin nädalavahetusel Pärnus proli kooli kokkutulek. Ülejõe kooli kokkutulek oli juubel, ülipõnev sest mul on koolist keskkooli lõpetamisest möödas vist 15 15 16 aastat. Ja see oli mu esimene nii klassi kui kooli kokkutulek, kus ma olen käinud, nii et selles mõttes õudselt põnev. Ja läksin kohe kuskile sinna aulasse oksjonile, mingit kooli särki endale välja võitlema ja siis keegi pidas mind kinni. Üks naisterahvas ütles, et et tere, minu nimi on see ja et me kohtusime kunagi. Ta laulis eestiku Eesti koolinoorte sega päris täpselt ja ütles, et me oleme kohtunud Vigala laagris selle kooriühingu laagri, seal olid orkestrid, orkestrantide noored ja kuriinimesed, ma olin siis metsasarvemängija omal ajal peale seda luhtunud koorilauljakarjääri. Ei tõesti, ma olen hea metsatallu, mingi okei metsasarvemängija. Ja tema ütles seda, et seal oli õhtuti see komme dieedi, see oli augustis, see laager seal kuidagi autosid oli nagu veits vähem sõitis sel ajal seal, nii et said minna ühikast võtta, kõik võtsid endale tekkinud majatäis inimesi, läks, pandi sinna mingile kivi igavesel, mingisugune alleel puude vahel, sinna visati oma tekid maha, sageli lihtsalt nagu tähtede langemist vaatama. Kõik jutustasid, sai tuttavaks seal koori inimesed, orkestri inimesed, siis meie olime seal tuttavaks saanud selle naisterahvaga ja siis ta ütles, et ma olin olnud sel ajal 14 vist ja ta küsis, oli küsinud, et mis mõisteeniat, mis mussi kuulama. Biitlid, biitlid õudselt meeldivad ja tahaks ise hakata kitarri mängima ja tahaks muusikuks saada, siis ta kirjeldas mulle nüüd kooli kokkutulekul seda, et mis mõtted tal olid peas, kuidas ta ütles, et kuidas ta oli mõelnud, et nojah, et huvitav, et 14 aastane, lihtsalt põnev oleks teada, mida ta mõtleb 16 aastasena või 18 või kahekümnesena. Et noh, kõik tahavad alguses või noh, paljud muusikuks saada, et huvid, mis ta siis nagu päriselt tuleb, siis ta nüüd nägin 16 aastat hiljem. Et tegidki selle rahverdid Sakski muusikuks. Et see oli see oli tore, et nad ise unustad nagu ära, eks ole. Kuidagi üks asi viib teiseni, tegelikult nagu pürgib mingi sellise asja poole. Unistus. Aga ma arvan, et ma hakkasin kitarri mängima korralikult, oligi umbes 13 14 aastasena hakkasin Pärnus käima Marek Taltsi juures eratundides ja kuidagi tundsin, et ma tahan seda kuidagi veits rohkem õppida kui, kui see, mis ma kodustasin saanud, et onu oli rokkstaar. Oli Tuberkuloitedi on Tuberkuloitedi laulja ja mängis kitarri, nii et tema õpetas mulle selliseid mingit. No kuidas punklugusid mängida? Tema näitas neid ja, ja sealt nagu kuidagi mingi pisik tuli selle kitarri vastu, aga. Aga tundsin, et on edasi õppida. Siis hakkasin käima ühes huvikoolis Pärnus Marek Talts juures, siis läks nagu sõidaksime põnevaks. Siis hakkas. Sain aru, et ta on veel nagu teada, mida saab teha. Ja siis tekkis unistus Tallinnast suurest linnast. Siia jõudsid ka kenasti Kerdad sädale otsa kooli. Aga seda ma mäletan väga hästi, et see tundus nagu. Reaalselt nagu kuskile, ma ei tea Lähen hätta neile või kuskile minek, et noh, ma tulin küll otsa kooli katsetele, aga mul nagu teadmine oli sama, et noh et see on väga väike šanss, et ma saan nagu sisse. Tallinn tundus tõesti kuidagi jube kauge suur veel keskkooli ajal. Suur oli rõõm, kui ma sisse sain. Kuidas sa ennast õpingute ajal elus hoidsid, kas nälga? Nüüd olen. Nii mul oli töö ka otsa, kooli ajal ma olin. Ma olin koristaja Pärnus Ma koristasin Pärnus ühte kontorit, nädalavahetustel. Tagantjärele mõeldes kui nagu bussipilet ka arvestada, sinna ikkagi nagu väga hullumeelne teenistus ei olnud aga aga ikkagi nagu piisav. Aga nüüd ma mäletan väga hästi seda, et me elasime juba siis koos Tallinnasse. Trummar Kristjan Kallas, ega see oli meie esimene Tallinna kodu männikul. Seal elas veel üks trompetimängija Peep hiljem kahjuks saksofonist Märt alguses olime kolmekesi, aga ma mäletan seda, kuidas alati otsa kool oli lahti kella poole kaheksast hommikul poole 10-ni õhtul lahtioleku aegadest, ma saan ka veel pärast pikemalt rääkida. Aga aga see jah, et me olime nagu terve selle maksimumi alati seal koolis. Ja poole 10-st siis läksime vabakale bussi ootama. Mäletan, mis number see oli, mis sinna läks. Aga enne seda läksime vestma poest läbi ja iga õhtu olime kolmekesi seal selle makaronileti ees, helisid vaatasime, milliseid makarone me täna võtame, nagu me teame, mida me võtame vaid lihtsalt milliseid võtame alati maksnud kuskil. Kui ma ei eksi, makaronipakk maksis kuus krooni või midagi sellist, mingi hetk. Võib-olla oli see vähem, aga aga lihtsalt ma mäletan seda, kuidas kuidas, nagu sentides sai kokku pandud ja kui keegi maksis nagu vähem, sest ma praegu ei ole, siis kuidas õhtul käidi üksteise toas kas andma nende? Saad selle minu osa mulle nagu tagasi anda. Et see, noh, see oli üsna niisugune nagu nibin-nabin, et mul jah, natuke see koristaja töö aitasin, siis natukene oli mingi sõidutoetus. Taavist õppelaenust ei olnud meil sel ajal kellelegi kasu, sest see päev, kui see kätte saadi, siis osteti sellest need pillid ära, mida oli vaja siis see oli nagu läinud tavaliselt. Aga esimese kursuse niimoodi keskel või lõpupoole hakkas tulema juba selliseid, mingeid kontserte ka või selliseid? Heitekontserte okei inimeste ees pilli mängimist lihtsalt kontsertideks ei saa kõiki neid kindlasti nimetada. No aga see makaroni ekstravagantse võib-olla treeniski sinu esteetikat, nüansse tunnetama. Võib-olla võib-olla tõesti kuigi ei, no võib-olla tõesti nad maitsesid küll väga samamoodi, aga kogu aeg oli täh erinevad meil. Aga ma arvan, et ja teisel poolaastal oli juba ja siis ma juba võisin, nagu oli mul juba tunne, et ma kuidagi Nagu teenin nagu rahaga, sellega vist võis, võis nagu öelda. Tore oli, siuke ettevõtlik kursus, oli meil hästi palju? Hästi palju bände, oli selle ühe kursuse peale. Ja mingeid huvitavaid selliseid pakkumisi tuli ka, et, et minu õpetaja, kes mul Pärnus Marek Talts Ta oli päris palju tegemist ja siis ta ei jõudnud Pärnusse igale poole nendele kontsertidele minna, kuhu teda kutsuti, ta hakkas mind järjest vaikselt niimoodi asendama panema, nii mesilas oligi. Ma mäletan, et esimese kursuse keskel ja kuskil seal talvel oli siis mul esimene selline. Sellised kontserdid, mis inimesed panid tähele ka, mis sa teed, et ei olnud kokteiliga või? Lihtsalt sihuke taustaks. Ja see oli Tõnis Mägi mingi talveturnee, kuhu siis Marek pani mind asendama terveks tuuriks? See oli, see oli väga hull, väga hea kogemus, aga noh, mul oli ka mainimisel veel ära harjunud sellega, et mängid kuskil vaikselt kohvikus ja keegi ei pane tähele või nagu nugade-kahvlite klõbin on märksa kallim kui see, mida sa mängid ja pea nagu kuidagi harjusid ära, mõtlesin, et inimestele see on tegelikult täitsa okei olla, ei lähe üldse närvi. Aga siis oli küll jah, juba sellest mõttest, et minna sellise materjali Tõnis Mägi, kirgi jäljed, selle nimi, selle tuuri nimi, seal oli orkester. Ja siis oli rütmigrupp ka siis, kus mina olin. Ja see oli selline esimene, sihuke, sihuke pirakas. No päris tagasihoidlik alguses tõesti esimene turnee, Tõnis Mägi. Ja aga siis tegelesid, ma ei näe seda võimalust kunagi. Kõrval oli Raul Vaigla, kes andis mulle selle kooli, mida oli vaja, tõrje noh, ta on hästi tore ja soe inimene, väga lõbus ka veel peale selle, nii et selles mõttes, et iga kord, kui ta nägi, et mul hakkab natukene nagu ära sõitma Narvaga mängimise nägemise kõnevõimet ära võtma, siis siis ta togis laval või tegi mingi hanel nalja või siis kui olukord kriitiline, mängin nüüd kütta lihtsalt või midagi sellist. Nagu vastutus tema, eeskätt me olime kuidagi nagu sõbraks saanud kaheks mulle juba nagu noh, ei saanud teda alt vedada. Aga lavanärviga mul oli hästi pikalt probleeme otsa koolis oli, ma olin otsa koolis kaks aastat. Ei lõpetanud ära kooli, kaks aastatega. Ma ei saa öelda, et oleks nagu kuidagi silmnähtavalt tajutavalt nagu kergemaks läinud järjest. Et mul oli selle inimeste etteminemisega ikka kogu aeg, nagu raske oli. Ja esimesel kursusel olid ju päris niimoodi, et noh, käed hakkasid niimoodi higistama, et uisutasid mööda neid kidrakeeli ringi, et et väga keeruline oli natukene natuke sihuke black out oli, et lähed nagu esinema enne seda veel hingad, läheb hästi ja lähed ja kuidagi mingi pinge oli, mis ma olin kuidagi kuidagi, eks ma ise oma peas tegin endale selle olukorraga kuidagi raskeks. Praegu. Praegu on keeruline, nagu välja mõelda, mis see täpselt oli, aga üsna lavale mineku hetk oli siuke siis läks nagu pilt eest ära ja siis pärast olid lava taga sõpradega ja siis nagu rääkisid sellest, kuidas läks, et ma ei kontrollinud nagu midagi tegelikult, mis ma tegin, et siis ilmselt oligi väga oluline see, et mul oleks eeltöö hästi tugev, tehtud, et mu lihasmälu nagu veaks mind sellest pimedusest nagu läbi. Aga see oli ainult kitarriga metsasarvega orkestrisse ju ehib abistanud. Seal see oli kõrval, oli neli metsasarve veel või siis teispool vahepeal, et see oli okei, suure kambaga. Aga jah, võib-olla ma ei tea, mul ei ole nagu laste muusikakooli tausta, võib-olla seal seal on mõned inimesed saanud selle, et nad on juba väiksest saadik käinud üksinda inimeste ees ja ja kuidagi jah, muide, koolis mul oli vist ka, et kui midagi pidi nagu ette kandma või lugema, ega mul ei olnud mugav seal üksinda seista ja kõik vaatavad, et see ei olnud, aga. Aga millal see muutuma hakkas, kas Rootsi on ka kuidagi seotud? Rootsi on väga sellega seotud, rootsin kõigega seotud, mida ma teen? Et. Et siis kõik saaksid järge pidada siis otsa kooli. Kaks kursust ma olin ära ja sel ajal, kui ma olin teisel kursusel, loodi muusikaakadeemias uus osakond. Džässosakond. Esimene võeti vastu ühe ansambli jagu muusikuid ainult. Ja see tundus põnev. Mõtlesin peale teist kursust, et minna katsetele ja sain sisse. Noh, väga võimas oli sinna sisse saada vinged õpetajad. Jaaksoo sooäär, Tanel Ruuben, Raul, sööd kõik need kolm on õppinud kuskil Skandinaavias ka, ma teadsin seda kuidagi. Ma ei tea. Skandinaavia muusika oli kuidagi nagu minuni jõudnud nende otsa kooliaastate ajal. Ja ja kui ma Akadeemiasse läksin, siis minu kursakaaslasteks said paljud minu õpetajad, kes mul oli tulnud otsa kooli ajal, näiteks firma eespere. Mihkel märganud. Ja näiteks oli seal veel Kadri Voorand. Ja vahetame, noh, meid oli kuskil viis tükki. Ja siis jah, ma võiksin akadeemiasse, ja akadeemias oligi niimoodi, et seal hakkas nagu päris põnev elu. Väga palju tuli vahetusõpilasi igalt poolt väljast ja kõige olulisemaks saigi vist kuskil juba sügisel olid ühed Jötebori muusikud, kes tulid siis meiega nagu segaansambleid tegema. Ja juhtumisi seal oli paar tüüpi sellises bändis nagu glades pank, keda ma kuulan siiani ja olin kuulanud, aga siis ma mõtlesin, et issand jumal, kuidas on võimalik, et teie olete siin täitsa tavalised normaalsed inimesed. Ja ma olen lihtsalt teie plaate nagu kuulanud, kuidas, kuidas nagu tuttavad olema ja hästi toredad, veetsime aega, ma olin täiesti pahviks löödud sellest, kuidas nad mängivad või kui, nagu stressivaba see on, kuidas nad mängivad. Neil ei olnud mingit pinget, mul oli isegi võib-olla ansamblitunnis, oli sihuke sooritushirm ja siis ma kogu aeg kirusin ennast mulle midagi valesti ja mingi mingi plaan ei õnnestunud või muusika läinud. Ma ei suutnud seda kuidagi viia sellesse kohta, kuhu ma tahtsin. Neid oli täiesti suva kogu aeg, aga kõik külasime jube hästi. Ma ei ampsanud seda nagu läbi, et see oligi ilmselt see võti natukene. Aga üks üks nendest muusikutest öelda pärast oli tema nimi Joel Västvery. Ja, ja temaga me läksime peale ühte kontserti läksime nokusse istuma ja istusime seal ja siis ma lihtsalt rääkisin lihtsalt, et ma lihtsalt tahan teada, et kas sa tuled või mis, kuidas sa oled selline, kuidas sa mängid niimoodi, et ta mängis saksofoni siis? Praeguseks ta teeb väga erinevaid asju, ta nimi, artistinimi on, söö vas, ta teeb sellist natuke elektroonilist midagi räpiga läbi põimunud, mingit erinevaid asju meestega tüüp. Ja siis te rääkisite, ma kuulan seda bändi ja seda, seda mina kirjutan kõiki asju endale üles. Muidugi. Põhiline asi, mis mind muutis, on inimesed nagu skuuruk, mis, mis asi see on? Mingi mingi põhimõtteliselt mingi väike küla Rootsis, et see, see on see, mis tegi tema jaoks mingi nagu muutus ära. Siis ma mõtlesin, et okei köögi, et, et ma pean sinna minema ilmselgelt, et noh, kõik tuleb minna. Ja nutiseadmeid ei olnud inimestel niimoodi nagu taskust kohe võtta, aga nokuselise arvuti, mis on vist siia seal läksime, kuidas vene keeles siis kirjutasime sisse, et kuulub, onju, ja, ja vaatasime, et. Mis on siis taotluste sisseandmise kuupäev oli, ma ei mäleta, kas järgmine päev või kahe päeva pärast umbes? Okei, et nüüd peab kiiresti tegutsema, hakkame, vaatasime, vaatasime seda avaldust, kirjutasime koos mingid asjad valmis. Ma läksin peale seda pidu koju ja järgmisel päeval saatsin ära mingisugused lood, mis ma olin salvestanud ja lisaks siis faksiga oma avalduse Waximaletatavad. Saatsin selle ära ja kutsuti katsetele. Samal aastal läksime katsetele ka veel amsterdami koos Virgo Sillamaa ja Liina Saarega. Aga lõpuks ja läksime kõik kolmekesi erikoolidesse niimoodi, et mina sain Scurbisse, siis Liina Saar sai jota purgi sisse ja Virgo sai amsterdami sisse. Sealt algas Suurupi elu ja ilmselt mis mind kõige rohkem mõjutanud on, ongi elu seal. Jälle esimene aasta, kui ma läksin sinna, ma läksin sinna mingite ootustega, et minust saab džässkitarrist. Selline nagu. Umbes selline nagu džässplaatidelt kuulnud, aga parem ja et mind, kui ma saan sinna kooli, siis noh, nii suur asi on tehtud, ma sain sinna kooli sisse, tihe konkurss oli jess nüüd kui kool algab, siis mind juhatatakse mingisuguse salapärase laeka juurde ja sealt antakse mulle mingit materjalid, mingit tõde, mille läbima siis tohutult heaks, reaalsel täiesti teistsugune. Ma lihtsalt olin seal ja vaatasin lihtsalt kõik need inimesed kes, kes seal olid, igat pilli oli vist kõiki pill oli umbes neli inimest või midagi sellist peale minu veel kolm kitarristi ja trummari neli ja nii edasi. Et Ma ei saanud aru, kuidas mängivad niimoodi, et see nagu oli džäss, aga samas kõik, kes, kes tegid oma bände vabal ajal, keegi nagu ei mänginud džässi, võid kõikidest asjadest kuidagi läbi põimunud mingi, lihtsalt õudselt äge nagu energia. Ma sain sellisest asjast aru. Et sellel ei olnud. Mulle nagu kooliajal Eesti koolides nagu keegi nagu tähelepanu juhtinud, võib-olla ma noh, võib-olla ma olen ülekohtune, võib-olla ma lihtsalt ise olin nii kuskil oma tsoonis, et ma ei pannud tähele, aga aga Energia fookus hoopis mingis teises kohas. Et inimesed veetsid palju vähem aega kuskil üksikutes haridusruumides ja katakombides oma mingisuguseidki tunde täis harjutades, nagu, nagu mina olin teinud varem, onju, et lihtsalt harjutasin, harjutasin, harjutasin, kuni kooli oli lahti, poole 10-ni otsa kool ja siis protesteerisime käisin direktori juures protesteerimas, miks see kool nii vähe peab lahti olema? Ja aga kas kurb siis tõesti mitte midagi sellist, seal tehti mingi kooli nii-öelda päeva läbi, siis mindi koos mingisuguseid sarju vaatama või sõideti mere äärde või mindi Kopenhaagenil kokku bioloogilisse peole, lihtsalt mõtlesin, et nuuks millal, millal te harjutate sedasi mängida. Ja ikkagi ma sain aru, et mul oli mingi tohutu mingi mingisugused kompleksid olid mul kuskil nagu sees, et ma võrdlesin ennast kogu aeg. Et kes see inimene mängib kiiremini seeme huvitavamalt kui sellised asjad ja see stress oli lihtsalt nii see nii kurnav et et mingi esimese Rootsi aastal kuskil keskel mul oligi tunne, et, Et sellest vist ei tule ikkagi midagi välja. Et mul tuleb muusikast, noh äkki muusika ei ole minu jaoks minu jaoks muusika tähendab nii palju stressi lihtsalt. Ja, ja noh, see võib kõlada nagu anekdoot, võib-olla sellest, et ma räägin seda nagu see oleks, aga aga põhimõtteliselt ütlesin mulle, ma mõtlesin, et mulle aitab ja et ma lähen koju. Aga mul ei olnud raha, et minna koju. Ja noh, selle otsuse ma tegin ära, ma läksin sealt koolimajast ära. Sellelegi sihukeseks muusikamaja nii-öelda, et see ei olnud ju koolimaja muusikamajandusele Eesti põlevkivistuudioid ja prooviruume ja seal ümber olid siis tavalised elumajad, mis olid nii-öelda ühikad, aga tegelikult olid kõigil olid oma eraldi toad ja siis ma läksin siis sealt muusikamajast välja oma koju istusin korraks ja lihtsalt tegin enda jaoks otseselt noh, nüüd on kõik. Et okei, siis praegu raha ei ole. Aga ma mõtlen selle raha kuskilt endale välja, ma lähen koju, sellega oli tore karjäär küll, aga. Ja niimoodi ma siis olin selle selle otsusega kuidagi nagu rahul ka, et nüüd vähemalt mingi otsus tehtud. Ja siis hakkasid tulema sõbrad kellega ma mängin siiamaani koos. Näiteks trummar Ulrika ording, kellega ma olen teinud bändi nimega mainek kes mängis nii imel Bergeti kui eeter, kuhu plaadi peal tulid sõbrad näiteks Taani löögren, kellega ma olen mänginud väga palju koos või Alberdateeginsdam teised tulid ukse peale koputama, kulledges jämmime, tahad tulla, et seal ei piisanud kunagi sellest nii-öelda koolipäevast ja ansamblitundidest, vaid kõik läksid peale seda Williamsit kuni ööni välja ütleks, ärni, ma ei taha tulla, siis ma mõtlesin, et kuna ma niikuinii lähen ära. Et siis mul ei ole ju midagi nagu kaotada ja ma ei mõistressa enam, sest ma niikuinii hinnangu, et mul tekkis mingi Siuke vabaks laskmine, sellest, et nüüd ma küll ei, ei võrdle ennast kellelegi, ma lihtsalt lähen, nagu mängin. Ja siis hakkas nagu paremaks minema ja siis ma saingi, nagu seda tehes või nendega niimoodi Ämmides või selliseid proove tehes ma sain nagu aru, et osa, et ma olin nagu igasugusest koolist enda mõtetest lahti lasknud. Etseeringu taak ikkagi nagu päris pikalt, kuidagi. Jäin nagu kinni sinna õppimisse või sellesse pilli. Ja, ja, ja siis, kui see siuke krahh käis ära oma oma muusika teekonnale oli nagu ühe joone peale tõmmanud, siis nagu hakkas alles peale kõik, mul on tunne. Et siis oli nagu mõnusaid, ma võtsin teda suhtumist, hakkasin seda nagu arendama või tundsin, lendas ära ja hakkasin sellest kinni hoidma ja sellest saigi minu nagu see. Kuidagi see põhiline fookus, kuhu see läheb. Ja ma arvan, et see on siiamaani. Sõbrad, kellega me oleme teinud, need minu kaks albumit eneseajalugu koos. Peedu kass, rootslased ka, on meil nagu mitu korda kiitnud selle eest, et ma sellise bändi kokku panin. Ma õppisin hästi palju vaja sedasi aga point on seesama, et ma need inimesed endale kohtunud minu, minu, rootslased? Jaa, jaa. Joonasega ma ei olnud enne bändi teinud ja Joonase elu ei tunne teineteist helme. Aga kuidagi ma saingi aru, et mina tunnen nende inimestega kõigiga ennast kuidagi nagu jube vabalt selle noh, mul on nendega nagu, kuidas Huldrikates lipueit on nendega olla lihtsalt ja ma tahtsin, et mul bändis oleks kogu aeg selline energia lihtsalt. Ja sellepärast tulid need inimesed kokku, nii et ma nagu Jah, sellest energiaasjast või on siiamaani nagu kinni, ma tahan, et asjad oleksid siuksed oleks siis nagu mõnus. Teeme proovilam sarja vaatama ja mere äärde või midagi sellist, et ma võtsin sellest kurbi asenam kaasandile. Ja kehtlesi mulle tundub, et sulle meeldib ikka nagu noatera peal ka elada. Mainetiga minu meelest iga kord, kui sa mul keht raadio kahes külas teil tuleb nüüd kontsert siis iga kord sa nagu kergelt katkusid juukseid, et ühele on mingi pill kuskil tollis teisele lennuki lennukitõusul ja see oli juba siis iga kord ja siis ja siis hakkasid oma sooloprojekti tegema, mis muideks kaks aastat järjest minu kõige parem laiv, kus ma olen käinud, aga aga sellel sooloprojektiga samamoodi nagu sa mainisid, alati on nagu tohutu nüüd sellel aastal Hollandis olime euros, hunnikul käisid jälle meil poppar stuudios, ütlesid jälle samu asju, et nii loodan, et vaatamata rahe tormile nad jõuavad kohale ja need kõik jõudsidki kohale, aga täpselt meedia sõita viis minutit olla laval ja öelda, et aitäh ja minge meie Facebooki või mis te ütlesite. Jah, seda ma väga hästi isegi mäletamise saime öelda selle lühikese aja jooksul, aga, aga ei, ma olen täiesti unustanud, et see karma mind nii pikalt saatnud. Aga draakonid on hästi kompaktne projekt täitsa niimoodi liigutada üle maailma ja te oletegi liikunud ja kas see on endiselt esid kommertsmõttes? See on sinu kõige edukam projekt olnud siiamaani. Ja ta on kindlasti kõige suuremat tähelepanu pälvinud ja me oleme seda kõige kauem teinud. Järgmine aasta saab draakonite 10 aastat bänditegemist, mis on päris palju päris palju aastaid. Jube kähku tuli isegi aastutlejate. Draakonite käinud nii palju legende. Kas ma võin rääkida, selle loo levib siis sa saad öelda, kas see on tõsi või ei ole, kui te tulite, on ja siis telliti kohe sellise Eesti edu müüdi elavdaja selles põlvkonnas, kes siis versus ja de tekitasite sele Baltiskine, kõik kõik teie teise albumi lood läksid ka Läti raadiojaamades, playlisti mitte lihtsalt ei mängitud, playlistid olid rotatsioonis. Kui tuli see suur plaadileping, siis terve rahvas, juubeldas Kikaid nii, uhke Figeni, rõõmsad, et tahan endale, lähevad Ameerikasse, neid hakatakse seal kätel kandma ja siiski läheb nii hästi. Ja siis te läksitegi läksite korduvalt, läksite tuurile, tegite rasket tööd. Meie siin Eestis, kuulasime teie plaate, kuulasime augud sisse, otsime kohe tuleb uus muusika ja siis ei tulnud. Ja, ja kui, kui ootasime ja ei tulnud ei tulnud, siis tekkisid mingid jäljendajad, tekkisid mingid jüngrid, siis jäljendajad, neil oli nagu tellimus ka, sest et te olite ära ja, ja uut kraami peale ei tulnud ja ja siis kuidagi jah, selline veider olukord tekkis kuses gene nagu liikus edasi. Ja ideid nagu ei lastud selle rongi peale. Ühesõnaga legend on siis see, et teil oli materjal ammu olemas aga teil ei lubatud seda salvestada, ei lubatud seda välja anda, sest taheti turundada ja tutvustada veel seda kujutmendowni. Ja ühesõnaga, et see on nagu selline tehislikult tekitatud viivis oli nende kahe plaadi ilmumise vahel ja, ja seetõttu ilmselt võib-olla seal tohutu põmakas jäi, nagu selle kolmanda plaadi puhul tulemata. Ja teise-kolmanda plaadi vahel võinuks olla märksa väiksem ajaline vahe. Mingit keeldu kuskil ei olnud, et midagi avaldada, seda seda küll ei olnud. Seda ma ei tea, et oleks olnud. Aga. Osaliselt jäi kolmas plaat hiljaks meie endi süül, kõlab dramaatiliselt, aga meil endal läks väga palju aega sellega, et sellest materjalist, et seda nagu lihvida selliseks, nagu me olime seda soovinud. Miksimise protsess? Jaa jaa. Kujundus ja need asjad kõik kuidagi meie enda otsustamine, ma arvan, et jäi ka kuidagi nagu venima. Ja veel, et pil osast sellest müüdist rääkida, siis minu jaoks isiklikult oli nagu esimest korda mitte nagu vaid oligi, oli esimest korda see kogemus, et mingisuguseid lood kuidagi lähevad. Lähevad nagu käest ära mingid oma elu elama, nagu oli siis meie teise plaadi puhul, et seal oli väga palju lugusid, mida. Oli tarvis esitada veel ja veel ja neid oodati, läksime jälle järgmisesse riiki, jälle olime nagu kõik hakkas otsast peale. Kuidagi see, see oli ikkagi väga uus meele, et selline mingi punakas käis ja hakkasime mööda ilma ringi reisima ja, ja et need albumeid või saad aru sellest süsteemist, et et, et meil ilmus Eestis album, aga nüüd mingi mitu, mitu, mitu mitu kuud hiljem ilmub Prantsusmaal ja siis me läheme sinna nagu see oleks tutikas asi ja, ja hakkame nüüd otsast sellega peale, et see, see oli meile kõigile esimene kogemus ja, ja ma arvan, et me kõik nagu tajusime seda erinevalt minu jaoks oleks tahtnud varem edasi minna juba, aga see on, see oli täpselt, see oli minu kogemus. Samas A rõhu mõistsin seda, et, et et me ei saa. Meil on kuskile Euroopa riik ja, aga ta hoopis mingi täitsa täitsa uusi lugusid esitama, kui meil on olemas tegelikult terve plaaditäis mussi, millega meid on saatnud mingi teatav edu ja tähelepanu ja noh, tegelikult ei kujuta aga samas, et, et me ei oleks seda muusikat mänginud, jõudes esimest korda kuskile uude kohta. Aga jah, ma arvan, et kogemused olid meil nagu kõigil erinevad sellest. Lõpuks ma arvan, et see paus, mis tekkis teise kolmanda vahele ja ega see paus, mis pausiks ei saa seda tegelikult nimetada, mis oli kolmanda ja neljanda vahel, et on ma arvan, et me tagantjärgi näeme seda pärast, kui väga kasuliku ajavahemikku Ja ühel hetkel juhtis see Kristjanit, me hakkasime nägema rohkem miljardites. Evertilites Liis Lemsalu, Lillo. Sina oma sooloprojektiga, aga nüüd siis ma sain aru. Varsti tuleb midagi ühist. Kuidas seekord oli? Sa rääkisid kunagi mulle, et kuid Mendowni need suured hitid kirjutasid üksinda ühe ööga siukse kire mõrvana kasutades Vaiko Eplik. Ühe sõdima vahetuslikud Mendownia Joliin need tulid ja ühe ööga ja saatsid samal ööl veel need poistele nagu laiali kellest üks elas mu kõrvaltoast. Kuidas siis seekord, kas see oli nagu süte tseki ühine kasvamine ja ja mingisugune kriitiline mass oli kogunenud vaja kuidagi vormistada või see oli ikkagi kellelegi initsiatiiv või kellegi torkimine. Kuulge. Tuleb see oli ikkagi nagu torkis, sisemine torge oli see ja ma arvan, et selle initsiaator oli ikkagi, võib üheselt öelda küll, oli Evert, kellel lihtsalt tuli neid lugusid, tuli, tal oli vaja need lood välja saada ja ta tahtis jälle teha ja mida mitte, et meil oleks tegelikult vahepeal nagu teinud me tegime, aga see ei olnud lihtsalt sama intensiivsusega. Ja tõesti nagu sa ütlesid, et Christian hakkas juba tööle miljarditega vahepeale. Minul. Mul on jube hea meel, tekkis aeg, et ma sain kirjutada oma esimese plaadi simmer kergelt, et ma arvan, et just kõik need tegemised Võimaldasid seda, et me sõime draakonitega nagu tulla uuena kokku, meil olid kõigil eraldi mingisugused kogemused, ka vahepeal saadud mingit uued mõjutused ja uut inspiratsiooni ja mõtteid olime kõik kogunenud. Seetõttu oli meil hea nagu uuesti kokku tulla, et ma, ma arvan, et ma lihtsalt oleks jätkanud, siis lihtsalt me olime ennast nagu kuidagi. Mina ise olin sel ajal kui me draakonite ka väga intensiivselt tegutsesime. Nagu puntras iseendaga, selles mõttes, et ma. Ma olin seal bussis ja lennukis ja rongis ja lavadel oma nagu mõtted nii mitu korda ära mõelnud ja see ring, kellega me liikusime ikkagi üsna väike päevast päeva. Et. Mul oli vaja lihtsalt midagi uut peale ja ma arvan, et me kõik saime seda ka nende aastate jooksul vahepeal. Aga nüüd on olnud väga põnev seda uut draakonite paati teha, see on noh, ongi ikkagi täitsa uus seal. Tajutav aga see on alati endale niimoodi täitsa uus, kõik, muidugi. Aga ei, see kõlab ikkagi jah, täitsa värskelt enda jaoks. Ühesõnaga, sul sellist loome, hirmu ei ole kunagi olnud. Oi, on küll jajaja, need ma arvan, et et aastat peale sööklzi plaati kuskil seal ümber oli, oli aeg, kus ma ei kirjutanud mitte midagi, ma olen täitsa kindel, et selle üle aasta kui ma ei, ma ei kirjutanud mitte midagi mis kõik oli 200 või midagi mõtlema. Halb, halb, halb, halb, aga see kestis ja niimoodi. Selle Himmelbergiti ja Ether Klooga seoses ka. Ja selle sinna sooloprojekti bändi juures ei saa jätta mainimata, et kuidagi sealt see sinu selline tarkus ja headus kumab läbi ka sellest, kuidas sa oled sedasama Jonas Kaarnametsa võtnud omale bändi, noor energiline kitarrist. Ja sa lubad tal, sinu muusika mängib talle kätte sellised kaardid. Et nagu aeg-ajalt on see staar tema ja sa teed sellise asja noorele inimesele. Ja ma mõtlen, seega seoses mul tuleb meelde, ma olin ka Eesti noorte puhkpilliorkestris ja see ainult metsasarve ja ma olin seal Kristjani juures passiga ja siis aeg-ajalt tõid meiega hängima seal pauside ajal vana iganes ja siis ma mäletan, et Ma juba teadsin, kes sa oled, sest et Katrinil oli seal koorilaagrisse pilt on ja siis oligi üllatused, oo metsasarv ka. Ühesõnaga ma teadsin, kes sa oled, aga ma nagu ei teanud, kes sa oled. Ja sa olid nii padu, siiras, nii heatahtlik et see kuidagi nagu ma ei osanud seega suhestuda kuidagi. Ja mulle tundus alguses, et äkki sa mängid mulle mingit vempu. Aga siis tuli välja, sellest rääkis selline seegi sealsest, kas sulle kunagi see selline siirus ja, ja nagu sa ütlesid ka enne kui me alustasime, et kuidas sa ütlesid. Et kui sa olid suur astroloogiahuviline kunagi Kristjaniga selle kolmanda plaadi salvestamise ajal, siis kardinat deta majas ei ole saladusi või? On üks selline hästi paks astroloogia raamat. Mida jah, tõesti, Kristjan, minu väga-väga hea sõber on. Meil on siuke ühine astroloogiahuvi olnud? On okei, on? Mingil määral, aga jah, seal stuudios olles me sirvisin ühte sellist suurt jurakat, kus oli inimeste kohta tähtkujude kaupa sünnipäevade ja isegi kellaaegade kaupa olid palju lehekülgi, aga see kõik algas ühe pealkirjaga, mis oli selline ilukirjanduslik pealkiri oli minu sünnipäeva, kohapeal oli siis Hauskud nookurid sõnadega vaid et jah, võib-olla see on nii, aga mis ma mõtlesin praegu? Joonas Jonase mõttes, Jonas Peedu bänd. Siirus oled sa kunagi nagu kas niisugune tunne, et see sinu selline? No tõsiselt siirus, on see kunagi sulle kuidagi kätte maksta või on see, mõtlesin kahetsenud, et see, sul on sind kunagi sulle haiget teinud? Ei vist ei ole küll kuidagi ei oska ise mõelda, kuidas sa nagu ennast kõrvalt ei näe. Milline see siis oled, aga ei, ma niimoodi ei ole mõelnud küll. Aga mis puudutab seda, et, et kuidas. Joonas bändis rokkstaar siis tõesti ta on seda ja mitu korda on minu arust juhtunud ka seda, et tema juurde minnakse peale kontserti, et kas teie olete? Et tegelikult mitte. Aga mul on õudselt hea meel, et nad teevad sellest muusikast täpselt seda, mis nad teevad, sest see ei ole keegi seal ei. Plaatide salvestamine on. Timmelbergid sai salvestatud siinsamas kõrvalmajas, kolmandal korrusel. Selliste. Kõrvalnaabruses olevate õmbluskodade kontorite pahade koputamiste saatel. Et selle ma tegin üksinda peamiselt ainukesena veel liitunud selle plaadi nagu mängimise juures pillide mängimise juures, Ulrik siis sama taani trummar, sõber. Aga kui bänd immelberget hakkas tegutsema, siis oligi, ma lihtsalt tahtsin, et need inimesed tulevad, tulevad kokku ja ma ütlesin minu arust kõige algusest peale, et ma ei taha, et te mängite seda plaati või ma tahan, et me mängiksime neid lugusid. Ja see on niimoodi läinud nüüd need Nende mõlema plaadiaegadel, et nad teevad sellest ikkagi oma värgis. Laiew on ikkagi täitsa teine asi, kui see plaat ja selle üle mul on õudselt hea meel, ma tahaks iseenda jaoks hoida väga neid asju lahus. Kontserti jaa, jaa, plaati. Et plaadi tegemise ajal ma mõtlen plaadi peale, mitte selle peale, et kui ma olen siin mänginud teise ja kui nord hoki teha teise ja kolmanda ja neljanda rea kitarre veel siia juurde, mõtlen, kus ma kõik need mingi kuus kitarristi saangi mul ära mingi, et noh, ma ei mõtle nende asjade peale, vaid ma tahan et kui ma teen lugu plaati, see kõlaks hästi. Ja siis, kui kontserdi ajaks tuleb kätte, siis vaatan, kuidas sellega saab, et sitemini, et kontsert oleks hea. Ja väga kihvt on see, et, et olude sunnil me oleme pidanud seda mängima väiksemate koosseisudega, toimib ükskõik kellega, lihtsalt kas ma mänginud Joonasega kahekesi Peeduga kahekesi pidu mängib sind või või mängite passi või mängin tarviga, kes on ka bändis. Et see toimib nagu igatpidi, kui sa annad selle vabaduse, et teised inimesed võivad su lugu mängida niimoodi, nagu nende nägemus sellest on. Räägime stuudiotööst ka, kas sul on mingi suhe ka oma instrumentide või tehnikaga. Kas räägid nendega, saad sa neid nimesid pannud, kas vihastad nende peale? Kirunud küll aga väga väga ei ole pillidega, mul ei ole ka selliseid väga. Ei ole mingit mingeid eriti kalleid instrumente kalleid nagu emotsionaalselt, et see nüüd on, see, selliseid asju ei ole. Stuudios tavaliselt on niimoodi, et ma olen kuidagi ise seal puntras, et. Hakkan tööle mingisuguse ideega ja siis ma panen lihtsalt kiiresti selle pilli üles, saaksin kiiruga mängida ja enne kui ma olen, kui ma suudan tähele panna olema juba kuhjanud sinna järgmised pillid ka nagu ümber mingeid sündid või, või mingeid mikrofonid, et kiiresti salvestada kõik asjad, need käivad sellises nagu tuhinas, et lõpuks oled tohutu juhtmeta, kohutav segadus, tegelikult üldse ei meeldi segadus, aga see tekib alati. Tihti on see nagu mingi mingi heli või emotsioon, mida ma otsin, ja siis ma lihtsalt otsin seda lähemal nagu lähedal olevatest pillidest, lihtsalt kus kohas siis see, kus ma saan teile kätte, mida ma otsin, et käin neid pille niimoodi läbi. Sedasi sedasi nagu kirjutan või teen stuudiotööd. Ja see ei ole üldse süsteemne, väga kaugel sellest, et järjepidevalt täiesti süsteemitu on olnud kõik need aastad seal. Rääkides eluks vajalikust tehnikast ma tegin uurimistööd, sinu perekonnaga, rääkisin, sain teada, et sa põed ravimatut, haigust, millest ei ole juttu olnud. See mõjutab su elu väga tugevalt. Sinu äiapapa ütles, et sul SAABi haiks Ahjaa, seda küll. Autome nui olema mingi automees, tegelikult. Abimees ja Saabide Jeans isegi. No meie perel on üks saab aial on kaks-kolm pluss, doonor saab nii, et. Ma olen ja abiellunud SAABi perekonda põhimõtteliselt. Nii pidi, tema esitles mulle, et umbes, et noh, et, et sina ise ikkagi, et sina, sina, sinust on see kõik alanud. Ei, tal olid sa pidama, mina tulin ikkagi hiljem järgi. Mina sõitsin veel Ford eskordiga, kui temal, temal juba Saabid olid mitmed. Papa rääkis veel, et sa oled ainukene, kes aitab teda. Ja kõigi, sul on tundlikud näppude, meisterlikult sõrmed ja tööd. Su käed ei karda. Praegu te ehitate mingit kivi vundamenti veskile. Ma kahjuks ei saanud osaleda kivi vundamendi ladumisel, aga ja tal on meeldinud vist meenutada küll neid kordi, et kui ma olen seal käinud ja need esimesed korrad, kui ma tema kodus käisin, et see tülidele lihtsalt suureks imestuseks ja ta ütles, et esimesel päeval, kui ma külas olen, mõelgu kohtunud, et nii et nüüd on vaja see trepp siia ehitada, onju siis ma olin, olgu, hakkan peale ja et oli, noh. Ma mäletan, et oli väga üllatunud ja mina tõesti tahtsin ehitada seda lepp ja ja mulle väga meeldib teha sellist tööd seal, noh tegelikult seal ülivabastav teha mingit tööd, mis saab konkreetselt valmis. Et trepp saab valmis, sa saad sellele peale astuda ja see kuigi see või see ei lähe katki ja see on ülikonkreetne asi. Selliseid asju on jube hea teha, kui selle jaoks on aega, sest see muusikatöö on nagu ei saa tegelikult kunagi valmis. Et teed, kirjutad mingi portsu mingeid lugusid ära otsustada, et plaat sel hetkel, kui sa väljas oled, seal vabaks lasknud, siis sa juba tahad endast paremaks saada. Tahad teha midagi uut? Trepiga on nagu natuke aega rahu kui ta. Kui ta on hästi tehtud. Teine üliabstraktne asi on laste kasvatamine. Kas sa oled selline isa nagu sa arvasid, et sinust saab? Ma ei kujutanud absoluutselt ette, mida see tähendab. Mul oli null ettekujutust, kuna. Ma olen selle peale mõelnud päris palju, et ma olen kasvanud ilma isata kasvanud, ilma et ma oleksin näinud ühtegi mu vanaisa peres peale, onu. Ma olen ikkagi põhiliselt kõige rohkem olnud oma ema ja vanaemaga. Ja nüüd hiljuti käies sellel kooli kokkutulekul, millest ma just rääkisin, siis vaatasin ka, et läbi põhikooli käisin, ma võin numbriliselt mööda panna, aga suurusjärk on küll, et noh, seega viis-kuus poissi ja üle 20 tüdruk kui on ju, et ma olen olnud kogu aeg. Jah, kuna ma ei ole isadega ega vanaisadega niimoodi noorusest nagu väga palju kokku puutunud, siis me tegelikult väga ei teadnud, mida see tähendab. Et. Seetõttu ja seda kogemust nagu selle selle tähendus nagu loon endale jooksvalt iga päev, mida sa isaks olemine tähendab. Aga mis sul lastega ühist on? 200 erinevat isiksust kindlasti. Ma arvan, et noh, mängimine et see on, see on hästi tore sedaaniga huvitav selgitada inimeste käest, kes ei puutu muusikaga kokku või et see tähenduslikult on see juba väga naljakas, minu töö ongi mängimine sama töö. Mis lastele selles mõttes. Siis ta on kihvt teha, ma võtan tihti stuudiosse kaasa ja seal ma näen, et nendel see avastamisrõõm, kui nad saavad ma ei võta neid tegelikult tihti stuudiosse kaasa, ma pean ennast parandama. Ma tahaks tihemini stuudiosse kaasa need korrad, kui ma olen võtnud neid stuudiosse kaasa. On olnud jah, seda on olnud väga põnev, nagu jälgida nende seda avastust mingi pilli taga või kuulevad mingeid heli esimest korda või või kui nad kuulavad enda häält mikrofonist, et see on neile juba mingi kaheselt kolmeselt juba niisugune nagu normaalne asi, et nad saavad aru, ahah, see kõlabki sealt kõlab see siis niimoodi mõelda, peas kõlakse teistmoodi. Meeldivad lastele igasugused pillid ja, ja mulle ka, et meil on väga palju ühist edele sellega. Aga see naine anna nüüd üle pika aja kevadel, kui sul oli tuur, käisin vaatamas Von Krahlis, ilmselt teistes kohtades, kus esinesid ka üle vika ajada, sai võimaluse särada selles inglisleeva tõesti. Über, kuul, naine ütlesin sulle toona, ta oli sihuke päti Smitilik, rahud on niisugune. Ja muidugi muusikaringkonnad teavad teda. Ta on tuntud seal aga laiemas kultuuriruumis, väidan, et pigem mitte nagu selline hästi hoitud saladus. Ja siit ka küsimus, et kaua te hoiate seda saladust. Mitte väga kaua. Et ma olen olnud kaja anna paaditegevuse tegemise juures, et see suvi ta tõesti teeb praegu oma esimest albumit, aga aga selle põhjal, milline see nagu minu jaoks tuleb, ma arvan, et on täiesti okei, nagu oodata, et et tehase nagu, olles nüüd mulle Mulle väga meeldib ja see. Me salvestasime augustis, et praegu käivad veel. Teeme veel, libime siit-sealt ja tuleb varsti tuleb midagi. Väga põnev. Elul kooli meeldis. Oli nii üht kui teist. Meeldis täiega. Heino, lepime kokku. Esimene tuur organitega. Enne kui hakkame tuuridest räägime, siis ma räägin sulle, mis tunne oli minna Riiga esinema, esimest korda elus oli fantastika tegelikult. Nüüd ma räägin juba nagu mingi vanamees, aga aga siis, kui läksime omal ajal Riiga Riia alla See oli väga eriline asi, me läksime sinna ja, ja press kirjutas sellest lihtsalt kõik Eesti bänd Riias. Enneolematu, et sellest nagu tõesti nagu igav pool sai intervjuusid anda, et kuidas tunne on, homme ongi minek. Ja Riia oli juba fantastiline, tegelikult läksime vendiga. Ja siis kui peale seda ühte Tallinn Music Weeki, ma arvan, et see oli siis äkki kaks. 10 11 käis mingi buum ja tulid kõigepealt Euroopa tuurid ja see oli megaäge. Kedagi ei huvitanud see, et magada ei saa veel mingit jube kõvad istmed on autos ja peab endale vahepeal mingi Pille süles hoidma paarsada kilomeetrit. Või kõigil oli täiesti suva sellest jumala äge oli. Ja samamoodi kui me läksime ussa esimest korda, ma võin panna nagu mööda, aga. Ma arvan, et esimene kord Ameerikasse äkki oli kohe kroscanteri tuur nagu mis käis, me saime nagu sõita läbi kogu Ameerika põhimõtteliselt. Et võib-olla see oli niipidi, aga võib-olla niipidi, et tohutu elamus ja mu mälestused tegelikult raudtrippi veel sellega nagu kaasa. Et Hetkel kaevu oma nagu muusikasõna nagu levitama sealsamas tuli esimene tuur oliliselt. Kui sa sõidad lihtsalt sealt ülevalt alla mööda ta idarannikut. Põhimõtteliselt ei tahtnud nagu magada, lihtsalt nagu vaatasid. Megaäge üleüldse see. Oli põnev aeg, kui saagisid, nagu aru saama, et kuidas see nagu tempo tuuril on, milline see elu on seal tuuril, et et sõidad ja jõuad kuskile kohta ja Lähed või soovitatakse kuskile sööma minna, sest Essoundlik ja ootad inimesi ja järgmine päev ärkad vara ja lähed sõitma ja sõidad järgmisesse kohta ja see on. See oli väga põnev. Ma ei tea, kui kaua seda järjest saaks teha, ilma pausid asjatavad kõige tasakaalus olema. Et. Ma ei ole proovinud jah, kui kui kaua saab seda teha järjest? Aga äge äge on küll elutuuril aga sellistes tuuridest on tegelikult päris palju, nagu möödas sellistest intensiivsetest. Seda ei ole kaua teinud, praegu. Viimased aastad. Viimaseid. Mulle lihtsalt meeldib kui kui ma saan selles kohas olla, kus ma hakkan mängima nagu hästi kaua enne kui ma lähen lavale. Et saan aru, et ärevust tekitab siiamaani see, kui ma pean vahetult enne kontserti olema kuskil kaugel sellest kohast. Et ja väävlitoaga tuli meelde, on nagu üks oluline asi on see, et ma oleksin lähedal väga lähedal sellele kohale, kus ma hakkan mängima et ei ole mingit ohtu ei jõua sinna õigeks ajaks lihtsalt mingi hilinemine ja ja ootamatused teevad nagu ärevaks, siis ei lase nagu olla väga vabalt seal laval. Teine asi on see, et ma tahaks väga olla nende inimestega koos, kellega ma lähen lavale. Seetõttu peavadki mu bändikaaslased ennast hoidma mingist teatroli raadiuses. Ei noh, eks nad lähevad ikka jalutama, aga. Et teavad, et ma helistan neile mingi aja tagant siin, kui kaugele nad on. Ja teine asi on see, et mulle meeldib kavasid kirjutada kogu bändile käsitsi. See teeb mind ka, nagu siis mul on nagu jah, kui need asjad on täidetud, siis ma tunnen ennast hästi. Et ja miskipärast ei ole õnnestunud mul teha neid kodus valmis vaid ma teen need alati ikkagi kohapeal. Jube meeldiv sound tšekid asjade pärast tulevad tegelikult minna tihti üsna vara, aga kui seejärel väga vara, siis ma eelistan selt mitte lahkuda või olla seal lähedal. Eelmised on see, et peale Sauntšekkisi saad alles aru, et kuidas mingid asjad kõlavad ja milline see üldine nagu vaib on, et siis ma alles mõtlen oma selle lõpliku kava tegelikult välja ja siis ma kirjutan kõigile, annan kõigile ära, veendun, et seal nende käes. Siis ma tean keegi hakkamegi kaks minutit enne lavale minekut kui rahulikult lavale. Kui kõva on või mingi keegi midagi otsima või mis? Katsun nagu mingite asjadega seifida, et mul oleks. Nagu mingi sisemine rahu selle jaoks, et ma lavale ei peaks reisima siis ma seal laval, kui ma ei ole kuidagi ärevil või kuidagi Ei ole. Jah, ei ole kuidagi mini sheiki olla omadega, siis ma tunnen ennast mugavalt. Siis ma tahan selle muusikaga teha. Mitte seifida, vaid me saame tõesti nagu oma bändikaaslastega nende lugudega mängida ja me saame nii-öelda nagu visata palle kuskile vaadata, mis keegi teeb ja siis siis mul on nagu see mingi hea pinnas on all, selle jaoks. Täna on 24. oktoober 2018 looja Erki Pärnoja. Milline on sinu maailm? Kui me käisime ajaloo väljasõitudel siis ma ootasin seda kohta kogu aeg. Merdi Me intervjueerisime inimesi. Tegu osavalt kõrvale põiklema, praegu. Ja rääkisime väga palju elust, et kuidas, kuidas on elu Karksis täna. Mis teeb hommikul rõõmu mis teeb ühe päeva eriliseks, siis alati lõpus me küsisime, et kes sa oled. Ja siis ma mäletan, kuidas inimesed kõik kõik reageerisid erinevalt, kõik muidugi vahtisid erinevalt, aga see oli alati tuli nagunii ootamatuna. Ma sain nüüd aru, mis see tähendab, sellelaadset küsimus saada. Milline on minu maailm? Ma arvan, et on. Ma arvan, et värvide ja, ja, ja helide ja inimeste Rohkem mul on hea meel, et minu Minu maailma üldiselt keerleb ümber inimese, see on nagu päris kindel, et olgu see siis iseendast kuidagi arusaamine, pikk töö. Või siis teise inimese. Mõistmine ja temast nagu arusaamine, et ma arvan, et inimene on inimene, on minu kangelane ja minu elu on inimesterohke ja neid, neid tuleb juurde. Ja see Loob igasuguseid kogemusi ja mõtteid ja lõpuks siis minu puhul. Helisid lugusid. Umbes midagi sellist tuli mulle pähe. Aitäh nende tõdede ja tegude eest. Ja aitäh täna siia tulemast, Erki Pärnoja plaks.