Tere õhtust, head ja tublid. Ma olen Maarja Merivoo-Parro Te, olete raadio kahes täna siin. Kivi paberkääride laval hakkab toimuma erakordne, ainulaadne kohtumisõhtu Lesley laseriga lesida passiga, ma arvan, enamik teist teab, sellepärast te oletegi siia tulnud, väga tore. Tere tulemast Kivi-Paber kääridesse, tule. Tere tulemast. Raadio kahte lehvli, Laasner, aplaus. Aga hakkame kohe algusest peale lise hommikusöögiks seid. Ma ei saa, hommikust. Hommikust. Ma tegelikult hakkasin sööma, nüüd. Aga ma olen söönud hommikust umbes välja umbes mingi kaks kuud. Muidu viimati sain 35 aastat tagasi 40. Võime, kuidas sinu päevad välja näevad tänapäeval? Nagu iga inimese päevad ilmselt, et hommikul peab üles tõusma, mida ma ei taha üldse teha magaks tegelikult mingi üheni iga päev. Ja siis läheb niikaua, kui läheb tavaliselt mingi kahe-kolmeni. Ja siis kordub nädalavahetusel teistmoodi, siis prooviks mõnikord pidutseda. Aga üldiselt jah, tuleb ikka hommikuti tõusta, see on kõige raskem, see mulle üldse ei istu. Ja siis töö ja siis on vaja poes käia, see peab vahepeal. Siis on vaja seda muisa asju teha ja kõike muud. Umbes niimoodi ikka. Võimas ja ühtlasi väga usutav. Aga kui ma natukene uurisin sinu sõprade-tuttavate lihtsalt kuulsate inimeste käest, kes selle esiLaasner õigupoolest on, siis päris mitmed tõid välja selle, et jah, sa oled selline noh, tegija ja sul on selline glamuuripauk või glamuuri, nimbus, on kogu aeg sinu vill. Aga samal ajal sul on müstiline minevik maale. Ja ühel hetkel olevat lihtsalt metsast välja tulnud koos Ingaga. Kes seda ütles, seda siukseid asju. Ei, muidugi ma arvan, me oleme kõik maakad jah, et selles mõttes on täitsa normaalne, et olen küll Tallinnas sündinud, elanud ühe aasta, esimese aasta, sellest ma palju ei mäleta ilmselt. Aga ikka jah, ikka maalt minu tausta Märjamaa. Ja seal on oldud aastaid mitmeid põhikooli osa nii-öelda lihtsalt. Et jah, et see elu seal kuidagi ammendas ennast üsna üsna ruttu. Et see Tallinna linnatõmme on nagu suurem. Et siis sattusingi muidugi. Seda on suunad ju, haridus on ju mingisuguseid aeg, mis siis oli, et võib-olla tänapäeva noortel on rohkem võimalust ka kohe välismaale vaadata, mingid mis iganes, nagu siis oli ikkagi suht segane aeg. 80.-te lõpp, üheksakümnendad siin nagu vaatasid lihtsalt, kuhu, nagu poole tuul puhus, sinna vool kukkusid ja nende umbes läks see kõik. Neis kool meeldis, mis ei meeldinud kuulsaid sisse, kui saanud see nagu suut juhuslikult tegelikult. Aga esimene bänd oli ka ikkagi Märjamaal juba. Jah, mingi ma hakkasin tegelikult suhteliselt hilja mängima, pill üldse, mingi tõsisemalt, äkki kuskil 16 siis ma olin juba sealt vehkat teinud Tallinnas juba. Et siis alles alustasin, muidugi Chloé ta kuulsate muusikute, neid elulugusid seal on ikka, kes on neljaselt teinud juba esimese ooperi ja ja sümfoonia kirjutanud, ma olin ikkagi 16 juba mingi suur mees juba siis alles alustasin pillimänguga. Ah, kuidas Tallinnas, mina minu teada seal olid ju Tartu ja Pedi kriya kunstikool ja. See oli umbes niimoodi, et märjakal sai see üheksa klassi otsa läbi häda, lõpetasin selle kuidagi üldse, mäletan, läxus näruselt lõpp. Ja siis tulin Tallinnasse Kopli kunstikooli ja siis ma olin juba nii Rebelat, loomulikult mulle ei meeldinud seal. Siis ma jätsin selle pooleli, otsustasin, et ma tahan saada professionaalseks muusikuks. Kui ma olin pilli mänginud mingi kuus kuud viis et siis ma olin täiesti kindel, et ma olen fantast muusik juba. Väga andekas ja enesekindel ja siis õhnastes mingi basskitarr sebida omale ja siis ma hakkasin õppima paaniliselt. Sattusin õppima Paul tikker, pöördak selle radaribassimängija. Ja siis tema tegi mulle siukse kiire, kiire, siukse džässiorkestripartiide põhja alla ruttu ja siis ma talle rääkisin, ma tahaks ikkagi otsa kooli saade basskitarr ja mina tahan muusikuks saada ja see on kõige ägedam asi. Ja siis ta muidugi proovis minuga viisakas olla. Ei, ei solvanud kohe, et nii ruttu ei käi need asjad, solfi tunne üldse muusikakooli tausta jalad siis nagu see ei ole kõige lihtsamast muusikakooli. Ja siis ma seal kuidagi selles mõttes ma jätsingi selle Kopli kunstikooli pooleli üsna meistri käinud seal, et tõusen hommikul ülesse nii-öelda tegin õlle lahti, hakkasin kitarri mängima kuni õhtuni välja, nüüd iga päev ja kuskilt süüa ka vahepeal ja siis sain Paul andis mulle Bachi prelüüdi kaks tükki, mis ma õppisin selgeks, tantsin seal eksamil kätte, aga ma tegin vist kuskil solfis läks midagi väga valesti, et sinna kooli ma ikkagi sisse ei saanud. Ja oligi muusikaunistusele kriks. Siis järgmine samm oli see, et okei, esimene unistus on katki, mis edasi? Siis täpselt nagu filmis, et võtsin ajalehe intervjuu anti siis vist ei olnud veel leiutatud või oli juba. Võtsin ajalehe, tegin lehe lahti, saatsin neid kuulutusi, sellel Tartu Kunstikool ootab uusi sisseastujad ja siis võtsin ühe hariliku pliiatsi, panin taskusse, sõitsin Tartusse. Ja siis sain sinna sisse. Ja seal oli ees bonne. Ja seal oli kõik asjad, mis nüüd hingalisele ees ja punne oli seal ees ja bändid olid seal ees ja kõik seal läks nagu pall veerema. Sinna Tartusse kohtusid, tutvusid Bonnega. Ja ütlesin talle kohe, et sa oled kõva passi meie. Ma ei, ega ma täpselt seda ei mäleta, noh, see oli selline, mäletan eksamit ta, mul oli muidugi kohutavalt masendusse. Tallinnast Tartusse minek tundus nagu mingi mega allakäik ja see oli ikka sihuke täielik õudus. Häving, et masendus oli suur, mõtlesin see kunstikool selle sihuke joonistada, natuke oskasin, et et sisse ostma oleks tõesti, kõigepealt muidugi lähed kunstikooli, esimene sihukesele koheselt sõimata, kohe sõimati nägu täis, et hästi oluline nii Tartus oli, oli ettevalmistuskursused selle oma rituaal, et kui sa oled ettevalmistuskursustele, siis oled sa nagu tõsiseltvõetav sisseastuja. Et kui sa lihtsalt lähed sinna lahmima, et siis noh, ühesõnaga mida sa tahad, siit. Ja, ja siis ma kuidagi ikkagi tegin selgeks, et ma tahtsin ikka muusikuks saada ja kõik läks nässu ja siis ikka võtke ikka vastu ja eksamid läksid hästi, mäletan äkki sain isegi kõik viied viie palli süsteemis kuidagi väga hästi, sain sinna. Ja siis oli üks õnn veel, tabas mind selle kooliga täpselt sellel aastal oli tehtud seal täielik õpe, siis kava muudatus, kui varasemalt olid seal reaalained ka siis olid reaalained kõik välja võetud, need olid jäänud ainult humanitaaraineid lisaks kunstile. Mulle reaalnagu üldse ei istu, siis see on ikka täitsa mõttetu nagu minu jaoks õppida peast oskan arvutada asja kõik, elementaarne, ma olen, ma arvan, väga heal tasemel. Aga lihtsalt selle nagu õppimine on, ikka ei taha. Ja siis sobis hästi selle lisast materjali, lõpetus, asju, kõike veel, aga see oli nagu vedamine. Aponnega, kuidas ma ei mäleta otstesse kohtumine olijat. Alguses ei tulnud kedagi, kui oli nagu eksami, siis ma läksin eksamiteta kutse vanavanemate juures elasin. Raha polnud ju midagi olnud ja nüüd siis elasid seal vanakate juures lakutagitel eksameid ja siis mäletame, lugesin. Eks need, kes sinna ma lugesin selle jooksul mingi üle 10 rahad, tuleb need sellest nagu koju sõitsite raamatuist, läbigi hommikul eksamile või sinna joonistama ja kirjutama ja mis seal kõik olid, siis lugesin vist hullult, kuulasin metalit ja siis panna, aga ma arvan, kuskil see ei pidanud nagu kohtuma, see oli niisugune nagu noh, kohe nagu tšekid välja, et kes on kes ja siit võib midagi tulla. Okei, metalit kõigis olid siin mänginud Bachi õppinud mingi džässistandardeid siis Tartus esimene käik ikkagi metal. Metal oli enne seda juba, kui ma olin seal otsa, koolieksamid olid ikkagi pikad juuksed, aga mäletan, millise pask tarmust seal oli loomulikult ilgelt suur Metallica kiri niisugune peal olin nagu lapsekingades poolenisti minu arust nagu maanoored on alati nagu rohkem lapsed kui linna natuke linnas, minuvanused on kõik nagu täiskasvanud, ma tundsin ennast tallinlaste laps nagu niisugune alaarenenud, natuke. Sihuke nagu mingi imelik ja kõik olid siuksed ja mingeid teeme, mingitesse huvitab, kõik olid nagu siuksed nagu viis aastat ees. Ma olin niisugune nagu laps ja siis baskid harjal oli suured metallik logo ja ma ei tea kuskilt, ma olin saanud endale, ma ei tea kust mingi siukse pooledest sendise plastmasskärbse. Ma ei tea kuskilt meile, miks ja liimisin selle basskitarri otsa. Või siis, kui mäletan seda, kui ma seal eksamil olin, mängisin oma neid prelüüd selle kärbsega passiga sisse, et õpped vahtisid ainult seda kärbest seal otsas. Tilguti kuulasid niimoodi uimased natuke vanemad inimesed vahtisid teda kärbest. Päris jabur oli see, et selles mõttes meda metali juurde tagasi ma unustan küsimusena. Metal oli nagu enne seda all, et ma olingi, oligi metal. Märjamaal oligi seal ei olnud variante, kus sa oled nagu disko või sa oled metal. Punk oliga punk oli niisugune pump olla. Mulle meeldis punk nagu muusikaliselt, mulle ei meeldinud pungi, mingi asi mulle ei meeldinud kuidagi ei läinud mulle. Jume ei kohtunud õigete punktidega, ma hiljem Tallinnas kohtusin väga vahetute punktidega, siis ma puhkan, tulnud mulle nagu lainena hiljem märgi peale metalit. Kas selline nõuka lõpp või Eesti algus? Mis võis olla mingi 80.-te lõpp 90.-te alguses, noh mis oli segu olivad? Lätis oli, ma teen niimoodi, et et oli samamoodi punkarid ja rokkareid ja siis oli mingi väike seltskond, imetilluke seltskond, kes olid grunge fännid ja nad olid väga outsiderid, neid mõnitati, kõik kiusasid meid niikaua, kuni Kurt Cobain suri ja temast tekkis mingi selline ülemaailmne haip, mis muutus mainstream, miks? Päris pika hilinemisega ka Lätis. Ja siis ühtäkki oli see nagu see põhipopkultuur. Kas, kuidas sinu mälestustes on Eestis on sul midagi sarnast meeles või? Kui mul on neid kihte nagunii palju, et et see metal on kõige all, metal on täna siin, kuulan tänaseni trant koori päris palju, et niimoodi töö juures, et kui kirjutad mingit lõbusat jogurti, reklaamteksti, siis tegelikult all käriseb päris käre, tasakaalustab selline kere lõhkumine, röökimine. Et jah, see metali kihvt sinna tuli siis. Tegelikult tulid ka nagu siuksed, pehmemad metallikihid, jaga raskemad tuum ja ütleme, tassikese metalle ja trassi peale tuli siis tuum ja test metal. Ja siis oli see grunge oli ka väga tugevalt nirvaanasse, kuulasime enne seda hipi, see oli Tartus, oli päris, tihti käis nende pidudel, läks, kas ette alaned just enne seda põhita nagu enne never mind kõike nagu võinud varasemaid albumeid. Huvitaval kombel mulle on meelde jäänud see koht, kui ma kuulsin seda uudist, Göran suri, sest ma olin bussiga, sõitsin Märjamaalt Tallinnasse, olin seal vabaka peal. Mul see maja meeles, see Ikarus bussis öeldis, uudised, kurt, keda on surnd. Et see koht ja mulle meeldib see valgus ja kõik siiamaani meeles täpselt üks mujalt mööda lähemalt meelde körtsuri ära. Et see kuidagi ei pani, läks nagu korda. Aga see grungekiht oli ka, kõik see Seattle saund oli nagu see oli hästi tugevalt käis lainena. Sinna juurde tuli hiphop, hästi palju Pablikene meil mingeid selliseid nagu asjad, mis seal ikka metalliga seotud, grunge tegelikult metali seotud ikka serva pidi hästi tugevalt keelinud pungi asjad ja siis sealt hakkas asi arenema juba juba otsapidi kui Tallinnast tagasi, et siis tulid juba läks indisemaks asi, tegelikult grunge peatakski nagu indisemaks natuke ja siis traadise mindi edaspidi elektrooniline India siis juba mingi tantsumuusikastiilid ja siis kuni siiani välja popini. Janeck murdiga rääkisin ka Janek Murd ütles, et teil oli ka umbes selline kohtlemine koheli, mingi äratundmine, Teist saab mingisugune kollektiiv. Ja ühtlasi ta ütles, et temani mu kõrv oli ikkagi jõudnud ka mingi kuuldus, et mingi hästi hea bassimees tuli Tallinnast, Janek oli vistust ees paras. Kes muusikakooli sisse ei saanud, see oli hea märk. Jah, nii oli jah, et kuskilt ta, ega me ei olegi niimoodi 11 otsinud, et kuskilt kuuled ja siis siis leiadki ja siis tehti koos, eks ta niimoodi käibki. Ja noh, see taustal sama meelile Janek metalli kaustad siis kuskilt AGM ning mida kuulad, vaatad tegelikult, kui sa oled küllerilt, vaatad kasseti rivi üle r sirmudlasedele vaatad, mis kassetid on selle järgi vaatada, Nokeidi, kas seal mingid valed asjad siis sealt tuleb midagi välja. Õiged kassetid olid? Aga kuidas tänapäevaseid asju saab korraldada? Ei tea, ei saagi, vist, tuleb Facebook'i kontot vaadata, et mis ta on vaikinud, ma arvan, seesamamoodi tšekid nagu, mis asjad on kuskil? Instab osta nii-öelda, vaatad, kas normaalsetel Laivedel käinud? Aga hüppakski korreks oleviku pärast minevikule tagasi. Viimane album, koridorid, seal on näiteks Maria Faust. Kuidas teie teed ristusid? No Maria aga on niimoodi, et esiteks sellise naisteteemaline album kuidagi hakkas kujunema kuskilt, et naisteteemalisi lugusid enne kellele läks, siis algas. Ma ei mäleta täpselt, kuskilt ta ühised tuttavad on ja muidugi kõlab imelikult või silma jäänud või kõrva jäänud. Ta on lihtsalt nagu nii kosmos, et tundus nagu huvitavaid saksofonimängijad on mitmeid, aga ta ei olegi nagu Saksa filmid on ikkagi kunstnik. Ja tema mõttemaailm on lihtsalt nii jaburalt, aga et sellepärast tahtsin temalt kostjana. Ja siis ega edasikönt üks email ja minu asjad tunduvad talle piisavalt jaburad, et siis ta on nõus kohe, et et kui on ikka üks mingisugune stilistiliselt võivad olla erinevate stiilide, aga kui seal on ikka üks mingi selgroog on üks, siis on, ongi lihtne kosta. Mariaga oli lahe eksperimenteerida ka, et et tema, esimene muusik, kellele siis ma ikkagi ostsin reaalselt lennupiletid ja kõik Tallinna taanistani siia saada, et on keeruline tema graafikuid vaadata, mis ta nagu teeb, et see on nagu see, et ta seal albumil Londoni ükstelegi ime. Et me leidsime ühe päeva, kus tal ei ole vaba, siis ma leidsin ühe toastuudiot, et see ära teha. Jaa, mõtlesime salvestasime ka huvitavalt, et. Selline lugu nagu ära, mis on seal albumil lõpupoole, siis sellest on pikk versioon mille ma nüüd tasuta väljendasin jõulude ajal. Et selle looma tegin Mariaga niimoodi, et ma olen salvestanud sedasama telefoni, keridetan reiside lambil, selliseid kuskil linnades, seal Saksamaal, mingi Itaalias, erinevates külades, linnades, Londonis, mingi jalgpalliväljakul, kuskil mingid marisse kontserdid, aga kuskilt mingeid asju lambil, telliseid. Panin sellest kokku ühe sihukese helifaili ja marjale seda ei lasknud ja panime ta saksofoni valmis mikrite, ütlesin ma lasen sulle nüüd erinevaid helise, siis kirjelda seda, mis sa kuulad läbi saksofoni ja siis mis ära. Täispikk lugu on mängitud nagu ühe tõmbega sisse ilma ühegi nagu ühe duubliga nii-öelda. Et siukseid eksperimenteerinud eksperimente, on temaga väga huvitav teha, et ei ole selline klassikaline pop, mida ta tegi ka hea meelega Kätlinil alla tujumisena täiesti lasteaialaul. Et seda ta mängis ka hea meelega, mõtlesin teistmoodi siuksed olla ka mingi vaheldus. Ja mulle väga mõlemad lood meeldivad ka kui pikk see pikendatud versioon on sellest härrast mingi kuus või 70? Ma ei ole seda kuulnud, aga mulle meeldib lühike juba väga, ma arvan, see pikule. Silikon kandi intrasest pikemad plaadid ära. Ei, ei, ei, see on väga hea lugu, see geniaalne, ma arvan, ütlesite teie. Mul on see kõik ainult geniaalne. Ärge olge tagasihoidlikud. Ja aga Kätlinil ei ole, ei ole täna tuju, see kummitas mind hästi pikalt, kevadel ja marja ütles, et teil oli väga lõbus seda teha. Ja. See on see kunstniku lõbus on selline, et kujuta ette, kuidas mõlemad siuksed kuskil diivani peal silmad on pahupidi. Jah, sellega ongi lõbus. See ei ole klassikaline lõbus, lihtsalt näed, et mingid asjad tulevad ägedalt välja. See on lõbus. Aga alati ei ole olnud stuudios lõbusam. Ma arvan, et kas juba stuudios oled, siis on, see juba on telliga õnn, lõbu sinna maale oled jõudnud. Kas ka Puuraksi esimene kogumik Elmu Värgiga Linnahalli stuudios oli lõbus? Tagantjärgi väga lõbus. See on ikka lõbus, noh, tegelikult see on nagu, kui sa saad nagu välja lähed, siis see on lõbus, noh. Et see on lihtsalt on, ma ei tea, see on lõbus ja naljakas. Elmo stiil on lihtsalt väga karm. On läbi kõik bändid, kes on salvestanud lõputult lugusid, rääkida linnahalli stuudiosse, kui sa oled selline indi mees nagu ja laulad mingisuguse ma ei tea, mingi laps, inglihäälega proovid valesti ja imelikult siis. Ma toon sulle näite, ma olen seda lugu palju rääkinud, aga me salvestasime esimese materjali, salvestasime Tartus üldse tikku stuudios ja ka teist materjali, kui tulime, siis me leid stuudio ajad, mängisime siis, eks ma käisin laulmas seal laulu admeli meil stuudios nagu hommikul mäletan, see Boraksid see kasseti lauldadelt seal hommikuti laulmas täitsa veider tõst üles ühikas siuke imelik söönud ei ole selline mingi väike pohmakas on ka. Ja siis lähed sinna linnahalli Elmo kogesti, pahane. Kristi, kuri ja konkreetne. Siis ma laulsin sellele mingit lugu sisse. Ja siis laulu sellel niimoodi, et oli miksi Põlturi ühes kohas seal lauluga piinali hästi kaugel läbi klaaside, kuskilt paistis, et helirežissööri nagu ei näe. Ja siis poliitiliselt lapitud, laulsin minema ja siis siis äkki plaksti, põhin vaid. Elmo ütleb uuesti. Okei, uuesti ei julge küsida ka. Ja siis küsisin, et, et kuskohast vaikustükk seal moved Smicry, eks ikka sealt, kus omadega perse läksid. Sihuke tüüp ja siis sa pead laulma mingit südamliku armastus, laulan ju ilgelt jalg väriseb alla, sest sihuke tüüp istub puldis. Et ei olnud lihtne nagu taevani üldse ta oli, noh, ma ei kujuta ette, ma ei kujuta ennast selle koha peal. Ma olen näinud veel ühte helimees Tartust, kes seal kui ma stuudiosse sisse ostsin, eelmine bänd läks välja bändi nime. Ütle te kõik teate seda bändi kes seal jõust alusta siis selli, mees peksis pead vastu seda metallist elektrikapid. Ja ütles, et ta ei suuda enam seda tööd teha. Et lihtsalt need algajate bändide. Ma kujutan Helmuga ka, siis on ikkagi klassikaline klassikalise rokimees, nagu tahab keelata seda õiget rollingu soundi, võib-olla siis tulevad mingid siuksed, Toorakside sahhirid ja mingisugused niisugused 90.-te müra bändid sisse, keegi mängida oskagi, lällavad mingi nagu täiega lasteaeda lõhuvad nende lõhuna selles mõttes, et keegi lõhub pill, aga lihtsalt see, keegi ei oska õieti midagi. Siis seda asja ülesannet hommikust õhtuni ei kujuta, see võib tõesti närvesööv töö olla, siis ta peksis neid uksi seal ühte teistpidi. Täiesti normaalne, see on naljakas tagantjärgi lihtsalt kellegi teise tervise arvelt küll aga, aga noh, oli naljakas, saime lõpuks linti, tuli täitsa lahe muisa lõpuks. Colemeid midagi. Nagu nipsust laenu ongi köik. Ja et meil ei ole täna ju Nagunii ei võta praegu toru. Poolikuks. Ja tuli toolis. Alustasin. Käed ei ole. Aga sina olid muidugi tolleks ajaks juba kogenud, see oli kaks kassetti Pedi kriga või üks. Kolm üks ei ole siiamaale ilmunud. Olime nii kõvad mehed, läksime stuudiosse, tegime terve albumi ja siis meil on niisugune. Nii suur lindirull on silmale riiulis pole siiamaale välja andnud, 93.-st aastast seisab lihtsalt. Ma ei tea, huvitav. Aga siis olin ikka jah, esimene bänd, mis näinud sellega oli tema siis oli Pedeli kolm tema pojaga tegime veel igast projekte, neid tema osi kassettidel. Jaburaks esimene Uraboraalis oli siis tehtud juba Tartus, mis oli juba, läksin juba sai mingis ma ei tea, mis kultusstaatuse panesin tatkassettide pealt väljendatud. Ja siis oli jah see linnahallile juba siis olid ikka niuke Haalist juba kõvad tegijad juba käivad linnahallis salvestamas, et enam kõrgemale ei saa tõusta. Trump oli meil tegijad. Aga see, et sa Pedi Krist lahkusid Seli suht logistilistes põhjustes. See oli ainult, me ei ole siiamaale lahkunud, see ongi naljakas endalegi ühest bändist lahkunud kunagi, et meil ei ole ühtegi tüli või mingit probleemi mitte ühegi bändiga, kus mul on mänginud, see on lihtsalt, ma tulin Tallinnasse kooli edasi esimese hooga Tartusse, sest oli ka Tallinnas ja siis kuidagi arenes edasi. No seal olid mingid noh, mul on, ma olen selles mõttes hästi nagu janune kogu aeg, et ma selle ühe kaevu juures nagu väga kaua ei käi, lihtsalt, et kui seal neli-viis aastat nagu, nagu täiest jõust mikrisse karjutasime nagu otsakunatsima muid väljundeid. Metal on, kõik on alles ja see ind Austriale ma väga südamelähedane. Ja pediküüri juubelitel nüüd alles hiljuti ka, kui on osalenud ja vanu lugusid on teinud ja ma olen seal kisendanud külla, lõhkkondeta mõnus. Aga ikkagi, see on niisugune mingi väike meloodia ja siuke teised muusika on nii lai mõiste ajaliselt, et sealt ma tahaks proovida kõikvõimalikke, nagu mitte kõik võimalik mingit dist, formaate, mis mind huvitavad. Et siis ühest küljest koolivahetuse elukoha vahetus ja teisest küljest lihtsalt vajadus mingi uuema kallutuse järgi, et need on nagu toonud mingid uued, noh, Tallinnas tulin siis oligi kui see oli kunstiülikoolis, on kohe sisse, õnnestus graafikasse saada väga kõva konkursiga, et siis ma olin aru saanud, et oh, et Tartus tegi selle selgeks, et kui sa tahad nagu muusikat, tehas ei pea nagu muusikakooli minema. Et see on praegu mõttena. Ta oli vist päris head, ma sinna muusika oli saanud, ma ei tea, mis teeks, praegu ollakse tüdinenud muusikast, ei teeks seda üldse, on täitsa võimalik. Aga see nagu trots, et mida kuradit, et mis mõttes, et ma kooli sisse, et ütlete, et ma umbes nagu mine ära, et sinust ei saa asja sääs mind jubedalt närvi see tunne nagu siis mõtlesin, ma näitan teile üle, et saab küll asja igast igasuguseid idikas teeb muusik, tal, nad ei ole üldse mingi probleem. Ja siis hakkasingi suruma sealt. Et, et siis siis ma olin sellest aru saanud, et muusikakooli taha rohkem minna, et paneme kunstiga edasi. Ja kunstiülikool oli ju järgmine loogiline samm. Seal olid ka omad hirmud, et tartust ei võetud, seal on nagunii põhi all mingit õudset süsteemid on hierarhia. Et kuidas Tallinnasse sisse saada, et see oli päris keeruline, aga siis ma panin ta jala ukse lahti, sisse, joonistused lauale ja et see mina tahan ja mina oskan, saingi. Ei mingeid ettevalmistuskursuseid. Ja siis mul tartus tekkisid juba täitsa head tööd, kaatse portfoolio oli mul korralik, et et kui ikka joonistasin, siis ma arvan, tulid kooli kohta täitsa normaalsete, saadab ta. Et seda ei olnud, et ma kuidagi ülejala nagu oleks teinud, et kui ma mulle joonistada väga meeldib see teda teen hea meelega. Sa teed praegu ka mõnen instagramis. Ja Instagramis näeb, Instagram on aken inimeste. Ta näeb jah, Maxenidele unistama, vist see eelmine aasta lõpp, korra võtsin söe kätte, tegin mingit viis, kuus portreed. Maalinud olen ka vahepeal nüüd, et selle ma jätsin ka peale kunstiülikooli lõppu, kui ma olin põhiliselt üheksa aastat ainult kunsti õppinud sealjuures kaheksa aastaselt kunstiajalugu mingeid asju, et siis mul viskas nagunii räigelt üle. Ketas selle eest, et ma ütlesin, et ma panin ka siukse märgijat kuskil 40 pealt, et siis hakkan uuesti võib-olla midagi üldse erialast tegema. Et see, mida me kõik õppinud olen, seda ma ei ole nagu rakendan 90 protsendi ulatuses kindlasti mitte. Nüüd või, või päriselu. Kui sa tulid Tallinnasse kasse oli esimese septembri aktus. Sa ei saanud minna solid Havenis, tegid proovi. Mitte ainult proovi. OK, proovi ei saa eetris, ei saa kõike rääkida. Jah, nii oli küll, ma ei ole seda kunstiülikooli aktust, lõpuaktust lõpuks ma nägin seal, olin et mingi selle oma pakama siin-seal kätte. Aga jah, et esimene september Me olime Evenise Puuraksi esimesed lood olid juba, harjutasime neid siis keegi tee mulle pärast selle Montrikli või mis oli see asi, mis kadus kohe ära kuskil, aga aga jah, eksami seal, seal ma ei käinud, Evenis käis kogu elu, seal magasime, elasime, sõime ja see oli ainult lasknud terve elu lasketiirus Nakond ja ühikas, siis noh, tegelikult kuskil poole pealt siis juba renti üürisime, korteri hingame, hakkasime elama seal, aga alguses oli ikka. Selles mõttes oli kunstiülikooli elu, oli kunstlikul elul ikkagi sellel ajal väga lahe. Et just oli lõppenud siis niisugune nõukogude aegne range distsipliin. Ja oli tulnud mingid uued, sellised on see täiesti nagu mingid hipi filmi vaatad, et see nagu Sa oled öösel kooli, mängid seal kitarri, tarvitad seal kõike, mida sa tahad tarvitada. Magad kuskil koridoris, hommikul tõused üles, pühid tolmu maha, lähed tundi ja siis mängite vahepeal poole tünni peal mängib kitarri bändi alles täiesti absurdne LSD andmise. Jabur, et praegu vist ka seda enam ei ole, nüüd ikka uksed käivad kaartidega korralike kuidagi, mingi süsteem on tagasi, et see, see 90.-te koolitus oli väga lahe, et mul väga hea meel, et sattusin sellel ajal kooli. Et see tegi selle musa tegemisega võimalikuks. Et see even oli lihtsalt sellelgi oma, et kogu kemplemise, et kunstiülikooli juhtkonnaga lisanud hiljuti veel leidsime mingeid protesti kirjeldades Evenit taheti kinni panna, siis olid mingid seal, kes siin kõik olid alla kirjutanud, mingi sõda käis seal, et miks me, miks ei tohi muusikat teha. Võib-olla nende jaoks, kes siin või siis kodudes kuulavad ja ei tea, mis on Helen, mis oli Helen ja mis ta oli sinu jaoks, mis ta oli väljastpoolt vaadates. Hewen oli kunstiülikooli, võrdleb kunsti ülilasketiir. Kujutad ette kunstiülikooli lasketiir ja sellisel nüüd kuulsa maha võetud maja kaubamaja kõrvalt selle kõige ülemine korrus seal oli siukene betoonkuubik üleval peal. Ja seal hoiti ja millegipärast oli seal hunnikutes neid tsiviilkaitseõppuseks vajalik gaasimaski ja kummiliin oli paksult täis. Aga Hewenissis kujunes välja erinevat bändide prooviruum. Seal röövel, ööbikud ja sarniirid ja tallased ja Boraxepik tegid seal proovi. Ja pidusid, korraldati seal esimesed siuksed, lahedad rebid. Igast jaburaid, asju, vibratsiooni, saadeta, ühiskuulamisi, mingit lihtsalt muusika kuulamisi mingid siuksed nagu kunst, muusika käsikäes. Ja siis olid võimud ja riskibändi tegemine, et päris palju huvitavat eesti muusikat sündisid seal kunstiülikooli üleval korrusel. See oligi häbene, Heweni nimi vist oli nii, et keegi kirjutasid sinna lakke selle lihtsalt. See oli suhteliselt madal keegigi pist pikematest pani teibistagi, Hewen kirjutas lake ilma ava tähendab mitte Heaven, aga häbensis. Kas sellest saigi nagu väike leibelisega kõik Boracci ja seal on nagu Eveni välja antud ehk siis enda välja antud. Et seal sai kassett salvestatud, mitte salvestada, kujundatud asju välja printida, lõigata ümbristesse, pane niisugune nagu korralik kartell. Ja see lipporaksi kodu. See oli Boracci kodu ja et noh, xboxi kodu oli alguses janek juures, ühikustagime janek juures, Narva-Jõesuus tegime suviti salvestasime ja kus juhtus, aga seal see oli niisugune prooviruumi, kus ei proovi teha ja harjutada lugusi, lugude väljamõtlemine, käsist isegi kuskil kodusemasse andis, aga seal mängisime kokku. Lähme kodus kuulasime, kooreksid. Nonii ega, ja pärast päris mitmed kuulasid. Aga me ei tule kokku, ma ütlen, et seda küsimust juba ennetame. Aga aga räägin Nii palju, kui ma seal bändikaaslastega olen rääkinud, siis mingeid eredaid hetki pooleks elus ei olnud. Sest et see kõik oli nii ere, et sealt on võimalik midagi välja tuua. Aga siiski, mingisugune, sa peaksid ühe mälestuse välja valima Boraksist. Mida meile rääkida. Nende mälestustega on niisugune jama lugu, et need tulevad koduteel meelde, ma ütlen, et ai vat see oli ju lahe luguvad seda oleks võinud rääkida. Et see oli tõesti nagu nii ära, et ma ei, ma ei kujuta ette, mida siit välja tuua, isegi et mitte ühtegi asja meelde, see nii ühtlane, selline ongi üks niisugune huvitav lõik üheksakümnendatel, sellise suu käis indi elektroonikategemine. Et need esinemised ja see lihtsalt nii, ma ei oska midagi välja tuua. Seid, sa oled kõik, kõik laivid, kõik asjad, kus ükskõik, kas me esinesime Narvas mingile üritusele esinema, esimehe kuskile sattusime juhuslikult mingitele arhitektide peole, viisime, sattusime kuskile Riiga või mingil meil oli väike leedu tuur kohaselt, ilmselt viskasime käisime rongiga Pedasime senti 20 kõik see on nagunii jabur, lihtsalt. Ja puu, see publik, kõik. Kõik ongi veider rock summeri isegi oleme siin, poleks see igal pool on alati kaasnenud üksimegi nali. Et seal ma võin seal jälle seda rock summeri nalja rääkinud, on miljon korda rääkinud, naljakas, lihtsalt. Võib-olla selle nagu sealt ande kraadist, nagu suurtele lavadele jõudmine on. Ka veider, et seal juhtus kah, ütleme, rock summeril nali oli see, et see oli vist üks viimaseid summer, et kus oli palju rahvast, oli p laval esinesime. Ja sellest Ekspressis kirjutas ka kunagi, kui oli see summerite meenutamise aeg, siis ma tõin selle loo välja. Ja kadunud Gunnar Graps oli selle bee, lavasid nagu õhust. Ja lustis meid sinna peale sellele ikka sihuke suur lavapoisid, kõik on hästi range. Et mingi siin ajast sel ajal muidu mängib, paneb pool tundi üle või kolm lugu vähem, kedagi huvita või pediküüri esimene laiv oli selline kidramees, läks siis. Ühel Lovel minema poodi, ostis viina, tuli tagasi. Et keegi ei pane pahaks isegi, et selles mõttes, et tuled siuksest kohast, sa satud suurel laval, kõik on hästi sihuke nagu sõjaväes. Et siis, et näed, sellel ajal peab lõppema ja sellel ajal ei tohi üle minna. Mõtlesin, mõnikord mängib kiiremini suure närviga, teised mängid, ainult mina ei tea, millal see lugu läheb. Male kella ei ole seal monitori juures. Ja siis tegime seda live, seal oli see teema. Vanasti oli siis nii, et helipult on tagasi, ütlevad, et pane mulle passi juurde. Aga see oli siis nagu uue süsteemiga, see helipult on nagu lava peal ja siis ma muidugi esimese looga unustasin selle ära, ütlesin Ülle loovad. Et pane mulle seda laulu kõvemaks üle, rahvas kõik maakas siis see selleks ja siis mängisime seal siis Erkki Tero, praegune Tierra, tema oli meil siis ka lavale veetud, kes Janekil õnnestus osta kusagilt mingist taaskasutusest usa mingi sõjaväelaste grammofon, mis oli selline kaasaskantav, mingi sihuke pommikindel kast kaaskes maa, vinüülimängija ja Erki siis lasime sealt vinüüli de pealt mingeid sämpleid, Niuke mingit imelikku vanu, mingeid Hispaania või mingit suvalist soga. Et oleks huvitavam. Ja siis noh, tossuvärki ja kõike ja millegipärast need sämplit tulid mulle monitori hästi kõvasti niimoodi, et mis te seal kõik lasi ja siis mängisin, mängisin veel vist tagantpoolt teine lugu, noh veel kaks lugu jäänud, eelviimane lugu käis ja kuulen äkki, et. Seisab seal lava kõrval kurja näoga, mõtlesin, okei, võtsin pilli kaelast, panin ära, tõmbasin võimu võld, kõndisin minema, küttises vaatsed tüüplariste minema, pärast teda välja Terkilasi, sealt mingit sämplingut. Lihtsalt seal mingi võõrkeel, aga see kõlas eesti keelt, närvid pingul, võrgele raha. Lihtsalt kõndisin minema laua peal. Laivi poolele. Sihukese eelnema. Pärast seda juba sel ajal saigi sinust. Lesley tabas. Siis haige minu arust koorus selle koore seest. Tuli jah, kuidagi niimoodi, et selles on süüdi arvutid see mul seal muusikaline tootlus oli nii kõrge, et kuni nagu koduarvutite nagu pealetungini, ei olnud võimalik seda kuskil, aga ta ei saa nagu teha mingit. Kas on mingi muu eluga tööl, pead käima, et ei saa nagu lihtsalt istuda lõpuni elu lõpuni, aga bändiruumi seal on noh, saab, aga noh, see ei ole nagu ütleme siis sa pead, mu muud elu seal ei ole. Et siis tulid arvutid ja siis ma hakkasin tegema lihtsalt realiseerima oma muusikalisi ideid kuskil 2002 äkkima. 2002 2003 sai koduarvuti püsti, siis olid kõik bändid natuke niimoodi ära vajunud ja siis mõtlesin ma ta mõisa edasi teha. Ja siis hakkasin kodus tegema. Ja sellest tuli selles Lida PS või passide baas saeta. See nimi on, ütleme, doktoriisis pandud Holmsi ajal. Et kuna kirjutasin plakatit, kirjutasime mingid flaierid nimesid ja siis siis ta nagu mõtlesime nimed välja, et kes või mis on mulle siukse nimelisele peis siis musa tegin, siis ma väga ei mõelnudki selle, et mis ma nüüd nimetan ennast kuidas, et paningi selle nime omale siiamaale jäi. See on väga tore, et sa afišeerida seda bassimeheks olemist. Väga originaalne. Nimi on mul niisugune tore eestimaine ja sellega on ka palju nalja saanud, kus ta sädeme nime? No ma arvan, et vanemad panid, miks nad panid selleni? Pole õrna aimugi, ei ole väga uurinud ka, ma ei tea, mis neil pähe lõi. Et jah, sellega on väga palju, saab nalja nagu ette, kujutad Nõukogude Eestis sellise nimega ringi liikuda, on seda kui palju seda valesti kirjutatud, kui palju versioone on päris palju. Samas terve maailm on valla, mine ela. Aga sa ei ole välismaale kippunud, kui see Holmsi periood ja Meelis Meri sõnad välja arvata. Välismaale, ma olen, kipun küll tegelikult seal kusagil 90.-te lõpus, kui ma kõik koolid ära lõpetasin ja läksin tööle juba esimesse agentuuri, mis oleks ka niimoodi välja ajalehekuulutusega, olen kuidagi selle ajalehed on väga palju määranud minu elu. Et mõtlesin, kui ma lõpetan kunsti üliära 98, et siis lähen tööle, puhkan suve, siis otsin töökoha, sest ma kooliale näinud, kuidas sõbrad kõik töötasid reklaamiagentuuris jumala käed oskad joonistada ja kujundada. Et ma ei peagi nagu olema see aukliku kampsuniga tüüp, onju, et süüa ei ole midagi, rikk lõikan kõrva ära, mingid muud asjad, et mõtlesin täitsa normaalselt saab ka elada, et ma tahan agentuuri tööle minna, normaalset teenida, saab Pille osta ja kuidagi nagu ei oleks ikaldus terve kunstist, kunstikoolide aeg oli ikka nonii peost suhu ja nii nälg nagu üldse olla. Vot seal ikke kogu raha läks vedela peale ja ja noh, ühesõnaga seda raha ei olnudki, et siis oma joonistustega niipalju kui teenisite siuke suhteliselt sihuke raske see viskas nagu rämedalt üle lõpuks 10 aastat nagu paned sedasi mul viskas seal niimoodi kettasse, et ma ei viitsi lihtsalt enam. Et ma tahan vis normaalses kohas elada normaalselt, süüa normaalselt pill ja kõik peab olema nagu lihtsalt viskab üle lõpuks virelemine. Ja siis ma nüüd ei mäletagi, mis see küsimus oli. Välismaale kippunud? Ka välismaa ja, ja et siis kool lõppes ära, mõtlesin, puhkan, vaatan lille lahti, võtsin hoope it's Estonia disainer, reklaamiagentuur otsib disainerit. Läksin kohale arvutiga, ühtegi tööd ei olnud, oli üks töö. Olin teinud tuttav Aigi Vahing, kes töötas siis sõpruses ja majanduses nende kinoasjadega, siis ta kunagi tuli nagu teemaks, et mõtlesin, ma tahan tööd, tööd ja siis ma sain endale selliseid tööd, pidin adopteerima Tarmo Kedani filmiplakatid eesti, läti leedukeelne, mis olid siis tõenäoliselt, keda naerma kedons, armage toonas tekstid ära vahetada siis ühe tuttava juures öösel istusin mäki taga, terve öö proovisin teha kõige lihtsamat asja, kuidagi läks nässu muidugi. Aga need plakatid mul olid, siis ma läksin tööle, mul oli map, tegin lahti, seal olid arma, keda normage toonase arma, keda need plakatid ja siis oli mingi 200 joonistust. Rohkem töid ei olnud. Ja siis ma sain sinna kohale tööle, ütlesin, ma tahan, kurat, ma oskan disainida ja ma hakkan kohe õpinglik ära ja ma tahan ilgelt disainerina töötada. Ja siis seal jumala suur konkurss, mäletan, sel ajal oli see disaineri koht, oli mingi sihuke presidendist järgmine enam-vähem ametikoht, et siis seal oli vist 70 inimest, ühel on mingi täitsa müstika, sain selle koha omale ja kohe panin kogu nii, kui tööle sain, esimene tööli, sain desktop Brina töölalise ravimi, need vahelehed, mis on see suur, kus on väikses tekstis mingis 10. keeled, selle nagu kujundus oli mul esinda seda kujundasin kaks päeva ja siis sealt hakkasin kohe sain arvuti selgeks, õppisin, õppisin, õppisin Aadeeks kohe, disainer, kohe loovjuht edasi. Kohe kütsin nagu panin kohe gaasi põhjat. Siin pole midagi, töötlesin ennast kohe üles. No midagi kokku. Tahab läbi kukkunud? Tahab läbi? Tahan ploki kokku. Muidu käin. Tabletiga. Ja pleki kokku. Aga ta plekiga. Aga raha pole. Aga kuidas teha vahet? Vahet pakkujad. Tahamegi kokku tulema ja. Olema. Ta on pleki kokku Naine tahab läkiläki. Jah, täna plekki kokku pidanud midagi plekki kokku, sisemine hääl, käsitabletiga plekki kokku. Aga see välismaa, mida sa küsisid, sellega oli siis niimoodi, et seal töö juures käisid välismaa ajakirjad disainiajakirjade sisse, lõpus olid alati huvitavad jällegi töökuulutused, siis olin sellel ajal oli hästi suur huvi oli nagu moefoto, astume moeasja nagu reklaamid ja kõik see moepool hakkas huvitav, mulle meeldis see formaat, et selle ajastu moefotod olid hästi sellised. Noh, siis ei olnud noh, ütleme praegu on väga raske teha sihukest intrigeerivat moefotot, sest noh, need neid õigusi ja neid, seda kõike nagunii palju, et nad kõik on lubanud nii tagasi. Mitte et seal midagi nagu kellelegi liiga peaks tegema, lihtsalt on, kõik on länni keeruliseks. Et see vorm oli mulle hästi, meeldis, et oli hästi värvikaid, hästi huvitavaid lahendusi, ehiti, suured brändid, tegelaste lahedaid reklaame. See mulle hästi meeldis ja kuidagi tänu Ingalaga selle moepoolega oli nagu hästi kodus oli see ajakirjas singugage, vaatasin neid. Ja siis Polonias üks reklaamiagentuur otsis disainerit, tuli konkurss. Ja siis ma osalesin sellele, võitsin ära selle ja sain Irja ainult kutsuti, tule ennast nagu tööle, tegelikult. Aga see sattus, siis tuli see kaine hetkelt, hakkas just esimene laps sündimas, mõtlesin selline, panin silmad kinni, mõtlesin, kuidas me oleme kahekesi Polonia raudteejaamas Vihma sajab, meil on väike kohver siin, väike laps süles, karjub raha, null kitarr on, ma ei tea, ära varastatud ja kõik on nagu elundamised, kurat see ikka vist praegu on natuke liiga vara. Või siis ma ei läinud lihtsalt sinna ikkagi ei, on ikkagi. Itaalia tõmme oli siis nii suur, et ma tahtsin Itaaliasse elama minna tööle. Et ma ei tea, kui oleksin läinud, ilmselt oleksite Itaalias ikkagi, ma arvan samamoodi paned gaasi põhjatöötanud ennast kuskile ülesse, et mulle see liin väga istu sat. Et jah, aga siis kuidagi Eestis läks järjest paremini ja paremini ja kõik huvitav, tegelikult siin Eestis on nii palju ruumi. Ja siis hakkasid need iga-aastaselt ka Itaalias käigud, et praegu vist ma ei tea, kui palju ma seal itaars käin, tulen loendamatu arv kordi aasta praeguseks aastas kolm korda, et vist üle kuu või pool testima vedamentaalias. Et siis saad aru vanemaks ka, et ega sa ei pea seal sellepärast elama, et sa saad sellega olla ja käia, et see Itaalias elamine ei ole tegelikult üldse nii lõbus tegevus kui Eestis elamine, see on bürokraatia ja kõik, see on väga keeruline, et see ei ole üldse nagu Eesti on ikkagi väga lahemaa elamiseks. Mida rohkem reisid, seda rohkem saad aru, et see on ikka kuld, mis meil siin käes on. Et ei pea üldse kuskile mujale kolima, lihtsalt harisime harimiseks ja mingi kogemuse jaoks loomulikult täna tegelikult pole üldse vaja, siin on väga kihvt olla. Et ei läinud välismaale. See itaalia armastus oli sul või ütleme see mingi ihalus oli sul enne Itaaliasse minekut juba? Jah, ma ei tea, kust see on tulnud, ma arvan, see on tulnud läbi nüüd selle tehnika mototehnika, mis on lihtsalt Itaalia autod ja mootorrattad, on lihtsalt mul kull kirg ja see on kuidagi kogu tinginud selle kultuuriga nagu kokku laiemalt, et lihtsalt Itaalia tehnika nagu selle Saksa, USA, Jaapani muu tehnoloogia vahel, et nende stiil on see, mis mulle istub, et siis see on avanud mulle ka kõike muud Itaalia kultuuris, nagu muusikas ja kõike nagu viinud sinna lähemale sellele. Seleta võhikule, mis on itaalia tehnika võlu? Mis tähendab, et see on nagu jaapanlased on hästi kained, ameeriklased on hästi, Moskuliinsed, suured, kõik rästi huvitavat stiil, sakslased on hästi ratsionaalsed, hästi kvaliteetsed, tehnilised, niuksed, insenere, itaallased nagu hullud. Nagu Sesteetikalise hullumeelsed need, millised nagu on kusjuures see tehnoloogia tule, mitte Lõuna-Itaalias ja Põhja-Itaalias Šveitsi külje all, et seal on tegelikult hästi palju saksa joont sees. Et miks, nagu Itaalia moto motosport ongi, nagu see edu tuleneb sellest, et see saksa lik inseneritöö on sellises hullumeelses kunstilises pakendis, et see mulle meeldib, et need, need asjad on efektiivsed, aga ta on ka ilusad, nad ongi hullumeelselt, seal on nii palju, ütleme, seal on toodetud nagu erakordselt suur kogus hullumeelset tehnikat, mis on nagu liiga kiirelt, liiga segaselt, kõik on nagu liiga pikk on nagu natuke üle. Ja samal ajal nad on nagu ilusad, esteetilised ja kogu see disaini pool, kõik need itaalia disainistuudiod, Sagotode persoone, teadjutse haarad ja kõik, see on lihtsalt, noh, see on ulme maailm, seda kuskil mujal maailmas, alasenant Itaalias. Et ka mujal suured autodes laenavad sealt, et ikka ma tea portellipsi Alt ja mingi toyota tellib sealt need tellised sealt sakslased tahavad, et see on ant Itaalias, ma ei tea, kuidas see nii on sattunud, ainult nemad teevad selliseid ägedaid asju. Ilusaid. Et see on omanudki selle minu jaoks, selle Itaalia kõik nagu kunsti ja kultuuri ja kõik selle poole just Põhja-Itaalia. Mulle meeldib itaalia, kuni nagu Toskaana, kuni Firenze, nii on nagu see ülemine pool on hästi lemmik, no kõik, mis seal toimub ja allpool on, see on nagu teine riik isegi, millest allpool on täitsa teine etapp, see on väga ilus. Väga tore, väga meeldiv on seal, aga just see Põhja-Itaalia on väga. Tükk Itaaliat on sul maja ees garaažis. Jah, seal on need igasugused, et nagu öeldakse, et eks nad ise tulevad minu juurde, mina ei ole milleski süüdi. Et tehnikat on tõesti kogunenud nagu ja kolle. Kollektsionäär ma ei ole, mul on see reegel, et kõik, mis on sõitma kõigega, peab saama sõita, et kui ei jaksa rohkem sõita, Inga ei kuule praegu, et siis rohkem lihtsalt ei osta, neid ei tekita, ei otsinud võimalused. Kõik on raske tööga kokku nagu kraabitud, et lihtsalt mingi, et mõned asjad on lihtsalt ma pean saama, et noh et elu ei ole minu jaoks ta täielikku ei ole, mingit mulle ei meeldi, kusjuures räägisin Lambodestiteraaridesse sellest ülemisest otsast, et see on, see on mingi teine planeet, see mind ei köida, Ki nii väga, aga just mis on Lancia Alfa Beatja, Averda moto, kutsija, embragustest, need siuksed, nagu need brändid on need, mis, mis seal allpool nagu toimub, et see on nagu hästi huvitav. Et tegelikult ongi elus üldse, mul on mind köidavad nagu, nagu väljakutsuja, brändid ja väljakutsuvad bändid ja ma ise olen ka niisugune, nagu seal on, seal on nagu see, mis mind nagu väidab. Et need tipuasjad on sellised nagu paranoilised, sellised nagu ütleme mis on kõigest nagu üle. Et see ei ole nii huvitav, kui need siuksed, teise p-liste tegijad, kes tahavad nagu pürgivad, sinna pingutavad rohkem Secraivaatan nagu see, see paistab välja siis on, see on lahe, panustatakse rohkem lihtsalt kõige nagu muusikainstrumentides ja bändides ja kõik, kes on nagu kuskilt altpoolt tulevad, need on alati huvitav vaadata. Nad pingutavad rohkem teevad lahedamaid asju. Maniküüris. Voolav jõgi. Jahile hullud päevast. Loos. Kuid ta ei vaata mind absoluutseid kui ta ei taha mind. Hakkasid lesida, passin aga päris ruttu päris kõvasti pingutama, läks kohe jällegi väga hästi minema ka. No mis see hästiminek on, et? Ütleme välja väljest väljastpoolt tuli tunnustus tuli kenasti. Jah, esimene album Touch ilmus 2004 siis mul ühtegi nagu bändi kui sellist ei olnud jäänud olnud seal ikka nagu ära vajunud. Et Atsi ma mäletan, ma tegin hästi, minu jaoks oli hästi oluline album seal enamuses instrumentaal. Tegin selle valmis iga looga, mul käis mingi meeletu film, jooksis silmade ees ja minu jaoks oli seal mingi hästi värvikas album. Sandsin väljas, lugesin arvustusi, mingi mingi noh, ma ei tea, mingi viis punkti on mingi suvaline, enam-vähem üks lugu on hea fixed, arvustused, mis kurat see nüüd on? Et kuidas te aru ei saa, no mis siin kõik sees on. Ja siis otsustasin, et järgmisel loomad oleks albumi õde nagu tekstiga, vaid ma siis räägin teile kõik ülejäänud, kuid aru ei saa. Siis tegin selle naits, open Windows, kus oli pisar peale need lood. Ja sellega vist tulid kohe ka mingid nominatsioonid juba ja see oli jube pildis ja juba tuli, et oot, miks ikka pisar ikka. Eurolaul oli osalejad ikka, mis juba hakkasid siuksed kommit olema, et see lugu on ja see ja arvustused olid jube väga head, mingeid üheksad ja kümned seal ja kõik oli niisugune ookeansid tuleb. Ja järgmine sellest oli üheaegselt, siis tuli see hoofilm ja minu kuningriik siis siis pühkis juba kõik nagu kõik auhinnad ja kõik arvustused ja parim läbimine, kõik olid ühekorraga tulid. Et see 2008 kuni tase näitab automindusele 2008 kuni 2010. Et see vahemik oli nagu noh, kogu aeg oli, ainult kõik oli tipus, tikk seieri põhjas, kõik müügid poole aasta jooksul kuskil 50 kontserti, 60 isegi vist mingid siuksed kavad olid kogu aeg tuuribussis ja kõik olite te maks, noh kõik asjad olid põhjas. Et siis oli see siis sa hakkasin eesti keeles kirjutama, siis tuli issand, kui head tekstid sulle, miks Arenale kirjutanud, mis ma ei tea koolis märamusele, kui õpetaja ütles, et nii nüüd hakkame kirjandit kirjutades, mõtlesin. Ei, ma ei taha kirjutada. Kirjand, ma ei taha, lihtsalt Rebelnud, mulle ei meeldinud, mulle ei meeldi teha asju, kuigi ütleb mulle tee, et kui ma tahan ise teha, siis ma teen seal juba lasteaiast saati lasteaiast ma põgenesin ka korra, Mer hakkan lasteaiast põgenes ja Märjamaa lasteaias, üks päev lasin jalga lihtsalt. Et see oli niisugune organiseeritud kuritegevus, oli päris lahe ettevõtmine sellel Üksvärava lasteaia seal üks koht kuskil taga, mis oli siuke püha koht, kuhu ei lubatud minna sellele mingi peski vist oli mingi väike mingi Veskimägi mäe otsas, lahe lasteaiad on tegelikult hästi palju ruumi. Ja siis organiseerisime ühe teise Rebeliga siis nagu vangist põgenemise nagu alkot raselt. Nüüd sa oled ikkagi kaasosalised, kas tuli ära osta paar pikemat tüüpi seal mingit kase pakutu veeretada aia äärde? Keegi pidanud nägema, keegi pidi olla kasvataja tähelepanu juhtima, kõrvale. Ja siis ronisime üle, õppisime laia, roomasin minema, siis pool päeva põgenesime mööda mingit Märjamaa mingit võsasi kuskil. Lõpuks läksime siis minu juurde koju voodi alla, selle tüübiga mängisime automudelitega siis ema isa, sõitnud seal kätte. Siis seal on muidugi sõimata, kord viidi tagasi kasvatajale ära nutetud näoga, seal sattusime, põgenesime nagu hommikul siis sellise üle märja mari mingi operatsioon on, et neid kätte saada. Siis teised läksid omale lõunauinakule, kui meid kätte saadi, kohale viidi, siis oli täpselt see lõunauinak läbi saanud ja see oli kogu see kuttide härra Miele Kikkalit nende trussidega üles rivistatud uimaste nägudega unistage, seisid seal. Trussikud, elas juuksed sassi, siis kuulajatele, kes veeretas pakuga, sina, merced, pakkusinaalid, ma pidin näpuga näitama, kas pakud veeretas ja siis oli ilge draama, siis sõimati veel natuke, ei tohi ikka niimoodi vanglast ära põgeneda. Ja siis ma mäletan jumala hästi meelde jäänud, et kui ema ees oleksid, minemasime, ütlesin ukse pealt, ema, osta mulle värvipliiatsid. Ma ei tea, miks väga naljakas. Värvipliiatsid, et siis ei meeldinud jah, ja koolis mulle ei meeldinud mulle ikkagi, ma olen pink Floydi The vooli album mulle väga meeldib, kuna see on ikkagi see, siis lihtsalt, mitte mulle. Mitme, seda on raske seletada. Ma tean nagu kooli õpetades, nii et mul on süsteem, nagu. Kui keegi ütleb, et me peame midagi tegema, siis ma ei tee lihtsalt, mul on see nagu veres, ma ei saa teha. Ütleb, et hakka õppima kirjutama, kirjandit ei mängima, ei hakka. Sest ma kirjuta mu esimene hinne. Koolis oli kaks. Mõelda, et nii hakkame jutustama, aresti jutustab meelavat, sellest päkapikkust mõtlesin ei jutusta. Jutustanudki pidigi klassijuhataja Aili pidime kahe panema pärast, ma kohe vastasin järgi muidugi jutustasin ära. Aga lihtsalt ei, Rebelena ei veres kuidagi. Ei taha teha. Need vees nii väikeveli on. Meil väga tihti valed. Tabandumus kus mõned endised Rebel sa oled endiselt kogu aeg ja väidetavalt kogemata kõik need skandaalid sinu erinevate lugude ümber kõige hiljutisem naine. Aga esimene suur plahvatusest oli seoses huuga On ju absoluutselt jaa. Absoluutselt ei olnud mingi skandaal. Oi, siis ta oli lihtsalt maal skandaal. Šokeeritud, et kas tehti selline laul ja kuidagi eriti tänapäeval tundub väga väga pseudoprobleemina. Aga ju siis olid kõik pidi valed valesid nii otsene oleme, sul ei olnud otsene seal ei olnud nagu ilmselge. Šokeeriv. Puu tegelikult sündiski niimoodi, et et kui Bertsele pakkus selle võimaluse Hanna-Liisale kirjutatud lugusid, siis ma nägin seal võimalust lihtsalt eesti poptundus mulle nagunii igav. Et see oli jäänud sealt 80.-te lõpu 90 niisugune, see kõik oli lihtsalt nii ühesugune, mõtlesin, miks ta nagu ei võiks natuke teistmoodi olla. Et tekstid ei pea olema nagu ainult mina sind ja sina mind tegelikult tekste saab kirjutada igasuguseid. Siis ma tegingi esimese katse alles kirjutada, siis see tuligi nagu niimoodi tunne oli olemas, aga selline läbi juhuse natuke. Ja siis need tekstid tulidki mind siin, minu arust peaks popp olema selline, et kusjuures absoluutselt luban üldse lahedal, huvitav käigu katse sündis niimoodi, et ma olin Lõuna-Prantsusmaal kanis ja ma ostsin sealt turult vanade timis vinüüle mossi sealt jaapani punkbändi vaatasid seal mingeid tädike, müük tudises, seal müüs mingeid lampe, pirne, kest sõdides vaatasin vinüüli potsoppimale jaapani punkbänd. Ostsin sealt igast vinüüle ta käest. Selle vinüüli pealt ma sain ühe väikse sämpling, õpi. Ja sellest sündis absoluutselt põhi ja selle pealt selle tekst, mõtlesin, kui naljakas on elu, et kui ma ei oleks seal Prantsusmaal olnud, siis täna seda lugu ei oleks, võib-olla uudi oleks üldse tegelikult see kõik hakkas sealt nagu hargnema, et oli kosmoseoli absoluutselt ja siis kõik need kõik see tuli nagu selle järel nakest kasvama. Et naljakas, et siuksest väiksest impulsis saab alguse niisugune lugu üldse kuskilt. Aga see tuli jah niimoodi, et et mis tundus, et eesti keeles peaks tegema teistsugust muusikat ja siis ma lihtsalt kirjutasin. Kuna mul metatausta ma ei karda midagi, siis jumala ükskõik mis sest arvatakse, et selles mõttes, et kui keegi arvab, et see ei kõlba kuskile, aga aga samas mingi ja 50000 inimest ütleb, et see on väga hea, siis noh, mõnest depressiivset olid siin otsa ja minu jaoks oli depressiivsed, Eesti väikelinnad on, lihtsalt võrdlen seda kogu aeg fotoga. Et lihtsalt, kui ma lähen, käin ringi. Ma teen pildi kusagilt, kirjeldan seda, mida ma näen, annan sellele mingi värvimuusikas. Siis ma ei saa aru, miks peab sellepärast mara tapma. Ma tõesti ei saa sellest aru. Fotografeerin, et tapmisähvardusi tuli päris mitmed, noh, okei, need ei ole siuksed. Mingit mulle mulle tulnud postkasti tähtedest kokku kleebitud, kirjasid, aga noh, niimoodi ikka kommentaariumites on, tule siia, ma löön su maha, seda oli nagu väga palju. Ja noh, kaamerad olid koogika ninal ja filmiti ja reporterina teine intervjuude mingi, see on, see lugu läks ju teha kõik, mingit ta seal mingites keele õpikutes kuskil Soomes juba otsapidi sellest tehti ju Päevaleht isegi üle kahe lehekülje tehti mingi Eesti kohtade mingi väli määran, mis imelikke kohtadega nimedega kohane, mingit võiks. Sellest sai mingi sotsiaaldemograafiline projekt. Mis see kõik on nagu lõpuks on lihtsalt üks väike ballaad. Et mul mingit plaani mingid uuringud teha, ma lihtsalt kirjutan ja ülejäänud nagu seganaine, mõtlesin, ma teen lihtsalt lood, ülejäänud kampaania teete te ise, mina ei ole seda kampaaniat teinud. Et külgid tahate puid alla panna, siis pangad lihtsalt, et see on. Nii on lihtsalt. Aga sa saad aru, miks inimesed kahtlevad sinus süütuses. Ma ei viitsi selle peale mõelda, ma lihtsalt nagu mul sillani nagu sisetunne, mul on ka mingisugune nagu mingisugune au ja mingi koodeks ja ma nagu proovin olla taktitundeline, et ma ei lähe kedagi solvama sõimama ja ma nagu proovin nagu ilusasti käituda, et me ei taha nagu halba kellelegi. Aga ma nagu ei analüüsi seda. Ma ei, ma ei mõtle selle peale, et see on nagu veres lihtsalt ma ei pea selle peale mõtlema, et niitata nooti. Ma lähen, et et kui ma teen seda lugu, et ma ei mõtle sellele tagasisidele või löögile, mis sealt tuleb, et kui sa korra sellega elus läbi selle kuu filmi nagu läbi, nii et ma olen nagu kõik asjad läbi teinud, saanud selle kõik kätte. Ja edasi ma lihtsalt tõin, ma loon muusikat, mõnda asja märgata, üldse, mõnda asja märgatakse, väheteist märgatakse palju, mõni joob edetabelite tippu esimeseks mõni ju üldse tabelisse. Mõni plaat, nüüd 10000, nüüd on üldse enam plaadid. Nendest liimitakse mõni sümbairal, mõni asi ju kuskile. Mõni asi on plaadil intro, teine asi, ma ütlen sulle, et mul on marja paavstiga tehtud kümneminutiline lugusid, et sa ei ole sellest kuulnudki, kuigi see võiks meeldida. Vaid ma oleks võinud teda juba lasta 10 korda vähemalt. Need ongi need huvitavad kihid, et mulle meeldib nende vahel kuidagi heegeldada, et saab kõike pakkuda, et peasid asja sisu peale, ma, ma arvan, et idee on hea, idee peab olema, kui ma tunnen, et idee on hea, siis ma annan selle välja. Ja noh, mõnikord on, ega siis kui sa teed, siis mõned asjad lähevad viltu ka, nagu, et seda ei ole. Mõne asi lähebki mööda, pidi see naine nagu niimoodi olema või tulema, ma ei tea. Lõpuks on nagu lahe lugu, lihtsalt mingi sadu tuhandeid kordi kuulatud, terve eelmine aasta ma saatsin neile instrumentaalpõhjasid välja igasugustele naistele naistekollektiividele. Tere. Teeks küsitluse põhjal, et meil on siin mingi, tuleb see üritus ja me teeme sinna omad sõnades, meil tuleb see, et me oleme need tantsijad, medame oma lugude ja me oleme hambaarstide liit, mida ma oma lugu teha siis me oleme siin mingid akrobaadid, neelame oma varianti teha. Vaat see lugu läks nagu rahvas seal, et see, mis siin virvendus, käis mingi meediamull, mingisugune meediafirmad, omavaheline mingisugune gamma ja et see ei ole üldse nagu sellest lõpuks keegi nagu ei huvitanudki seal mingi asi, seal oli seal mingi see ja mul oli seal mingi see selle looga, aga ma tean küll seda lugu ja see on hea lugu. Songi üteldagi Kenkaga sellest versioonini kingadega, sellest oma oma sõnastuses veel. Mis jälle läks nagu hästi peale. Et lihtsalt, kui idee on hea, siis ta elab oma elu ja mõned asjad on teravamad ja mõned on pehmemad, lihtsalt. Peaasi, et idee on hea. Ta oli, mis ta oli. Kust tuleb kilu sinu plaadile? Ma olen vist ikkagi ka intervjuudes avanud seda, et ma olen ikkagi nagu paadunud melon, hoolik, et see melanhoolia, see kurbus ja mingise mul on niisugune, mulle meeldib, ütleme, kui ma nagu pere ja Ingaga koos ei ole, sulle meeldib olla üksi. Et kui ma reisin, näiteks kui ma käin itaallasest motoringrada sõitmas, siis ma reisin alati üksi, ma ei lähe kunagi teistega koos teiste autoga, ma ei lähe teistega lennukiga, ma olen alati hotellis, Hotel on alati eraldatud teile, ma olen kogu üksinda. Et mulle ei meeldi, mul on kõik, on head sõbrad, kõigis on jube hästi läbi. Aga mingisugune üksindus, joon mulle üksindus kohutavalt meeldib. Ma ei tea, hirmus on seda öelda. Aga see melanhoolia, see üksiolek on nagu hästi. Näiteks kui ma mul on kinnisidee sõita mootorrattaga ja kodusest Eestist kogu Euroopa läbi üksi Alpides üksi üle igav, lihtsalt üksi, et ma ei taha sõita mingi kangiga koos, et see üksinduse sõltumatus ja see on kuidagi seal on ka seotud ilmselt selle melanhoolia ka ja võib-olla selle ilu või mingisuguse. Ma ei oska seda, ma arvan, see nüüd on mingid ühendatud ühendatud anumad. Et see kõik on see üksindus, melanhoolia, ilu, esteetika, kõik see nagu üksi mägedes olek, üksi mägede vaatamine üksinda ilusa autoga üksinda mootorrattaga või siis Inga kandja. Aga seal vahepealseid variante ei ole, et ma arvan, see ilu on kuskil ka, elab seal. Et sellepärast ma kaldusin üks hetk sellest metallist muideks välja, et see mul ei olnud nagu meloodiale väljundit. Vaid Boracci tugevus oli ju see, mis toodi välja, et korraks on kohutavalt meloodiline Janek hülgema romantik. Ja siis me ikkagi kuulasime kinod ja mingit sihukest nagu hästi sellist nagu melanhoolselt meloodiliselt ilusat indi muusikat. Kiur ja Morris, ja siis ma ütlesin, et kõik on ju ülimalt noh nagu leevendavalt meloodiliselt magus magushapud valusad nagu laulude, et sellele väljunud ja see on nagu veres, et see siis kandubki nendesse siis tulevadki ilusad lood. Ja seda ma olen ka intervjuudes palju öelnud, et Kuimaga prooviks teha mingit ülilõbusat albumit. No ei tule noh. Et ma võin mingi Kätlini välja pigistada ja see naine lugu on ka, no ma ei tea, kas seal lõbus, aga no ikka kuskilt on ikkagi mingi asi tõmbab ikkagi sinna kurbus, mingi kurb noot on sees, vaid see on lihtsalt minu lahutamatu osa. Et kui vahepeal läheb liiga lõbusaks, siis te teate, et ma lihtsalt valetan. Siin ei ole mitte midagi lõbusat. See on ikka kurb või kuidagi ma tea, melanhoolia vist ei ole otseselt kurbus midagi, mis teoreem on? Sealt see tuleb, esteetika maalib mingisugune kujutav kunst, mingi niisugune? Juriidilise on ikka niisugune natuke kurb, peab olema, siis on ilus, kurvad asjad on ilusatest filmida. Et ja minu meelest see albumitega pakuvad nii palju häid üllatusi, sellepärast et noh, need mõned lood päris kähku ikkagi saavad nii-öelda hittideks saavadki jettideks. Ja siis lihtne on nagu mõelda, et ju need ongi siis need tipud või et noh, et ju sa said selle albumi profiili nüüd kätte, neid neid paari raadiohitti kuulates, aga tegelikult enamasti mitte, et kui sa sinna päriselt süveneb, siis seal ei ole nagu neid Pillereid või kuidagi need sügavikku tulevad just nendest lugudest, mis jõua raadi rotatsiooni, selles mõttes neid hästi positiivseid, melanhoolselt aga positiivselt melanhoolselt üllatusi on kyll palju. Kusjuures järgmise albumiga mul on juba plaan, et see tuleb kohutavalt sünge. Olen lihtsalt sellest popist nagu siuke kopes, et see, see viimane album selline on, et see naine lugu ja kõik need kätini tead, seal on siukest nagu pinnapealset Sillardust on päris palju. Et see tegelikult ei ole päris täpselt see, mis albumeid ma tahan teha, et see on kuidagi nagu see on poolenisti nagu huu materjal, aga kuu ei ole nii aktiivne enam. Ja huul ei ole nii palju väljundeid ja noh, on ikkagi noh pop elab nagu väga arutelu on 10 aastat vana bänd, see on tänapäeva mõistes nagu Rolling Stones endalegi igavik. Et bändid ei pea üldse isegi nii kaua elama, et tegelikult võiks teha bändi Barblaatjadele uue projekti uue koosluse. See kõik roteerub lihtsalt nii kiiresti, et ei ole vaja nagu hoida siukest mingeid illusioone luua, et sa oled sihuke võib anosid ütleb loomingulises mõttes. Et kuidagi see pophakkas nagu hästi lippama, see on lihtsalt kandnud, mine albumitele, tegelikult albumid ei peaks üldse niisugune olema nagu koridoride direktor. Ja kuna need on ka jube klektilised, nüüd viskas üle see eklektika, et ma proovin järgmise albumi teha. Hästi Tairw terviklikku ja nii, nii ebapopikaga üldse saab, kindlasti sinna tuleb mingisugune jälle, mida saab raadios mängida, meie lugu. Aga proovin teha midagi tumedamat ja minna sinna, mis mulle tegelikult meeldib. Et praegu on kuidagi võib-olla see edu ja see populaarsus nende lugudega, see annab nagu julgust juurde, ma teen veel ja mul on veel teksti, on, emakas on siukse loo kirjutada, kuidagi see automaatselt läheb sinna. Viimane album sai ka koridorides, on ka selline, et noh, nagu ikka, et on, olgu see siis umbes 50 teemat, millest pooled siis saavad enam-vähem millest kuskil 20 lugu saab salvestatud, millest umbes 10 pannakse albumile. Ja nüüd siis kuus lugu Vistantsi, mis nendest väljajäänutest kuus tükki andsime veel eraldi EP tasutata. Ja see kõik on jube klektiline seal Apopi, mulle jäid välja mingi tehnolugusid, päris hea posu, padu, tehnolauluga tehnoilma, lauluta, tehnopõhjadega vokaalil, mingid asjad, mingisuguseid hiphopi asja välja ja ma olen palju, mõtlesin, ma ei hakka niuke. Haip on praegu, et ma ei hakka panema ka sinna peale mingit mingit räppi asju, et see kuidagi ei sobinud. Ja siis see eklektika nagu lõpuks viskab endalgi üle, et ilmselt ma selliseks jään, sest ma olen ka nagu hästi nagu seal püsimatu kärsitu, et proovin täna, mul on selle lodu homme tselluloos, lihtsalt asjad saavad nii ruttu valmis, et ma ei jõuagi nagu peatuda, keskenduda nendel pikematel teemadel, mõtlesin seekord prooviks, sest igal albumil on nagu omaette teema on mulle olnud esimene instrumentaal, teine oli niisugune esimene lauluga soolukas inglise keel ja enamus ja mõned eestikeelsed vahel. Kolmas album oli täis, esimene eestikeelne lugu, siis oli sihuke esimene elektroonika torepestidega, nüüd on niisugune pitseriga artistidega kuues album, seitsmenda mõtlesin teha siis sellise prooviks teha ühe siukse tervikliku plaadi. Ja nüüd ma olen selleks tarbeks olen kokku kuhjanud endale mingeid imelikke muusikainstrumente. Et nagu mingit uut algust nagu mingit, ma ei võta sama pilli kätte ja alusta samast kohast ja sama arvutiga. Ma ei tea, kas seal üldse mingi gear, et ma ei ole, mul ei ole mingeid kitarrikogusid ega mingit arvutisüsteeme tooteid, millele stuudiot. Et ma kardan stuudiot selles mõttes, et kui mul on. Muidugi on hea unistada, aga läheb stuudioruum, suurtarbijaid, monitorid, kõik aitaksime, mul tekivad krambid selle nagu võimalustes. Mulle meeldib seesama kunstikooli, mulle meeldib üks harilik pliiats. Et ma tahan teha albumit kunagi, kus ma mängin kitarri, kus on ainult üks keel, et lihtsalt, et see. Võib-olla sellest ajast, kus ma tulen, ma olen õppinud, mõtlema, harjutanud nagu poksis mõtlema, et kui seal on vähe võimalusi, siis sa oled hästi kratiivne, lihtsalt. Et lihtsalt see võimaluste park on see, mis tõmbab lukus. Ei oska sellega midagi pihta hakata, kui sul on kümneid süntega ikka üüber ja kõik see ja kogu see tehniline Apgreidimine mulle ei viitsi sellega tegeleda, et ma olen arvuti ostetud 10 aastat tagasi ma arvuti. Ja ma mängin vaid kasutan kiubes nelja praegu umbes 10 väljas. Ma ei ole viitsinud ühtegi apteeki teha, lihtsalt kasutanud sama asja mõisa, ma teen niimoodi, et nutan, sündilise, läheb lahti. Võtan esimese plaaginny silmad kinni, panin ühe saundi esemele saundi peale tuleb sellest hakkan lugudega, ütles, et ma pean tegema, võtan siukse piirangu lendanud. Et lihtsalt siis arvata, on mõnikord seal mingid jõulukellad või mingite suvaline kräpp on siis proovid, et, et see on minu praegu valik, et seal ei ole rohkem valikut, sa pead sellega nagu improviseerima, siis ma teen mingit kyll kuskilt hakkab arenema, pärast mängib muudest peale, võib-olla võtan pärast seda sealt alt ära. Aga see alguspunkt nagu, et annab mulle selle selle piirangu. Et siis niimoodi sünnivad need asjad, et praegu ma olen siis tekitanud ja mul on 10 aastat nemad teinud. Et mingid uued pillid, mingid vintitš basskitarrid ja mingisugust kitarre üldsegi. Tarmo nagu alati, üks on põhimõtteliselt, et ma ei ole kitarri kogu, et mul on hästi palju neid kuidagi kogunenud. Pildist täitsa piisab, aga nüüd need noh, mingi hetk tuleb sulle vahelist mingit uut algust, siis sa uued pillid ja mingi uus, selline uus sound, proovinud midagi tumedat ähvate, mis tuleb. Ma olen vahepeal muideks Grankuri Lugusega teinud paar tükki siukest ikka dusi röökimist kodus ja siukest tuumi loolandeid. Ta metalisse mõl tagasi läheb. Imelik vana inimene, karjud seal. Naljakas. Ma keerukas Kuid ka säärane. Vale. Et Bertalyakumise Berdy kinni püüdsime, mäletan, meri tuli, ütles, et kuule, et ma saan lauluväljakule mingi ürituse, vaatasin mingi koolipoiss seal skratsisemal ägedalt, et võtan bändi. Siis Bertz kretsis jumala hästi, räpipoiss oli siis. Aga ei, huuga oli hästi lihtne, nagu siis oli Berdil ikkagi poiss, vaid ikka juba täitsamehehakatis ja Bertsele nagu kokku pani produtsendil, tema nagu kutsus minu kirjutama. Kuna see meie kirjutatud asi läks nii hästi käima, siis seal oli veel enne teisi kirjutatud ka, kes pidid tegema, kes ei viitsinud hästi peale, siis kui nii-öelda silmapilk oli, siis mina olen juba terve albumi kokku kirjutanud ja rohkem ei mahtunud. Et Jarek ja Steni lugu mahtus ka veel peale seal mõned veeleta. Et meil ei, väga paigas on. Bert on ikkagi nagu produtsen, minul tulevad ideed ja tekstid, noh, kõik see nagu valgi tee. Bert keedab sellest nagu siukse söödava asja, mida, mis on hea saundiga, mis on nagu niisugune teeb sellest produktsiooni, nii Hanna-Liisa laulab ja et see kolmik töötas nagu hästi ja siis laivbändiga künname ette selle põllu peal. Kuu on praegu muidugi siukses väiksel puhkusel, et praegu aktiivselt ei tegutse, et aga diivan jälle samamoodi midagi laiali läinud, aga sedatiivne kombo töötas nagu hästi. Üks singel aastast tulevikku. Tuli jah, et ja ta ongi täpselt niimoodi, et mul natuke seda huga ongi see, et. Midagi ei ole parata, sa lähed laivile, kõik tahavad neid filmilugusid Ma lihtsalt seda, me ei jõua seda absoluutselt lugu enam mängida, ma lihtsalt ei summelme ühe live'i teinud, kus me seda ei mänginud ja ei tulnud mitte midagi head kaasa. Ega sind enne ära ei lasta, kui sa sellega absoluutselt enam lihtsalt niisugune tunne nagu mingist halvast vanast filmist, kui tõsiselt sa oled, mingi vana vana bänd, mindi 80.-te bänd, kes sa pead ühtsem, lihtsalt pead, seda mängib, muidugi inimestele meeldib ja ongi jälle 1000 inimest on käed püsti ja aga lihtsalt omal nagu viskab see. Ma ei tea, võtab tõmbamine aega kinni, kuidagi jaksa mängida, seda. Tahaks uusi asju teha, uusi Uutle. Okei, tehke see uus lugu ära. Jah, üx veel okei, ja nüüd absoluutselt tuleb väga hea. Täpselt niimoodi käib, lihtsalt keegi ei viitsi seda uutesse kulate. Okei, tegite, siuksed on käinud väga hea, päris hea. Absoluutselt tuleb väga hea. Ja see ongi live käib siis, on, kõik on seal lava, vaata. Piiluvad seda Traklist, ent kas mitmes absoluutselt on see absoluutselt, on kolmas suhteliselt kaheksas. Kuuled sealt eest, kui räägivad omavahel. Lõpetuseks veel tuleme pere juurde ka kunagi ühel peol, Jarek Kasar rääkis mulle, et ilge jama, et ostis uuema Se räti. Jarek Kasar on ka suur itaalia disainifänn. Ostis uuemmase räti ja pakkus sulle sõita, et äkki vahetaks ära paariks päevaks autad. Saa olevat teda väga pika pilguga mõõtnud ja suht niimoodi põlastavalt öelnud, et et mina naisi autosid ei vaheta. Ja auto jah, tõesti, et Jarek Maserati ja minul on alfa, Julian kvadrifooli, aga aga jah, autode ja vahet, ma lähen nüüd. Jah, see niuke keeruline teema, et Vika kitarr, Ma lähen laenad sõpradele, nemad et mingid asjad lihtsalt, mida ei ole, on pigem see, et ma ei taha ise teiste autodega sõita. Et kunagi keegi palukusid mõtte muuta, mine vii sinna või ta ei, ma ei taha Zeitalist kuidagi seal meie ringrajal keegi pakub oma tsiklid, et kuule, tahad proovida Modonnast seda. Mine tee üks ring nii, ma ei taha lihtsalt. Et ma ei taha, see on minu jaoks, on see mototehnika, on nagunii midagi nii personaalset, ma olen selles mõttes täielik hullu juttu on, muidugi, on ju. Et seal on ka mingisugune aura sees, et nagu ma ei taha teiste asjadega sõita, lihtsalt, et sellepärast need vahetused on väga rasked. Aga kas lapsed tohivad sõit muidugi suured? Lapsed ei taha millegagi sõita, et nad isegi ei tule ka rahas, mõnikord tulevad, ütlevad hea lõhnantslevad minema. Et see tänapäeva noortel on, see, ütled, lähme, kuule, lähme ringrajal õpetajana tunnen kõiki parimaid tšempionid, kõiki, õpetan sind ringrada sõitma, läheme auto või tsikliga, vali ainult välja 600 200-le või 500000-ni või uus auto. Jonaut, mis sa iganes tahad, läheme õpetanud? Absoluutselt ei huvita musa, teine muisa passid, seisavad kidra, seisavad produtsendid kõiki panna plaadifirmad, uksed lahti, kõik mingit mussi, kirjuta mingi lugu, ma teen seal põhja alla, tekstid ei huvita. Ei taha? Ei, lihtsalt ei huvita. Noh, ma arvan, et see on lihtsalt. Võib-olla kunagi hakkab, aga see ise kujuta ette, kui mul vanemad oleks peale käinud, et teevad mulle mingi räpiloo põhjal, siis mõtlesin, kuule, lõpeta. Et ma teeksin seal mingid biitlite mingi põhjaatakki, laulad peale. Mitte mingil juhul unustada, see on võimatu selles mõttes statist aru saama, et on põlvkondade vahetus. Et ja ma võin oma selle 70.-te Alpadega seal võtmeid ka helistada. Et lihtsalt ei huvita niimoodi teistmoodi, ma arvan, see tuleb ringiga, et minul tuli see autovärk ka kuidagi niimoodi, et kuskilt nägid kuskil lisa tegeles mingite vanadega, siis tuleb ringiga tagasi, siis hakkavad, kunagi hakkab tööle mingid vahendid, tulevad meelde mingid lasteaialapsepõlves nähtud mingid raamatutes neid pildid, asjad, hakkad realiseerima neid asju, neid ka mingid lõhnad ja mootori tähele asjad, et siis vastavalt võimalustele. Aga autos ja niimoodi need vahetused ei tööta, et minu autoga ikkagi. Kui ma lähen autoga hooldusesse, siis mitte keegi, sõidame autoga sinna, hooldused tuleb. Mulle pakutakse teenust, et me tuleme, võtame auto sinna, hooldame randades? Ei. Mina võin oma auto ise kohale. Kui tahate sõitnud, testima minna, siis te ütlete, kes seda testib, kui palju sa sõidad ja kus kohas sõidad, siis? Siis testime ja vaatame, allkiri on paberil, keegi teine sõidan selleks, ma tean, kes sellega sõidab. Nael kummiteel ja, ja stuudios ja laval ja eraelus ja aitäh, et tulid siia kivi paberkääride lavale, aitäh, et tulid Raadio kahe eetrisse ja nautige õhtut.