2019. aasta oli unikaalne ja mitmetahuline, nagu iga teinegi. Üha häälekamaks muutus jutt kliimakatastroofist. Kui ma oma eluviisi ei muuda, seame kogu elu ohtu, ütles Guterres. ÜRO kliimakohtumisel. Tõsi küll, ette näidata ei ole, kuid inimesed, eriti noored, nõuavad otsustavat tegutsemist. Parlamendivalimiste järgne suurim poliitika sündmus oli EKRE pääsemine. Valimisliitu erakond on aga retoorikas jätkanud kõikidele teistele vastandumist, millega on kaasnenud pidev sõnasõda. Ma arvan, et nendest uurimistest tuleb välja selliseid mahlakaid või ebameeldivaid detaile või konkreetseid näiteid sellest, missugune seisuks. Pesu välja näeb laias maailmas lõppeval aastal laineid mõistagi Brexit, mis oli, on ja jätkub veelgi. Kui kõik läheb plaani järgi, lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust täpselt kuu aja pärast. Suveks peaksid inimesed selgusele jõudma, kas jätkata pensioniraha kogumist praeguse süsteemi järgi ehk teise sambasse võib võtta juba kogutud raha 2021. aasta alguses. Kasutussoovitusi on seinast seina. Mööduvast aastasse jääb valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiise ja tõmmata sellega pidurid. Piirikaubandusele alkoralli küll rauges, kuid tervisetus asendajad ootavad murelikult andmeid alkoholi tarbimise ja tervisekahjude kohta. Danske rahapesuskandaalile pakkusid lisa Swedbank ja SEB. Tehke kõik väidetavad pahandused saadeti korda. Mitu aastat tagasi jõudis mainekahju nii pankade kui Eesti riigi nüüd tänavu. Riigigümnaasiumides põrkuvad selles küsimuses kohaliku vähemuses oleva eestikeelse kogukonna huvid ja tulevikuperspektiiv. Põhikooli eksamite kaotamise arutelud jätkuvad. Uuel aastal. Lõppeva aasta oli eesti keele teema-aasta ning laulu tantsupeo aasta. Tõe ja õiguse ekraniseering kujunes aga meie filmiajaloo populaarseimaks filmiks. Põllud kividest puhtaks aiad korda. Millal sa viimati hingedel ei ole isegi siis, kui vihma sajab, ajab ikka välja. Ning alustame saatega. Teadlased on sel aastal väga häälekalt hoiatanud kliimakatastroofi eest. Poliitikud on valmis kliima neutraalsuse eest rääkima, aga mitte eriti tegutsema. Kaivara jätkab. Pood levivad aina suurematele maa-aladele, maastikupõlengud muutuvad üha hävitavamaks. Tugevaid torme on sagedamini. Euroopas ja Aafrikas on suured üleujutused. Gröönimaad on tabanud kuumalaine ja liustikud sulavad Põhjamaades ja ka Eestis seavad end sisseliigid, kes ei ole siin kunagi varem hakkama saanud. See ei ole mingi katastroofifilmiümberjutustus, vaid see juhtubki päriselt. Asjad lähevad aina hullemaks, nentis maailma meteoroloogiaorganisatsiooni peasekretär Peter Ridalas detsembri algul värsket raportit tutvustades. Selle järgi on lõppeval aastakümnel temperatuur rekordiliselt tõusnud. Madridis toimunud kliimakonverentsil kutsus ÜRO peasekretär Antonio Guterres üles kiiresti kokkuleppima süsinikuheitmete hinnas. See aitaks kasvuhoonegaaside õhku paiskamist vähendada. Kui nüüd rääkida nüüd üldse siin tuua, juhib Tobias. Meil on vaja kiiresti ja põhjalikult muuta seda, kuidas me oma asju ajame, kuidas me elektrit toodame, linnu ehitame, liigume. Kui ma oma eluviisi ei muuda, seame kogu elu ohtu, ütleski Erres ÜRO kliimakohtumisel. Eriti mures on noored, kes peavad selles maailmas praegusest poliitikute põlvkonnast kauem elama. Rootsi koolitüdruk Greta tsümberi algatas juba eelmisel aastal reedesed kliimaprotestid. Sel aastal on kliimaprotestid toimunud kõikjal maailmas ja teenberi pidas meeldejääva kõne ÜRO peaassambleel. Te vaatate lootusrikkalt meie noorte poole, kuidas te julgete? Me seisame massilise väljasuremise lävel ja teie oskate rääkida ainult rahast ja igavesest majanduskasvust. Kuidas te julgete? Küsis Rootsi koolitüdruk maailma liidrite käest, ajakiri taim kuulutas Gretad ümberi aasta inimeseks. Igas riigis, nii ka Eestis on poliitikuid, kes ühel või teisel põhjusel kliimamuutusi eitavad. Ka tavalised inimesed ei ole endale kliimaprobleem eriti selgeks teinud, näitab Rene Kundla küsitlus Jõhvi jõuluturul. Mina päris rikkaks saada, püha selleks külma oleks parem. Ma ei tea, võib-olla elektrilampe võtta, et Eesti on nii väike. Tõesti on üldse võimalus maailma kliimat kuidagi mõjutada. Ja ma ütlen nii, selle ringi kogu rääkige eksast, et kasvuhoonegaaside inimeste ikka ületarbimine. Merje Mõtus rääkis Kagu-Eesti inimestega, mis teie arvates kõige teravam kliimaprobleem on põllumehe pilgu läbi. Kõige teravam probleem on õhu saastumine. Teie olete seitsmeteistaastane, mis te näete, et mis on kõige tõsisem kliima, on probleem. Ongi kliima soojenema. Et ma ei tea, lund pole, juba kurb hakkab, kas on midagi, millest te ise oleksite näiteks valmis loobuma, väga ei tahakski millestki loobuda. Eestis ei ole niisiis kliimamuutused eriti muretsema pannud ja esialgu jäime kõrvale ka Euroopa Liidu kliimalubadustest. Rahandusminister Martin Helme hoiatas, et kliimaneutraalsus läheks maksma ligi 17 miljardit eurot. See ei ole lihtsalt niisama number paberi peal neli miljardit kulutada avalikul sektoril. Lähiaastatel saab olla võimalik ainult juhul, kui meil toimub raju maksutõus erasektoril ainult juhul, kui meil toimub raju hinnatõus. Helme erakonnakaaslane, keskkonnaminister Rene Kokk tegi siiski üllatuslikult ettepaneku, et valitsus toetaks Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki 2050.-ks aastaks ja nii valitsus otsustaski. Vaatamata sellele, et teadlased on kliimamuutuste ohu suhtes üsna üksmeelsed, ei ole poliitikud seda mitte ÜRO kliimakohtumisel. Madridis igatahes süsiniku kokkulepet ei sündinud. Ka Euroopa Liidu riigid ei jõudnud viimasel ülemkogul kokkuleppeni eelkõige Poola vastuseisu tõttu. Peaminister Jüri Ratas ütles, et arutelu oli siiski juba sisulisem kui aasta algul. Kliimamuutused panevad siiski muretsema paljusid rahvusvahelises kosmosejaamas viibiv itaalia astronaut luga. Parmitano tegi paar nädalat tagasipöördumise, öeldes, et pea liiva alla peitmine tuleb lõpetada ja tegutsema asuda. Pleemeldis. Meie planeet on uskumatult ilus, siit ülevalt on näha ka selle uskumatu haprus. Võrreldes praegust kuue aasta taguse ajaga, mil ma siin esimest korda olin, on kliimamuutuste kohutavad tagajärjed silmaga näha, ütles Luka Parmitono oma kosmosest saadetud pöördumises. Poliitikas oli valimiste ja koalitsiooni vahetumise aasta. Nagu ikka, kinnitasid kõik, et nende nimekirjad on erakordselt tugevad. Keskerakond oli seekord otsustanud kindlalt võita Jüri Ratas. Keskerakond tõesti läheb sellel korral püüdma tulemust, mida pole varasemalt kunagi Eesti elanike käest saanud ja seal on üle 30 koha riius. Loomulikult kinnitas ka Reformierakond, tahab võita ja võidabki ning loomulikult lootsid edule ka teised oli selgelt väiksema või suurema eduga pääsevad riigikokku sotsiaaldemokraadid ja EKRE ning hoolimata vahepealsest reitingu langusest ka Isamaa. Kõik väikesed erakonnad kurtsid rahapuudust, aga omad ootused olid nii tärkaval Eesti 200-l loojuval vabaerakonnal traditsiooniliselt oma toetuspinda mitte leidvate rohelistel ja üsnagi segase platvormiga elurikkuse erakonnal. Neljanda märtsi öösel sai kõik selgeks ja kui see, et võitis Reformierakond ei olnudki võib olla muutus, siis see ta võitis kindlalt. Ikkagi oli 34 kohta Parlamendis Keskerakonna 26 vastu. EKRE sai 19, Isamaal 12 sotsidelt 10 mandaati, Eesti 200 jäi parlamendist välja suhteliselt napilt, kõik teised päris kindlalt keegi ei tea, kui suure hoobi andis Eesti200 reitingule aktsioon plakatitega. Nad tahtsid juhtida tähelepanu lahestatusele, aga jätsid ise lohestajate mulje. Samuti teame, kui palju mõjutasid Keskerakonna valimistulemusi vaidlused Kohtla-Järve riigigümnaasiumile. Niisiis alustas võitja valitsusläbirääkimisi. Aga Kaja Kallas hakkas ka kohe tingimusi seadma. Meil on omad punased jooned, mida me ületada ei saa, lisaks on meil asjad, mida me kindlasti tahame ära teha, nii et läbirääkimised on läbirääkimised. Oli see viga või ei olnud, aga konsultatsioone alustati nii Keskerakonna, Isamaa ja sotsidega kõigiga korraga, aga juba susiseb ka mujal kui kuulata hiljem, mida ütles Jüri Ratas, võib seda ka välja lugeda. Eks valimiste võitja peab suutma panna kokku. Uue koalitsiooni võib juhtuda mõnikord ka nii, et ei suuda panna. Ma töötan selle nimel, et Keskerakond oleks valitsuses, aga ma ei olnud ühtegi kombinatsioone. Ning Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder Me oleme valmis läbi rääkima ja meie jaoks on olulisem see, milles kokku lepitakse ja milline on see ühisosa, mitte see, kes konkreetselt on partner. Möödus kaks päeva ja Kaja Kallas teatas konkreetselt. Me teeme ettepaneku alustada koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga. Veel kaks päeva ja Jüri Ratase sama konkreetne vastus. Keskerakond nendel tingimustel Reformierakonna ettepanekud koalitsioonikõnelusteks vastu. Ei võta Keskerakond kinnitas, et ei saa nõustuda Reformierakonna punaste joontega. Aga nagu öeldud, oli selleni kaks päeva. Vahepeal jõudis Martin Helme juba uut koalitsiooni maapõhja manada. Need on kaks põhimõttelagedat liberaalset, üsna globalistlikut agendat ajavad erakonda, millest üks on veel ka selgelt venemeelne, kõik halb, mis vähegi välja on võimalik mõelda. Selle valitsuse poolt hakkab tulema. Sündmused arenesid omasoodu, Keskerakonna juhatus otsustas häältega 13. Neli alustada läbirääkimisi Isamaa ja EKREga, Reformierakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega. Niisiis pidi Isamaa otsustama ning otsustas Keskerakonna kasuks. Koalitsiooniläbirääkimised algasid 11. märtsil. 24. aprillil nimetas president valitsuse ametisse. Võimuliidu osapooled kinnitasid, et kõik võivad olla rahulikud, mingit lammutamist ja demokraatia piiramist ei tule. Ise olete praeguseks näinud, kuidas see on õnnestunud, fakt on see, et lubadused alkoholiaktsiisi langetamisest ja pensionireformist on täide viidud. Aga kuu aega hiljem olid ka Euroopa Parlamendi valimised, kus hetkel saadaolevast kuuest kohast sai Reformierakond kaks, Andrus Ansip ja Urmas Paet sotsiaaldemokraadid kaks, Marina Kaljurand ja Sven Mikser EKRE Jaak Madisoni ning Keskerakond Yana Toomiga ühe koha. Üks vastsetest Europarlamendisaadikutest Andrus Ansip kommenteeris seda nii. Et kõik valimised on mingil määral protestivalimised ja nii ka need valimised, protestivalimised, me näeme. Opositsioonierakondi esindavad neli Euroopa parlamendisaadikut ja praegune koalitsioon sai vaid kaks saadikukohta. Ja kui me nüüd võtame veel kord Jaana Toomi juhtumi, siis tegelikult on temagi opositsioonis praeguse valitsusega. Ehk siis praegune koalitsioon sai haledalt lüüa poolteist. Neli pool Ansipi tulek Euroopa komisjonist europarlamenti tõi vajaduse saata sinna uus volinik oma mõju keskerakonnas kasutas selle koha saamiseks uues koalitsioonis osalemisest mitte huvitatud Kadri Simson. Aga koalitsioon alustas oma tööd, jätkab senini ning ennustused, millal ta täpselt laguneb, jäävad üha vaiksemaks. Opositsioon, kuigi on korraldanud viis umbusaldushääletust pigem kõik, et koalitsiooni koos hoida. Tuletame kasvõi veelkord meelde Kaja Kallase ajaloolist lauset lähiminevikust. Jüri Ratas peaministrina müüks Eesti maha esimesel võimalusel, kui ta saaks jätkata peaministrina ja ma arvan, et see ei ole Eesti huvides. Erakond, kellest lõppeval aastal kõige enam räägiti, oli kindlasti EKRE. Indrek Kiisler uuris, mis on selle fenomeni taga ja kuidas EKRE valimisliidus hakkama sai. EKRE on klassikaline protestipartei, kes on ennast vastandanud valitsevale eliidile, ehk nagu nad ise ütlevad süvariigile aprillikuus aga muutus kõik. Erakond oli järsku valitsuses ja otsustajate ringis. See oli šokk. Osa avalikkusest oli veendunud, et algavad vaiksed repressioonid, näitleja Juhan Ulfsak mõned aastad tagasi. Mul oli au ja õudus töötada Ungaris ja ma olen näinud, kuidas see läheb, ei ole ühte suurt pauku, millele võiks näppu peale panna, mille vastu ühiselt üles tõusta. See juhtub iga päev. Juhtub vaikselt ning opositsiooni turmtuli EKRE valitsusse kaasamise vastu oli halastamatu. Seda tunnistas ka erakonna aseesimees Martin Helme. Iga päev pannakse siis käima mingisugune uus undamine, et üks-ühele sama, mida kreml on teinud meil nagu aastakümneid laimab Eesti mainet välismaale või et me oleme väike fašistlik riik. Masendav valitsusse pääsemine šokka EKRE enda jaoks, mille juhid on siiani jätkanud retoorikas teistele vastanduvat joont, ütles politoloog Tõnis Saarts. Radikaalselt muuta ei suuda, mistõttu nad peavad oma valijaskonda tegelikult konsulteerima teisel maal. See retoorika ja see, mis on toimunud siin rohkem kui üle poole aasta, see ongi nende valijaskonnale suunatud nende valijaskonna hoidmiseks. Lihtsalt ülejäänud ühiskond peab selle välja kannatama. Endisel opositsioonierakonnal oli selgeid raskusi ministrikohtadele sobivate inimeste leidmisega. Eesti ajalukku läheb EKRE liige marti kuusik ilmselt sellega, et jõudis ministriametis olla vaid ühe päeva sest ajakirjanduses ilmusid artiklid tema väidetavast vägivaldsest käitumisest oma lähedaste suhtes. Sellest skandaalist algas ka selge vastasseis EKRE ning president Kersti Kaljulaidi vahel. Kaljulaid lahkus kuusiku ametivande andmise ajal riigikogu saalist. Loeb ära ühe artikli on emotsionaalselt niivõrd ärritunud naisterahvana, et langetab kohe käigupealt otsuse. Mina lähen toast minema. EKRE stiili juurde kuulub kindlakäelisuse, just see tõi kaasa ka esimese tõsise kriisi koalitsiooni sees, kui siseministri ülesandeid täitev Martin Helme teatas, et laseb politsei ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri ametist lahti. Peaminister Jüri Ratas sekkus kiiresti ja kinnitas, et politseijuht saab jätkata. Suve lõpuks oli välja kujunenud ka muster, kus peaminister Jüri Ratas tegeles EKRE sõnavõttude, silumise ja vabandamisega. Ma arvan, et igas ühiskonnas on vabandus alati liiga vähe. Oktoobrikuus jäi riigikogus valetamisega vahele marti kuusiku järglane Kert Kingo, kes lahkus ametist. Täpselt kuu aega hiljem pidi lahkuma maaeluminister Mart Järvik. Seda niinimetatud listeeriaskandaali pärast. Ilmselt kõige keerulisem oli aasta lõpus lahvatanud skandaal, mis sai alguse Helme sõnavõtus Tree raadius. Helme ütles, et punased üritavad Soome riiki likvideerida ning solvas Soome uut peaministrit. Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaministri tänava aktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valimat valitsuse liige. Siseministri väljaütlemised kahjustasid selgelt, et Eesti mainet Soomes skandaalidest hoolimata on EKRE saamisel valitsusparteiks kindlasti ka omad positiivsed jooned. Nad on sundinud paljudele harjumuspärastele asjadele vaatama ka teisest küljest. Erakonna häda on aga endiselt liialt kitsas juhtimisstruktuur, kus kõik pöörleb perekond Helmete ümber ja palju sõltub Mart Tin ja Mart Helme töövõimest vastupidamisest. Arvati, et on kerge elu. Üks koosolek ajab teist taga, üks otsas on vaja langetada üks allkirja, teist, aga ma olen väga täpne. Täpsus on kuningate viisakuskuningas. Paljude arvates oli EKRE välispoliitiline mõju suurem, kui sisepoliitiline pehanud, jätkab. Eesti valitsuse ametisse astumist kevadel kajastus välismeediafotodega EKRE juhtivpoliitikutest Mart ja Martin Helmest tegemas parlamendi ees rassistliku kaastähendusega käemärke jutuga president Kersti Kaljulaidi pusast kirjaga sõna on vaba. Aasta jooksul on rahvusvahelisse pressi jõudnud mitmed sõnumid Eestist millesarnaseid varem sageli ette ei tulnud ja mis ei käi kokku euroopalike väärtuste või peavoolupoliitikaga aastale, pani punkti Mart Helme hinnang Soome uuele peaministrile, millega siseminister lahutas nii Soome vasakpoolseid kui ka müüjannasid. Uue valitsuse teod on rahvusvahelises meedias vähem tähelepanu leidnud kui sõnad, käemärgid ja vaated. Enim äramärkimist leidis ilmselt Eesti kõhklema jäämine kliima neutraalsuse 2050. aasta eesmärgiks seadmisel ja seejärel selle hilisem heakskiitmine. Mis siis sellest kõigest Eesti diplomaatidel on olnud rohkem seletamist Keskerakonna Euroopa partei perekonda. ALDE on võtnud Eesti võimuliidu jälgimise alla seoses võimaliku ohuga demokraatiale ja liberaalsetele väärtustele. Mõned suhted on ehk jahenenud. Samas on riikidevahelised sidemed ja koostöö oluliselt laiapindse tihedam kui üksikud poliitilised sõnavõtud ja Euroopa ning maailm on täis eriilmelisi parteisid ja poliitikuid. Väikse Eesti ühe väiksema valitsuspartei poliitikute sõnu ei hakka keegi pikalt analüüsima. Samas just nimelt Eesti on väike ja meie üle juurelda pikalt. Paljude inimeste jaoks seisneb kogu eestimaine, mõnes juhuslikus fragmendis ühes lauses või ühes fotos. See sõnum võiks siis olla nii palju, kui see meist enestest sõltub, selline, mida me päriselt ka tahame maailmale öelda ja mis meid meie sõpradele lähedal hoiaks. Eesti eksimisruum on väike ja sõpru ei ole meil kunagi liiga palju. Täpselt kuu aja pärast lahkub ühendkuningriik Euroopa Liidust. Võib-olla saab Brexiti saaga läbi. Mall Mälberg tuletab selle käiku meelde. Sellest on möödas kolm ja sest et kui 17 miljonit britti otsustas, et parem on Euroopa Liidust lahkuda ja 16 miljonit leidis, et nad pigem jääksid paljudele, on see kolm aastat tundunud aasta kümnetena lõppema hakkava aastaga on Brexiti saagas segadust jätkunud. Mäletatutsioon bakaud. Briti alamkoja spiiker oli üks sõnapidaja mees, kes ütles, et lahkub 31. oktoobril jalahkuski. Boris Johnson ka lubas lahkuda kohe terve riigiga, aga ei läinud kuskile. Ma olen pigem surnuna kraavis, vastas ta küsimusele, kas küsib Brüsselilt Brexiti pikendust, aga küsis ikka. Uus lahkumise päev on täna täpselt kuu aja pärast, 31. jaanuaril. Tuletame meelde, kuidas see kõik algas. 15. jaanuaril. Sel aastal püüdis tollane peaminister Theresa May oma lahkumislepet parlamendi alamkojas läbi suruda kuid sai Briti parlamendi ajaloo suurima kaotuse osaliseks. 12. aprillil pandi Brexiti tähtajaks 31. oktoober. Olgu siis leppega või ilma. 24. mail, pärast seda, kui Theresa May lahkumisleppe oli Parlamendis kolmandat korda tagasi lükatud, teatas, et astub tagasi. 24. juulil algab Boris Johnsoni aeg. Ta saab konservatiivide juhi koha valimistel 66 protsenti häältest ja lubab Brexitit ära teha augus. Siis hakkas liikuma jutt, et uus peaminister palus kuningannal parlament viieks nädalaks laiali saata. Suurem osa vaatlejaid leidis. Johnsoni plaan oli jätta saadikutele võimalikult vähe aega, et nad ei saaks blokeerida ilmale Beta lahkumist Euroopa Liidust. Parlamendi töö seiskus 28. augustil, aga neljandal septembril võtsid saadikud alamkoja tagasi ja blokeerisid ilma leppeta lahkumise. Peaminister vihastas ja reageeris ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamisega. Teisel oktoobril esitab Boris Johnson Brüsselile oma alternatiivse lahkumisleppe, mis jätab Põhja-Iirimaa Euroopa Liidu regulatsioonide alla, kuni jõutakse lõpliku lahenduseni. Parlamendi alamkoda hääletas Johnsoni lahkumisleppe maha. Johnson oligi seaduse järgi sunnitud paluma Brüsselilt Brexitile kolmekuulist pikendust. Brüssel oli 31. jaanuariga nõus eeldusele. Johnson valimised võidab valimised 12.-le detsembrile. Johnson võitiski ja võimsalt. Klaveri, mis oli. Tegelikult läheb Johnsoni olukord nüüd raskemaks lahkuda on palju kergem kui tulevase koostöö ja kaubavahetusele Brüsseliga läbirääkimisi pidada paljukiidetud vabakaubanduslepingud muu maailmaga jäävad tabamatuks ja loodetust vähem tulutoovaks. USA eesotsas Donald Trumpiga ei ole ideaalne liitlane. Terendab põhiseaduslik vastasseis Šotimaaga ning pealegi pole ühendkuningriigis poliitilist üksmeelt, kuidas seda kõike korraldada. Peaministri ülekaalukas valimisvõit tähendas ka seda, et ta ei kohtama Brexiti lahkumisleppe seadusesse vormimisel ühtegi tõsist mentaarset takistust. Nii läkski. Alamkoda hääletas 20. detsembril tema lahkumisleppe seaduseks ja seega on Brexit otsustatud. 31. jaanuar on see päev. Siis tuleb ülemineku periood, see tähendab, et valitsusel on aega 31. detsembrini et Brüsseliga vabakaubanduse kokkuleppe läbirääkimisi pidada. Euroopa Liidu liidrid, kaasa arvatud pealäbirääkija Michel Barnier, on skeptilised. Aeg on liiga lühike. Ülemineku aega Bridi alamkoja otsusega aga ei pikendata. Aasta tõi olulisi muutusi ka energiamajandusse Jüri Nikolajevi kaastöö. Põlevkivienergeetika raudne reegel, et mida külmem talv, seda kõrgem kasum enam ei kehti. Aasta ehmatuseks võib nimetada jaanuarikuist seisu, kus tavaliselt täistuuridel töötanud elektrijaamad vaevu hingitsesid. Aasta tegijaks osutus seekord mitte tubli energeetika, vaid eurobürokraat. Süsihappegaasikvoodi hinna pea kahekordset kasvu ei osanud keegi ennustada. Teine oluline tegur, mis Euroopa kliimapoliitika Narva elektrijaamade toodangu turult välja pressida aitas oli odava Venemaa elektri ohjeldamatu sissevool. Kui siia lisada veel auvere uue põlevkivielekter Jaama käivitusvalud ja oma aja ära elanud energiaplokkide sulgemise siis tabas põlevkivienergeetikat lahkuval aastal sügavaim kriis, mille hinnaks kujunes mullusest kaks korda väiksem elektri tootmine. Kolmandiku võrra langenud põlevkivi kaevandamine ja selle tulemusena ligi 1000 töökoha kadumine põlevkivisektorist. Kuid nagu öeldakse, süsteemi ei iseloomusta mitte kriis vaid see, kuidas kriisile reageeritakse. Suvel Eesti elektrijaamas käinud president Kersti Kaljulaid nägi kriisis võimalust. Võtaks selle julguse kokku ja katsuks teha selle kliimapöörde esimesena esimesed võidavad ja tagumised maksavad, see on alati niimoodi olnud kõige halvem variant, et me ei muuda midagi. Loodame, et minevik tuleb tagasi ja maksame hästi palju ressurssi sellele, et hoida seda minevikku alles. Valitsus aga viskas elektrijaamadele päästerõnga, kolme aasta jooksul hoitakse põlevkivielektrijaamu koos personaliga töös isegi siis, kui elektrit pole mõtet toota. Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. Oleme olnud energeetika lipulaev ja nüüd nagu kohaneda selle uue olukorraga suhteliselt kiiresti, et sellega on hästi hakkama saadud ja meil on olemas ikkagi võimekus Eestit varustada elektriga põlevkivi energeetikaga ei ole lõpp, toodame elektrit, toodame õli. Raine Pajo sõnul mõjutavad tuleval aastal Eesti põlevkivienergeetikat enim Soome ongi loata tuumajaama kolmanda osa käivitamine, mis on nii võimas nagu kuus auvere elektrijaama kokku ehk veel üks konkurent meie jaamadele juures ja tuleval aastal peaks tulema otsus uue õlitehase ehitamisest auverre, mis annab suuna põlevkivipõletamiselt õli tootmisele. Kui põlevkivienergeetika languse tõttu muutus Eesti lõppeval aastal elektrieksportivast elektrit importimaks riigiks, siis kes selles võimalust näeb, on loomulikult tuuleenergeetika, räägib tuuletehnoloogia liidu juhatuse esimees Andres Sõnajalg. Põlevkivienergeetika on hääbumas, selles ei ole enam kahtlust ja nüüd ongi küsimus, et kuidas tuuleenergeetikas, et võtaks selle rolli, et ma näen, et see oli tegelikult tuuleenergeetika taassünniaasta. Tuuleenergeetika suurimateks saavutusteks lõppeval aastal nimetab Andres Sõnajalg riigikohtu lahendit, mis lubab Aidu tuuleparki edasi ehitada ja teisalt riigi otsust soetada Kirde-Eestisse. Uus õhuseireradar, mis vabastab tuulikute ehitamiseks üle 3000 ruutkilomeetri põlevkivienergeetika, nii lihtsalt alla ei anna. Aasta lõpus valiti energiaametiühingu esimeheks tagasi Andrei Zaitsev, kes nimetab oma peamiseks sihiks võitlus töökohtade eest. Esmaseks ülesandeks on meie energeetika säilitamine, inimeste töökohtade ja tööhõive säilitamine ning loomulikult, et töötajate olukord praegusest halvemaks ei muutuks. 2021. aasta algusest peaks jõustuma pensionireform, mis muudab senise kohustusliku teise samba kogujate jaoks vabatahtlikuks. Inimestel tekib võimalus juba kogutud raha välja võtta või muul moel edasi investeerida. Kas aga kõigil on selleks teadmisi? Margitta otsmaa otsis vastuseid. Pensionireform, mis on väga palju tehnilisi detaile, aga olulisim on vast see, et meil kõigil tekib õigus otsustada, kas koguda pensioniraha teise sambasse või mitte. Uus on need. Pensioniraha võib edasi koguda ka pensioni investeerimiskonto kaudu, mis töötab teise samba reeglite järgi. Teisest sambast lahkumiseks järel on aga kaks valikut lõpetada sissemaksed, jätta seni kogutud raha pensionifondi edasi kasvama või lõpetada sissemaksed ja võtta juba kogutud raha välja. Selle raha võib siis ära kulutada või ise edasi investeerida. Pensionireform on erakonna Isamaa valimislubadus. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on senine süsteem 20 aastat eksisteerinud, kuid keegi sellega rahul ei ole. Inimeste säästud teisest sambast põlevad. See on riiklikult kohustuslik süsteem ja mõistlik on alati usaldada inimeste uskuda ka inimese vastutustundesse mõistusesse, kuidas oma raha paigutada. Seedri sõnul ei soovitada kellelegi teise sambaga liituda, vaid paigutada oma raha kohe näiteks kinnisvarasse või väärismetalli või maksta tagasi kõrge intressiga tarbimislaenud. Väga paljud inimesed on kogunud 10 20 aastaga teatud säästud, neil tekib ühel hetkel vajadus seda raha kasutada, siis nad on sunnitud minema teise käega panka võtma seda kallist tarbimislaenu, samal ajal, kui tal on see raha olemas. Inimese keskmine jääk teises pensionisambas on umbes 6000 eurot, mõnel on 10000. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt toob näite, mis sellest raha väljavõtmise korral alles jääb. Kõigepealt maksab ta selle pealt 20 protsenti, see inimene on saanud keskmiselt palka 1200 eurot kuus ja kasutanud täies mahus maksuvaba miinimum 500, tuleb sellel inimesel maksuvaba miinimum ära võtta ja ta võib maksta täiendavalt juurde veel kuni 1200, ehk et sellest 10-st 1000-st saab 8000 miinus 1200 ehk 6800 ja mis ma arvan, on üli ülivastutustundetu on see, et eelnõu võimaldab enne pensioniea saabumist raha välja võtta, mis põhistab Eestis madalat pensioni. Pensionieelnõu läbis detsembris riigikogus esimese lugemise, opositsioon tegi ettepaneku see tagasi lükata, kuid jäi toetuseta. Andres Suti sõnul on tegemist halva eelnõuga, sest ei tea, millist probleemi pensionireformiga lahendatakse. Kui vaatame suurt pilti, räägime pensionisüsteemist, siis see koosneb kolmest sambast nagu kolme jalaga taburet, et kõik sambad täiendavad 11, kume ühe samba, ühe jala taburetid ära, võtame siis kogu ta pikali. Helir-Valdor Seeder teeb arvutuse. Kui inimene lahkub teisest sambast, siis me peame väga hästi aru andma endale, et see 20 protsenti tema sotsiaalmaksust hakkab tulevikus laekuma esimesse sambasse riikliku sambasse. Ja selle võrra on tema pension esimesest sambast ehk riiklik pension suurem. Ka ettevõtja Indrek Neivelt leiab, et teise samba olemasoluta võinuks pensionid praegu kõrgemad olla. Inimene korjab umbes 40 aastat ja siis pensionärid. Eesti inimene saab võrreldes rootslasega kolm korda vähem raha kätte, et iga kuu panevad mõlemad, näiteks kas on 10 või 20 eurot kõrvale, aga pärast, kui hakkab pensioni maksmist, siis erinevus on kolm korda. See tuleb sellest, et meie tootlus on siiani ainult kaks protsenti või natuke rohkem ja nemad suudavad kuue protsendiga investeerida. Meil on sinna fondi nagu lukku pandud, me ei saa ära ka minna sealt. Eesti Panga endine president Ardo Hansson ütleb, et praeguse süsteemi lammutamine riskantne. Ja võib-olla ta lööb kinnisvaraturu tasakaalust välja, see raha väljavõtmine läheb aktsiaturud alla, eks ju. Et see võib olla väga suur šokk kogu majandusele, ma arvan, et see on vandalism. Tähendab, lõhub selle kogu süsteemi loogikat. Riik ootab reformi käigus sissemaksete peatamisest maksimaalselt lisatulu 400 miljoni euro ulatuses ja ühekordset tulu raha väljavõtmisest maksimaalselt ühe miljardi euro ulatuses, mis tuleb siis tulumaksu ja käibemaksu suurenemisest. Avaldusi teisest sambast lahkumiseks saab esitada juba suvel ja esitamise tähtajad on samad, mis pensioniosakute vahetamisel. Juuli, novembri ja märtsi lõpp. Tänavu esimesest. Juulist langenud alkoholiaktsiis on pidurdanud piirikaubandust ja toonud maksutulu riigieelarvesse tagasi. Kas nüüd on hundid söönud ja lambad terved või hoopis joonud, küsib aastalõpuloos veeneljas. Igasugune hinnatõus on eestlastele ebameeldiv, kuid kui tõuseb käraka hind, siis seda poliitikutele ei andestata. Nii ei ole näiteks sotsiaaldemokraadid siiamaani täielikult toibunud töö- ja terviseministriametit pidanud Jevgeni Ossinovski juhitud üllast võitlusest rahva tervise nimel mis paraku tähendas alkoholiaktsiiside tõstmist, kõrgeid hindu ning maksuraha voolamist Läti eelarvesse. Ossinovski tunnistas ka ise, et valitsus alahindas toona inimeste himu odava alkoholi järele. Kuid mis on toimunud aastal 2019. Alkoholiaktsiiside langetamisest sai näiteks Eesti Konservatiivse rahvaerakonna põhiline valimislubadus ja kui valitsusse saadi, asuti tegutsema. Martin Helme. Ma olen selles nõudmises, järeleandmatu peab lendama. Jalangeski mai lõpus riigieelarvestrateegia arutelult lahkudes oli rahandusminister Martin Helmel põhjust rahul olla. Et alkoholiaktsiisilangetus toimub nii kangele kui lahjale alkoholile 25 protsendi ulatuses Valitsuses jäi eriarvamusele sotsiaalminister, keskerakondlane Tanel Kiik. Ka ministeeriumi asekantsler maris Jesse ei leidnud põhjust rõõmustamiseks. Ma väga loodan, et valitsuses arutlusel ei olnud mitte ainult piirikaubandus, vaid siiski ka alkoholi tarbimise prognoos ja ka, et kuidas on siis selle tervisemõju Mis siis tänaseks juhtunud on? Oktoobri alguseks oli madalam aktsiisimäär jõudnud hindadesse umbes poole ulatuses. Kui jaehinnad enam ei lange, on aktsiisilangus suurendanud kaupmeeste marginaale. Vaatamata sellele, et kaupmehed kiirustasid langetama vaid mõnede toodete hindu, on piirikaubandus raugenud ning pigem ostetakse Lätist alkoholi kaasa läbisõidul olles konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing Rail pallimis toodete osas on juba niimoodi, eks, et võit mööda tuhiseda saad Eestis sama hinnaga seda osta. Alko 1000 juht Einar Visnapuu Josingu arvamust ei jaga, sest aastatetaguste alkoholi retkedega Läti on eestlased ära tabanud, et nii mõnegi asja lisaks õllele saab naabrite juurest odavamalt kätte. Et ega Lätis tähendab väga tõsiselt otsida asja, mis oleks kallim, kui on Eestis. Rahandusminister Martin Helme sõnul on valitsus aktsiisilangetuse ka saavutanud just selle, mida taheti. Tuleval aastal on plaan sama korrata diislikütuseaktsiisiga. Riigieelarvestrateegia läbirääkimistele mina lähen kindla sooviga, et me ka diisli aktsiisilangetuse ära teeksime ja põhimõtteliselt samade argumentidega, mis meil on olnud alkoholi puhul, et see suurendab tegelikult siseriiklikku tarbimist selle siseriiklikku tarbimist kasvu arvelt meil tasakaalustab pärase maksumäära, langetusega tekib miinus, aga tal on siis laiem mõju nii hindadele, tööhõivele ja sellest tulevatele jõumaksudele. Kuid mis saab rahva tervisest, kas hundid saavad söönuks ja lambad jäävad enam-vähem terveks. Lõplikku ülevaadet aktsiisilangetuse mõjus tarbimisele ning võimalike tervisekahjude kohta praegu pole haigekassa selle ning eelmise aasta üheksa kuu andmete võrdlus näitab, et otseselt alkoholist põhjustatud diagnooside arvud erinevad küll vähe kuid on valdavalt kasvutrendis. Näiteks on tänavu üheksa kuuga alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiretega arsti juurde sattunud 181 inimestena. Ajal, mil Eesti ronis välja kogu maailma raputanud finantskriisist testi siinsetes pankades raha kui palju, seda püüavad välja selgitada erinevate uurimisorganid alates Eesti prokuratuurist kuni Ühendriikide justiitsministeeriumini. Madis Hindre räägib lähemalt. Aasta tagasi oli Danske Bank väidetava rahapesule kaasaaitamisega juba põhimõtteliselt vahele jäänud. Samas uskus Swedbanki Eesti juht Robert Kitt, et Eestit tabanud mainekahju on Nabi ületada. 2018, teisel poolel on aset leidnud kaks väga suurt tehingut. Ostist läks, toon Luminori ennast sisse ja Utilitas seast välja. Need faktid minu jaoks näitavad seda, et kuigi mainekahju on olnud suur, siis ikkagi lootus ei ole kadunud. Aga veebruar tõi järjestikku kaks väga olulist sündmust. Kõigepealt teatas finantsinspektsiooni peadirektor Viljar Kesler üsna oodatult, et Danske saadetakse Eestist välja. Tundub, et meie külalisi vanemad ei soovi selle vallatu külalisega tegeleda lisaks sellele, et ta on inetult Meie kodus käitunud on ta lõhkunud meile kallist vara. Ja juba päev hiljem tuli meile uudist teisest vallatust külalisest. Danske Banki kõrval on ka Swedbanki kontode kaudu toimunud rahapesu, väidavad Rootsi rahvustelevisiooni uurivad ajakirjanikud. Üsna kiiresti sai selgeks, et vähemalt osa Swedbanki läbinud kahtlasest rahast käis nii nagu tants keski läbi Eesti kontori. Robert Kitt seda toona ei teadnud. Tõepoolest, meedias on avaldatud nüüd paar-kolm numbrit, mis puudutas kahtlasi tehinguid. Et esimese asjana tahaks öelda, et need numbrid ei ole meile tuntud, et me oleme saanud samamoodi läbi pressi, mis nende taga on raske kommenteerida. Uurimisorganite rattad olid tolleks ajaks juba hulga paremini õlitatud kui viis-kuus aastat varem, siis, kui esimesed Danske pahandused ilmnesid. Kohe asus tööle finantsinspektsioon, suvel alustas kriminaalmenetlust prokuratuur, aga sellega tänavused üllatused ei lõppenud. Rootsi ringhääling SVT teatas, et miljardite eurode kaupa kahtlast raha liikus ka läbi SEB panga. Selle info uurimisega tegelevad praegu nii Rootsi kui Eesti finantsinspektsioonid, aga SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu ütleb, et kahtlused on alusetud. Meid ei ole kasutatud süstemaatiliselt ära rahapesuks, meie nii-öelda kontrollmeetmed on alates 2006.-st aastast olnud tõhusad rahandusminister Martin Helme, kas halbade üllatuste jaoks on veel ruumi või nüüd peaks kõik halvad üllatused olema juba käes ning korjama killud kokku ja ja vaatame edasi, ei ole kindlasti vaatame edasi, et ma arvan, et nendest uurimistest tuleb välja selliseid eakaid või ebameeldivaid detaile või konkreetseid näiteid sellest, missugune siis üks rahapesu välja näeb. Aga ma usun, et Eesti pangandusturu kohta niimoodi laiemalt meil ei tohiks nagu enam mingeid põrutavaid selliseid uudiseid tulla tänasel päeval kogu selle rahapesu teema juures kõige suurem probleem on see, et pangad on peaaegu valimatult hakkavad hakanud tegelema sellega, et sulgevad arveid, lükkavad kliente välja ja see tekitab tegelikult väga tõsist kahju Eesti majandusele, investeeringutele, eksportivatele, ettevõtetele, tunne oma klienti tähendabki seda, et sa pead tundma oma klienti mitte igaks juhuks klientidele arveid kinni panema, kartuses et noh, riik, kes on nagu võtnud, selle teema ette tuleb, muidu paneb panga kinni, nii nagu juhtus Danskega või Verzoga, räägime mainekahjust ka, see tähendab ikkagi konkreetseid eurosid dollareid. Jah, sellel on reaalne hind, üks hind on siis nüüd see mingi investor jätab Eestisse lihtsalt tulemata. Teine nüüd on siis raha hind, raha on kallim, raha on raskemini kättesaadav, see tähendab, sa maksad selle raha eest rohkem, kas intress on suurem või on mingid muud tingimused karmimad. Ja kolmas on siis see, et ta on ka meie eksporti löönud, kui Eesti ettevõte, kes tahab kasvada, areneda, tahtis minna Londonisse seal käis läbi kolm erinevat panka, kõik need kolm erinevat panka ütlesid, et me teile arvet ei ava sellepärast. Noh, sisuliselt te tulete Eestist. Möödunud aasta jääb meelde mitmete eesti keelt ja haridust puudutavate arutelude poolest. Erle loonurm võtab aasta kokku. Eestikeelne haridus Ida-Virumaal on olnud teravalt pildis sellest ajast peale, kui otsustati luua Kohtla-Järve riigigümnaasium, mida juhib Hendrik Agur. Praegune valitsus ei ole suutnud kokkuleppele jõuda, millal peaks algama üleminek eestikeelsele koolile. Probleem algab tegelikult ju juba varem põhikooliastmest isegi algklassidest ja lasteaiast. Kohalikud põhikoolid on öelnud, et nad ei ole selleks valmis, et nende õpilased gümnaasiumi minnes eesti keeles õpiksid. Aasta lõpus palusid kolme Ida-Virumaa eestikeelse õppekeelega koolijuhid riigilt lisaraha, et lasta käiku õppe väiksemates klassides. Näiteks järve kooli direktori Anne end. Järve sõnul jääb puudu 100000 eurot. Sellest ehk piisaks, et me saaksime kuidagi edasi minna ja tegelikult oleks ka väga tore, kui need sisse astuvad. Õpilased, kes esimesse klassi tulevad, saaksid juba ette tuge, sest hetkel meil viimaste aastate statistika on selline, et umbes üks kolmandik üks neljandik õpilastest, kes tulevad Nende emakeel on eesti keel. Ülejäänutega algab kas suur või väga suur töö. Ida-Virumaa on kui katsepolügoon, mis loob pinnase kahe aasta pärast avatavale Narva riigigümnaasiumile, kus õppekeelega seotud arutelud alles algavad. Narva volikogu liige Katri Raik usub, et osaline venekeelne õpe on õigustatud. Pea garanteeriksid selles gümnaasiumis vene keele kui emakeeleõpe, sellepärast et iga inimese emakeel on tema hingekeel ja seda me teame võimaldama õppida. Mina ei näe mingisugust maailma lõppu, kui mõnda õppeainet õpetatakse ka vene keeles, kui seda paralleelselt õpetaksid eesti keeles. Siin aga põrkuvadki maailmavaatelised erinevused hingekeel versus Narva eesti kogukonna ootus viia ellu täis eestikeelne õpe, mis nende sõnul suurendaks ka Narva eesti kogukonda. Keeleinspektsioon ütleb aga, et ka viiendiku venekeelsete üldhariduskoolide õpetajate keeletase ei vasta nõuetele. Nii et vahet ei ole, kust otsast probleemile otsa vaadata. Harutamat otse on igal pool. Et teemat kokku võtta, sobivad hästi ajalehe põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev sõnad. Samas on esimeste kuudega selgemalt tulnud pinnale ka kohalikes peegelega kuuldes aastakümnete jooksul tehtud tööga, ehk kui omavalitsusjuhid ja kohaliku võimuga tihedalt seotud koolijuhid on kas linna maine nimel või muudel põhjustel püüdnud näidata olukorda jaanalinnu kombel tegelikkusest paremana, siis agu on toonud selle sisse imbunud pakas uha mentaliteedi otsekoheselt lagedale selle välja juurimine, nagu ka eelnevate aastate jooksul tegemata töö, järeletegemine kiirtempos ei lähe lihtsalt ja valutult. Lihtsalt ja valutult ei lähe ka põhikooli eksamite kaotamise küsimus. Laual on seaduseelnõu, mille kohaselt otsustaks edaspidi kool ise, kas õpilane on põhihariduse omandanud ehk et riiklikud eksamid ei loeks. Kool võib läbi viia ise oma eksamid. Haridus ja teadusminister Mailis Reps Vikerraadios Kaja Kärneri Reporteritunnis. Kas me nimetame seda testiks eksamiks ja kuidas see mõjutab tema hindamist? Need on eraldi debatid. Põhikooli lõpus jäävad paika täna eesti keel, matemaatika ja üks valikeksam. Ma veel kord ütlen, need on need, mida me täna teeme. Valikeksam üldjuhul on võõrkeel. Sellele on vastu aga Eesti õpetajate aineliidud Eesti ajaloo ja ühiskonnaõpetuse seltsi esimees Madis Somelar. Uue põlvkonna riskid on pigem nii-öelda hariduse seire läbiviimiseks. Selle pinnalt ei ole võimalik kontrollida standardi saavutamist. Ehk meie kõige kandvam oleks murekohaks on see, et Eesti hariduse kvaliteet läheb alla. Lisaks on riigil plaanis hakata kõiki põhikooli lõpetajaid testima põhiseaduse ja ühiskonna toimimise põhialustes. Ka need arutelud veel jätkuvad, ehk et kui siin midagi üldse kindlat on, siis see, et sel õppeaastal ei muutu veel midagi. Õppeaasta oli ametlikult eesti keele teema-aasta ja ka laulu ja tantsupeo aasta samasijaid aastat ilmestama mitmeid avalikke kultuuriehitistega seondunud vaidlused. Tõnu Karjatse ülevaade. Tauno Aintsi Kuusalu rahvalaulu töötlus üksi pole keegi, oli selle aasta laulupeol üks populaarsemaid laule üksi pidanud end tundma ka Eesti kaasaegse kunstimuuseum, mille juhtkond sai novembri lõpus linnavalitsuselt teate, et peavad uksed sulgema, kuna hoone pole enam turvaline. EKKM-i kaitseks koostasid avaliku kirjakunstiinstitutsioonid ja loomeliidud ning mitte ainult Eestist. Aasta lõpuks jõudsid muuseum, linn ja riik üksmeelele, et EKKM peab jätkama. EKKM-i juht Marten Esko. Aga see, mis meie jaoks veel nagu oluline on, aga jäi selgusetuks, on see, et kuidas täpsemalt me siis ikkagi saame oma lepingu linnaga või kultuurikatlaga taastatud ja kuidas oleks ikkagi võimalik järgmisel hooajal oma tegevust jätkata, sest puudused tõepoolest, hoone ohutuse koha pealt on väikesed ja neid saab nagu kiiremini lahendada. EKNi küsimus on aga lähedalt seotud kõrval asetseva linnahalliga, mis on samuti olnud aastaid riigi ja linna vahelise jõukatsumise objektiks. Mõlemad on lubanud selle taastamist toetada, kui teine pool seda ka teeb. Sel aastal räägiti peale konverentsikeskusega uue ooperiteatri ütlemisest linnahalli. Seitsmendal novembril otsustas valitsus, et esmalt tuleb tellida ekspertiis. Plaani esialgseks maksumuseks hinnatakse vähemalt 170 miljonit eurot. Linnapea Mihhail Kõlvart. Kui selline lahendus on olemas, aga ka finantseerimise valem, siis kindlasti see võiks olla üks variant, kuidas tervikuna lahendada kaks küsimust, konverentsikeskus ja ooperimaja, kui tegelikult me leiame, et seda ei ole võimalik, siis ka antud juhul. Ma arvan jällegi liine, riik peaksid koostöös leidma võimaluse realiseerida mõlemad projektid, aga eraldi. Tartus oli seevastu ainuke avalikku ruumi puudutav mure. Parkimismaja planeering. Augustis sai aga Tartu ja ülikooli linnaga koos kogu Lõuna-Eesti uue ülesande. Aastal 2024 Euroopa kultuuripealinn, kuulutas rahvusvahelise zürii juht Beatriskarsija. Tartu rivaaliks olnud Narva juhtkond otsustas aga Narva vaba lava linna toetusest üldse ilma jätta ja viskas peaaegu et tänavale Vana-Narva maketi. Tõsi, detsembris saavutati kokkuleppele, et see ainulaadne makett läheb Narva muuseumile. Seda, et Eesti linnamaastiku areng pakub hobiga rahvusvaheliselt ja kui keeruline on kohalikel võimudel seda mõista näitasid Christopher Nolani filmi võtted Tallinnas, mis tõidki taas avaliku huvi keskmesse Linnahalli Eesti filmile oli kaasta ülimalt edukas Eesti vabariik. 100 filmiprogrammi lõpetanud tõe ja õiguse ekraniseering püstitas vaatajarekordi ja selle toel tõusis kodumaise filmituruosa 25-le protsendile. Andres miks sa just selle koha ostsid? Kas paremat ei leidnud? Tanel Toomi esimene täispikk mängufilm on ka Eesti kandidaat Ameerika filmiakadeemia auhinnale ja senised tunnustused annavad ainult lootust. Kas aga Pearu ja Andrese kemplemine ka kuldmehikese saab, seda näitab juba algava aasta Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp. See ikka oleneb väga palju ka sellest, kuidas ilm ameeriklastele meeldib ja, ja praegu on tõesti olukord on positiivne, keegi tegelikult ei oska ennustada, mis saama hakkab. Ka need, kes seal töötab, tegema põllud kividest puhtaks aiad korda. Millal sa viimati hinge tõmbasid? Ei ole halbu isegi siis, kui vihma sajab, ajab ikka veel pisike. Suusatajate dopinguskandaal jõudis sel aastal uuele tasemele, Johannes vedru annab ülevaate Aasta alguses võis arvata, et põhja suusaalade maailmameistrivõistlused Seefeldis Eestis liiga suurt reaktsiooni ei tekita. Eesti talisportlastelt polnud varasema põhjal kõrgesse konkurentsi sekkumist oodata. Veebruari lõpus tõusis suusatamine Eesti ühiskonnas ikkagi kõige räägitumaks teemaks, kuid põhjused olid läbinisti negatiivsed. Seefeldi MM-il Austria ja Saksa politsei koostöös toimunud operatsiooni käigus peeti kinni viis murdmaasuusatajat, kelle hulka kuulusid Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu ja aastaid eestlastega koostööd teinud kasahh Aleksei Poltoranin. Kõik nimetatud sportlased tunnistasid veredopingu tarvitamist. Vähemalt sama oluline oli aga Tamjärve kinnitus, et dopinguarsti ja suure võrgustiku võtmetegelase sakslase Mark Schmidti kontakti vahendas talle suusatreener Mati Alaver. Ning et asjast oli teadlik ka Kasahstani koondise juures töötanud Andrus Veerpalu. Vestlustes Mati Alaveriga, ta ütles mulle, et tal on üks kontakt saksa arst, kes pakub sellist teenust veredopingu kasutamiseks mingitel praeguseks hetkeks arusaamatutel põhjustel ma võtsin selle otsuse vastu, et jah, ma tahan seda teha. Pärast dopinguskandaali lahvatamist andis Mati Alaver Anu Säärits selle intervjuu, mis on sisulises plaanis jäänud mehe ainsaks teemat puudutavaks avalikuks sõnavõtuks. Aastal 2016 mina olin see, kes andis Karelile saksa spordiarsti Mark Schmidti kontaktid. On täiesti selge, et ma täna tunnistan, et sa mu elu kõige suurem viga, mida ma siiralt kahetsen. Karel Tammjärv ütles, et kõigest on kursis ka Andrus Veerpalu. Kas sellest võime järeldada, et Andrus Veerpalu on pikemat aega kursis, kuidas veredopinguasjad käivad ja kas tema karjääri jooksul ka tarvitas veredopingut? Andrus veerpalu oma karjääri jooksul kindlasti veredopingut ei kasutanud. Kui paljudele sportlastele te selliseid kontakte olete jaganud, kas Karel Tammjärv on ainus? Karel on praktiliselt ainus jam. Mõned päevad pärast Alaveri intervjuud tuli veredopingu kasutamist puudutava ülestunnistusega avalikkuse ette ka Algo Kärp. Ta ütles, et sai Mark Schmidti kontakti just Mati Alaverilt. Dopinguskandaali puhkemisest on möödunud 10 kuud, kuid Andrus ja Andreas Veerpalu jätkavad vaikimist. Vahepeal on sportlastele ja treeneritele määratud karistus nelja-aastane võistlus või suusaspordis tegutsemise keeld, mis antud rikkumiste puhul tavapraktika. Seejuures määras rahvusvaheline suusaliit karistusega Andrus Veerpalule, kelle puhul lõpuks ametlikult kinnitati, et teda kahtlustatakse dopingureeglite rikkumises. Eestis võeti Alaverilt ära treeneri kutsetunnistus. Novembris mõistis Harju maakohus Alaveri kinniste uste taga süüdi dopingu tarvitamisele kallutamises. Kokkuleppemenetlusega sündinud karistus oli paljude hinnangul leebe. Alaver mõisteti vangi tingimisi, sellele lisaks tuli tal tasuda menetluskulud ehk 810 eurot. Eesti spordis on treeneri selline kohtulik karistamine siiski omamoodi pretsedent. Kuid teisalt võib öelda, et Alaveril vedas. Tõsisem diskussioon dopingu kriminaliseerimisest Eestis algas pärast Seefeldis juhtunut. See on Eesti spordis ilmselt läbi aegade kõige märkimisväärsem dopinguskandaal. Ning enne, kui kõik välisriikides toimuvad uurimised pole lõppenud, ei saa juhtumile joont alla tõmmata. Kuidas on ühiskond tänavuse aastaga muutunud? Kui aastal 2011 Andrus veerpalu dopingujuhtumi ajal oli valdav osa spordi avalikkusest sportlase poolel, siis Seefeldi järel omavad nii funktsionärid, ajakirjanikud, sponsorid kui ka spordijälgijad. Kriitilisemad pilku ühiskonnas on aga jätkuvalt suur hulk inimesi, kes peavad endist Eesti suusakangelaste, iseäranis Andrus Veerpalu ja Mati Alaveri avaliku ristilöömist lubamatuks. Mati Alaver minu arust isiklikult ei ole mitte milleski süüdi. Mida te räägite Mati Alaverist, mehest, kes on meile kõigile tohutult rõõmu ja õnnetunnet poonud? Mõelge natukene, palun. Aga läheme saate lõpus tagasi poliitika ja poliitikategelaste juurde. Üks aasta tegijaid oli Mihhail Kõlvart sõna- Toomas Sildamile. Ameerika mägede moodi poliitika aastal, kus positiivseid kangelasi napib, on paljude jaoks plussmärgiga, et Tallinna linnapeaks saanud Mihhail Kõlvart alguses Edgar Savisaare ja siis Taavi aasa selja taga otsekui avalikkusele varjus seisneb Kõlvart võttis Tallinna linna üle pärast kolmanda märtsi parlamendivalimisi. Taavi Aas läks ministriks valimistel 17150 häält saanud volikogu esimees Kõlvart ütles, et talle Keskerakonna koalitsioon EKREga ei sobi ja istus Tallinna linnapea tooli. Kõlvart tõmbas kriipsu peale mõnele varasemale autoliiklust piiravale projektile. Laiendas reidi, teed, saavutas olukorra, kus keskvõim hoiab käed eemal Tallinna venekeelsetest koolidest ja lõpuks 500 erakonnakaaslasest teledoktor Vassiljevi nii kaugele, et too oli sunnitud 26. septembri õhtul otse-eetris tunnistama tallinna televisioon pannakse esimesest oktoobrist kinni. Tallinna TV oli Keskerakonna eelmise esimehe Edgar Savisaarele kus Isamaa Erakonna nõrgestamisega sai eetriaega kalles kerkiv EKRE. Eelmiste kohalike valimiste eel kaks aastat tagasi nõudsid kõik oponendid Tallinna linnavõimudelt selle kanali sulgemist. Linnavõim vingerdas, aga keeldus ja püüdis kanalilt keskerakondliku rohelist värvi vähemaks keerata. Mihhail Kõlvart uue linnapeana ei hakanud isegi laialt arutama. Ta lihtsalt sulges Tallinna TV. Tema valijatele ei ole seda eestikeelset kanalit vaja ja tal endal ei ole vaja keskerakondlikku telekanalit. Kõlvart de ideologiseeritud Tallinna võimu ja valitsemise andis sotside eksesimees Jevgeni Ossinovski seni ilmselt kõige täpsema hinnangu pealinna uue meeri tegevusele. On muidugi huvitav küsimus, kas 2021 oktoobris järgmistel kohalikel valimistel on Keskerakonna kõige mõjukama vene poliitikul ja kõige populaarsem on Tallinna linnapeakandidaadil Mihhail Kõlvart? Teil üldse keskerakonda vaja? Kuigi ta tahab taas vallutada kogu Tallinna, aga ise saab kandideerida vaid ühes valimisringkonnas. Nii et vist seega on tal keskerakonda vaja, kuid Keskerakond vajab teda rohkem, sest Tallinna kaotas poolteist aastat enne uusi parlamendivalimisi käivitaks peaministri parteis kõik suitsu- ja gaasiandurid. Seni ehitab Mihhail Kõlvart Tallinna võimu enda käe järgi ümber paindlikult, lubades näiteks ka opositsioonierakondade ettepanekutel linna eelarvesse jõuda. Kõlvart oskab teisi endaga arvestama panna. Kui peaminister Jüri Ratas pidi eelmises valitsuses põhiliselt lahti mõtestama mõnede oma erakonnakaaslaste käitumist siis valimiste järgselt pidid hakkama selgitama, mida tegid või mõtlesid uue valitsuse EKRE ridadesse kuuluvad ministrid. Raadiosaates stuudios on peaminister, arhiivi abil annab ülevaate Mirko ojakivi. Saade stuudios on peaminister, annab igakuiselt suurepärase ülevaate sellest, mis on poliitikaelus ja peaministri jaoks viimase kuu aja jooksul olnud need teemad, mis on nõudnud enim tähelepanu. Viimased paar aastat ei pääsenud valitsusjuht Jüri Ratas sisuliselt üheski saates rubriigid olukorrast keskerakonnas. Küll oli midagi valitsuse suunast erinevat arvanud Heimar Lenk või oodeki Loone kuid valimiste järgselt kõik muutus juba Isamaa ja EKREga valitsuse moodustamise. Esimesest hetkest oli peamine jututeema ühiskonnas muutus ka saates. Esimese hooga levisid kartused, et EKREga lepitakse kokku ühes, aga päriselus hakkavad juhtuma hoopis teistsugused asjad. Hakatakse tegelema hoopis muuga takistama rail Balticu rajamist püütakse lõpetada abortide rahastamine. Aga peaminister seletas aprillikuus nii. Noh, siis koalitsioon ei toimu ja siis pole evolutsiooni, koalitsioon saab ikkagi toimida ühistel kokkulepetel ühistel suundadel väärtustel. No mina arvan, et see saab ikkagi olla see, et me teeme kõik jõupingutused selleks, et ikkagi ühendada Eesti, et see on sidus ühiskond, see on solidaarne ühiskond, see on tugev ühiskond, kus kedagi Maha tulid suvi, tulid skandaalid, küll püüdis Martin Helme vabaneda erakonna esimehe puhkuse ajal politseiameti peadirektorist, küll oli erinevaid kõlavaid avaldusi, aga aasta lõpus oli ühiskonnas kõlanud ka hääli, et Jüri Ratasele annab EKRE võimaluse paista ühendaja ja suurepärase meeskonna liidrina arvati isegi, et ta naudib toimuvat. Peaminister aasta viimases saates tõrjus need süüdistused jõuliselt. Kas ma naudin seda, neid probleemseid olukordi loomulikult ei naudi. Loomulikult see võtab ressurssi, võtab ajaressurssi, kuid ega saates polnud pääsuga töövõitudest ja sellest, mida see valitsus on jõudnud korda saata. Me oleme ikkagi hoogsalt edasi liikunud riigireformi ülesannet ega esitatud ettepanekud riigiametite konsolideerimiseks, hariduse, transpordi, keskkonnamaaelu-, isegi planeeringute valdkonnas edasi väga suur temaatika, millest kõik räägivad kliimateema, nagu öelda, et siin on tiksumine või siin pole otsuseid. No ma ei tea, millest siis räägitakse. Kuid üks asi eesti poliitikas, kas pole lõppeval aastal muutunud? Kui opositsioon arvustab koalitsiooni, siis koalitsiooniliidrile on põhjust rääkida ka opositsioonist. Ega ma arvan, et Kaja Kallas Toorikas ju ei muutugi Ede ta võib-olla ei peagi muutuma, et see on selge, missugune olen opositsioon, ma mäletan keskerakonda, meie püüdsime olla niivõrd konstruktiivne opositsioon, kui vähegi võimalik. Meie aasta ülevaate saade hakkab lõpule jõudma, on mitmeid olulisi teemasid, millest me rääkida jõudnudki, olgu see apteegireformi käik, listeeriabakteri ümber toimuv või ka Eesti saamine ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks. Enamik nendest protsessidest aga lähevad järgmisel aastal edasi loodetavasti positiivses suunas. Muidugi ei pruugi. Kui näiteks kliimamuutuste juurde tulla, siis Mihkel Mutt on nentinud, et niikaua kui kehtib vabakaubandus, mis orienteerub inimeste vajaduste valimatule rahuldamisele, ei ole protsessi muutmine naljalt kellegi võimuses, kui inimene mitte bioloogiliselt ümber teha või kehtestada totalitaarne maailma valitsus. Aga need kõik on tulevikuteemad praegu head uut aastat.