Praegu puudub Eestis ülevaade, kui palju ja milliseid sorte põllumajandustootmises kasutatakse. Samuti ei ole selge, kui palju kasutatavatest seemnetest on sertifitseeritud ja kui suurel määral on kasutusel oma tarbeks toodetud seemned. Seesuguste andmete puudumine ongi maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõuniku Kristiina tiigrite sõnul üks peamisi põhjuseid, miks põllumajandustootjad peavad kama põllumajandusametile kasvatatavate põllukultuuride kohta andmeid esitama, jätkab Kristiina tiigrid. Seda on vaja sellepärast, et Eestis on sordiaretusprogramm ning toimub sordi aretamine. Et nende suundade määramiseks ja analüüsimiseks on vaja teada, mis sorte kasvatatakse siis selleks, et Eestis oleks parimad sordid kasvatamises ning standardsortide valikuks on ka vaja teada enim kasvatatud sort Eestis. Ehk muudatuse järgi tuleb ette võtlikel põllumeestel esitada iga aasta 30.-ks juuniks põllumajandusametile andmed põllumajandustootmises kasutatud põllukultuuride liigi sordi seemnejaakkülvipinna kohta. Andmeid tuleb esitada teravilja söödakultuuride, nagu kõrrelised ja liblikõielised, heintaimed, õli- ja kiudtaimede, seemne ning ka kartuli kohta. Hobiaednike muudatus tikk riide sõnul ei puuduta. Oma tarbeks toodetud oma aiast enda laua jaoks toodetud kartulist ei pea teavitama. Nii mõnedki põllumajandustootjad arvavad aga, et seadusemuudatus ansambli bürokraatia suurendamise suunas räägib Tartumaal kartuleid kasvatava kartulitalu osaühingu omanik Urmas Pärnalaas. Tavapõllumehe seisukohalt ja niimoodi kaugelt laiemalt vaadates, et iga paber, mis nagu tuleb tähtajaks esitada, see ajab nagu närvi natukene mustaks. Ütleme niimoodi, et riigireform pidi nagu ütlema, et paberit tuleb vähem teha ja. Pärnalaas lisab, et sordiaretus on eesmärgina küll tore, aga ainult sordi nimest ja seemne päritolust. Siiski ei piisa. Et seda täit pilti ei saa lisaks agrotehnikale näiteks tähtsad ka veel ka kliendi ootused, soordi kättesaadavus, ilmastikukindlus ja nii edasi, et siin näiteks eelmisel paaril aastal on Euroopas olnud kuum ja kuiv ja algseemnete kättesaadavus on olnud nagu