Õhtust Kihnus ja siin-sealpool merd, Kasemark meenuta ikka mäng ikka luha marit. Loha mari oli see nainegi seas ühe lati ette kõrgesse elas 105 aastat ning seda rekordit pole ükski kihlunud. Veel purustan, aga teas asja tulevikus juhtuda võib. See oligi põhjus asja pärast kutsusime koga kihnlased Kihnu muuseumi, et koos perearsti koos, et üheskoos tõsta oma perearstiga nõu pidada, on see võimalik, et Kiislased vähemalt saab ühe aastaseks na Eesti Vabariiki. Urg Anneli, kui kaua sea mõtled elada? Mina ei tea hirmu peale, üks vanaema elas 86 aastaseks ning Danieli liide elas 94. eks Taneli liide õed enamlaste elasid üle 90 üksuni ennem vähki. Gunnar Aarma, tuntud mees Pärnumaalt ütles ühe korra ei ole, et inimene elada nii kaua, kui ta ise otsustanud. Ning siis mina küsisin, et kui kaua seajalad tema ütles, et 16 aastat veel, aga oma sõna ei pidanud. Kas Gunnar Aarma saa vanaks üle üheksa kümnelist elas kauem veele? Ei, ta elas siiski vähem, aga asja pärast oma oma sõna ei pidanud seda mina ei tea eesti rahva vanasõna räägib ju ka, et mees olla oma sõna peremees. Anneli, aga sa teed ka mõnda, et elada tõesti saastani välja. See on minu meelest on kõige tähtsam see telekaua elenaga ole terve, et ta haigeks hädante me tegelikult juba üks, 30 aastat ega korra, kui duši all lase viimase minutini külmaga parajate tuleb neil ise loe saali ning see hoiab eemal kõik sihukesed viirused, et näe, naljalt viirusesse ei jää, et vahest mitu aastat lühemate. Ning teine asi, mis ma veel enne tegi, tegi v päevi, praegu on nagu arvaks, jään ning kindlasti võimlejad oma seljanase võimlemisega korda ja praeguse võimlemisega korda. Et nagu kusagilt hakkab asi kestma, et siis me otse mõtled minuga võimlemisharjutus ning enamasti me mõtle välja ka. Et aitab küll, aitab küll külm vesi ning võimlemine ja, ja paast. Kindlus on sisse kirjutatud 700 inimest tagas jooksegisi aasta ringi oma saare peal elavad neid anud biotab pool 1000 perearstide ja kuidagi moodi pidama seal, et tulevad ning lähtuvad Kihnus, muidu on ju kõik, kordas kopter tuleb kui tarisont. Kui lennuilma põlemata, siis tuleb kas Manija hõljuk või mann minevad alle hõljuk peastis ju seo isa kiirabiga visele, omal oli suits taga, väljas aga aga sõideti üle. Jää. Sai kiirabile üle anda munad, loidus aga perearstid kuidagi ja pidama, et asja peaks Kihnus tegema, et arst ikkagi aasta ringi oma kogukonnaga koos elaks. Kihnuna pisike noor perearst, soe nagu ise Kihnus elada, sest Kihnus anud naised lugesid aja ühe korra näppude alt 360 inimest, need, kes talve nagu iga päev Kihnus, elavad nende hulka ka need siiski kaks nädalat laevas, naised seal ning siis teisegaks nädalaid Kihnus. Aga nüüd vinne perearstiks meil praegu on doktor sihver, et minu arust täna hulga aastu juba aga Kihnus ikkagi nagu ravimist on pähe ning siis ta töötab Poolal juure veel. Aga perearsti töötingimused lähevad paramaks siis, kui hooldekodu valmis saab. Ning praegu Valdes tehesse eskiisplaneerimist hooldekodu, kus siis ka tervisekasele PERHi kiirabibrigaad saab omale tööruumid ning perearst saab ka uiate ning paremad tööruumid. Ning kui hooldekodude elanikud tulevad siis ka rohkem töökoormust ning võib-olla saab rohkem siis Kihnus olla, et lootus, tunded, ka need asjad lähevad paramas. Aga lähme nüüd jutujärjega Kihnu Kase Kai hoiab mikrofoni ning räägib sealt otsemuuseumist. Nadi majja, et kui Kihnu hakatakse nüüd Kihnu tervisekeskuste ehitama, et säsjast tuleks alustada? No kõigepealt tuleb, alusta nende inimeste kogukutsumisest, mitu pead on mitu pead, et sellesama meditsiini need kõige paremad asjatundajad tuleb kogu kutsun ning aruta neid koos kohaliku rahva varuta määrasedasi testima kõigepealt ärsket, küsi Jäkese, mõtlesime säparaatastne, kas peaks, saastame siis arstist või äparaatest. No minul on niisugune mõte, et lihtne inimene ju mõista neid aparaat osta, ikka arstist peaks hakkama, aga arst ei taha tulla, kui talle neid aparaate ei põle, siis peab jälle seltsis mõtlema, müüakse aparaat. Ta ei saanud ikkagi sellesama arstiga, ju ta siis ennem tullut tuleb alles siis, kui tame nõue, järgnev atra ei vastutanud. Käktere Madis Veskimägi. Kumb peaks siis ikkagi kellel olema, et kas ärstvee aparaat või siis kana või muna? Mina arvan sedamoodi, et kõigepealt peab olema arstil head töötingimused. Arst tuleb sinna, kus on hea töötada, seal on ka patsiendil hea. Arst ei tohiks olla ehitaja, elektrik, ruumikujundaja, varustaja, sekeldaja, vaid ikkagi peab olema arstil head töötingimused. Ja ma olen veendunud, et siis tulevad arstid ka nii-öelda väikestesse maakohtadesse. Juhul kui on olemas võimalused heaks tööks. Aga muna ning täna, et kumb sealsi sellel nädalal? See on kohe nii keeruline küsimus, et et kui me, et, et noh, siin, Vastast seal kokk. Väga hea vastus, aga kus siis kukk tuli poest ja kus siis muna tuli? Tänast tundub, et kõik klapib, küllap nii ongi. Ning see kupolkin ühest Eesti riik. Et Eesti riik peakski muretsema siis et ka pisikesel saartel oleks arst ning aparaat sihuke saigi meid venelastele sädev. Kui tuli siis juba selle häda orgendika rõõmsalt. Tere vetsing sääbõmmerd.