Algab saade Eugen Kapp 70. Igas rahvuslikus muusikakultuuris võime leida isiksusi kelle looming ja erialane tegevus on olulisel määral kaasa aidanud antud maa ja rahvamuusikakultuuri arengule. Nõukogude Eesti muusikaloos on selleks kahtlematult Nõukogude Liidu rahvakunstnik helilooja professor Eugen kata, kelle 70. sünnipäeva künnisele me tänase saatega astume. Tihedamalt sügavamalt ja mitmekülgsemalt kui ükski teine meie heliloojatest ja muusikategelastest on Eugen Kapp seotud Eesti nõukoguliku muusikakultuuri edenemise ja edendamisega. Seda peaaegu nelja aastakümne vältel ei ole loomingu ala, milles vastne juubilar poleks öelnud oma kaalukat sõna mõjutades antud žanri sisuliste vormilist rikastamist. Mitmel alal aga sai temast tõeline novaator, esimene sihtide rajaja. Eks tõenda neid sõnu juba kasvõi Eugen Kapi loodud teoste hulk ja laad. Nimetagem kaalukamaid viis ooperit, oratooriumi kantaadid, kaks balleti kolm sümfooniat, rida instrumentaalkontserte kammermuusikat, koorilaule, filmi- ja lavamuusikat. Loomingulise panuse kõrval ei tohi unustada seda osa, mida Eugen Kapp on etendanud nii hästi pedagoogina kui meie muusikaelu kauaaegse juhina. Heliloojate liidu esimehe ja Tallinna riikliku konservatooriumi rektori kohustes. Eugen Kapi osa meie muusika arengus on leidnud tunnustamist koduse ringi kõrval ka kaugemal ulatudes rahvusvaheliste suhete ja sidemete. Nii. Püüame täna algava kuue saatelise sarja jooksul pilku heita juubilari loometeele ning meenutada iseloomustava maid. Momente selles Eugen Kapi kasvamises muusikasse ja muusikas etendas kõige olulisemat osa kodune õhkkond milles nii hästi sünnilinnas Astrahanis kui ka hiljem Tallinnas keskseks teguriks oli isa Artur Kapi isiksus. Esimesed tagasihoidlikud katsetused teeb Eugen Kapp kammermuusika vallas. 10 aasta pärast. 30.-te aastate keskpaiku jõuab ta esimeste arvesse tulevate teosteni, millest võime märkida eeskätt sümfoonilise poeemi tasuja avamängu, Kalevipoeg klaveritriot, esimest viiulisonaati, järkkvartetti. Need teosed annavad küllaltki iseloomuliku pildi nii hästi Eugen Kapi muusikalist noorust mõjutanud eeskujudest kui ka nendest joontest, mis kõnelevad isiku ja omapärast loomingulistest võrsetest, mis järgmise aastakümne vältel kujunevad helilooja väljenduslaadi karakteersemateks tunnusmärkideks. Eugen Kapp on märkinud, et ta noorusaegade lemmik komponistideksolits, krabin ja kriig. Seda tõendavad ka eelpool mainitud teosed, eeskätt viiulisonaat, trio ning kvartett. Screabinismi jooned avalduvad meloodia lennukuses ja iseloomulikus rütmipildis, eeskätt aga haprazi värvikas harmoonilisest kaes. Nende joonte kõrval on aga hästi tuntav noore Eugen Kapi pöördumine rahvamuusikaallikate poole. See ei sünni mitte sedavõrd autentset rahvaviiside ja käenduge tsiteerimises kuivõrd rahvamuusikale lähedaste originaalteemade ja elementide kasutamises. Lähtematerjalina. Tüüpiliseks näideteks sellelt alalt on keelpillikvarteti kolmas osa orkestri süüdi, teine osa, osaline temaatiline materjal viiulisonaadi, teises osas ja muud. Helilooja sügavast huvist rahvamuusika vastu kõnelevad mitmed pöördumised folkloor see ainevalla poole, olgu see siis orkestri süüdis neli temperamenti, kus tegu on eesti, vene, poola ja hispaaniateemadega või rida instrumentaalpalu, millest ilmekamateks on eesti tantsud Triiule ning setu tants viiulile ja klaverile. Nende aastate sümfoonilistes teostes on tunda algeid, mis hilisematel aegadel kujunesid helilooja väljenduslaadi isikupärasemat. Eks tunnusjoont, eks muusikaliste kujundite reljeefsus ja karakteersus muusika, elav ja aktiivne sisemine pulss arenduse vormiline selgus ja loogilisus. Mainitud joonte kõrval tuleb rõhutada ka Eugen Kapi kalduvust programmilise muusika poole. Seda tõendavad mõlemad ulatuslikumad, sümfoonilised teosed, tasu ja, ja Kalevipoeg. See tendents on seotud ka nende aastate lava muusikaga, millest kaalukamaks kujunes saatemuusika 1938. aasta üldlaulupeo vabaõhulavastusele. Maa vabaduse eest. Koos mainituga tuleb esile tõsta helilooja huvi meie rahva vabadusvõitluse teema vastu ainestiku vastu, mis helilooja edasises arengus leiab veelgi mõjusamaks ja ulatuslikumad käri. Kõik need loomingulised võrsed vallandasid lennukaks arenguks pärast ajaloolist suve, 1940. aastal. Konservatooriumi noorima teooria õpetaja ette kerkivad ootamatult rohked loomealased ja ühiskondlikud ülesanded. Eesti NSV Heliloojate Liidu organiseerimiskomisjoni liikmena ja Tallinna riikliku konservatooriumi pedagoogina puutub Eugen Kapp esmakordselt vahetult kokku Nõukogude muusika kaasaegsete saavutustega viibimine Leningradis. Esimesed tutvused sealsete silmapaistvate muusikutega, nende küllasõidud Tallinna ja uued kogemused. Kõik see aitas mitmeti täiendada seda küllalt tagasihoidlikku kogu pilti, mis Eugen kapil nagu teistelgi Eesti nende aastate muusikameestel oli nõukogude helikunstist piirdusse ju kümmekonna teosega kontserdilavalt Vaikse Doni ja punase mooniga Estoniast ning Aleksander Nevski ka kinoekraanilt. Nendele uutele äkki avaraks muutunud väljavaadetele lisandusid loomingulised perspektiivid, mis esmakordselt näitasid heliloojatele nende koha kogu kultuurialases ülesehitusprotsessis rahva hüvanguks. Eriti selgelt avaldusse kõik ettevalmistustöödes Nõukogude Eesti kunsti dekaadiks 1941. aasta detsembris Moskvas. Teiste hulgas sai ulatusliku ülesandega Eugen Kapp luua ballett meie rahvuseepose Kalevipoeg ainel. Suve hakuks valmis balleti esialgne klaviir. Algas suur isamaasõda, mis tõmbas kriipsu kõikidele nendele suurepärastele loomingulistele plaanidele. Järgnesid Kotlas sõjapäevade Leningrad, öine retk üle tormise Laadoga Tšeljabinskis, Sverdlovski ja lõpuks Eesti riiklikud kunstiansamblid Jaroslavlis. Eugen Kapi esimeste sõja kuude läbielatu oli iseloomulik paljudele meie kunstirahva hulgast, kes küll evakuatsiooni küll mobilisatsiooni teel olid sattunud Nõukogude tagalasse, kuni need lõpuks leidsid oma võitluspostikunstiansamblite vastutusrikas rindelõigus. Eugen Kapp sukeldub täie kodanikutundega oma uudsete ülesannete täitmises. Olgu see siis kas ansamblite organiseerimisele tööle rakendamisel või siis ajanõudeid ja vajadusi arvesse võtva võitleva loomingu traditsioonide rajamisel. Jaroslavli perioodi silmapaistvamaks teostaks kujunesid patriootiline sümfoonia teine sonaat viiulile ja klaverile muusika lavalisele kompositsioon juunipäevad. Kaaluka osa valmimine Kalevipoja uuest redaktsioonist ja alustamine ooperiga tasuleegid. Kõiki neid teoseid läbib ajamomendile omane võitlev põhitoon, mis aktuaalse ainestiku kõrval ka ajaloolise teema kaasaegselt kõlama paneb. Tüüpiliseks näiteks sellest on Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva tähistamiseks alustatud ooper tasuleegid. Ei väga napp mõju. Nõuab Ell. Ta peab üles-alla ettevalmistused. Kui see Nii nurmed, põllud siis ühes ja. Erimarju. Mis puutub oode loa kaardist? Esimeseks ulatuslikuks sümfooniliseks teoseks, milles leidis kajastamist kaasaja võitlev teema oli meie muusikas Eugen Kapi esimene sümfoonia mille helilooja ristis alapealkirjaga patriootiline. Ja seda oli see teos. Tõepoolest. Dramaturgiline ülesehitus kulges surutusest ja ängistusest võitluse kaudu võiduni. Uue teostuse nii hästi sisus kui ka vormis saad ballett Kalevipoeg. Töö, mille vältel sünnib üks meie hinnatumaid kammeransambleid klaveriduo Anna Klas ja Bruno lukk. Eugen Kapp oli meie esimesi heliloojaid, kelle loomingu kaudu Moskva muusikaüldsus ulatuslikumalt puutus, kokku eesti muusikaga. 1943. aasta kevadel toimus Eesti NSV alalises esinduses Moskvas kontsert eesti heliloomingust meie interpreetide esituses. Külalistena võtsid sellest osa Šostakovitši, Kleer, Sappoorin, Kabalevski, Hatšhaturjan ja teised. Nende soe ja tunnustav suhtumine meie muusikasse oli suureks innustuseks nii hästi Eugen Kapi kui ka teiste muusikameeste töös. Siinkohal lõik viimsest intervjuust äsja meie keskelt lahkunud NSV Liidu rahvakunstniku Aram Hatsjaturjaaniga.