Ühte kihnlased siin-seal mäele ja kes ei käi Kihnust ning praegu Pärnus 400 ühte ning on emakeelepäev Leovitasid bussijaamast Tallinna bussi ning segunevad punaste koertega ning põlled ees, naised tulebki punased rätikud kobias. Tere kolde Kellini möllaku Eevi, kust see tee siis emakeelepäeva peteltsite? Tänase emakeelepäeva puhul me käisime Tallinnas, Me käisime viimest, oli lastele oma eme keeltest, kihnu keelt ning Eesti lastekirjanduse keskus kutsus nagu selle puhul metisena külase, kes elatise Lusksid siis ka kindlasti olete kõtlasemete keeldudele teistmoodi, et igaüks ei mõista seksi, Sõnu rääki ning riided ikkagi sellistest teistmoodi on jah, et Kernid selges vees, kas killu keele õpetasite siiski Tallinna lastele selgeks? Me katsime ikka sedasi teha, et nemad ikka kolm klassi kihnu keel selgeks saavad, et võtsime läbi esimese klassi Ati edeling Mea, siis võtsime läbi teise klassi Aabeetsini kolmanda klassi lugemiku kumbetsi septilise põlest pärama tõlkes poisina liblikad, seal ei ole vahet, väga tublid lapsed olid kõik hoolega, katsed järgeräki ning, ning elusti tuli välja koetuse. Rõõm oli olla seal, kas oli mõni sjakesena 200. eakas keelt murdma veidi täis Jakest? Me arva, et siis, kui me neid sõnu harjutasime, hakkasime lastega rooma ütelda, et minu nimi on, mina ela Tallinnas, et siis hakkas lastel sedasi juhtuma, et mõnikord oma nime, mis ütleb meeste, ütle, et see asi, et Marcus andi, aga tema tahtis, ütlete lõpuks kus, et hakkas nagu mõjuma vist natukese, kuidas siis ta on alati olnud, et kas mürewatkedendis need esines ikka lapsed, et siis kui kui vahest natukese ise vähemalt siis ikka natukese nahestasid, aga, aga üldiselt olid ette tublid ning toredad lapsed nagu Kihnus kiht, täpselt seal sammuta nyyd lähteka, et kas süstiinlasega teil Tallinna keelt rääkima või? Ikka kihnu keel. Nõme arved, nüüd kogume minnes ikka, räägime kihnu keeles omavahel kodu ka räägime, aga vahepeal tuleb ikka seda Tallinna keelt korreki natukese ikka kõiki pidi peab olema mõlemit mõistma. Üks armas emakeel, Olga, tõesti keel või kihnu keel või kõik peab ikka suus olema seal kinni, palju neid kanu ning lehmi ning lamp ei hakanudki eest sa nendega räägid. Naljakas on see Jukka vistliku enemiste kihnu keelt tundub sedasi, aga vahest ikka linna keelt sinnani siiski kurjele kihnu keelt siis kui jääb, ma ei taha teha vä ja täpselt sedasi siis kui Vandmise mõte tuleb, siis mina ka oma emakeelt Rekmaga siis kui elus diregi, siis kihnu keelt, aga einet, kellegi eakate eesti keeltki, kellelegi kihnu keelt räägid oma ema-isatõrjega ikka kogu aeg kihnu keeles, et seal nagu tule teistmoodi kõne allagi, aga aga oma mehega tiku küll aeg-ajalt Rekme kirjakeeles, ehk siis tema vahest ikka ütleme lubamatuks, et kuule, et räägime ka vahepeal kihnu keeles ka, muidu me mõistagi seda kiltrieki majandite bussitüli, aga esimees veelgi keerulisem kihnukeelne sõna. Me ei tea, selles mõttes praegu ei tulegi ruttu meele, aga kuna metele oli selle emakeelenädala sihuke ühe tähejutte võistluses tuli lei edes sõna pahmardamised. Et ühe loo pealkiri oli pühe, pääseb pahmardamised, vaata pahmar tamine, võib-olla enam kasutagi keegi nabaelusukesena, kas see ei tee otsas, Jon pahmardamine? Ülemine seda tegelikult tegeleda, müremine ei põle, pahmerdamine ikka vaata, mõni inimene võib kasuka pahmardi olla, teeb palju asju korraga, nii palju asju segamini ning siis pahmerdatki. Aga kinnisjärjest võib-olla näiteks kodune koht. Elusat kaks sõna aadressi tantsis ka tale. No ikka loomulikult on muidugi ikkagi Kihnu taha kohe. Aksel õhta koos, aga ei hakka sõna soojast kõige elusam kihnu keeles anud. Näe, vaadake, tema ema on ikkagi sõna ise klasema, selle juurenud ja et vanemad peavad ikka olema, siis on pere koos link, kõikad jättel imepisikesi mänguga, kuidas küpsetesse koerte lapsi, kutsikad, kassi. Karu karupojad kärule leevenevad siis kuidas siis katsetesse ikka pisikesest peast kõik karupojad ju, Olga, ta emane või isane käed enda jaoks ei jäägi nüüd siis erinevatele ellased kaasamist. Aitüma, see ei ole ka ei ning kõikele jää emakeelepäeval loodame, et kihlaste emakeel ikka püsib Edegahe kai, see on ka kõik jääd, et ikka koolis hästi läheks ning ning oma emakeelt tähtsaks pead. Ei tea. Seaki säilimendi venelastele 100 või isegi ütleme selle lähedal algendike tervet siinse.