Ning nüüd kihnukeelse uudise saadud märg manala käse täi, Kihnust mark maneost tänande suriele ning Mark, kus jaama mõtetega täna õhtaalad No meie oleme siin täna uue kunsti muuseumis Elizabeth Uulsoni Rootsi fotograafi pildi ees, seal on siis näha, kuidas eila õhta Jeesus Kristus viimast korda oma jüngritega õhtas sai. Ning sama õhta tema reedeti, aga täna õhta minale mõtetes Lõuna-Ameerikas. Selvas land, Selvat vihmamets, sihuke mets, kus suure vihmaga palju jalu käivas ampte, kõik, kes on vesi ning kus suidega talve põlegit seal on ainult kuivatavad ning vihmad ning seal Amazonase ääres Peruu riigis ning täna õhta Kitose linnas suure Amazonase jõe ääres mehed-naised lähtuvad rongkäiku, kõikjal küünlad, käekäik, laudad, kale Gustad ning näevad oma klaaskirstu ning Justus ei ole keski muu kui Jeruusalemm ehk ameerika slängi järgi. Jeesus Kristus. Pärast sa näed seda kalja, kastad lauad, tegelikult nad laulvad selle viisi peal. Reilori haleluu ja kloorilaagrihalle elu ja klooriloori all no ja halle luu ja. Kogu Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika katoliku maailm on kõik rongkäik, kus täna õhta ning ning saatvad siis viimsele teekonnale Jeesus Kristust. Mis asja pärast tema eesti keeles niuksed sõnad sona, seda mina teate. Kuidas Jeesus Kristus seal loas Kirces nende hulka saanud? No see on niisugune nukku on tehtud ning seda kandvat kuus meest ning see on ette pühalik õhta ning sama laulu laulnud pisikesed poisid kohas Elvas. Aga me hakanud sihuke kõigevägevam koht, kus saad Kärne dünavama ummiku, kui Jeesus Kristus taeva läheb. Tead kai peale mõtest tuna home huvikku näithjorkes ent seal kihnlased sedasi New York Cityt Kotsidki seal tanud tuhanded ning tuhanded Jeesus Kristuse Tristid selgas kõik tahta taevamine, Tulad kampas viienda avenüü peal vasta ning küll on seal musti koldset küll küll valgeid mehi ning naisi ning neitsi marasi paksult terve avenüü täide. Kõik tahtvat taeva minna. Seda, mida nägi mineva sajandi, kui veel need kaksiktornid, püstolid ning siukest hirmsat terrorit Nefiorkis tehas mitte aga Juka sekka tunahomme koha sedasi anud. Tule aga kai, vahetame nüüd teemat piline tuuri, kus kolmgi mõistamineva nädali peteldasid. Mina kuulsin jah, egolme kinno, naisteli Tallinna tänavatel, lähted Veera ning sihukest mõtlesin isegi, et sessi teesis tegemist. Käisite. Meie läksime kolmandas ta jah, ta linna ühte näitust üles panema, et tänavast aju tuleb suur juubeliaasta tantsu-laulupidudel ning selle auks on pandud tantsupeomuuseumis üles niisugune tore näituste sarirännak pidurõivaste kirstu. Ning kõigepealt olid seal Lihula naised oma uhkete punaste kirevate riietega. Siis olid Muhu rahvas oma Kerstutega ning nüüd läksime meie, võtsime pisikese kirstu kajure ning panime ühe vägeva näituse kesk Tallinna linna üles, valisin lõnga või need, kes oli Pärnu ennesele teil? Jah, vana kirstu, need on suured nimed, tantsukastid on liiga kulunud juba. Me võtsime Ennu käest tutika kirstu ning panime siis varandust ajude ning korjasime teste Kihnu naiste käest ka igasugust käsitööd. Panime tantsupeomuuseum ja üles niukse rahvariided ning käsitöö, näituse värandused. Kui juba varandus, siis peaks see ju kindlasti, kui äike alal ikka kindlustatud peab olema, et Tallinnas on tantsupeomuuseumis siuksed kaks hästi toredat töötajat, üks anud Angela harrastani, teine anud Ülo Luht, kes seda asja seal eest vedelad, nämet valvavad oma ihu ning hinge, neid asju seal, et me tahaks ikka neid Kädes, Ojaid, põl, tõesta Ginuna varandust, et seal on kõik kihnu kördi erinevate värvega ning mannekeenile selga pandud ning et väga huvitav näitus, kes mõni kalaräha koeke juures on. Kaelarahadega olime natuke kitsid, et panime helmekorrad üksi kaela, täägi neid rooslaiu prossasi. Et need ikka kõige paremateks moment, eks, et kes neid näha tahab, need peavad tulema Kihnu neid vaatama, kellele siis helmed kaela pandi. Ameetril seal oli päris mitu mannekeeni, et panime ka noorpaarimeheni naise ning, ning siis siuksed teised kördi värvid, Leene kördid ning niisuguseid vahepealsed ning kõik panime mannekeenile selge, natuke lööroiaid, sest need mannekeenid olid kõhnad, aga saime hakkama, et ei ole seda kedagi mannekeeni prantsuskeelne sõna, aga kuidas siis kihnu keeles võiks mannekeeni teleküll mõistagi praegu otse ütelda. Äkki mõni inimkuju? Me ei tea, mis asi, mis see õigem oleks, seda peab päris mõtlema, jah. Et tänapäeval ju kasutaksite paelu sihuksed, rahvariided pannakse küll selga, aga jah, mis seal siis on, seda meie mõistagi ütelda võib-olla ütelda, lihtsalt sihuke suur nuku ja nukusi pisikesi kordüheks, Ginu riietega siukseid mänge saab ning pisikesemat sorti, aga jah, võib-olla tõesti inimsuurima nuku või need lukud, siis panite näide neli või viis või ning ülejäänud nihukesi pisikesi nuku selles, mitte need Ginu riided, mis pisikestele lastele mõeldud, need panime ikka seina külge ning. Kus seltskond seal tallilasid, näe, pole ennem kuulnud üldiseks muuseumist ning kuidas see siis välja näeb? Tantsupeomuuseum on ju mitu aastat juba tegutsev ning alguses oli ta seal Rotermanni tänaval või seal keskuses, aga nüüd on kaupmehe tänaval olümpia hotelli kõrbes seal lähedal. Et niisugune keldrikorrus on tantsupeomuuseumile siis antud rendile, et nendel on üks teine näitus ka veel üles pandud sinna Rotermanni keskusesse. Nii palju kui neid tantsu-laulupidu seon, tolm, plakatid ning särgid ning kõik see varandus on viidud siis senna üles nagu tänavast hästi, palu selle auks olnud näitusega ning tegevusi välja, mõtlen. Issake muuseumis tükikest, laulu-tantsupeod hakkavad otsa, Lepp, ma ei seda. Me ei usu, et need otsa saavad, sellepärast et tänavas ta tahtvat naabelu rühmi tantsupeole minna. Päris väheseid valitakse välja, et me ei võta, et see traditsioon küll ei kao. Seal olid ju viinatantsu Ena, et kas selle aasta siis kiilu tantsupäev koeka tuleb? Ikka tuleb jah, et augusti teene nädalalõpud Kihnu tantsuga, õpetame jälle Kihnu tants ning vaatame, mis teised tega meite tantsijat Raua tänava seda tantsupeole ka minna. Silvia pani ühe toreda kamba kogu noori tüdrikani, harjutavad nüüd terve talve otsa, tahtvat tantsupeole, sooja ning maikuus me lähe Tallinna korra õpetama Kihnu valssi ning põlkat sellepärast et kõikjal võõrastel on see Nabelu silme jään, kuidas kihnlased ühes ringis kõik keerutavad Ede kohe ning taha kohe ning nendele see naaber meeldib, aga mitte mõista seda arusaaja, et kuidas see võimalik on ning seal on sabatantsu festival, siis kutsuti mind õpetama, et kellel huvianded, tulge vaadake. Tuna võmmi munadepüha ka, et kes sinna näitusele mõne kõrvi munadega, koik viisite. Ei viis ühtki, et praegu ikka vara alles eelmise pühapäeval palmipuudepüha ning Kihnus on selline komme, et enne muna ei värvita, kui püheba ummiku, neljapäev ning reede siis tohe üldse koputaja äge kolistaja kedagi teha. Ning laupäev vaikne laupäeva, et munade keetmisest juttugi olla Kotmisest, et pühe, Pummiku tõusvad lapsed üles niga hakatakse muna Värmannikotsma. Meie oleme ikka sellest vanast kombes sedasi kinni pidanud kumme värvikessevery veidike oma kena munesini, kasla munasid. Me oleme sõbrannad mulle ikka mune. Et eks need värvi, aga kosla kongi panime eelmise aasta üles ning polegi tänavast veel aru saanud ja pole jõudnud jälle passi komplega seal Kossal käib siis, et seda peaks päris vaatama minema, et kas Leved mõne munaga värvimise jaoks kedagi kellestki siis puhas isale ja teistele ning kõigile Eesti rahvale ilusa ülestõusmispühasid. Siis hakka, saigi tänaõhtune saade, võidud isegi juba selle pühedal algendikkerenski tervet siinse tunnerid.