Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtaks kihlasensiinik sealpool merd, valguse nädal hakkab lõppema. Aga minule Kasemargile tuli pähe täna niisugune mõte, et kui 1900. aasta alguses Pariisis Eiffeli torn elektrituledes siras siis räägiti, et ongi käes valguse ning rahu saanud Navale pisari verd ning kannatusi põlete inimkond kunagi varem näinud kui 20. sajandi jooksul. Nii kui tuli uusaastatuhande, siis oli lootust küllaga, aga juba teise aasta põrutasid lennukeid Nefiorkis pilvelõhkujate sisse ning, ning ka see aasta 1000 goa kannatusi täheldanud. Seda näitab meite aeg, aga valguse nädal kestab ning usk ning lootus surra viimsena. Seepärast tahagi mina küsida Kihnu vallavanem Ingvar käest, et Sasjastaja lennud seaakna taga laulavad. No minu akna taga laulab ikka inimlennud, et kellel olnud ühte taris või teiste häda berneid kuulama ning siis neile Su klaarmanniks jätma. Kahjuks, või õnneks, aga sallimatus Eestimaa peal ikka muudkui kasum ning kasumit. Kuidas Kihnus on seal tunne, et kas hakkab nagu sellest aasta üle saama või? Ikka inimesi on igasuguseid, palu sihukest viha või on, tuleb ka teadmatusest kui rääki sihukestest kohalikest asjadest, aga suures pildis, kui sa vaatad, mis Eesti riigis toimub ja kindlasti mõne ta tahtvat kangesti halvustada, et siis et Kihnu nooremad inimesed ja ärksamad inimesed ka ei põle keegi vihal ega kuri inimene, et kõik saavad elada oma elu ja tegutseda ja toimetaja eks praegu selline poliitiline olukord Kihnu poolt vaates on natuke naljakas, et mis toimub, peax ikka keskenduma rohkem riigi arendamisele, mitte näpuga näitama ja, ja seletama, kis kõige õigema targem on, tekkis, ei peaks millesse tegema. Mina mäletan, 80.-te aastate keskpaigas, kui mina tegin niisuguse filmi nagu Kihnu mees. Ta oli see veetilk asjas suur, maailm peegeldub ning mõte oli, et kui üksuaar kaotab oma iseseisvuse nagu Eesti riik, et siis hakkab vaibuma ning praegu ond Kihnu iseseisev, Eesti iseseisvad, aga kas me mõistame sellise seisvusega ikkagi mõistlikult ümber käega? No vot see küsimus tekib, mul ka, vahest tuleb ka ise peeglisse vaataja mõtelda, et mismoodi me oleme väga tänulikud, et väikesaared Kihnu, Ruhnu, Vormsi, jäid sellest haldusreformist puutumata, et täna oleks meile ikkagi väga keeruline oma ideesid ellu viia. Minu meelest oli seal üks pisike puudused solatsevee saared jäätiseseisvusega mageda vee Soar, Piirissaare ja tema iseseisvus, kaduse. Jah, selline asi juhtus valitsuse otsusel, aga oli ju ka Ruhnu peaaegu mis serva peale, et oleks varem aga kokku pandud, et seal õnnestus ikkagi lobi ruhnlastel lesti ja jäid iseseisvaks. Piirissaarega läks edasi, et nemad on nüüd Tartu valla koosseisus ehk selle kohta mõistavad nemad paremini ütelda, aga loomulikult meie oleme õnnelikud, et me käime iseseisvaks, sest täna meitel ikkagi teatud võimekus tegutseda ja oma saart arendada on tema meeskond on vahva ja kevadiselt positiivne. Liivi lastes oleks võinud ju valitsus oma karmi käega panna Kihnu, Manija, Ruhnu ning munad la kogunevad algagetonud tammiga majja ma küll, kes kindi, aga ikkagi oli kunagi saada. Jah, noh, eks me käisime koju Ruhnus küsimas, mis nemad arvavad, siis oli jutuks muidugi rohkem Pärnu poole Pärnu maakonna alla tulla, et sellest nagu ja asja ei tulles, kus asi koaalad ju, me oleme varasemalt rehmed või vana hea ning Kihnu võiks ju koos olla, siis ma ütlen, et ikka võiks koos olla siis paga, siis peaks olema munalaid ka sibuntised, munad laidunud ju püsiasustusega saar seal ei võimalda. Vot seda enam siis polegi üldse reki kedagi, aga jah, võib-olla see tuleb kõik, et eks te vaadake, kuidas ma näen, kuidas tajatel Pärnuga rahu, üllatajaid. Kui eng tahab midagi rohkemat, siis andke märku, siis võtame selle jälle üles. Venes on selline ütlemine, et pärast kaklust rusikatega enam ei vehita, et nüüd on hilja praegu sellest kõigest rääkida, kuidas haldusreform läks, aga, aga kui need viga laita, siis tule abi ning aita nagu eesti keeles on ta, aga räägime nüüd siis tera kihnu ideedest ning asja nüüd selles tulemas on. Suurem asi, mis valmis saab, majadest on uus päästeuna Kihnu päästekomando kutseline komando saab omad ruumid kaasaegset ja selles tuleb tänada peaminister Jüri ratast, kes i vahepeal, mis telekas läbikeelset 240 miljonit eurot on tähe raisatud, siis 1,7 on siis Kihnu tunne, et meie igal juhul olema selle eest tänulikud, et niisugune asi sai teoks. Aga muidugi saavad külalised osa jälle uuest tuletornist, mis eelmise aasta detsembris valmis sai. Ootame sinna küla ja hakkama siis selle aasta nüüd ka Subaru sadamat ehitama. Kas usk ning lootus on, et kui param, jahisadam, Antsi munad, loidus ning Kihnus ning võib-olla päratis või veel mujalgi, et siis väljamaised purjelaevad hakkavad ka rohkem meid sadamasse külastama? Jah, meid ju mõte ongi olnud see, et me 2012.-st aastast, kui meie tellisime projekti, mille järgi sadam valmis ehitas, varusadam vallaosa, et ike, kutsu külalisi rohkem Kihnu ja osa saama, et riik on ju ka, ehitame nägema sadamahoone ja meie oleme teinud vägeva turu, kihnlased saavad seal jääd kaupa söömist ja käsitööd müüa ja, ja seal on veel plaana, et loomulikult võtame kõiki küla sellest osasaaja. Mina loodan, et medes vaadet ka mõned Võiad riigisad kuulvad, et üks probleem Ontika taris riigi tasemel lahenda väljamaised, purjetajad meitele küla tuleks nimelt Soomes, Rootsis, Taanis on, et niisugune kindlustussüsteem, et kõikaatrinid jahiomanikud umbes 50 euro eest võtvad omale aastakindlustuse ning siis nende maade vetes on jäästmine tasuta ning sa ise ka ju vabatahtlik päästja ja minu meelest Eesti peaks koha sama süsteemiga ühinema meite Liivi lahte eriti ohtlikena, palju Leesi ning Ravacisi meres meitele. Jah, seda on tegelikult ju Eesti mere- ja järvepääste ja päästeliit ka arutanud, kuidas seda süsteemi teha, aga seal see kriitiline koht on see, et seal peab olema paelu osaleja asi. Aga täna võib-olla ei põle Osabulad kindlad, et kas Eesti paadiomanik on valmis maksma niisugust tasu, aga vabatahtlikud päästjad aitavad ikka kui kutse välja tulla. Riigi ressurss on hõivatud siis meie Eka aitama, aga. Millal siis hooldekodumüürid kerkima hakkavad ning tervisekeskus oma majas? Ja hooldekodu, ka meie oleme, nüüd siis tegelen selle aasta alguses tugevalt ja oleme valla töötangus arhitektidega FW arhitektibüroost, hooldekodu eskiisi, mille alusel me tahaks siis soja hinnapakkumise, kui palju siukse maja ehitamine ja ülalpidamine maksma läheb ja ma looda äkkest, sügiseks on juba pilt selge, et me peame ise panustama projekti valmis tegema ja siis saame küsida riigilt tuge, et natuke aitaks hooldekodu on, tahaks oma inimestele, et saaks Kihnu maa peal oma vanaduspäevi olla ning mandri pealt ka tulla siuksesse keskkonda, kus on kultuur, on tähtis ja niisugune kogukondlik kui elulaad. Ma arvan, et sellele hooldekodule Glenta tuleb meitel, tekib see asi võimalus pakku töökohti inimestele, kes tuleb siis ka lapsi kooli juure ja eks ta ole niisugune kohaliku elu mootor, et me loodame küll, et riik sellele ettevõtmisele ikkagi õla alla paneb. Jah, see oleme sinuga ühte sama usku, et niisuguse inimesi Eestimaa peal kindlasti onud, kes ei tahtnud oma vanaduspäevi varda kotiga koos tulla Kihnu elamu ning ja lõpuks võib-olla Kihnu mänd alla puhkama jääda. Jah, aga loodame, et enne nagu puhkama jäädakse, siis on pall vastu, kus saab vardu kududa, seal on ka niisugune terrasside nähtud, kus elusestunud. Ning kui Olde koda paberi pealt juba maha kargab ning ehitus lahti läheb, siis hakkame rääkima Kihnu gümnaasiumist võib-olla, et selle mõttega 2004. Me tulime liiga vara välja, sest riik tahtis riigigümnaasiumid kõik kinni panda. Loodame, et ei ole liiga hilja üleriigilisest pärimusgümnaasiumist innu saare peal. Vot sihuke pauk. Vot seda ei tea jah, mis meie loodame, et põhikoolis on täna Meidel õpilasi vähevõitu, 35 üksi, et saaks selle numbri kommunaali Kihnu koolis. Lõpetasin kaks tuhandet, kahe tuhandete alguses oli mu mäletamist järgi kas 50 ümber või vähemalt tuli seal 50 ringis oli see number võis küll olla, jah, ma mäletan numbrit 55 mingist hetkest. Kas gümnaasiumini Evame, täna on meil ju ka ja laevaühendus tehtud, mida enne me ei ole saanud, et Pärnu on ju kammidele palju ligemale tulnud, tegelikult. Et eks ole siis mõttekoht, kui on nõudlust ja teest vedaja siia ja see on ju alati kõik võimalik. Eeltöö on ju Marel tehtud, pärimuskool on olemas ning pärimusgümnaasium tähendaks tegelikult üle-eestilist õpilaskodutöökohti. Ja selle vastu ei saa vaielda, aga see tuleb läbi mõtelda, et kuidas see töötab ja nagu alati, head isemarket, igal asjal peab olema tugev juht ja eestvedaja ja siis hakkavad asjad juhtuma, et kui need, kes on sallimatud Estvat Kodoning ainult kipitavad, siis, siis ei tule sellest, et kedagi ja eks siis loodame, siuksed, ärksamad on siis võimul ja vedavad ka teisi ärksaid mõttelisi juure. Aga hing, võrkpall on sinu käe, edu seal siis aitama sihukese haigemitter, tänaõhtune saade, viad, uudised, võib-olla ka veel paremad juba selle pühapäeva hommikul. Kõik head kihnlased siini.