Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtaks kihnlased siini sealpool merd. Ega amico enemaa, kui naised jõudvad kolmandat korda sängis, teist külge Kerda või koge laulma hakata ning Daegi Sorga tagant veel tõusmata. Manija ning Kihnu mehed juba mere peal nõudvad kakuamest mööda rahvuskala räime. Minge ühe sihukese tubli mehega Kase Mark täna jututeegi. Tere, Rannametsa valdo, tere. Kuule Me oleme meeles üks suve õhtaks Kihnu saare sadamas 55 aastat taha, kohe 1964. aasta suvi oli, seal olid alles koolipoiss ning teiste poistega olid pisikesi õllepõhjasid ning esitasite angerjaõnge, siis sellest on siis nüüd teda enam kui pool sajandit kaudu lainet. Kas võib öelda, et oled kalamees, on 1060 aastat juba. Noh, ikka näole kenasti olemas sellest ajast, kui üldse oma elu mäletad, sellest hakkas peale, kui isa oli seal ka kohe, mis sai ka kohe poodiga juures käivad kui võeti, tähedas, mitte võtta. Mina tahtsin minna küll kogu aeg võetas, mitte kogu aeg, kui vana see olid, siis aku selline? Viis või enne kuueli kindlasti. Tead, kui jaamata, seo visa peale rannametsa juri peale. Tema oli üks vana Viking sihuke hetk, mees, valged juuksed, sirged näojooned ning, ja oli ka ju temaga juures hülge püüdis ning 64. aasta sügise ning kahju, et ta varasid Velustaabidi minema. Kui palju siia tunneleid sa oma isa jälgedes oled kõndinud oma elus? Ei arva, et me ikka isa poolt see kalori Encondiga juurde antud. Et siis, kui kunagi läkski Kihnust kuueligi, siis kogu aeg oli sihuke mõttet mädaks kalameheks, aga mädakalalaeva minnes kaubalaeva kooli läksin, oli mõne aasta kaubalaevas ning ikka sihuke hing oli vajadus, nagu oleks tahtnud kala laevamine, et seal nagu õige koht oli. Kas vahel on siuke tunne kva isa vaiman paates ning suure tormaga ütleb poisile, et vaatan, suur laine tulebki ära nüüd edasi. Ei siukest tunnet ei ole olnud, ikka ise on palju käidud ning harjud sellega pikebel need kogemused ning sihukest tunnet tõesti pole olnud. Aga kui sa võrdled nüüd kalamehe elu vene aegas ning nüüd niuke, on see kõige ilusam päev ning kõige ilusam aasta ning kõige ilusam aeg olnd, kus kalamehe ning meremehe süda lausa lusti laulab. Noh, ega aastikagabsee kevadest veele, kui see tali olnud kaudu leni sisse juba paadiga meres on, miks see on niisugune ikka tunned, et lustib ning laulab nii. Kättpidi on hea olla. Ikkagi kui oled oma rasket tööd teeninguma, püünised, püüdme panni, siis iga saaki peab olema umbes see asi natuke teistest rohkem aktsiisi nimetatud rahuldas asi võib-olla polegi rahas, aga asi on natuke ikkagi paramile, sa oled oma tööd hästi teinud. No selle aasta paistab, et seal väeb, tulete siia oma brigaadi meestega sedasi, et kakuami paat on merehõbedat, Täude aga kas ega kullaks muutub või läheb hoopis vaskrahaks, kuidas sellega lood on? Mina pakkusin täna vastu tehti hõbe vähe moodi, rohkem kuld ei põle, et selle töö eest võiks natuke rohkem olla, siis rahulik saaks investeering oma asju, ka paramiide me teeme sihukesi asju, osa asju veel käsitsi, rasket, mis võiks natuke tehnika aidata. No praegu on ikka niisugune värk, et kala Pärnu turu peale jõuab, siis ta on 10 korda kallim, olid riigikogu 30.-te aastate seadus pealkirjaga liigkasu ise keelamise seadus. Kuidas selle asjaga on, kas peaks riik oma käe vahele panema ning kohab meete rahvuskalale mingisuguse siukse õiglase hinna kehtestama, et see iga eestlase laua peale jõuaks ikka jõukohase hinnaga? Siis näeme jäävaga, ütleme see, mis suured kogu ostjad ostavad meeter kümnete tonnide kaupa. Noh, see on loomulikult odavam jäänud, aga need, mis i turu peal need müüvad, need maksvad ise meile ka natuke rohkem ikka. Aga noh, neid on vähem ja kõik tahaksid, kui ta oleks seda rohkem kala kallima ennast tähendab. Praegu püüate veel jääräime vist, või on juba Dumiga räim tulemas? Noh, me arva, et nüüd viimased päevad oli see suurem räim, mis seal hulkas oli, need on kadunud keele püüdsime ikka juba oli Dumiga pisike läind ning tulemus on õmbuja räim. Ei, seda vahet ei tee siis kui tuleb On kahte sorti räimede siukse suurem nagu nimetatud jääveneks või siis on ta niisugune segu, aga nüüd jääb päris pisike, ainult ütleme nimetame ikka kaloreid rohkem. Duming, õie räim eks, või sooja räim, eks, umbses magusamad alguses ikka tundub see esimene kalaike alati paramise alguses tulebki esimesest püügist võetud kalad ning siis hinnatakse see nagu rohkem ikka. Ja see on õigus, kui mere pealt tuled, kuhu lähed ning mad laua peale panna, siis esimene suudesse kõige magusam, ükskõik asja seal põlebki. Noh, ikka inimene sihuke harjumuste ori, koha, kui jupp aega on, vahet on, siis ikka tundub asi palju paramuga. Aga sügisene räim ehk võrguräim, see see kõige magusam. Noh, ikka täna on teist liiki või teist sorti ning täna on ikka tunduvalt rasvasem ning tema ikka tunduvalt parem. Muidugi. Seda võib-olla tasuks rohkem siia Pärnu turu peale tuua. Temaga on väga raske, tunnustasid lähipolnud, nagu kevade on, tuleb see kuderäim teda paelu. Sügise on ikkagi suhtelised, see halvas seisus karisel ning üldse pole stabiilsust kunagi jää meelas palju. Soad Me käitusime normaalselt, oli jääkastid ning neid jää juures kannataksid õua. Aga üldse ei ole stabiilsust, et kuulutad välja, et nüüd tulgu ostma. Selle peale pole üldse räime. Avalik saladus on see, et, et rannakalur esijääb iga aastaga vähemaks ning vähemast ning tahes ju ega eestlane, et seal toommäe otsas raklemine, raasimine lõpeks ringi, asjaga hakatakse tegelema. Et minnakse ikka päris elu juurde ka. Niuksed nõuanded on musta kaabuga meestele ning teiste mütsiga meestele ning naistele seal üleval mäe otsas. Me arva ikka, et need riigimehed jääksid laskma inimestel, kes tööd tegid, aastad ise oma nägemise järgi palju asju teha, aga mitte teha siukseid, tühipaljad, mõtetuid, seadusi ning siis küsivad igasugu statistika andmazini, mis nagu minu poolt vaadates kallutatud, anname teile mitte kedagi, anna teistele juurde mitte ainult raiskamine, mitte aega ning keeb elu närvilisemaks. Kas sa oled nõudlus, et kalapüügiseaduse peaks Uiest sünnitama sellepärast et see seadus on kõige rohkem ringi tehtud seadus ning paljud laused omavahel ei lapi enam. Noh, me ana täpselt seda seadust ei lugenud, aga neid eestiline siukseid, pisikesi asju paelu, et kui vahetad mingit küüniste püügiviisi, vahetad siis terve päev läbi mõtlema, mis su käest keskkonnateenistuse ametnikud nõudvad, mis on, enamus on mõttetud. Kuidas siia endad meite presidendi jutuajamist vene presidendiga majanduse alal? Noh, ikka positiivselt ikka olla lihtne inimene ei ole meeldiv, kui kaubavahetus ning see käib normaalselt, meiteliga oleks räime, ent Kennast mitu senti kõrgem oleks suur Vene turg lahti olnud. Mind painab koolipõlvest peale juba üks ütlemine ning seal nüüd paras mees küsida, et kuidas see aru saad, sellest ents aegsest ütlemisest. Erigeerin, keeda maha suure silgu selja taha. Oled kuulnud? Räim on silk, eks ole. Noh, tema ikka meie nimetada balti heeringat nimetatakse olnud ju samamoodi nagu seal kusagil kaugemal on saavdiin samamoodi nagu räime sugulane, kui peale vaatad, aga mitte meres, on niisugune kalu ning me peame sellega rahul olla, mis meite meredes on? Võib-olla on see võib-olla siiga pisike-pisike vihje, et et pisike silk võib suure heeringaga küll hakkamasaaja ning üks võib teises, tegelikult isegi suuremal hulgal kettamõõtude poolest pisikesena. Noh, meie jaoks on ta kindlasti palju tähtsam, miks suurem. Aga nagu nüüd viimased kaks aastat, näete, siis praegu paistab püügijärgeni nähe, et seda meid, räime on meres päris paeluv, nüüd hakkab juba kvoodi viimane ots paistma, aga alles okas maikuu tavaliselt. Me lõpetasime jaanipäevas vanasti. Kas selle pisikese jutuajamise võiks lõpetaja sellise üleskutsega, et elagu Eesti, elagu tema rahvuskala. Räim ikka kalureid jääb vähemaks, aga need, kes seal püüdvedki noh, ju siis nendel on ka elu natuke param või saavad omale rohkem võimalda või vähemalt talvekorra siis soojemale päiksega. Kui Siimidel külmemaks läheb. Aitüma Rannamets avaldamisele mõnusa jutuajamise eest selline saigi tänaõhtune saade või suhteliselt juba pühapäeva hommikut polgend ikka tubli ning terved siining sealpool merd ning merepeol.