Ning nüüd kihnukeelse uudise. PÖFF kihlasid hing, särgnerg, Mäela käse käin kiilust. Ning minale kase Mark maniast. Täna peame juure tundma Tiidu mari perele sugulastele. Kihnu saare kõige vanem inimene läks eile hommikul puhkama ning sealt juba tahagi tulla. Kai me käisime ju mari juures jõuluaegas, kuidas sea marit, mäletad? Mäletajaid kanali ikeseke tegus ning ikka toimetas seal oma Ede ning summali ite Ausnikeseks täpse sõnaga. Jah, kui meil ongi võimalus teda elus hoida inimelada kaua, kui mäletame teda ning tema õpetussõnas ei, kuulame. Siin nüüd see Jutanudkisestsime mariga jõuluaegade, saaksime niuke tullu olla, kui sa oled Kihnu saarel. Kõige vanem inimene ei olnuks tahtma olla tihe. Sassi siis Vidal. Me oleme üle tee peal kõik tehtud, minul on töö tehtud. Aga noortel tuleb oma nõrkusi ide kohelda. Olge hõik kantud, õde kohe noored, kõik tegelikult seda sammutenowne jäideeesse, ühtegi kössi ja ise noorelt jooksud, mis olid iga asjast huvitatud. Minul on siin sõna, ütleme, tekkel sedasi. Kõikkond kordas nii. Minul on tegemine tehtud. Killukallete järgi lõõramad vanemõpetaja tähendab tähte sessi, see õpetaks eesti riigile ise üldse Ast seitse aastat vanem. Sa oled Eesti riigist seitse aastat noorem. Eesti riik sai sajaaastaseks, aga seasaidid üheksa kümnegolmeseks. Aga nooremad valu, õpetaja tohib teha, aga kui sa nüüd ikkagi Eesti riigile ühte ütleks, et kuidas ja eesti riiki õpetaksid? Eesti riik ei mõista õppinud elegi ennes järguva ellu reegides endiselt elu kokkuhoidu, tuleb teha larist priisata. Seda ei saa riikide kohe mindud, kümned minister ning kõik millases endisest Aegosmeenistelt president olles ei ole otsustaja. Neid Valgas oli vallanovotsustaja vallavanemale üksi, aga needa. Vallarahvas allus Köik vallavanemale Kelphi valla koos rahvamajja inimesi pelde kõige käest kõrvuti tõstis käe distahtid, kuulad, pea võeti, arvas selle hästi see oma jutte, Reek. Aga nüüd sihukest asja ennem ei põle. Nüüd on kirssond ülemus, seene me alama rahvast, mitte kedagi härma ning minul on sellest kahju, et Kihnu Soer kaube kussedentskab Merasse laade, mis asja? Kuuse kiilus, vaar kaob, sa ütlesid, et kaduda. Soer kao vusel, suverjeva sumbliks jääb, siia ei tule ükski inimese jällegi enne veel siia soe, eletud enam siia ilma loata enam kedagi. Kallis mari kuldsed sõnad jäävad mitteliit käinud alati Miele elu läheb ju ide kohe indiaamme kaldu Killiga. Viimasel ajal Eesti poliitikas üsna palju räägitakse, et Eestis ja kõige parem koht maailmas eestlase kõige õigem koht maailmas, Eesti on rahvusriik, siibidavad ainult eestlased elama. Kuidas Kihnuga Loodold, Kihnu veetilk Sasiast mede riigi peegeldus, paistab, kas Kihnu saab oma pärimusskulptuuriga hakkama? Noh, ega üheski Eestimaa peal pole kordagi sääse hakkama saadud, et pole võõru juurudel mitte, et me elame sellise koha peal, et elu päävedanud eestlast ning teisalt on ikka õeluse ja juure Tulm kihnusse sammutava riiend vahetunud läbi aastasadade. Minu meelest kõige suurem vereõiendus oligi peale Põhjasõja katku, kui Mulgimaalt ning sealt Kesk-Eestist tuli palju inimesi saare peal elama ning tõi oma keelt ning kombesi kohal ning kihnu keeles ju rootsi keele Elin ikka olemas kõik see, see lainet laulev välja rääkimine. Ja sedasi rekvad jah, et Kihnu maantee kolm korda tühjaks surnud katku järge, et Ikanud muulalt inimesed tunnet, et see kihnu rahvas anud juba siis kujunenud Metmast Kogo ikka selleks, kes me praegu oleme, sellest ei pääse vist tüki riik ega rahvas, et et ikka tuleb uusi inimesi juurde. Kihnu viiulifestivalil mängivad ju lapsed üle Eesti, kas on mõni selline kontsert või mõni laager, ka selles huvid olemas, kus lapsed ning noored teiste saarte pealt või maisemalt tulla võivad või lausa kutsutanud? Ja meite Londki plaan nüüd jälle kutsuma kogu korra kõik Eestis varda kuulid, Kihnu, 24. lehekuupäeva, võtame külalisi kõigist varda pealt ning lisaks veel tulevad kolka liivlased. Kolkamuusika kuuel tuleb Vagula näitele, kuidas nii palju lapsi? Siis Kihnu, Saaremaal, Kuressaares ning Hiiumaal Kärdlas ning ette suured koolid. Kahjuks olema pidanud pisikesed piirangud, panevad teatud numbergisi, siis tulla saavad kõik ei mahtunudki sedasi, et aga aga need, kes palutud on eetika saavad elusti emale. Samaga juure pead võtma pillid või vardakotid või või või mõnda muud veel. Sealt, kuidas keegi tahab, et muidugi ikka laulik taksot sihuke siis pole muud tarvis, kui võtta suu, kodantuurandoni, kõri muidugi pillid koha, ikka ning käsitööd võib-olla siis pakkuma koha peal, et teeme töötubades, nähtame natukese Kihnu käsitööd, et et juur ei pea võtma kedagi. Aga kui on veo vanane mees ning tuleb varda kotiga ning lubab, et laulab juure samal ajal kuuga petukoob. No me arvad siis kõik need 200 last vaatavad huviga ning siis sellega peab ka arvestama ikka, et kõik saavad naerda, ühe jää, suudame sellega arvestama, et vanainimene võib ühe korra uuesti lapseks sooju nojah, siis kõik saavad aru, et onud sedasi, aga täpsemalt siis möllasid pärimuspäevad siis Kihnus tuleb nüüd juba 24. lehekuupäeva hakkavad peale riiete õhta võtame kõiki ning ühe ummiku siis 20 Kuijenda hommikul lähtuvad taha kohe jälle. Laeva vasta ei saadeta kellelegi, aga öömaja ikka pakutening? Söömisju ka vä? Ikka lapsed ju kaks ööd siis Kihnus ning siis ikka vähemenber kaudu kohe näitame oma sort ning sädeme ning loodame ning katama kõik need kolm päeva elusti. Kuidas tuleme sellest teada, peab andma metel tegelikult juba ampsest aast kõik kogu lõputud, et võtame siis ranglist ning, ning Pakri pisikesi kuulil rahvast ning Ruhnust ning Vormsil kõigist metel juba jääde kist Uladniku paelu tulevad, et, et kõik kond juba valmis mõteldud. Tähendab sõda. Et see nimekiri on juba kinni pandud või mõni kysi ärkab nüüd veel selle jutu peale, see saab veel juure ka tulla. Kahjuks enam ei Soa jah, et Kihnu vana pisike kuuel ka, et meite jagunud käega vaatama võiks küll tulla kutsuma laupäeva õhta anud elus kontsert siis Kihnu rahvamajas, et seal võiks küll plaksutada kuulama tulla lapsi ja seal on siis lõhe kuu lehekuu 25. päev päeva ka võib koolimaja õue peal ning rahvamaja ümber, seal on töötoad, et siis võib kohe jaluta ümberkaudu ning vaatamistoimub ning kond kohametel laupäeva siis kolkamuusikakooli kontsert, las ta õues. Aga üks kõrvalküsimus kohase ole kolde Külli, kuidas seal lambad ning loomad ning kanad, kuked ning kassid koerad talve üle elasid ning kuidas nemad siis kevadel ning suvila vasta lähtuvad. Lambot pole rohkem jälle kari läheb ikka suuremaks ning vasikad koiba kõik sündinud viimäe randa ning kõik oli juba siis ei taha enam kuiva enne pääl olla, tahtvat kõike rohelist võtma. Kari suureneb, aga Kihnu kool daamite suremaks kasudajates. Asja peab tegema, et Kihnus rohkem lapsi koolis oleks. Nojah, et laps oleks, siis peab vana, me oleme ka Uuetakselt kihnu oma norrad ikka Kihnu taha, kohe tullakse, et Leveks selle oma võimaluse elada ning Piret kasvata, et see on võib-olla keeruline, aga aga tahaks, et noored ikkagi võtaks selle raske teede. Ennem kui Kihnu viimsed karjas maad umbe kasuvad, võsasse kasvavad ning ning rohi sealt ära kaob. Tuleb ikka taha koju tulla ning loomad võtta ning, ja võib-olla mõne või ameti ise välja mõtelda, kui, kui riik niigi omavalitsus sellega hakkama saanud. Nojah, see loomapidamine on sisukate, arvate, see tuleb võib-olla siis juba tere vanaemale, siis tuleb see tahtmine luu oma pidada, aga aga tänapäeva elu pakub jälle muid võimalusi, mis meie vanemad mas ta välja mõtelda, aga noored jälle tulla Tulad siukse asja peale, et kuidas eluga hakkama soojenic teeni ning elu korralda. Ilusat kevadet siis koldeverele ättima, jah, seal. Siis hakka säigi, mitte tänaõhtune saade, oi eduteed juba emadepäev ruumiku. Lummerg.