Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtaks kihnlased chievik sealpool merd. On üsa kurbsi Manija saare peal, et saan teile eetri kaudu seda ette ei elusat ning paksu Siri naisu anda meite saare persiianud pääsusilmad ning piibelehed ning Tomingas Pihelgas oma kibeda haisuga kua. Aga mineva pühapäeva jäi meitel poolel jutuajamine Pranglist, seal olid ju koos Eesti saarte kogu liikmed kõike 20 Eesti asustatud saare peal dring lähmegi siis Ede kohe nende mõtetega sealt sõbra pooleli jäid. Saarelistel paistab, et mures ikkagi rohkem kui rõõme kolde Külli Kihnus ning karduni Riina Ruhnust. Siin Eesti saarte kogus oli jutuks just ühenduse pidamine maise maaga. Kast tuli Silmedega omad probleemid Liivi lahe peal. No ikka jah, loomapidajad tegid suu lahti ning hädeldasid kõikist poolt, et et ikka see luuema üle Vädamine lisaks tegemine on keeruline ning praktiliselt võimatu. Seda räägivad kõik, aga kuidas inimeste vedamine on ka see on hea, et paremini enam ei saanud teevee Ruhnu. Meie oleme üldse kõige kaugemal mere taga. Meil on see ajalooliselt olnud probleem aastaringne, sellest sai ka nüüd räägitud Ruhnu koha pealt. Meil on head graafikud, talvel käib lennuk ja suvel käib laev, graafikud on ilusad, aga reaalsus on see, et lennuk ei lenda, kuna ilmastik ei võimalda lendamist ja laev ei sõida, kuna ilmastik ei võimalda sõitmist. Nii et me istume suure osa ajast lihtsalt kas siin või sealpool merd. No kesse keelab Twitter siis avaldust kirjutamast ilmateenistusele, et ilmateated paremat teha, see ongi kõik, kordas prognoosidel. Olulisel kohal, Kihnus on ka sedasi? Mõne korra küll, vaatad aknast välja, vaatad, et prognoosund Coloie, aga, aga lae sai ta ikkagi, mitte niisugust asja on teda küll tulnud väite mõttes nagu võin sõita, aga tuult polegi nagu suurt kedagi, aga tuleb, et ei selles mõttes ta polegi nagu naljajutud tõest tegelikult ju otsustab ikkagi kapten, kui ta näeb, et, et ohtlik laeva jaoks siis ei siis kapten teeb õige otsuse, kui ta ei lähe. Et võib-olla on küsimus selle laevaehituses, siis suutumaks. Kas kiilu inimesed usuvad spetsialistide juttu, et tasuks hoopis teise lava ehitada siukse asja pärast ei pea enam merepõhja ega teise aastamiljonite eest süvendama ning et ta võiks otse saare peale sõita, et mitte, sigizakitab mere peal. Kihla nende elukoha praktilise loomuga inimon ning Kihnu mehed on selle koha pealt ongi puhas spetsialistid, ütleme tundvat seda märgnen teadvat ning nende inimeste arvamus šoked. Et võin olla ikkagi laen, mis asi oleks, on otse käia, et seda mere peal olemise aega vähenda. Et selle arvelt võib-olla oleks, on hoopiski graafikut tihendada. Kuidas Kihnus inimeste käest küsitakse, et milline see kõige parem graafikond või on kusagil kaugel pilvetes seda otsustatakse hoopis. Nagu Ede võtajate käest vist olnud ikkagi küsitud, et kuidas see peaks olema, iseasi on see, kas need nende inimeste arvamused siis, kui arvesse lähevad, seda mõista, päris täpselt öelda, aga mulle tundub siiski, et päris ikka ei arvestatava. Külastaja üldkogul viimast korda koos alite ning laevaühendust arutasite, millal see oli? Ei mäleta, et oleks olnud. Aga Ruhnus, mida see üldkogu koos käis ning arutas seda, kuidas võiks lennuühendust põranda ning laevatüüpi võib-olla muuta nagu ei ole Ruhnus kordagi koos käinud seal asja pärast ka inimesed ise ei taha tulla või. Ei kutsuta neid kogu, see on vana asi, ilmselt ei ole siis vajadustega, külakoosolekud on toimunud ja viimat tee oli minu meelest eelmine sügis, kui me arutasime transpordigraafikuid aga mitte selle konkreetse laeva lennuki sobivust sellele liinile, et see pädevus tegelikult on, ainult majandusministeeriumile, et ma usun, et arvan, et majandusministeerium peaks üle vaatama Ruhnu vajadused ja hetkel liinil oleva laeva. Jaa, lennuki võimekused. Mul ei ole ühtegi etteheidet kaptenile ega piloodile, küsimus on ikkagi selle transpordivahendi võimekuses ja saare vajaduses, et need peavad olema kooskõlas ja vastavuses. Kõinastu mees Jüri Lember, seal olete elupõline meremees, oled Eesti mereakadeemiat juhtinud, nüüd oled mere tõeliste ehk siis meremeeste pealik juhid nende ametiühingute, et aga niuksed on Kõinastu kõige suuremad mured. Elage ennast, on kõige suurem mure, meil on ikka ka see, et ei ole korraliku sadama paika ja me peame iga kevade sügise siin ta siis välja tirima, mis koosneb kolmest osast ja päris ühe mehe kahe mehega ei tee, et meil terve küla talgud, teine on seesama nagu paljudele lon päästekuur nagu projekt kirjutatud ja loodame, et varsti rahastatakse, et see püssirohutünni otsas nagu kus meil on ka kulu ja kõiksugu kuivad kadakaväljad. Et kui mõni turist midagi valel ajal kuskile poetab, et oleks mingisugune valmidus olemas, midagi teha, Reitelmanni ja seal on lahtised elektriliinid ikka vahel suured Hormaga löövad radid kogunenud, sädemed lendavad ning all on, kui kulu. Pole naljaasi, siukse pisikese saare peal elada. Aga sa arvad, kui palju peaks sorr? Mõtlesin kuulama Venemaa kui valitsus või siis omavalitsus hakkab oma otsusi tegema. No ikka tuleb kuulata seda iga päev on selle elu sees ja, ja kui need ei kuula, siis mõni nüanss jääb kahe silma vahele ja nagu me teame, see kurat peitub detailides, kui mõnda asja teed, et noh, nagu täna välja tuli, väike saate jooksul terve suur hulk laevu ehitatud, aga ükski saatel ei sobi, kuna midagi on ametnikel viltu läinud. Taheti kolme projektiga saada odavamalt, aga läheb palju kallimaks, et ega sadam ning ega meri tahabki oma laeva, sest merepõhi on ju erinev meitel siin siin Läänemeres ning eriti mitte Eesti rannikul. Ja nii ta kipub olema. Riigihalduse minister Jaak Aab sümbrangris kõrva taha panid, kindlasti oli minule huvitav kokkusaamine. Ma sain teada, mida väiksemate või suuremate saarte inimesed arvavad oma elust, probleeme sai väga palju, aga mul on hea meel, et ka rõõmud olid kaardistatud. Ekse eriline sugu on, kes saarte peal elab ikka inimesi. Neil on tegelikult sära silmades, tuli on pilgus ja, ja, ja erilised inimesed ja ma usun, et kui me nüüd riigi poole pealt vaatame ka nendele asjadele otsa, nii nagu tänagi kõlaselt palju asju saab teha mõistlikumalt paremini ja selles suhtes ma luban aidata. Suvi on saator peal ju tore elada, aga Tallinna elu on üsna suur kangelastegu. Mina tead, sib rongis oli see esimest korda niuksed, sooritused veelgi hõlmata on. Oi neid Saarium palju. Tänagi ma kuulsin ju nende saarte inimesi, kus ma elu sees käinud ei ole. Kindlasti on järgmine Ruhnu, kuna ma ei ole Ruhnus elusas käinud. Noh, see Lõuna-Eesti poiss nagu ma olen maapoiss. Ruhnu oli minu jaoks kõige-kõige esimene saar, ma jõudsin isegi oma kooli lõpuõhtule minemata Viljandis ja läksin sinna. Avastasin seal lausa sihukese Pjota kommunistliku ühiskonna, et kõik abistasid kõike ja kõik olid võrdsed. Vaat sa ütlesid väga hea asja välja, et veel kord saarte inimesed ongi harjunud kogukonnana elama ja see on üks väärtus, mida kindlasti peab arvestama ja otsustas ta juures peab selle kogukonna arvamusi arvestama, nii, olgu see omavalitsus või riik, et tulebki suhelda ja eks see tänane siiatulek oligi selleks, et suhelda, inimestega, kuulata otse, vaid temal ei ole selle eest, et sa ministrina ei hakanud kedagi õpetama, vaid kuulasid inimesed ise oma järeldused. Aitüma, aitäh, eks ma üks suur kõrv. Täna oli. Eesti saarte koos räägiti, jutud on nüüd Kuulat ning õhkaks ette vägevat uudist veel taris Ede kohenda meitersi manias üle Pitka, kas vihma kimbutama ning rohi ning heinad saavad lõpuks ometi kasuma hakata. Aga teine, et hea uudis on, et täna õhta hakkavad Kihnus pihta eesti saarde lastepärimuspäevad kestvad nemad pühapäeva hommikuni ning siis juba anname sellest suuremast ning Kanadast peost otse Kihnust uudisi olgendike, rõõmsad ning terved kihnlased ning kõik Eestimaa inimesed Siimiks jalgu, merd.