Ning nüüd kihnukeelse uudise Õhtaks kihnlased Siimiks sealpool merd, mehhaagase Marko jahedana Ede kohe laserite suguvõsa uurimisega, kus nemad ikka Kihnu tulid ning Sacia, nemad seal üksiku meresaare Pelotsid. Mina tuli nüüd küla Rein klaasemile minema. Reede. Roberti Marta ütles, et üks moa mõõta ja Pärnust oli maoli maha lasknud sinna maruse õue peale ning kallistan maad ning ütlend, et siit on tema esivanemad pärit, et kas seal teadki simmo mõõta ja oligi Sibernustada. Tulin. Jah, ei, see mina ikka olime, oli sihuke tore väiksepaisteline päev külguma Kihnu juhtusin ja sain ka teada sealt marusa taluõue pealt on siis ütleme see esimene niidike nagu lahti läinud, aga. Siis sa oled nagu rooma paavst, kysi, kus iganes läheb, siis laseb põlvi ning annab maale suud, oli sedasi või. Ei kasvanud, maalenud suuda, andsin, aga ilmselt oli seal sooja ilmaga niigi eramaa peal olla. Lihtsalt. Niuke tunne siis ikka oli, räägi ausalt välja. Ja kes seda tunnet nüüd täpselt enam mäletab, aga Kihnu-poolne sihuke soe tunne on mul alati südames olnud, et olen püüdnud ikka jõudumööda kihklasi nagu aidata ja nende elus edasi minna ja soe tunne on kogu aeg olnud. Mina olen kuulnud üks esivanematest oli koa moa mõõta ja ning oli selle patu teenete kindlasti maad oli jää, kruntin, kõik rannakarjamaad ning kõik olid nimed peale kirjutata, ka sõda vist tuli vahele ning see jäi kõike lõpuni viimata vä. Jah, ma üks korda ajaloo arhiivis Kihnu maareformi uurisin ja avastasin ka oma vanaisa nime sealt Jaan Klaassen, kes oli kihnu maareformikomisjoni liige. Täiesti huvitav, oli selle maroformiga nagu tuttavaks saada, sest maareformi komisjonis oli ka viis-kuus kihnu ärksama talumeest, kes siis kõik labidaga katsusid seda maad, kus see parema on ja kus see kehve maa on. Ja siis sai see paberi peal see maareform tegelikult kõik läbi viidud. Õnneks oli ka kihklastel säilinud reformijärgne maaraamat, kus oli siis kõik need uued talude suurused ja omanikud olid kirja pandud ja katastris olid need kõik registreeritud, aga ei olnud kinnistusraamatusse Medvel kõika. Et need andmed just niimoodi kättesaadavad olid ja plaanid. Me saime ajalooarhiivist, siis oligi võimalik ka vabariigi valitsuse seadusmuudatus teha, et maareformi käigus on võimalik maid tagastada nüüd nende uute planeeritud maaüksustena, kus siis ei olnud enam 30 maatüki siilu vaid oli juba kolm-neli maasiilu, nii et ma usun, et sellest oli suur abi Kihnule ja Kihnu rahvale. Jah, nüüd, kui erastamiseks läks, siis ega jupp ranna, Niilust ning külade karjas maadest sai siis omaniku nimed ning võidi küll erastajaga esimene kruntimine, see oli siis just juste ennema, kui teine ilmasõda pihta hakkas või. See jah, oli kuskil 39.-ks aastaks oli tema nii valmis saanud, et kõik paberi peal olid piirid, kõik ja looduses olid ka piiripostid nagu maha pandud, aga lõpuni jäi ta ikkagi viimata. Joonis kamis meil oli, see oli pliiatsijoonis kontrollimise käigus selgus ikkagi, et piiripostid olid loodusesse maha pandud. Sõda tõi surma pailudele ning see riigikord kõlbas ka ju kusagile mitte, aga kuna moa reform jäi Kihnus poolel sised külade karjasemad alles näitan. Mina mäletan veel, et et 80.-te aastate paiku olid veel lehma doosed, et lambad kõik seal pundis koos ning jalutasid randa kaudu. Mõnes mõttes oli see vea, et neid kogukonna maas ei erastajate kõiki. Eks see maareformi poolikuks jäämine, see, need ühiskarjamaad jäid nagu alles see andis nagu võimalusi nüüd kogukonnal neid maid kasutada tänapäeval. Jah, loodame, et nüüd on tarkust, et neid maasi täis ei ehitata ning aedasi vahele ei panda mitte ega ühel peol oma suplusrand ja plaas olema ikka karjasmaa, see ikka ikka tähtsam asi. Aga tuleme taha, kui nüüd ikka laserite juure, kust see klasse nimi üldse tulla võib, kas see tuleb Taanist? Mina olen oma vanaisa memuaare lugenud, mis tema on Rootsis elas kirja pannud ja ja tema isa juttude järgi olid jah tulnud. 40 meest oli tulnud jääpangaga Pärnu lahte või ta ei ole mainitud, ei ole, Kihnu on just lausa tulnud, aga Pärnu lahte on tulnud 40 meest, kes siis ei osanud seda kohalikku keelt ja et kellel olid juba nagu nimed olemas agada, ütles kah, et ei tea, kas see võib kuskil Taani või Hollandi poolt või Rootsi saarte pealt kuskilt tulnud olnud, aga selge on see, et nad ei ole mitte kohapealsed inimesed olnud. Klaassen ehk siis rootsi keeles laasson või Taani keelegi akvaasson peaks tähendama klaasipoega või. Jah, nii on minu kadunud tädiga seletanud, et jah, et see tähendas nagu klaasipoega aga et see nime on nüüd võib-olla ka Eestis mõisnike poolt parandatud ja kohendatud, nii et lõpuks on tema Klaassen eks saanud. Aga võib-olla neid laseri ning isegi klaasid võivad kaevu, sellest on on Tartu linnapea ning Mihkel klaas ehk siis ravimitagisi. Kihnus elab praegu? Vaat seda ei oska kommenteerida, sest üks meie sugulane ka ott alas Klaassen, kes oli kauaaegne ülikooli ajalooteaduskonna dekaan, ka tema on suure Klaassen Geneuroloogiaga kokku pandud ja kui seda lugeda, siis neid, neid, neid nimesid on seal nii palju, et ei oska seda sugupuud, pärisid hinnad. Tänapäevase Eesti kõik see kuulsam Klaassen andvast Mait Klaassen, kes ei olnud maaülikooli rektor olid klassenit, vaevarikkad ning jõukad inimesed või olid enamasti ikka sulased. Minu vanaisa otseselt oli nüüd põllumajandusministeeriumis, vaata see üle kõiki piimatööstusi, mis oli Läänemaal ja Saaremaal ja Arno klaas, oli minu onu, kes oli Rootsi lennuväljade peaarst pikki-pikki aastaid. Lõpuks, kui ta manalateele läks, siis. Kas teine ilmasõda ning kommunism koa klaasemitest üle käävis? Ikka käis kõik lähemad sugulased rändasid välja 44. aastal ja minu isa oli tol hetkel Eesti leegionis ja tema läbista tsehhi kotti. Ja lõpuks tuli siis üksinda nagu oma perest siia Eestisse tagasi ja ja Tallinnas elamine tal keelati ära. Suguvõsamaadele tuli siia Pärnumaale. Ollakse Kihnus peteldama hakata. Ja ma usun, et tal võib-olla neid teadmisi ei olnudki teada, et Kihnu maalt keegi Klaassen võis pärit olla. Kas mõni klasen loomavagunisse topiti ning Siberi väeti? Jah, oli küll Johan klaas, kellele kuulus pool dziibuse leivavabrikust temaga koos naisega pandi loomavagunisse ja viidi Siberi ja ta oli juba vanem mees ja metsatöödel tema jõudnud enam teistega sammu pidada ja siis jäi huntidele söögiks metsa ja nii tema elu elutee seal lõpes. Mis asja tahad, et seo suguvõsale, soovime? Ma soovin ikka nendele kõigile pikka iga ja ikka neil kihnu ikka meeles seisaks. Oma kodust kohta tuleb ikka südames kanda, kus iganes ka ei lähe. Selline saigi tänaõhtune saade, Uiad uudised juba selle pühapäeva hommiku olgendika, rõõmsad ning terved siinik sealpool merd.