Tšernobõlist seletamatu elamus, eriti kuna mani kaugelt tuli. Sellist distsipliini on vaevalt nähtavat sellist täpsust ja ilu, mida need noored ja vanad siis sealt meile pakkus? Mina ei oska seda sõnadesse. Ikka tema ütles need peaaegu, kus need sõnab, mis te siin ütles, et käia tõesti, minul oli ta samasugune, et ma lihtsalt sõnad ei oska väljendada, mida ma tundsin. Me oleme Eestis ju varem elanud ja ei ole ka mitte nii suures ulatuses, nii suurelt kui see täna. Oodatakse sugulastega kohtunud känku ema, vanaema ja vennad ja tädi ja lapse vennalapsed ja kõik oled näinud väga suur elamus. Kas sul on tükk aega vahet, kui te viimati käisite? Seda, kui sõitsime siit Eestist nüüd esimest korda? See on. Samal ajal on ta kohutav, imponeerib, aga ta on ja ta oli meile siiski väga liigutavat näha, nii palju neid rahvariided ja muusika eriti. Võib-olla läheb kohe, siis läheb nagu verre ja ta võidab su. Ta meeldib ikka meieni on selle lausungi. Kaudad imponeerib, kõik voolab ja voolab väga ilusti, sujuvalt pehmelt ja sukestiitselt peaaegu kõik liigub, väga ilus pilt igatepidi. Ja tõesti mina oma elus midagi selletaolist varem ei ole näinud üldse. Kas te arvate, et see on ikka eesti rahvakunst? See on rahvakunst, minu arvates küll mõningad jooned mõnikord leidsid, olid nagu teadnud, moderniseerinud nagu on, igal pool Euroopas näeb teadvus tiliseerimisi ja aga kes ütleb, et see rahvakunsti ja just täpselt selles vormis ei anna, kui võib-olla 1300 või 1600 või nii et see rahva Kunsoni alati arenenud. Ja ta ehitab ige rahvusliku pärandi pääle. Ja sellepärast ta on ikkagi rahvakunst, ta on ainult nii-öelda natuke ajas edasi liikunud, võib-olla mõnes mõttes, see oli absoluutselt eesti rahvaüritus ja ma usun, et elamus olenes täitsa nii-öelda vastuvõtjast ja kuidas nii-öelda selle rahvuslik, suhtumise olija, suhtumine rahvakunsti ja ilmselt näha tantsuline tütarlapsed, seal keerutad elu, lust, elurõõm, lihtsalt hõõgus kohe välja, kohe nagu igast liikmest ja ja teisest küljest teistel ka elamused seal, mis väga meeldis, muidugi need lapsed, lapsed olid ju nii muidugi, et väga kenad ja nad perfektsed, aga nad on väga inimlikud. Ja suures skaalas on ennegi iga hõõgus välja nii-öelda see elu ja mängu ja tantsurõõm näost ja igatepidi, kas te endale väikest last tehti, ülekohut toodi? Välja ei, väiksed lapsed on mänge poolased, kui nad saavad nii-öelda lava peale, neile meeldib ja nende enesetunne muidugi tõuseb. Ja enesetunne inimesel peaaegu võib olla elueduks peaaegu kõige olulisem omadus, paljudel lastel see kohe näha kohe, kuidas nad olid rahul seda rolli mängida seal seal oma, ma ei tea, kui palju pead seal võis olla, aegade oligi õige palju tuhandeid. Ma näen, teil on fotoaparaat kaasas. Ja aga nende piltide peal moni suuri ootusi võib-olla ei ole seltsi filmima tegelikult kui sellest midagi oleks tahtnud saada just seda Priks, myya, seda sujuvus terve seda liikumist üldse, kui ma veel summeeriksin üldse oma oma muljeid siit siis ikkagi see. Algusest saadik ja nii-öelda igas kohas, kus ma nagu olen kuskil liikunud ja sa jutustad sama asja juba minu vanemad, see on see äärmiselt perfektne organisatsiooni, aga samal ajal kohutavalt sõbralik ja mingisugune distsipliin, mida ma mujal nagu ei ole üldse kohanud, kuigi Mangesi palju reisinud ja konverentsidest nii osa võtnud lõuna pool välismaal. Aga ma ei ole nisust perfektsust, ma siiski arvasin niisugust absoluutset nagu kuidagi täpsus ja kõike seda ja kogu aeg nii äärmiselt kuidagi sõbralikus pehmes vormis, et seda ma ei ole kuskil kohanud. Ma ei ole ju enne Nokest näinud, Rootsis neid ei ole. Seal on ju laulupeod küll, aga neid tantsupidusid ma ei ole näinud, nii et see oli väga huvitav näha, neid. Ilusad olid ja ka oli tore näha Ukrainast olidest paljude rahvaste tantsud, kasahhi tantsud, Ukraina, Läti, Leedu ja meie naabrid ja need olid ka huvitavat näha. Neid te olete praegu siin Tallinnas esimest korda ja millise mulje vanemate kodumoosis jätnud on, see oli väga ilus, kui tuli merelt näha linna ja ma olen ju palju pilti näinud, ma olen Eestis küll sündinud Pärnus, aga ma olin kolme või nelja aastane, nii et ma midagi ei mäleta. Ja mul meelt väga linn ja kõik on väga huvitav olnud. Ma jätkan veel teie abikaasaga. Peo muljetest saadud matš. Parysod. Suitsu spuruktuaalse. Kes tegelikult kuidas see sõit ette tuli, kas oli ka juba varem plaanitud või tuli juhuslikult emalen ikka tahtnud eestimaad näha, aga meil on kolm last ja midagi on ikka ette tulnud, aga nüüd selle aasta saime tulla. Ma ma tahaks hea meelega tullaku, minu lapsed on vanemad. Siis ma tahaks ka neil näidata, sellepärast taan tulla. Peomuljed on suurepärased ja tantsupidu oli suurepärane. Parem, mida ma võisin endale ette kujutada. Nägime nii ilusaid riietusi. Isegi mulgi riietust, mis on haruldane, peaks näitama kogu maailmale. Aitäh, kellega rääkisime. See oli Alfred aferist Stockholmist. Seal on Stockholmis. Ja siis ma tulin just seda tantsupidu seal külastama ja vaatama, ma pole kunagi olnud tantsupeol ja siis. Tunnen sellele seda külastamas ja ma ei kahetse midagi, siin on olnud toredad päevad ja mis on oldud ja nähtud sinna väga ilus pidu on olnud ja tõesti, ma ei ole õieti tantsuspetsialist, aga üldine mulje rahvariietuses grupeerimine, kogu see väljakule tulek ja see oli seal aruldan, ma ei usu, et kusagil Euroopas kusagil maailmas sellist asja olemas. Kas te olete juba mitmendat korda esimest korda kodu vaatamas ja täna vastandeid? Juba teine kord ja möödunud oli viis korda siin. Nii tihti käin, aga siis ma tea kuidagimoodi kodumaa kallis asja pead olema, isa, ema elavad ja pead neid vaatama, sugulased elavad ja mis sa ikka teed kodumaiga, kallis, ütleme niimoodi, et võõrsil on hea kodu, on ikka parem. Nii öeldakse, eks ole. Eesti rahvariietus on väga värvirikas väga palju. Noh, mitmekesisust oli seal, mis oli meile väga huvitav vaadata, kas näiteks tunnet ei tulnud, et oleks kaasa minna ja kui selle kõik selle ilujääle ja toredast nägemisest tuli kohe tunne, tahaks tantsida. Homme tuleb, mis on võimalus? Kõik võimalik olla? Teil ei ole, vaid teil on endal see grupp ja ei ole. Kas on esimene neitsit Eestimaale nüüd peale pikka vaheaega või peale nelja aasta 100. laulupeol olime ka siin? Nägite, siis olete suurt laulupidu, kõneleja, mis mulje need olid siis kaasa või seal, need olid nii, et päris võtsid. Ma mõtlesin, et peale ja ausalt öelda, kuidas v mulje tal nüüd, justkui ta tulite praadi vaatamast. Väga ilus. Ma pildistasin, nii et ma ei jõudnud seda aparaadi küllalt edasi lükata. Film on läbi, ilusad pildid on kõik üles võetud ja nüüd näidata. Soo kui olime 69. aastal siin laulupeol, siis nägime enne laulupeo algust Ernesaksa ja nüüd nägime härra. Hullu Toomi, Ullo Toomi ja kaks kuulsat meeste pidu. Kas te arvate, et need mehed on ka tuntud oma nime poolest väljaspool Eestit ja meil ilmunud ju leht kodumaa meie loeme ja need on kõik ju nimed peal ja silmad läksid ikka pisara, kui nägin nii kaua hulga aja tagant nii ilusaid rahvatantse ja kõik see oli nii kodule kodumaa tunne tuli Stotsmelist asja ei ole. Rahvatantsurühmad ja laulupidu, laulupidu see meil on, nii harva. Võib-olla on iga nelja aasta tagant niidul vist vahepeal isegi temal kuue aastane pealsel ükski kass. Meil siin Eestis ei ole olnud, ei ole. Sõbranna laulupidu ei ole olnud ja ta oli 1969, kus oli. Me kavatseme tulla, kui on, milles on järgmine seitsme viiendal aastal ja siis me tahaksime tulla. Kas te olete ise ka rahvatantsu teinud? Kunagi olen Virumaal olen olnud rahva tantsides, sest siis ta mitte päris hinnangut mulle ja ma ei saa, pean ütlema ikka, et see oli väga-väga ilusad, nad on kõik ehk siis ära õppinud. Et mingeid vigu ei teinud seal ja no aga seal on terve rida uus loomingulise tantsu sõna, jah, oli neid ma ei tundnud, kuidas, millise mulje need jätsid väga kenad ja rütme kõik, mulle meeldis muidugi Tuljak selle kõik üle, see on alati olnud. Algul jääb lõpuks. Ja see on juba niisugune, mis kohe tõmbab ikka südamesse üldse see oli väga kenasti korraldatud. Läks nii sujuvalt, ei olnud mingit segadustega, no ma ei oska nagu meil meil seal suhtlesime liialt niimoodi ei ole väga, Torontos ei ole kaasa. Ma ei lähe ta koduma lähemalt. Kui pikk vahe nüüd selle aja sees algute, vastasin, ahsoo aa, no siis on ju päris lasteaiast saare kilole ja ma tahtsin Miast nende, aga me ei saa piletit, siis me tulime augustikuus ikka kui niisugune asi kavas olla, tahate peole minna, siis kena natukene varem formeerida, sest meie rahvas ise tahab nii palju minna. Staadion praegu on väike, tuleb neile niisugune mitte, sellepärast see oli Rootsis olenes ka sellest, et neil on nii, nii pealistes tahab tulla, ei saanud, selle asemel, et ma tahtsin, mine vastu Netsi reisil juba kinni, siis oli nii palju ta enne talvel, et need kohad kinni pandud Rootsis eestlaste poolt ja siis sealt Ameerikast ka ja Kanadast eestlasi siis peab hästi kõrvas olev olemas on ja seda ma arvestasin modellisel märtsi kuused nime ikka jõudsime selle pidustustega siia. Ei tea, kas Ameerikamaal on lilled sama ilusad kui nad Siinatud. Meie liitlased, need nii ilusad tõesti una, äkki mul on lilli täis. Aga need lilled, mis põllul Eestis, kasvavad mul armsamad praegugi rukkililli siitsamast väravatest. Mulle toodi need vastulaevale Enedaga korjatud tee äärest hennat ja karikakrad, käärid, et kas te olete rahvatantsuga teinud ja ma olen teinud, ma olen rahvatantsu tantsinud. Nüüd ma natuke vanaks jään, käedsin oma rahvariided edasi, tütar tantsib edasi. Minu arvates oli see tantsupidu lihtsalt jumalik. Ma ei oska tõesti rohkemat üleüldse soovida, kui ma seal nägin, et rahvamassid, mis seal tantsima pandud, ilusates rahvariietes, ainuke kriitika, mis minul võiks olla, et palun Pastvad jalgadega igale tüdrukule kasvanud pikem aeg vahel kui koduseimaturite või on see juba mitmes külaskäik, see on minu esimene külaskäik, siis ma läksin Eestist ära, 1944. Esimest korda tulin külla ja mulle meeldib siin väga. Tallinn on täpselt nagu ma tahtsin, ta näeks välja kõik vanad kirikud ja platsid näevad nii välja, nagu ma tahtsin. Aga mina ei leia tänavaid, et ma ei tea isegi, kus Narva maanteeteate siin vanasti oli üks plats ja platsid väärtuli, Viru värav ja nüüd järsku hõimule, kus ta siis oli, tuleme siit need aru sellest küll, aga mina nagu ei leia ja ma küsin teiste käest, minuga koos on õige mitu Washingtonist. Ja nad ütlevad täpselt sedasama, et kuidagi on Tallinna plaan, muutud see viru ja on nii suur, et ta nii nagu varjab kõik tänavad ära, kust ma vanasti tundsin igat käänekutel. Aga kõik asi ilmas muutub nende muljete põhjal vist. Päevad, aga siin olete kogunud kast varade tasub veel tagasi tulla, vaatab, oi, ma arvan, alati tasub tagasi tulla. Mul on nii häid sõpru, et maei kohe igal ajal ja alati tahaks nagu kaasa võtta, võid siia jääda nende juure või. See on isegi võrratu side. Et inimestel jätkub tahtmist nii palju vaeva näha ilu loomiseks praegusel ajal materiaalsel, nii öeldakse meie puhul vähemalt see email minul pealt vaadata esimene mulje et leidub neid määratult palju vaeva ja pingutada ennast, minna kaugetelt puhtalt töö peale, töö lõppu, ise vabatahtlikult, ilma mingisuguse ekstra tasuta, ainult lugupidamisest ilu vastu. Aga võib olla ka, et oma rahva oma kunsti vastu. Jah, mina ei hakanud nii kaugele ta nii sügavalt selle asja mõtlesin, mõtlesin ainult noori inimesi, kes tahavad vaeva näha koondada nii-öelda värve, liikumist, niisugusi, ilus sümfoonia. Mulje oli võimas.