Meie tänasteks külalisteks stuudios on või naisspetsialist Ingrid Idla ja muusikategelane Harry Hold Rootsist. Ingrid Idla eriala on küllalt lähedane lõppenud tantsupeoga. Siis sellest alustamegi Võib-olla kõige suuremaks elamuseks oli mul näha neid eesti rahvarõivaid, mis olid nii täpselt ja nii mitmekesiselt välja toodud mida kaua aega ei ole näinud ja see tantsurõõm ja ühtlus ja suur vaev, mis inimesed on selle ettevalmistusega pidanud läbi tegema, sest ma umbes arvamis niisugune töö selle taga, et üldse sellist vestlust läbi viieni pikeprogrammiga haritud, neid oli seal esiemadeisadeaegseid kui ka neid, mis on praegu kaasajal tehtud, kus erinevus silma torganud. Ja osalt küll nii et hea meelega oleks võib-olla tahtnud rohkem informatsiooni just selle kohta saada, see on hästi suur, suur ettevõtmine. Midagi niisugust varem olete kohanud, näinud ja Mehhiko olümpiamängudel oli neil väga suur folklooripidustus, kus olid üle maailma kõik grupid koos ja muidugi nad ei esinenud sellisel suurel määral koos ühekorraga. Ja sellepärast oli see fantastiline Ani mitu 1000, mis organiseeritud samal ajal ilusana, seda ma ei ole enne näinud. Ilmad olid kuumad. Kuidas kodukuumus endale tundub? Väga mõnus, eriti kui tapale ta vana Tallinn on, mis on väga ilus. Ja meelde tuleb. Kas peost endast oma praeguse kodumaa jaoks midagi kõrva taha ka on panna või oma töö jaoks? Ja niisuguseid muljeid alati kavalam natukene järgi mõelda. Kas te kujutaksite ette, et see pidu on niisugune pidu nagu Tanelit ja võib-olla selles suhtes, et väga palju uusi tantse oli uus loominguid mida ei ole enne näinud, milline tantsudest kõige meeldivama või kõige sütitava, kõige toredama mulje jättis. Ja mulle meeldis algus, see oli Tuljakuga koreograafia. See oli päris kuulus vistele avamise osa jori alguses. Nii et tuljak on selline asi, mida eestlaste seas ikka ja alati tantsitakse, kas alguses või lõpus, aga meeldiva mulje jätab ta vist ära. Ja, ja seda ma usun, aga see on ka võib-olla, et et see on üks tants, mis on meelde jäänud ja see oli väga huvitavalt ette kantud. Võib arvata, et see pidu ei jää viimaseks, sest laulupidu on vist nägematele. Ja see on mul kahjuks kuulamata on plaanis laulupidu ka pärast ta kodumaal. Ja hea meelega, järgmine kord ma kohtasin Rootsis Tallinna kammerkoori ja see oli väga suur elamus, nendel on kohutavalt kõrge tase ja kõik Merootsis ootab, nad tuleksid tagasi. Rootsi publik oli väga vaimustunud nendest. Ja te võite tõesti uhked olla selle kammerkoori taseme peale. Aga akadeemiline mees kurgustada sai kuulatud, kui nad Rootsist ja ma kahjuks ei olnud tol ajal seal ma küll kohtasin neil väga lühikest aega, aga ma ei kuulnud tervelt kontserdid, nii et ma ei saa sellele enda nii palju teha. Hektarilt kahel tasandil, teie isal on nii palju õpilasi veel, kes teda hästi tunnevad ja hästi mäletavad, on midagi edasi öelda? Ja isa ja minu poolt nende õpilastele siin Eestis palju palju tervitusi ja hindu, jõudu seda tööd edasi viia. Jätkame juttu muusikategelase Harri Holdiga sebida polnud kaugeltki esimene, kodumaal lähtu seepärast, kas tekkis võrdlusmoment? Erinevusi kindlaks teha, siis peab ju küll võrdlemisi täpselt hakkama võrdlema, aga mulle tundus, et kõige laiemas laastus võttes see pidu oli väga tõsise töö tulemus võrreldes näiteks koolinoorsoonoorte tantsupeoga, siis tundus see olevat spontaansem. See võib muidugi vale mulje olla, aga arvestades tantsude raskusi, mis siin esitusele tuli ja tantsukollektiivi koosseis oli selline, et seal oli liidetud kaheksa ja 16 ja 24 ja 53 need väiksed grupid koostöösse viia, see tähendab ju seda, et selle tantsupeo taga oli siiski võib-olla suurem ja põhjalikum töö kui koolinoorsoopisut lihtsamate tantsude taga. Selle tõttu mõjus ta võib olla ka siis nii-öelda raskepärasem ana. Kui nüüd pidanitist võrdlust teha. Nojah, aga teiselt poolt jälle, ega lapsi niimoodi tantsima ei panegi, aiani raskeid elemente välja tooma, kui nüüd õppinud inimestel juba on ja kas midagi uut torkas ka silma selle peo käigus? On üsna palju uudisloomingut ja kui tulla nii-öelda väliseestlasena kodumaale, siis ootaks nagu rohkem neid algupäraseid rahvatantse. Teisest küljest jälle need, kes siin iga päev sellega tegelevad, võib-olla tunnevad hoopis vastupidi, et, et neil on nendest vanadest tantsudest villand. Uudisloomingut tuli päris palju ja isiklikult oleksin võib-olla soovinud näha just ühte osakonda päris nii arhailise tantsudega kui võimalik, kas või ühe väikse grupi esituses. Ja teiseks oli ju väga positiivne uudiskavalehes, kus olid siis programmilised artiklid näiteks muusikainstrumentide kohta. See on ju väga oluline peatükk, sest ka seal instrumenti Daral on ju mitte ainult Eestis rahvusvaheliselt tekkinud teatud moodne uudislooming ja neile püütakse siis kunstiliselt juured alla panna ja tõestada, et nad on tõesti pärit 15.-st sajandist, teni. Olete jõudnud juba mujal ka ringi vaadata, seekord. No nende paari-kolme päeva jooksul nii eriti palju veel ei jõua, aga siis see pidumeeleolu mis linnas on, teeb linna nii rõõmsaks. Ja isegi need söötade järjekorrad kuuluvad nagu asja juurde, muidu ei oleks pidutuju, võib-olla see on positiivne, näiteks tartust. Vanemuine sõitis siia etendust andma. Ma usun, et paljudel inimestel võib-olla oli see üks väheseid võimalusi Vanemuise näha, kuna nad niikuinii Tallinnas olid siin. Nojah, meie oma inimesed näevad ikka, sest Vanemuine on ju käib ringreisidel ja annab etendusi üle terve maa, samuti maa on suhteliselt väike, nii et sõita või Vanemuisesse, alati aga väliseestlased ja kindlasti oli ta üheks väheseks võimaluseks. Kas etenduse meeldis? Etendus oli üllatavalt huvitav selles mõttes, et ta oli väga moodsa vormiga. Rootsis nimetatakse seda friiteater vabateater ja siin oli kombinatsioon ühest küljest ise tegelik koor nii-öelda teatri mõttes koor ja teisest küljest Is kutselised tikkliga näitlejad. Ja selliste võtetega saavutab teatud määral ühe uue dimensiooni seepärast, et kui on läbinisti professionaalne etendus siis need võrdlemise alused tulevad ja üsna teravad ja kõrgetasemelist siin aga pidevalt pendeldab see võrdlus nii-öelda siis kõige tavalisema koolinoore või üliõpilase võimete vahel ja teisest küljest siis tehniliste, kunstnike panuste vahel ja selle tõttu selline etendus saavutab uut laadi realismi. Kuidas seda nimetada, mis laadi realism on, aga tasub igal juhul problemaatikat tänapäevaga ja kuna näidend oli oma teemalt ka kaasaegne käsitas ju, ütleme noorsooõpingulisi probleeme, vanemaks vahekorda siis ma usun, et see teatrivorm friiteater oli täiesti õige nõks lavastuse puhul, et teda sellised siduda oleks toonud professionaalse kollektiivi dialoog teatena, ma usun, et tal ei oleks sama kõlapinda olnud kui selliselt. Ma tulen tantsupeo juurde veel kord tagasi. Kastile torkas silma ka see, et pidu ei käinud mitte ainult tantsupeoplatsil staadionil vaid pidu oli ka linnas, ma mõtlen, pidu sõna otseses mõttes, mitte südameis. Ainult. No ma usun, et kui ütleme oleks vastupidine olukord, et rahvatantsupidu leiaks ant aset staadionil, siis oleks selle rahva tahte tulevik väga tume. Ma usun, et just see pidu, mis toimub, ütleme Harju mäel või või kuskil mujal lauluväljakul vabaduses, seal võib-olla sünnib üks kui teine tulevane rahvatantsusamm. Ja seda laulu ja tantsu on ju väga tore pealt vaadata ja seal võib isegi juhtuda, et kohta täiesti ootamatult tuttavaid inimesi, keda pole 30 aastat näinud. Kodumaale sõita oli seotud ainult tantsupeo külastamisega või on muud ettevõtmised ka veel kavas? No alati on ikka muud ettevõtted ka peas. Kultuurialane töö on selline, et ei saa nagu nuppu kinni keerata ja siis Mont ennast kuskile pikali panna. Ja nende eesti asjade Andresega on ju niimoodi, et kui me ise seda ideega, siis teised ka seda ei aja ja teatud läbirääkimised toimuvad siin kolmapäeval. Ja on ju kavas näiteks, et kui oleks võimalik läbi viia Estonia teatri kollektiivi täielik Rootsi sõit näiteks nii nagu Helsingis keedi laevaga oleks ju see suursündmus Rootsi teatri ajaloos esmakordselt selline. Peale selle on veel kavas, siin võib olla, et saaks kutsuda ehk esinema üks niisugune kollektiiv nagu kolhoos näiteks või üldse peaks arutama neid võimalusi, mis nii väikse vahemaa tõttu oleks võimalik pisikesel taga operatiivselt siiski läbi viia. Sest et seal rootsipoolselt kultuuris omad eestlaste jaoks ei ole jogani suured, sest et neile pakkumise tuleb nii Aafrikast kui Austraaliast ja Ameerikast. Ja mis siis endine balti provintsi ikani võiksid pretendeerida. Ja nüüd tahate jätta vastupidist muljet nendega nagu. Ei, ma usun, et eestlaste võimalus on just kvaliteedi alusel ennast maksma panna näiteks nii nagu ütleme, Estonia balletitantsijate tase, kutseline tase oli väga kõrge ja, ja võiks öelda, et oleks saanud ükskõik mis nad tantsivad, kui mitte valesti mõista. Aga just nende kutseline tase äratas ju eriti suurt tähelepanu läbi terve ansambli. Ja ma usun, et ütleme ka Eesti, ütleme, folkloor või mis siin olid välja viia, kui seda küllalt hoolikalt siin valida, siis võib samu tulemusi saavutada. Puhata ka jääb aega. No see on võib-olla selle reisunu teine pool, et et kuna see pärnurand on ju eesti randa, siis seal võivad eestlased puhata ja mul on selline võimalus avaldunud. Avaneb teist korda seal paar nädalat veeta ja ma usun, et kui olla väga operatiivne, siis seda liini peaks laiendama, seal on ju rannalike veel kohtia tühje kohti olnud. Jah, on küll, võibolla kohtume teiega siis, kui meeldivad puhkusepäevad möödas ja räägime puhkusemuljest natukene. Seniks aga ilusaid ja kestvat ilusaid ilmu, sest Pärnu näeb ju siis ka palju sõbralikum ja kenam välja, kui on ilus ilm. Heinategu ilusti katusele jõuab.